Tervist saade teadusest alustab. Täna räägime tõelistest rikkustest. Kas Eesti maapõues leidub kulda, vaske või näiteks uraani? Võib-olla, aga kui rikas siis ikkagi on Eesti maapõu,  kui palju on seal näiteks ülimalt väärtuslikke haruldasi muldmetalle? Just seda selgitatakse praegu välja. Miks on Eestis käima läinud mitu suurt maapõue uuringut? Tegelikult Eesti riik peab olema nagu tark peremees. On hakatud taipama, et, et selline sõltuvus Hiinast ei ole  kuigi jätkusuutlik. Miks on haruldased muldmetallid niivõrd tähtsad,  näiteks igasuguseid sillakonstruktsioonid kõrgehitised  ning milliseid haruldasi muldmetalle, ka Eestis leidub? Metalli sisaldus? Eesti fosforiit. Et aru saada, miks need haruldased muldmetallid seal on,  kuidas nad siin üldse saanud? Kui räägitakse puhtamast ja rohelisemast tulevikust,  siis enamasti mõtleme reostusvabast, tuule  ja päikeseenergiast ning elektriautodest kõlab ju kenasti. Aga enamasti jäetakse rääkimata, tänu millele kõik üldse  võimalikuks saab. Kõige olulisem on selle juures vastu kõiki ootusi. Kaevandamine, kuidas täpselt, kohe saad e teada. Alustame Eesti geoloogiateenistusest, kus koordineeritakse  ja dokumenteeritakse kõiki Eestis toimuvaid maapõueuuringuid. Me oleme jõudnud verre, arva verre. Tere tulemast Tarba vere. Me oleme. Uutest hoidlatest. Need on puu südamike, kastide hoidmise hoidlad. Kas sa oskad öelda ka, milline kõige vanem on kõige vanem  teadaolevalt on meil siin aastast 1936 kus  siis käis jõhvi magnetanomaalia uuringud  ja need kestsid aastani 1937. Ja need puuriti rauamaagi otsingute tarbeks  ja siin on näha see tumekivi, siin on magnetiline. Ja see sisaldab siis sellist mineraali nagu magnetiit,  mis siis mitmel pool maailmas on ka rauamaak. Alles on sellised pisikesed jupikesed, et vaata,  selliseid pikki juppe on vähe õnnestunud välja tuua. Aga mida Eesti maapõu sisaldab, millise rikkuse peal me  tegelikult elame? See rikkus on nii ja naa, et me võime küll ühest küljest  kokku liita Need, miljonid, kümned miljonid,  sajad miljonid, isegi miljardid eurod, mis meil seal maa all  on noh, ütleme fosforiidis on nii fosfori ise  ehk siis väetise tooraine, aga samas ka näiteks muldmetallid,  mida on äärmiselt vaja meil roheline loogia jaoks. Me võime kõik need eurod kokku liita, aga need eurod on seal  maa all. Ega sellest eurost ei ole meil suurt tolku. Et tegelikult on meil vaja teada saada, kas seda rikkust  saab maa peale tuua ja kas seda saab väärindada nii,  et meil oleks ka lõpus Midagi siis turul müüa, mille eest me siis seda riigieelarve  täidaksime läbi maksude, eks ju. Ehk siis Eesti geoloogiateenistuse ülesanne on siin selgeks teha,  kus asub meil, milline maavara ja kas ta üldse on maavara,  see vajab veel ka selgitamist. Tegelikult Eesti riik. Peab olema nagu tark peremees, kes teab täpselt,  mis varad tal on aidas ja mis tal on talve üleelamiseks  olemas ehk samamoodi targalt, me peame selgeks tegema faktid,  mis meil maapõues peitub. Eesti maapõue kuulub Eesti riigile, eesti rahvale. Meie Eesti geoloogiateenistusega oleme majandus  ja kommunikatsiooniministeeriumi asutus,  kes siis tõesti uurib seda, mis meil seal varastalves peidus on. Siis tulevad juba meie teadlased, kes peavad selgeks tegema,  milline on see tehnoloogia, millega saab hakata sealt maalt  välja toodud kivimit siis väärindama. Kui palju see maksab, et me sealt sellest fosforiidist saame  need haruldased muldmetallid üldse välja toodud millised on  need keskkonnamõjud, kas me näiteks emiteerime CO kahte,  mida me saame? Võtame vähendada läbi rohepöörde. Siin on tegelikult tohutult palju vaja uurida. Kas üldse tasub kaevandada. Kas me üldse hakkame rääkima kaevandamisest. Peaaegu kogu moodne tehnoloogia neelab üha rohkem maapõues  leiduvaid keemilisi elemente, mida kutsutakse haruldasteks muldmetallideks. Nendeta ei saaks teha ei päikesepaneele tuulegeneraatoreid,  telereid, arvuti, kõvakettaid ega leedlampe. Kasvõi nutitelefonid. Kõlab uskumatult, kuid nendes kasutatakse lausa üle 70  erineva elemendi sealhulgas praktiliselt kõiki maakeral  leiduvaid haruldasi muldmetalle teevadki nutitelefoni nutikaks,  kuid vajavad kaevandamist. Kui tänapäeval ehitatakse mõni suur terasest  konstruktsiooniga sild, on täiesti kindel,  et terasesse on lisatud samuti üht haruldast muldmetalli vanaadiumid. On teada, et vanaadiumit leidub ka Eestis äärmiselt põnevas maapõuekihis,  mille nimi on krapto argili rahvapäraselt konnatahvel  ja lihtsama nimetusega must kilt. Uurimisega on kätte saadud proovid, mida teadlased on nüüd  asunud uurima. PH null 14. Jah, see sobib. Ja võtke need bead kastid maha. Nii ja kast number kaheksa, see võiks sobida meile kilda  läbilõige ilus poolse maandas. Võtame kaasa. See on tegelikult nüüd üks puursüdamik Eesti alus põhjast  välja puuritud ja siin on sellised huvitavad kihid nagu katoliikliit. Mis on siis tegelikult kunagised meremudad. Aga miks me täna seda uurime, on see, et selles  nii öelda ettekivi, mis tegelikult leidub neid huvitavaid  metalle ja selliseid metall just selles samas samas kivis,  mis, mis näeb selline must välja, mis tegelikult on  kunagised siis orgaanika, rikkad, meremudad. Aga jah, sisaldavad nad siis meid huvipakkuvaid metalle,  mida siis meil tulevikus ehk võiks rohkem vaja minna,  kui me täna kasutamegi. Nii et see huvitav metall on vanaadium ja hetkel  ja hetkel me uurime vanaadiumit, mida siis hetkel loetav. Või on, alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast loetakse  Euroopa kriitiliste toormete hulka kriitiline,  tähendab, see tähendab, et seda, see on midagi,  mida Euroopa majandusele on, on väga vaja. Ja teisest küljest, mida siis Euroopas piisavalt ei toodeta,  ehk siis mida me kõik väljaspoolt sisse toome. Ja vanaadiumi me täna toome suuresti sisse näiteks Hiinast. Aga miks see vanaadium nii oluline on, kus me seda kasutame? Vanaadiumite põhiline turg täna on tegelikult erinevad  siis kõrgkvaliteetsed terased ehk siis et  kus selliseid kõrgkvaliteetseid teraseid vaja on,  näiteks igasugused sillakonstruktsioonid,  kõrgehitised, aga kui me räägime näiteks taastuvenergeetika infrastruktuurist,  siis ka tuuleparkide ehituses näiteks on sellised,  mis selliseid kõrge teetseid teraseid vajavad. Ja üks tulevikusuund, mis üha enam vanaadiumi puhul esile tuleb,  on, on vanaadium, redoksakud. Nüüd, kuhu vanaadiumit vaja on ja, ja taolised akud  siis sobivad selleks tegelikult, et taastuvenergeetikat tegelikult. Nüüd. Integreerida meie elektrivõrkudesse, kas sellest valikust,  mis meil siin on, saame me seda vanaadiumi katsuda ka? Tegelikult vanad, tõmbad siin näpuga üle,  siis oled katsunud päris palju vana kallis see on,  kui seda nüüd kaevandame ja võtame sealt ka. Rahas on ka asi lõppkokkuvõttes, kui palju seda vanaadiumi  sees on, et ühes. Tonnis argiliidis on manaadiumid umbes üks kilogramm,  ehk siis, et tegelikult teda ei olegi nii vähe. Vanaadimi. Näha on samuti võimalik, õigemini muidugi  kraptoliitargiliidi kihti. See paistab tumeda viiruna paekivipaljandis  nii pakril, toolses kui mujalgi Põhja-Eestis. Me oleme Astangu endistes laskemoonaladudes,  siin on sinu uurimisobjekt kõige paremini näha. Jah, et see on üks koht, kus Tallinna lähedal tegelikult see  kraptoliitargiliit nüüd klindi astangus ja nendes käikudes  välja tuleb kiivrit, kiivrit kui sügaval see kiht tegelikult on. No siin on ta nii-öelda kuskil 15 meetri sügavusel  sügavamates kohtades Eestis juba 300 meetri sügavusel. Nii ja nüüd tuleb hakata serva hoidma, sest nüüd edasi. Asi muutub see ja no praegu on eriti märg ka. Muidugi on ta siin murenenud, et tegelikult puul südamikus  teda ilusamal kujul. Et siin katab teda selline kollakas kirme,  mis tegelikult on siis väävel, mis on, pärineb sulfiididest,  mis on aja jooksul siis ära lagunenud selles kraptoliitargiliidis,  et niiskus on üks asi, mis, mille toime see kivi hästi  lagunema hakkab ja samamoodi kui kokku saavad niiskus  ja õhuhapnik. Ja seegi Liit sellest seinast, sest välja pudeneb,  siis võib juhtuda, et see tegelikult toimub isesüttimine  tänu sellele, et püriit hakkab lagunema. Ja ka siin Astangu moona ladudes just paar aastat tagasi oli  selline juhtum, kus siis tegelikult see kataliitargiliit  kukkus tunneli seinast alla ja süttis ise. Kuidas siis aga üldse vanaadiuma ja lidi seest kätte saada? Haruldased muldmetallid ei ole nagu tavalised metallimaagid,  et ole aga mees ja sõelu ning sulata. Kui keeruline on kraptoliitargiliiti osadeks lahti võtta,  kuidas see täpselt toimub? Et see on väga õige küsimus, sellepärast et see on väga  keeruline teha ja üks põhjus selleks uuringuks ongi see,  et, et selleks, et fanaadiumi tegelikult sellest kompleksist  kätte saada me peamegi selle kompleksi või  selle kivimi osadeks lahti võtma. Aga, aga kuna me siin mikroskoobi taga istume,  siis siin on üks kraptoliitargilliidi õhik  ehk siis hästi õhukeseks lihvitud kraptoliitargiliidi  tegelikult tükikene mikroskoobi all ja, ja see skaala,  mida sa siin näed, on, on üks millimeeter  või tegelikult pool millimeetrit et päris suur suurendus. Aga kui me nüüd mõtleme sellele, et kui suured on  vanaadiumiosakesed selles kompleksis, siis  vanaadiumiosakeste suurus on siin üks onkström,  ehk siis et me räägime suurusest, mis on 10 miljonit korda  väiksem kui millimeeter ehk siis tegelikult nende uuringute  järgmises faasis me lähemegi nüüd sellesse skaalasse,  mis on nanomeetri skaala ja püüame aru saada,  et kuidas see vanaadium Istub selles kivimis. Uuringute teine osa nüüd puudutab siis ka otsust. Tere, selle vanaadiumi kättesaamise võimalusi,  kuidas me siis selle vanaadiumi joonid selles kompleksis  kätte saame ja kui palju vana maksab, Vanaadiumit müüakse  üldiselt turu peal Ferro Vanaadiumina ja ferro vanaadium,  nüüd selline ühend, mille siis keskmine turuhind on seal  kuskil 20 kuni 23 eurot kilogrammi kohta,  ehk siis mitte üldse vägagi kallis metall võrreldes nüüd  näiteks plaatina või kullaga loomulikult,  aga ta on meile tehnoloogiliselt oluline,  kasvõi selleks, et siis muuta teras tugevamaks. Ehk siis ühe kilogrammi banaadiumiga tegelikult on,  on võimalik siis anda sellised kõrgkvaliteetse terase  omadused tegelikult rohkem kui kahele tonnile tegelikult terase. Milleks kõigeks aga haruldasi muldmetalle veel vaja läheb,  seda teatakse kõige paremini Sillamäel. Nimelt siinsamas Silmet on aastakümnete pikkune kogemus  haruldaste muldmetallide eraldamisel. See on üks vähestest sellistest tehastest kogu maailmas,  mis asub väljaspool Hiinat. Euroopas aga lausa ainus, kus haruldasi muldmetalle puhastatakse,  eraldatakse ja töödeldakse. Aga miks neid rohkem Euroopas ei ole? Või maailmas üldse väljaspool miina? No see on ajalooliselt niimoodi kujunenud välja,  kuna Nemad nii-öelda leidsid selle niši enda jaoks  ja ülejäänud maailm ostis Hiinast ja leidis,  et pole probleemi, aga nüüd on hakatud taipama,  et, et selline sõltuvus Hiinast ei ole keegi jätkusuutlikum. Mida Silmet täpsemalt siis toodab, Silmet toodab kergeid  muldmetalle ja kerget, eks nimetatakse siis antaan,  seerium, prasedüüm, neotüüm, kantahli, metall  ja metall. Need tegelikult nimetatakse lihtsalt haruldaseks metallideks. Neid samuti. Silmet toodab maagist, eraldab toorainest nüüd tantaal on  kasutuses reaktiivlennuki mootorite turbiinilabades,  nii et kui te olete lennanud viimati, siis põhimõtteliselt  seal on silmiti toodang sees. Niobium kasutatakse magnetresonantstomograafia seadmetes ülijuhtmagnetitest. Silmet toob praegu kogu tooraine sisse ja tehasest on saanud  strateegiliselt oluline tootja nii Euroopa kui Ameerika tööstusele. Haruldased muldmetallid on uudsete tehnoloogiate puhul  muutunud juba täiesti asendamatu. Vaatame neo tüümi. No me teame, et neotüüm on kasutusel neotüümmagnetites,  mis on ülitugevad magnetid. Praegu on oluline see, et Euroopa ja kogu maailm teeb  rohepööret ja tähendab seda, et me peame hakkama kasutama  siis muid selliseid energiaallikaid, mitte sisepõlemismootoreid,  vaid elektrimootoreid ja me peame hakkama tootma  elektrienergiat päiksest kui tuulest ja nende mõlemal juhul  mõlemal juhul on vaja tegelikult neid samasid neotüümmagneteid. No näiteks katoliinium. Me teame, et kasutatakse magnetresonants,  tomograafias kontrastainena või väga huvitav variant. Erbium erbiumi kasutatakse siis fiiberoptilistes kaablites signaalivõimendina. Ta on mõeldud lase signaalivõimendiks, nii et kõik kõik meie  fiiberoptika internet sõltub eriumist, näiteks. Nii et meie igapäevaelu on tegelikult ilma nende haruldaste  muldmetallideta üsna võimatu. Oo jaa jaa, need on igal pool olemas, neist väga palju ei räägita,  kuna suurem osa tööstusest, eriti Euroopas,  ei tegele nendega eriti. Ja see nõudlus kasvab järgneva 20 aasta jooksul kuskil 10 korda. Nii et me oleme selles mõttes Eesti on selles mõttes väga  heas positsioonis, sellepärast et meil on see Silmet siin olemas,  et me suudame pakkuda seda toodangut maailmale. Nüüd aga ühest kõige olulisemast rikkusest,  mida meil on rohkem kui üheski teises riigis meie  lähiregioonis ja selleks on fosforiit. Fosforiiti kui võimsat põlluväetist kaevandati juba esimese  vabariigi ajal ehkki selle imelise valge kulla tõeline  potentsiaal ei olnud tol ajal veel lõpuni selge. Kalle, mis koht see nüüd on, kuhu me jõudnud oleme? No selle koha nimi on Ülgase. Me oleme siin Põhja-Eesti pankranniku serva all tegelikult see,  mis meil siin paljandub, on kuskil 500 520 miljonit aastas  tagasi madalas meres settinud liivakivid. Ja, ja see on see koht, kuskohast algab algas,  tuleb mineviku vormis rääkida. Eesti fosforiiditööstus. Kuidas seda siis kaevandati siin, kas mingi kirkaga  või kuidas see füüsilise on? Ja see oligi käsitsi kaevandamine. Et tegelikult need käigud, mis siin kulgevad,  on niiviisi, et enamus meist peaks seal peaaegu et käpuli,  no mitte küll käpuli, aga ütleme nii, et kummaril käima  ja pea äralöömise oht on hästi suur. Millal siin viimati fosforiiti kaevandati? No tegelikult siin selle koha peal kaevandati viimati  1009 38. aastal. Et täpselt tegelikult 100 aastat tagasi 1921 rajati siia  Eesti esimene fosforiidikaevandus. Ja see töötas. Mõnikümmend aastat. Tollal. Kasutati seda fosforiiti nimetatud fosforiidijahuna,  et sellest ei toodetud mitte väetisi, nii nagu me seda  tänapäeval teeksime vaid seesama fosforiit jahvatati peeneks,  siis veeti põldudele, lootes, et Need taimed saavad sealt  selle fosfori kätte mis küll tegelikult ta küll töötab,  aga ta tab ääretult pikaajaliselt, see on ääre väga,  väga ebaefektiivne fosforiidi kasutamise viis. Miks üldse inimesel peaks fosforiiti vaja olema? Sellel on tegelikult kaks vastust. Kõige esmane asi on see, et kui me, kui me võtame  ja vaatame, kas meie ümber siin praegu ärkavad rohelist loodust,  siis fosfor on üks olulisemaid toitaineid koos lämmastikuga  on need kaks nii-öelda toitainet, mis kontrollivad biomassi  taimede kasvamist. Kui lämmastikku me saame siit samast atmosfäärist õhust 70  protsenti natuke üle selle me siin lämmastiku  ja me saame sealt endale taime kasuks vajaliku lämmastiku  toota siis fosfor tuleb ainult maa seest. Pidage ka seda meeles, et fosfori on biokeemiliselt nagu  meie mootor. Et energiaülekanne meie enda organismis me praegu siin koos  nende linnukeste ja nahkhiirtega siin taga hoobastest  tarbime energiat ja seda energia, nii et vahendatakse  tegelikult läbi fosfaatsete ühendite. Nii et ühtepidi nii-öelda Taimedele on fosfori tähtis ja teiselt poolt  ka meile kõigile teistele elusorganismidele  mis on veel hästi tähtis selle fosfori juures,  et, et fosfori ei ole asendatav. Et meil ei ole seda fosforit just bioloogiliselt tähtsat  fosforit mitte millegagi teisest teise ainega asendada. Et mõista, kuidas fosforiit miljoneid aastaid tagasi tekkis,  tuleb minna mereranda. Nagu ka praegu uhub laine randa teokarpe  ja kuhjab neid vallidesse. Toimus seega 500 miljonit aastat tagasi. Kuhjatised settisid koos liivaga ning me kutsumegi seda  ladestust nüüd fosforiidiks. Aga Eesti fosforiit tegelikult koosneb loomakestest  pisikestest loomakestest, neid siin seina sees on ikka  igasuguseid leida. Need on eesti keeles, on hea ilus nimi, käsijalgsed,  nemad kasvatasid oma koja. Kui me, kui me võtame, vaatame rannast korjame karbi üles siis,  siis tema koda on kaltsium karbonaadist,  aga nemad kasvatasid oma koja kaltsium fosfaadist  mis teeb neid selles mõttes meile väga sarnaseks. Sellepärast et ka meie luustik Kondid ja luud on sellest samast mineraalist kaltsium,  fosfaadist, apatiidist, hüdroksüülhapatiidist. Fosforiiti on asutud uurima eelkõige seetõttu,  kuidas sealt väetiste jaoks eraldada fosforhapet. Kuid lisaks sellele on fosforiidil veel üks suure  potentsiaaliga lisandväärtus, mida ei ole seni Eestis veel  uuritud ja selleks on jälle haruldased muldmetallid. Ja üks küsimus tõest siis, mis, mida, millele me peame andma  vastuse on siis see, et millised on Nende haruldaste  muldmetallide sisaldusid Eesti fosforiidis,  kuidas nad on jaotunud ja kuidas need sealt kätte saada. Asi taandub lõpuks tegelikult küsimusele,  et milline on haruldaste muldmetallide nagu lisandväärtus  Eesti fosforiidis. Meie ees nendes kottides ongi nüüd fosforiit  ja ma näen siin erinevaid värve, täitsa ta võib-olla  erinevat värvi. Ja meie fosforiit võib-olla täiesti erinev. Et siin on näha, et üks tükk, kus on täitsa terved  karbikojad ilusti, aga kui me läheme siit kasvõi kohe  peaaegu kõrvalkotti siis siinne fosforiit on sisuliselt  hästi peenikene liiv, kus on mõned väga väikesed karbikojad,  mida on näha põhimõtteliselt mikroskoobiga  või luubiga. Et poole me säilitame kastides ja pooled me  siis oleme võtnud proovide ks, mis siis nüüd siit varsti  lendavad laborisse, kus siis määratakse täpselt nende  keemiline koostis. Aga nad ongi nii erineva. Ja, ja see ongi, et isegi samast puuraugust võib-olla niimoodi,  et üleval otsas on midagi sellist ja allotsas on midagi sellist. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis töötab  terve meeskond, et fosforiiti lahti muukida. Meie huvi on rohkem ka selles, et et aru saada,  miks need haruldased muldmetallid seal on,  kuidas need siin üldse saanud on. Mis on see protsess läbi, mille need see rikastumine nende  haruldaste muldmetallidega on toimunud, miks meil on need  haruldased muldmetallid seal üldse üldse olemas. Me uurime ka kaasaegsed fosforiite, seal ei ole. Kui meil on fosforiit juba kätte saadud,  siis on vaja edasi uurida, et kui palju meil neid haruldasi  muldmetalle seal on ja, ja kus nad täpsemalt  ka paiknevad. Üks asi, mida me teeme, on see, et me võtame kogu  selle kivimi ja me lahustame selle ülesse. Ja saame siit siis lahusest määrata, et kui palju  siis kivimis keskmiselt kas seda fosforiit  või haruldasi muld, metalle siis sees on. Ja teine asi, mida me teeme, on me võtame  selle fosforiidi valame selle plastiku sisse  ja vaatame natukene lähemalt, et kus kohas nendes kodades  täpsemalt need haruldased muldmetallid ennast peidavad. Sest nad ei ole siin teps mitte ühtlaselt jaotunud. Ja kasutame selleks väga võimekaid instrumente. Kasutame laserite ja ja plasmaabi selle jaoks,  et neid sisaldusi määrata. Ja näiteks Siim kõrval on meil meil pilt. Väike lõige sellest samast fosforiidist,  kus me oleme vaadanud natukene lähemalt neid neid kodasid  ja nende haruldaste muldmetallide jaotumist nendes kodades. Ja nagu siit pildilt on näha, et mida heledam on värv,  seda kõrgem on sisaldus. Mida sinisem on värv, seda madalam. Siin on mitu koja fragmenti. Ja on näha, et näiteks koja ääres On palju kõrgemad  sisaldused ja keskel ja uurimegi seda, kus need täpselt need  haruldased muldmetallid seal paiknevad. Sest kui me neid sealt soovime kätte saada,  siis, kui me teame, kus nad täpselt paiknevad,  saame me oma tehnoloogiat ka vastavalt välja arendada,  et me saaksime need võimalikult efektiivset sealt eraldada. Kaheksakümnendatel aastatel oli uute fosforiidikaevanduste  rajamine Eestis elu ja surma küsimus. Sel ajal oleks see kaasa toonud kontrollimatu sisserände  ja kardeti ka ennustamatuid. Keskkonnaprobleeme. Praegu on Eesti iseseisev ja oma maa peremees  ning ka tehnoloogia tase ei ole võrreldav enam aastakümnete  taguse ajaga. Kas meie tehnoloogia ka selleks valmis on,  et fosforiiti võimalikult keskkonnasõbralikult maa seest  kätte saada? Tegelikult on olemas täna tehnoloogiad, et  kus me saaksime fosforiiti võimalikult keskkonnasäästlikult kaevandada. Üks asi, mida me peame alati meeles pidama,  et kui me läheme kaevandama, tegelikult isegi kui me läheme  metsa seenele, siis me avaldame mingisugust mõju loodusele,  astume samblike peale mida iganes, taimede peale. Seda hullem on olukord siis, kui me hakkame kaevandama  ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud. Nendega tuleb arvestada ja neid tuleb minimiseerida  ja nagu ma ütlesin, täna tegelikult on olemas tehnoloogiat,  et, et see mõju viia minimaalseks ja, ja  mis ka hästi oluline, võimalikult lühiajaliseks. Iseküsimus on nüüd see, et kui palju sa maksma lähed,  sest sest kui me ikkagi vaatame seda maavara suure  kompleksina ja vaatame seda potentsiaalset tulu  mida me sealt saaksime, sest ega me ei hakka kaevandama  mitte niisama pärast, et meile meile meeldib auku kaevata  maa sisse. Et kahtlemata lastel võib-olla see pakuks huvi,  aga, aga mitte enam meile. Ja, ja kui me juba seda seda teed läheme,  siis me peame kaaluma kõiki võimalikke erinevaid aspektit  aspekte ja, ja keskkonnahoiu aspekt, see säästlikkuse moment  on üks kõige olulisemaid ja kõige kriitilisemaid. Tõmbame otsad kokku, võib-olla leidub meil tõepoolest  ka kulda, vaske ja kindlasti leidub uraani  ning ehk veel midagi huvitavat väärtuslikku. Just seetõttu peabki Eesti nagu iga teinegi riik oma  maavarasid uurima et vajadusel saaksime neid kasutada. Eriti kui oleme tüürinud maailma, kus meie meeldiv elu  tehniliste vidinatega ja rohelise tuleviku  alternatiivenergia sõltubki paljuski kaevandamisest. Aitäh vaatamast ja usun, et saite nii mõnegi olulise teadmise,  et mõista, mis on meie igapäevaste mugavuste  ja tehnilise progressi taga järgmises saates juba uued  ja põnevad mõtted.
