Minu nimi on Martin Jürgenson ja täna räägin ma teile  sellisest väiksest loomakesest nagu kivi,  sisalik. Kivisisalik on üks meie viiest roomaja liigist,  sisalikke on meil kokku kolm ja jalgadega sisalikke,  siis kaks kivisisalik ja arusisalik tihtipeale kivisisalikku  just arusaam kuga sassi aetaksegi, sest nad ausalt öelda on  üsna sarnased, aga suurim erinevus on just see,  et kevaditi siis kui on paaritumishooaeg  siis muutuvad kivisisaliku isasloomad suuremal  või vähemal määral roheliseks. Oleme tulnud Jõgevamaal asuvasse vanasse liivakarjääri  mis on kivisisaliku üks meelis elupaikadest kivisisalikul  üsna sarnaselt, nagu ka inimesel on oma kindel territoorium  ja see pisike karjäär annab väga hea ülevaate sellest,  kui pisikesed on tegelikult Eestis paiknevad kivisisaliku elupaigad,  et neid, kui sa siit näiteks drooni pildi pealt vaatad,  siis on väga hästi näha, et kui on niisugune liivane ala  ja siia kaevata suur karjäär näiteks, siis ongi lihtsalt  kogu elupaik kadunud. Kuna liiv on meil oluline ehitusmaterjal,  mida arusaadavatel põhjustel tuleb ammutada,  siis ongi niisuguseid elupaiku võetud järjest karjääridena  kasutusele ja seetõttu on kivisisalike olukord muutunud üha kriitilisemaks. See ala on kivisisalikule vajalik, sellepärast et temal on vaja,  et päike aukus sisuliselt välja tema munad  ja kuna Eesti laiuskraadidel seda päikest just kõige rohkem  ja kõige intensiivsemal määral ei ole, siis ongi just  niisugused lahtise liivaga lõuna poole kaldu alad,  mis siis päikese käes hästi soojenevad ja kivisisalik muneb  oma munad sinna liiva sisse ja siis päike haugnad välja. Liivavallid on kivisisalikele olulised ka talvitumispaigana. Nad kaevavad ise sinna urge, nad kasutavad teiste loomade  juba ette kaevatud urgusid. Just nimelt kaevandamise surve ongi hetkel kõige aktuaalsem,  tema elupaikade hävitamise põhjus. Kui vaadata noh, näiteks meil siin suuremad ehitusprojektid,  siis need nõuavad väga palju liiva ja paljud meist just ei mõtle,  et kust see liiv tuleb. Kõige olulisem on säilitada elupaiku Eestis,  vähemalt me teame üsna üsna kindlalt, kus kohas nad on veel  meil järgi jäänud ja, ja nendes kohtades on võimalik näiteks  nende elupaika parendada. Et mitte lasta neil kinni kasvada. Sest kui puud väga suureks jäävad, väga tihedaks kasvavad,  noh siis kaovad ära päikeselised laigud liiva peal. Tasuks muidugi ka mõelda, et kas, kas ehituseks vajalik liiv  tuleb alati just uus liiv võtta maa seest,  et äkki on võimalik kuskilt saada liiva,  mis juba on näiteks välja kaevatud.
