Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadioeetris alustab puust ja punaseks, see on teadusuudiste rubriik, mis toob teieni iga päev esmaspäevast neljapäevani viimastel nädalate põnevamaid teadusuudiseid. See nädal on pühendatud meditsiinile enim kehale. Stuudios on saatejuht Arko Olesk ja Tallinna Ülikooli molekulaarbioloog Kairi Koort. Täna räägime asjast, mis on inimesi põnevil hoidnud aastasadu. On ju kõik läbi aegade alates alkeemikutele kuni kuni tänapäeva molekulaarbioloogid ja otsinud seda nooruse allikat, midagi, mis võiks takistada vananemist ja hoida meid kuivita surematuna, siis vähemasti kauem tervena ja erksana ja pikema elu eaga. Ja jällegi üks selline paljutõotav juhtlõng on nüüd jälle saadud ja, ja tõesti, see aitab teid elada kauem tervemana, vähemasti siis, kui te olete üks selline väike kuumaveebakter või, või selline üherakuline olevus. Kairi, tõesti see, see asi, visasse, see see omadus, geen leiti just mingitelt kuuma vee elukatelt. Ja need sinu sõnad, et nooruse allikas on üsna sellised mitmemõttelised sellepärast et teadlased on siis avastanud teatud tüüpi mikroorganismid, keda me tunneme arhede nimedal nime all keda esinemist kuumaveeallikates ja teistes ekstreemsetes elupaiku, kuidas võivad siis anda ühe vihje sellest osas, et kuidas need konkreetsed mikroorganismid nii vastupidavad on. Ja tõepoolest, teadlased University College Londonist avaldasid artikli väga prestiižse ajakirjas selle aasta septembris kus naad et siis kasutavad nende üherakulise olendite vananemisvastaseid nõuandeid ja teevad seda infot, mis nad siis nendes arhedes leidsid rakendada ka teiste organismidega ja noh, nagu ma aru saan, siis ma mingil moel komistasid sellele teadmisele, et et nad lihtsalt uurisid väga paljud organismid sedasama ribo soomi, DNA-d või ühesõnaga, kuidas nende nii-öelda need geenijärjestused organismis on ja siis leidsite samades arhedes kipub olema ühes kindlas paigas üks mutatsioon ja tahtsid teada, mida see siis teeb ja viisid sellesama mutatsiooni sisse teistesse organismidesse, pärmi, kärbestes ja ussikestesse. Ja siis leidsid, et need elavad niimoodi mõnevõrra kauem ja tervemana ja, ja arvavadki, et nii-öelda sellest ühest Motatsioonist siis, siis sõltub see eluiga ja tervis. See konkreetne uuring Pegdali oli siis selline ensüüm nimega riba saanud riba saamid on meil kõikidel kõikidel organismidel, sellepärast need ribasomida need molekulid, mille abil siis geeniinformatsioonist saab valk, mis on siis selline funktsionaalne molekul, mis on vajalik organismi toimimiseks ja selle ribo soomid geenis siis tõepoolest nendel arhedel on muutus võrreldes teiste organismidega, mille tagajärjeks on see, et valgujärjestuses valk koosneb nii-öelda osadest, mida me nimetame aminohapete, eks et üks aminohapped päev on asendanud teisega. Et seal konkreetselt kuuekümnendas positsioonis on lüsiini asemel arginiin, kui kasutada täpseid termineid. Ja see näid tagavad selle, et see ribo soomi valk, mis on ensüüm, on väga täpne ja ta ei teeni palju vigu, kui meie ribas on teed. Nii et selline translatsiooni ehk valgusünteesi täpsus on selle fenomeni taga, mis tagab siis pikema elu ja tervema elu nendel muudetud organismidel kui sellisest suurest paranemisest või ütleme elu ja pikenemisest ja elukvaliteedi paranemisest me me sellisel muutuse puhul rääkida saame, vähemasti nendel kärbeste lustikestel. No kui me vaatame konkreetselt neid organismide gruppe, mida nad uurisid ja mida nad muutsid siis selle meile juba tuttava Krister tehnoloogia abil siis võrreldes selle nii-öelda originaaliga need parendatud organismid ussid, kärgussikesed lapsed või, või siis pärmid, mis on kõigi akuraatsed organismid, nende eluiga pikenes üheksa kuni 23 protsenti, et see on ikkagi päris suur siis Elumuse pikem pikenemine. Ja mitte ainult seda, et märgati ka just seda, et need organismid olid reipama ja tegusamad kui, kui, siis nii-öelda kontrollgrupp nendest samadest organismidest teadlased natukene mõtisklevad või ristuvad selle küsimusega, Tolkov, tegelikult see mutatsioon on nii kasulik, miks siis tegelikult ta esineb ainult nendel Archerdale, et miks, miks ta võib nagu eeldada, et nagu evolutsiooni käigus, et see saavutus oleks võinud tekkida ka teistele organismidele, kuidas seal siis tekib, et kui ta on kasulik, siis ta nagu levib ja saab üldlevinuks, et miks teda ikkagi ei ole nii palju, et kas seal võivad olla ka mingisugused kõrvalmõjud, mis ikkagi piiravad selle levikut. Ja Need uuringud näitasid, et tundub, et see täpne ribosaam siis omab sellist kasvu pidurdavalt aeglustavad mõju, mis tähendab, et kui need mutatsioonid oleks väga levinud mingis organismi grupis, siis see annab konkurentsieelise teistele, keda sedasi, kellel seda nii-öelda mutatsiooni ei ole, see näib siis olevat kulukas sellele organismile konkurentsi seisukohalt vaadates nii, et et täpne translatsioon on siis see hind, mida sa arhedaks maksma selle eest, et et ta võib-olla ei ole nii laialt levinud, ei ole nii konkurentsivõimeline kui sellised mutatsiooni mitte omavad liigid jaheks nende võrdlusesse, ka inimese puhul möödusse soov pikemalt elada on nagu ilmselt üsna nagu viimase aja või noh, see et seal me neile kasulik, et me saame pikemalt elada nagu viimase aja asi, et alati läbi aegade on ikkagi olnud mida kiiremini sa suureks saad, suguküpseks saad järglasi, saad seda nii-öelda tõhusamalt, sa suudad neid oma geene edasi anda. Jah, populatsiooni seisukohalt on eesmärk number üks paljunemine. Ja kui sa oled oma järglase varakult ära andnud, siis sinu väärtus võib olla väheneb. Kuigi kõrgematel organismidel on näidatud ka seda populatsiooni efekti, kus juba mitte fertiilses EAS näiteks ma ei tea, imetajad näiteks inimesed omavad suurt kasu populatsioonile. Aga kui me räägime sellistest ühe rakulistest näiteks pärmirakkudest, siis kõige tähtsam, et sa oma geene levitada et see, kui pikalt see pärmirakk ise elus on pärast paljunemist ei oma nii suurt tähtsust, kuidas sulle tundub, et kas ikkagi võiks toimida ka ka inimese peal, eks ole, tegelikult noh, eks meil on läbi aegade olnud nii-öelda tihti neid lootus, et me leiame selle ühe geeni või ühe Motatsiooni, mis nagu muudab kõik heaks ilusaks, siis lõppkokkuvõttes selgub, et need asjad on ikka nii palju rohkem keerulised, et seal on kümneid sadu tuhandeid geene, mis igaüks nagu oma väikest rolli mängib. Et noh, siin nii-öelda see üks mutatsioon annab tõesti nagu väga-väga tohutu efekti aga sellistel väga lihtsatele organismidele, et et mis ja kuidas, me võime arvata, et, et kas see kuidagi ka inimese jaoks muutuda oluliseks? Ma arvan, et, et siin peab olema väga ettevaatlik, sellepärast et teatavasti ütleme, mõtleme skeenimena manipulatsioonides, inimeses, siis see valdkond on väga kindlalt reguleeritud geenimonopolid, manipulatsioonid, inimestest ei ole lubatud, välja arvatud mõned väikesed üksikud juhud, kus me tegeleme kellegi elu päästmisega on teadnud manipulatsioonide, eks ole lubatud, kuid lihtsalt elu parendamise eesmärgil selliseid protseduure ei tehta. Aga kui noh, teoreetiliselt läheneda sellele probleemile, siis põhimõtteliselt võiks ja loomulikult ka selliseid uuringuid teha ja ma arvan, et ma näen, et selliseid asju võiks uurida siis rakukultuuri tasemel, mitte inimese organismis elus inimese organismid. Et me peame olema sõidusele lootuse, mingisuguse ravimi abil natukene pikemalt elada, siis veel veidi edasi lükkama, enne kui me oleme sellised eetilised ja muud aspektid hoolikamalt läbi mõelnud. Aga selline oli tänane puust ja punaseks. Täname kuulamast stuudios Arko Oleski Kairi Korts ning meil on sel nädalal teie jaoks veel varuks üks uudis meditsiini valdkonnast, mis on teada saamaks liituge meiega taas homme samal ajal kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
