Aasta lõpus algaval rahvaloendusel kogutakse lõviosa andmetest erinevatest registritest. Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ütleb, et kokku kasutab statistikaamet ligi 30 erineva registri andmekogu. Andmeid. Näiteks töötamise register ja kaitseväekohuslaste register ja nii edasi ja nii edasi, aga aga meie peamised allikad on loomulikult siis rahvastikuregister ja ehitisregister, et kuna tegu on siis rahva ja eluruumide loendusega andmeid üle vaatama kutsumegi inimesi, eelkõige rahvastikuregistris, siis oma elukoha andmed, kontaktandmed, haridusandmed, samamoodi oma laste andmed ja ehitisregistris, et kui olete teinud mingisuguseid muudatusi oma oma elamu elamuhoonega seoses, et siis seal seda infot nii-öelda üle kontrollida. Hiljuti läbi viidud uuring näitas, et rahvastikuregistrit ja ehitisregistrit on viimase aasta jooksul andmete uuendamise eesmärgiga külastanud vastavalt 14 ja 17 protsenti elanikest. Osila sõnul nad andmete kvaliteedi pärast ei muretse. Väga paljudel inimestel juba on registris õiged andmed, nad on need näiteks eelmine aasta üle vaadanud ja nendel ei olegi olnud nii-öelda vajadust neid uuendada. Meie Omalt poolt kutsume ikkagi inimesi üles, et kes ei ole veel selle peale mõelnud, et nemad seda teeksid. Kui arvutioskus või internetiühendus puuduvad, soovitab Osila pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Et eelkõige me räägime siin just vanemaealistest inimestest, et nende puhul tõesti me oleme öelnud, et neid andmeid on võimalik siis kohalikus omavalitsuses koostöös kohaliku omavalitsuse töötajatega üle kontrollida. Põhiloendus algab 28. detsembril ja kestab 15. jaanuarini. Selle aja jooksul on veebis kõikidele vastajatele avatud küsitluse lisaküsimustega. Neid on üsna vähe, oled puudutavad siis keeleoskust. Usku ja rändeküsimusi ja nendele küsimustele vastamine võtab umbes viis minutit aega ja nendele küsimustele on võimalik, sest kõigil ka veebis vastata. Küsitluse võivad täita kõik soovijad, kuid statistikaamet on välja valinud ka 40000 aadressi üle Eesti, kellel on vastamine kohustuslik. Kui valimisse kuuluv inimene ei saa mingil põhjusel küsitlust veebis täita, võtab rahvaloendaja telefoni teel ühendust. Ja kindlasti siinkohal tuleb jah, inimestele südamele panna seda, et rahval on see küsitleja, kindlasti ei küsi küsimusi inimese pangakonto kohta või inimese nii-öelda krediitkaardi või pangakontonumbreid. Kui neid küsimusi küsitakse, et siis see on märk, et tegu ei ole rahva loendajaga.
