Esimeses keskkoolis mitmendas klassis ja neljandas kuuendas. Ja praegu lõpetasime laulmise siin üheskoos. Meiega koos olid veel lapsed. Andero klassist, neljandast klassist ja ja teisest klassist. Ja laulsime terve hulga laule lindudest ja kevadest, sest praeguse kuu nimi vana rahvakeeles oligi linnukuu. Kõige esimene laul on ühes teises keeles, mis keeles ta on nii liivi keeles. Ja me laulsime sele liivi keelt laulu sellepärast, et linnud tulevad lõuna poolt ja meie lähim sugulasrahvas lõuna pool on liivlased liiv, lastel oli ilus komme àra kevadel minna mere äärde, lindusid äratama. Ja lindude äratajaks olid väikesed tüdrukud. Nii oli täna laulmaski põhiliselt tüdrukute vägi, ainult poistega jäime siia veel juttu ajama. Andero tundub sulle ka teinekord, et tüdrukud on nagu lindude moodi. Kas helistavad omavahel? Ja küllap sellepärast on siis ka Liivimaal nõnda et niisuguseid 12 kolmeteistaastased tüdrukud läksid suurel neljapäeval mere äärde ja vanade uskumuste järgi arvati nõnda, et pisikesed laululinnud ei kaugi kuhugile mujale, nad lähevad sügisel, kui nad mere äärt mööda rändavad, siis meri läheb jäässe, lähevad linnud sinna jää alla muda, siis on seal soojas mõnusasti peidus kuni kevadeni. Ja muidu nad ei taipaks üles ärgata, kui nende õekesed ei tuleks sinna mere äärde laulaks nõnda, nagu me praegu kuuleme, tüdrukuid laulmas. Kui tüdrukud laulsid, siis soovisid nad koos ärkavate lindudega kõike head, kõike head, et kurjus kaoks meie juures ja laulame nüüd kõik üheskoos selle laulu ka eesti keeles ja see on meie kõigi ühine kevade, palve või kevadeloits. Ja kõik lapsed, kes on raadio juures, võivad laulda samuti kaasa. Et me endale hästi ilusa ja hea kevade ja hea aasta laulaksime. Saar Linnutee Charlinud, nüüd on aeg teil üles tõusta. Li hääleta, Admeiener, lahjad, lestad, moos, ener. Vaad loomad, meie metsahundid, karud, moos, seened. Siis. Läheb looma meie Me hundi karjuvat, muud teenet. Vaat poisid mehi külla, kurjad poisid, moos külla. Kao need neitsid May külla, näotod neitsid, moos külla. Kui me nüüd sealt lõuna poolt koos lindudega hakkame edasi meie Eestimaa poole tulema. Mis rahvas seal Eestimaal kõige esimesed rahvad lõuna pool on? Setud on ja kes seal veel on kes seal mulgid on ja ja siis seal päris mere ääres on veel Kihnu rahvas ja kõik need rahvad on selle poolest tuntud, et nad on hästi kaua oma vanu ja ilusaid laule alles hoidnud. Ja Setumaal on niisugune komme, et lihavõttepühapäevast nädal aega varem Hurbe taeval peavad väikesed lapsed minema õue ja päev otsa seal kiikuma ja kiikuma, nõnda et nad istuvad pika ridva otsa, kumbki üks ühele, teine teisele poole ja siis nad kaaluvad 11 üles ja selle üksteise üles kaalumise juurde käib üks hästi ilus laul ja kuuleme, kuidas seda laulu ka lauldakse. Kahjuks on see laul ainult noodist säilinud, nii et me päris ehtsal kujul teda ei kuule. Kuuleme, kuidas ansambel teda esitab. Arvul igav. Orvu täidullylakesi jätta, sest paastu pikk ja päästva Olum laulmine ärkiele tohises laulda Tappoldas vastavulaat pääle urgu päeva tulejälgi kõva paastunädal. Sellest laulust veelgi vanem Hurbe taevalaul on samuti lindistatud Setumaalt ja seda püüame nüüd lastega koos laulda. Ja see laul on üsnagi lähedane esimesele liivlaste lindude äratamise laulul, eriti selle laulu ülemine hääl. Seenest laulab nõnda urgu, rõbu noole räägimegi natukene Hurbe taevast, enne kui lindi lauluga käima paneme. Mis sõnu kasutatakse veel urbade kohta? Vaata, Kaur kuulnud kuidas neid, mille moodi need paju Urvad õieti on? Vilja tupsukestamad. Urbe taeva praegu tähistame seoses ristiusukommetega, sest selle päevaga algab viimane nädal enne lihavõtteid. See viimane nädal oli ristiusu järgi Jeesusele jumala pojale kõige valusam ja kõige raskem nädal. Sellel urbe päeval läks ta Jeruusalemma linna, kuigi ta teadis, et ta selles linnas ära tapetakse. Aga Ta pidi näitama kõigile inimestele, et kurjusele ei pea vastama kurjaga ja kurjusest võib saada headusega võitu ning headus jääb lõpuks kestma ja elama. Nii nagu igal kevadel. See külm ja raske ja kalk munakoor läheb katki ja sealt tuleb imeline ja elav linnupoeg välja. Samamoodi nagu pungasoomused kukuvad Pajult ja sealt tuleb silus pajutibud kõne välja. Ja kui lõunamaades sellel hurda taeval seal nimetatakse seda palmipuudepühaks käiakse palmiokstega ringi, siis meie põhjamaadel on niisuguse elu ja headuse võrdkujuks on just pajuoksad Horbadega. Ja sellepärast on siis ka selle setu laulusõnad nõnda Hurbur Punale ehk Urburbanuled sõõrd sörtsodsele. See on siis isa õde. Ja onu toob Urbed platsi, et seda sõõri platsi kuskohal, siis võib hakata mängima ja kasvama kevadel. Ja siis Urbid koos Pajurbadega muru Mohetama ehk muhetama muru roheliseks, pungad, vallale, lehed lehetama ja kevadise tuulega kuivatab kõik kevadel püütud latikad ära, nii et suvi läbi saab neid kuivatatud latikaid ehk kuiva Kelto. Süüa. Kevad on selline aeg, kus kohal me kõik peame mudast ja jääst välja saama ja ülesse taeva poole tõusma jätma kõikuma kurjuse ja vaenu ja viha. Ja nii nagu Setumaal lapsed kiikusid kiigega seal samasugune kiik nagu laste pargiski kiikan, kus ka lapsed üksi istub ühe otsa peal ja teineteise otsa peal ja siis kaaluvad 11 nõndamoodi üles. Samasugune mäng on varem olnud tuntud siin Kesk-Eestis, Järvamaal ja Harjumaal ja samuti ka Soomemaal. Ja seal käis nõnda, et kaks tüdrukut tihtipeale olid just tüdrukud niisuguse laua peal. Nad käisid mitte kiikumas, vaid hüppamas. Hüppamine käis siis nõnda, et kuidas sa arvad, Kaur, kuidas see oli. Niisiis üks läks peale, siis teine epas sellele üleval olevale otsale teenilendusel. Esimene lend selle üles, tõusis õhku ja kukkus, kukkus alla ja siis tõukas teise üles. Ja nojah, kumbki seisis selle laua erineva otsa peal ja kui üks lendas õhku, siis, kui ta tagasi maandus, selle laua peale sisse nagu lennutas teise jällegi õhku. Ja nõnda võis päris kõrgele hüpata, et nii, et tegemist oli tagasi täpselt laua peale maanduda. Isegi Soomest on kirjutatud, et mängiti niisugust hasartmängu, et kumbki pani siis mingi pandi, pani mängu ja seejärel siis kes laua peale enam ei kukkunud, see jäi ilma oma asjast soome keeles ilma tähendabki õhku, et ta nagu jäi õhku ja ta enam laua peale tagasi ei tulnud. Samamoodi tulevad ka linnud kevadel uuesti oma kohta ja oma koju tagasi. Ja igaüks, kes on paika saanud, kuidasmoodi ta oma kodukoha ära märgid. Lauluga ja olete kuulnud kuidasmoodi, linnud omavahel kaklema lähevad, kui kaks lindu väga lähedale satuvad. Saiale anterjal sa oled kuulnud jah? Seda saab proovida ka, kui näiteks kägu on tulnud käo laulu on lihtne järgi teha. Kui eakad väga osavalt kukud, siis tuleb vihane kägu kohe sinu juurde ja tahab sind minema kihutada. Kas teate, kas lindudel laulavad rohkem emaslinnud või isaslinnud? Isaslinnud ja suures laulis? Inimeste juures on meil paraku niimoodi, et just tüdrukud on need kõvemad lauljat ja samuti tüdrukud olid siis need, kes selle haua peal aina hüppamas käisid. Mõnel pool Järvamaal on nii kangesti hüpatud, et. Isegi vastlapõhjad kulusid ära ja selle suure põrutamisega võis juhtuda, et ehted läksid katki. Seal kogu kevad on niisugune raske ja ohtlik aeg. Siin peab väga hea olema ja väga tubli olema ja hoidma kõiki. Nõnda on siis ka selles järgmises laulus, kuidas Ann läks lauda hüppama, ei? Aa, need kuulekad ei kuulegi, et ta ei leegi tänna. Ja läheb see nyyd unusta. Ansai abisepa juurest ja see oleks kangesti tahtnud teda omale naiseks võtta. Ja tihtipeale on need inimesed, keda me lauludes leiame, võime neid leida külas, me võime sealt leida selle sügiseseppa ja tema süsise naise nagu lõõtsa, naha ja, ja tahmased, tagu ja lapsed. Aga samal ajal ongi meie laulud alati nõnda, et seda võid nagu ühe silmaga vaadata nagu meie maailma ja külainimestega teise silmaga võib teda leida ka taevast võid leida kusagilt puude hulgast või hoopis teisest kohast. Samamoodi on selle sepaga ka eks astronoom Heino Eelsalu on arvanud, et taevas on üks sepa tähtkuju. See on küll kreeka maa tähtkuju Hercules või Heraklese tähtkuju käino eelsalu on arvanud, et seesama Hercules võib ka meie ilmasepp olla või viruse või Ilmarinen. Ja poolesse ilmaset kaob kevadel taevast ära. Ja siis algab see aeg, kus kohal taevas tähti ei olekus, kal tüdrukud käivad lauda hüppamas, põrutavad oma ehted katki. Kusagil sügisel alles tulevad need tähtkujud uuesti taevasse. Et mine sa tea, võib-olla mõeldi ka seda tähtkuju seal. Igatahes viru nimetus on nii põnev nimetus, see oli just nimelt Virused, kelle juurde on läks ja viru või Võri on sõna, mis näiteks ukraina keeles tähendab seda sooja maad, kuhu linnud talveks lähevad. Muinasjutumaag. Ja meie saate viimane laul ongi kahest esimesest linnust, kes tulevaselt lõunamaalt tagasi. Ja need linnud, kes tulevad hiljem. Need tahavad kangesti teada esimeste lindude käest, et kuhu kohta nad oma pesa on teinud, kuidas üldse kogu kevad ja elu alanud on selge, mis on esimesed linnud, kes tulevad. Aga enne veel kuldnokkade peoleo tuleb õige hilja kuskil maikuus, aga. Noh, ma ütlen teile ette. Ja lookean Lõoke toob, olete kuulnud seda, ütles Lõoke, toob lõuna, sooja ja pääsuke. Pääsuke toob päevasoojalooke, tuleb, siis on ainult lõunaaeg soe, aga kui pääsuke tuled, siis on juba terve päev soe. Ja ja selles laulus on ka nõnda, et, Pääsukene küsib lõokese käes Lierlyer linnukane, kus sinu pisikene. Ei, nagu kuulsime laulust viis kull ära, kukke ja kulli viisid ära venelased. Ja venelased on nüüd 10 küla taga ja seitsme mere taga. Venelased on siin laulus siis igasuguse teisekeelse või meist väljaspool oleva maailma võrdkujuks. Ja tegelikult on päris hea, kui Kull või venelased või mingi niisugune jõud meie lähedal on, mis sunnib meid hoidma ennast ja hoidma pidevalt valmis valmis hoidma elu ja valmis hoidma head olemist. Öelge, kas teil on ka mõnikord juhtunud niimoodi, et külalised tulevad ja ja kui enne pole tuba viitsinud korda teha, siis enne külaliste tulekut teete toa korda Ansulanderoni olnud. Seal Kaur ka nii et kui võõrad tulevad, siis need võõrad nagu aitavad koristada oma kodu. Ja meie rahvas ütles vanasti nõnda, et kui inimese kõige parem sõber ja abiline on surm surm ehk kõik vaenlased, kõik võõrad. Kui nad tulevad inimese lähedale, siis inimene teab oma kodu korda tegema. Nii on olnud ka möödunud aastal. Iga kord, kui oht tuli meile lähedale, mäletati jaanuarikuus, kui olid need koledad sündmused Lätimaal, Leedumaal siis teiselt poolt inimesed pidid kokku korjama kogu oma headuse, et hoida 11, et olla üksteisele lähedal. Ja samamoodi on oluline ka kull, on olulised kõik võõrad. Et me pidevalt tajuksime. Et kõik see, mis meis head on, teame seda hoidma ja peame alati valmis olema seda kurja taltsutama, taltsutama iseendas ja taltsutama enda ümber. Meie järgmine saade on juba jürikuus, jürikuud nimetatakse ka mahlakuuks. Ja siis me vaatame taas taevasse tõusmise laule taevase tõusmise laule. Sedapuhku nüüd juba kiige lauludena.
