Kus sa, kulla uputasid, tõsine lugu, me nägime Kaarle politseile ja. Kui ta nüüd kohe ei ütle, siis. Ka siin on veel mingid jäljed. Siin on. Koeri on siin päris palju, minu meelest ka ja. Sealpool on ka inimesi. Võivad olla ka inimeste jäljed. Tule vaata, eksin, lohistamisjäljed, pangarööv. Nad vedasid seda kullakotti kullakoti või  ja nad võtsid koti selga, siis tulid siit  ja siis hakkasid seda kotti lohistama. Me peame valuma, kuni tagasi tulevad. Asi, mis te teete nüüd? Värske kunsti. Mis jama te teete? See on uurija Ivar Me tulime temaga siia kohtuma, tegelikult,  aga te murdsite niimoodi pikali. Ma ei tea, kas ta tahabki siin juttu rääkida,  vaatame, mis poisid te olete. Minge tehke üks hüljes valmis, siis hakkame vaatama,  kas teist on üldse asja või pole. Ta on selline halli või triibuline ja tal on väga uhked  suured loivad. Tal on suur saba mida ta kasutab vees liikumiseks  ning loivad, mida ta maa peal, kui ta läheb näiteks jää peale,  kasutab liikumiseks selle jaoks Tal on väga selline suur saba ja kõik on murrud ka. Ta on vurradega loom, kes elab vees. Ja ühtlasi tal on sellised suhteliselt suured silmad. Ta püüab peamiselt kala ja kui ta on väike,  on tavaliselt valge. Ja väiksena on ta valge, aga suurena on ta kas hall  või triibuline või täpiline või. Suurel muutuvad nad tavaliselt laiguliseks  või hallikaks. Võib-olla on ta roosa või roheline ka. Aga ma pole kunagi sellist loa ka näinud. Ta võib vee all püsida umbes 10 minutit. Ma arvan, et ta on pärit Vaternari ajastust  ja et ta pärineb ühest väga-väga suurest basseinist. Seepärast, et seal jumal Tegi kala ja siis segas ta kokku kassiga. Siis ta oligi vurradega, kas. Aga kuidas me seda hüljes teeme? Ka äkki joonistaks sellise hülge kontuuri  ja siis mätsiks mingi sellise künka sinna peale. Et lumi ei hakka väga hästi kokku. Et. Kui suur see on teie arvates, et kust, kuhu ma joonistan? Kas ta on kaheksa meetrit või natuke lühem? Selline. Et sellise üle meetri natuke et pea tuleb siia,  aga hakkame siis seda siukest lund kuhjama,  äkki. On pea otsast on kõhnake. Lapiku kala moodi tõdi ega. Kas peab võimet ka tegema? No kui ta kõhuli on, siis ju võiks loivad teha siia külje  peale mingid sellised Aga millise saba me teeme, kas nagu näkil  või kalal või mis me sinna otsa teeme? Ei tea, teeme äkki, nagu siit nägi. Näki sabadele. Ainult et seda Üleval seal keskel on. Teeme siis talle lennukis. Üks tuleb ninas. Nina. Äkki paneks hülgele vuntsid ka? Et tooge kõrsi sealt midagi. Torkan siia. Noh, elukas valmis jah. Nii kuidas välja tuli, hästi, hästi? Aga agaaga, vaatame nüüd, kas siis ka kõik mõõdud  ja pikkused ja laiused klapivad ja. Mis liiki hülgete tegite? Mis liiki hülgeid üldse on? Hallhüljed ja siis on veel viigerhüljed. See on viiger küljes, kui pikk on all üles no umbes kas  nii pikk või nii pikk. Ma arvan, et umbes suure inimese suurune No mõõdame kuidagimoodi siis kumb ta siis nüüd on,  viiger või hall, proovima? Heidan siia kõrvale, vaatame, kas on see pikem kui mina  või lühem, kui mina. Ikka lühem. See on siis viiger, proovime, poisid, Teiega. Kas on teie mõõte? Sama pikad nagu te ise, et saite viigri valmis tehtud. Eesti vetes elab kahte liiki hülgeid. Väiksemakasvuline viigerhüljes ja tema kogukam sugulane,  hall. Hoopis teine vaadake nüüd selle hülge nägu,  et kumb ta siis on. Kas ta on kassi näoga või koera näoga. Natuke kassi nägu ja. Viigrid ongi rohkem kassi nägu kui koera nägu. Väiksemad ka jah, ja nendel ei ole silgust suurt pikka koonu,  nagu koertel on, nina on siukene, pisikene  ja tömp. Ja mis veel on liige rülgele väga iseloomulik  siis kui nad on oma karva ära vahetanud,  kui nad on juba suured kasvanud on see, et nendel on peal niisugused. Veest kaldale tulles on hüljes sile ja läikiv,  nii et tema värvi on raske näha. Kui hüljas kivil pikutades ära kuivab, tuleb tema kasuka  õige värv nähtavale. Viigrikarv on tumehall või isegi must. Hall hüljes on seljalt pruunikashall kõhu alt kollakas. Hallhülge küljed on laigulised, kuid selgeid rõngaid need  laigud ei moodusta. Aga millised hall teised on ka üldiselt? Ühtlasema värviga tal selliseid. Selgeid laikusid peal ei ole, emaste küll natukene on,  aga need on sellised rohkem nagu täpi moodi,  isased on üldisemalt musta värvi või, või niisugused tumehallid. Ja emased on siis kõhu poolt heledamad ja selja pealt tumedamad. Aga kui hall hüljes on umbes nii suur nagu sina et  siis kas ta kui palju ta siis umbes kaalub? Ta kaalub umbes poole rohkem, kui mina võivad kaaluda 200  kilo ja isegi veel rohkem. Päris palju selle pikkuse kohta, kas pole jah? Kas sellepärast, et hülged on nii aplad,  on nad ka nii paksud? Eks hülged loomulikult peavad paksud olema,  sellepärast et kõik see Kõik see energiavaru, mis nendel on siis selles külmas vees  ellujäämiseks vaja on nendel kaasas, nendel pole kuskile  võimalik vahepeal sööklasse sööma minna või ema nendele  võileibasid ka ei tee. Ja see paksus ongi nendel kõik see rasv,  mis nad endaga kaasas tassivad. Johanna tahab kogu aeg kaalust alla võtta,  et kas siis paks hüljes on siis ilus hüljes? Ja ja kõhna üles on kole üles ja paks üljes on ilus üles  sellepärast et kui sa oled paks, siis on sul palju varusid  kaasas ja sa saad kõik need halvad ajad ilusti oma  rasvavarudelt rasvavarude arvel kõik üle elada. Ja rasv annab hästi palju sooja ka. Ma pean siis Hannale ütlema, et torske tuhar on pigem ilus. Hülged lähtuvad süües põhimõttest kiiresti paksuks  ning söövad suurtes kogustes rasvast kala. Johanna seevastu soovib pidevalt kiiresti saldaks saada  ning sööb kõige parema meelega lahjasid juurikaid  ja dieet ja kurtit. Kus siis üles elab? Elab vees, aga kust kohta tema sünnib tavaliselt? Mis värvi jää on valge mis värvi üles on pojana. Pojana. Valge, miks ta valge on? Sest ta sündis selleks, et ta sealt välja ei paistaks. Külmas vees ujumiseks kasukat vaja ei lähe  või nagu kopral näiteks kaks. Ta ei saa, ta peab ikka liiga palju ujuma,  selleks siis see paks kasukas natukene takistab ta ujumist. Aga sellesama soojuse isolatsiooni tagab talle  siis see paks rasvakiht, mis tal siis naha all on. Mina küll ei jaksaks nii palju kala süüa,  et paksuks minna, kala ju ei tee paksuks,  aga mida siis üles pea kala veel sööb? Aga lähme uurime seda asja natukene seal toidu hülge  toidulaua peal see on praegu ilusti valge linaga kaetud. Et lähme natukene jää peale kõndima. Niiviisi, enne kui me sinna jää peale astume teeme niiviisi,  et paneme omale kõige tähtsamad asjad, mis on jää peal  kõndimiseks ehk siis jäänaasklid. Ilma nendeta ei lähe mitte keegi jää peale. Sellest ma räägin teile natukese aja pärast,  aga kõigepealt paneme teile külge. Nii. Pange nad kaela ja vaadake, et nad on teil siin ilusti siin  kurgu all. Enne jääle astumist peab olema kindel, kas jää on piisavalt paks,  et sellest mitte läbi vajuda. Selleks võib näiteks terava vaiaga proovida,  kas jõuad jääst läbi lüüa. Oodake. Hoidke natukene kaugemale, et me kõik korraga koos ei oleks. Astuge ühe pika sammuga üle selle prao. Ükshaaval. Jääd liikudes tuleb pidevalt kontrollida,  ega jalge alune jää õhemaks pole muutunud. Muidu võib sügavas jääkülma vette kukkuda. Lubas söögilaua peal kõndida, aga me kõnnime üle laua peal. Jah, eks see hülgetoit oli tegelikult ju hülge ole  selle laua all niimoodi, et see meri kõik iseenesest,  mis siin jää all on, see ongi seesama hülge toidulaud  ja ega me mitte ainult siin ei kõnnitee toidulaua peal  ja sees sõidavad laevad ja toimetatakse igasuguseid muid  toimetamisi ka niimoodi, et ega see suur suur kuritegu pole,  kui me siin jää peal kõnnime. Aga kuidas see hüljes siis toitub? Te tegite hülgele need vorud vuntsid sinna,  vot nii. See ongi tema põhiline kalapüügivahend on need vurrud et  seal sügaval, kus ta söömas käib, ta käib ikka mitmekümne  meetri sügavusel teinekord isegi 100 meetrit sügaval seal on pime,  seal mitte midagi näha ei ole. Ja hüljes tunneb kala liikumist oma vurrudega,  need vurud on tal nii tundlikud ja siis selle järgi,  kuidas kala on ujunud, siis tekivad väiksed veekeerised,  siis selle järgi ta leiab nende vurrudega kala üles,  siis püüab ta kinni. No loomulikult, kui on madalam vesi ja, ja nähtavus parem,  siis ta ikka vaatab silmadega ka, aga see on suhteliselt  harva võrreldes sellega. Kui palju tal on ikkagi neid murrusid vaja? Saaki püüavad hülged vee all ujudes ning võivad seda teest  sukelduda kuni 100 meetri sügavusele. Meie koduse Läänemere keskmine sügavus on vaid 55 meetrit. Läänemere kõige sügavamasse kohta. Lansroti süvikusse hülged ujuda ei saa sest see on isegi  nende jaoks liiga sügav koht. Peaaegu pool kilomeetrit vee all. Kas te peale kana midagi muud ka sööb? Ega eriti ei söö viigerhülged, söövad selliseid väikeseid. Merikilke, need on sellised umbes viie sentimeetri pikkused  vähimoodi elajad. Aga noh, teinekord ta võib muidugi. Süüa vetikaid ja teinekord kive omale sisse  ega eriti söönuks nendest ei saa. Merre satub praegu igasugust jama laevadelt,  et kuidas see hülgele mõjub. No loomulikult kogu rämps, mis meres ringi ujub,  võib hüljes võib sinna sisse takerduda, ütleme kõige  ohtlikumad on. Kõikvõimalikud lahti pääsenud võrgud. Ja ma olen näinud üsna palju hülgeid, kellele on vana  võrgupusa ümber kaela ja, ja vahel ta siis saab sellega  hakkama ja kaotab selle uue uuesti ära, aga üldiselt see  takistab tema elu nii palju, et, et see võib talle  saatuslikuks saada. Kas hüljestel on see saatuslikuks ka saanud,  et nad, et neid on päris palju vähenenud  ja kui palju hülgeid Eestis üldse on? Hüljeste arvukus Läänemeres. Vähenes 100 aastaga üle 10 korra, et igast 10-st hülgest jäi  üks järgi seda muidugi siis küttimisele ja  siis nende mürkide koosmõjule. Et kui tänapäeval seda saastamist on, siis vähem. Et kuidas neil praegu läheb? Väga palju hülgeid hukkub siiski kalapüünistes ja,  ja soojad talved. Kui jääd ei ole siis need mõjuvad ka hüljeste poegimisele  äärmiselt halvasti, et väga palju poegi sureb enne,  kui nad siis iseseisvad. Hülgepojad sünnivad veebruari lõpus või märtsi alguses. Vastsündinud hülgepoeg on heleda ja pehme karvaga nagu väike  kaisukaru ning ei oska üldse ujuda. Liigerhüljes vajab poegimiseks merejääd,  sest tema pojad sünnivad lumest ja jääst koobastes,  mis pakuvad pojukestele kaitset vaenlase  ja külma eest. Et pojad jõuaksid jääkoopas suureks kasvada  ja isu ujuma õppida, peab meri jääs püsima poolteist kuud. Hallhülged saavad hädapärast hakkama ka jää puudumisel,  kuid hülge eluilma jääta on väga-väga raske. Kuidas teadlased üldse teada saavad, et kuidas hülged elavad,  sellepärast, et nad on ju jää all. Ega nad kogu aeg ka jää all ei ole, vahel nad ikkagi käivad  väljas ja suvel suvel on nad siis karide peal puhkamas,  siis saab neid sealt loendada. Ja ja vaadata, kui palju neid on, kui palju suuri,  kui palju väikseid, kui palju emaseid, kui palju isaseid. Aga selleks on inimesed välja mõtelnud, niisugused targad masinad,  mis pannakse ülestele külge ja siis need masinad teevad  selle selle töö inimese eest ära, aga no katsu sa iga  natukese aja tagant 100 meetri sügavusel sukelduda. Ei saa ju, ei oska. Ja pealegi süles on seal nii kaua. Ja ta on nii kaua ka, et kes see jõuab, seda ühte hüljest jälitada,  aga kui panna talle selline aparaat külge,  mis tema elu mõõdab ja jälgib, siis saab pärast  selle kõik teada. Hülgeuurijad ei jaksa hüljestega päevade kaupa vee all kaasa ujuda. Seepärast kinnitavad nad hülge külge pisikese GPS seadme,  mis annab teadlasele infot selle kohta, kus hüljest  parasjagu liigub ja mida teeb. Samalt võiks öelda, et hüljes nagu hellistaks oma teadlasele,  et öelda, kus ta on. Kas fülger on looduskaitse all? Ja õige ta on looduskaitse all ja. Looduskaitse all on ka Euroopa naarits, keda me käisime  uurimas Hiiumaal. Looduskaitse all olemine tähendab seda, et inimesed on  andnud lubaduse hoolitseda selle eest, et haruldasel liigil oleks,  kus elada, kasvada. Aga me tahame ka nüüd kohe selge teadmist Eks hakata, et me hakkame nüüd iga päev siin jää peal käima. Seda jääd peab ikkagi tundma ka. Ta peab teadma, kas see jää kannab sind ja kas ta ei kanna,  kas ta võib hakata liikuma. Kui ma niimoodi, et sa oled ühel hetkel rannast eemal  jäätüki peal ja ulbitse all siis peab hakkama sind kopteriga päästma. Et seda peab natukene uurima ja õppima ja  ja teadma paari põhitõde. Poisid, aga Ivar andis teile ühed asjad kaela. Et teate, mis need on, need ongi ühed väga olulised asjad  jääl liikumiseks. Need on jäänaasklid, mitte sellepärast, et jääd torkida,  aga need aitavad teil, kui te olete jääauku kukkunud aitavad  teil välja tulla, et visake siia nüüd kõhu aue maha,  ärge neid naastes. Võtke ja proovike roomata niimoodi, et et,  et te saate, vaadake, kas on, kas on lihtne,  kas see jää on libe või ei ole, kas te saate edasi niimoodi paljalt,  ainult ainult kätega ja katsuge nüüd hästi kiiresti roomata niimoodi? Just nagu te oleksite jääaugus ja on libe niimoodi,  et ei saa. Nii et käed libisevad kogu aeg. Nii et, et on ikka raske küll ja libe, kuigi te siin edasi saite. Aga nüüd proovime. Nii et, et nüüd mängime nii, nagu te oleksite just kukkunud jääauku. Olete proovinud roomata, nüüd te sealt välja ei saa  ja nüüd te võtate siit kaelast omale naasklid,  need naskrid peavad olema alati siin üleval kurgu all. Et kui nad ripuvad kuskil siin kõhu peal  siis te ise olete nende naskrite peal või need jaasid jää all,  te ei leia neid ülesse. Nüüd te võtate need klõpsti välja? Niimoodi siit. Nii. Ja nüüd proovige niimoodi, et te lööte need naaskud jää  sisse ja tõmmata ennast, astutage edasi. Nii, ja nüüd tõmbad ennast edasi täie jõuga. Naaskid jää sisse ja tõmmata ennast jalgadega siputada,  nii kui teeks ujumisliigutusi seepärast et tagumine ots on  teil ju veel vot niiviisi. Ja nüüd tulete, tule, tulete siiamaani, kuni mina olen juba  kindla jää peal. Raamatu siiamaani välja. Hoidke vahet natuke, hoidke vahet, et lööte  ja Kintsu ei löö. Vot see on tore, et väiksed poisid on looduse  ja hülge ja jäähuvilised aga üldiselt ei ole mõtet oma pead  üldse jää peale minna, sellepärast et, et te ei tea täpselt,  kus kohas see jää kannab, kuskohas ta ei kanna  ja ja inimene jahtub nii kiiresti ära, et kui te olete läbi  jää kukkunud, siis isegi enne, kui te koju jõuate  või te olete nii külmunud, et, Seda, et hülged on imearmsad loomakesed,  ei pea kaks korda ütlema juba siis, kui isa  ja ema veel väiksed olid ja Tallinnas toimus olümpiamängude  burjerikatt valiti olümpiamaskotiks viigerhüljes vigri. Vigri mänguasi oli kindlasti igas kodus aukohal,  aga päris hülgepoega ei tohi Jorveni kombel kunagi koju tuua,  sest hülgekodu on meres ja mere ääres. Oi, kallis hüljes, siin taust on. Ja. On suurtel kaladel suured.
