Ehitamisega on ilmselt nagu igal ajastul,  nõnda et tuleb ikka teha sellest materjalist,  mis on nagu otstarbekohane ja mille kasutamist on kõige  rohkem õpitud ja millest aru saadud, et selles mõttes on veider,  et selle puiduni on jõutud kuidagi ringiga tagasi,  et kui kuuekümnendatel kõik ehitus ja teadusraamatud  rääkisid sellest, kuidas kasutada betooni,  terast, klaasi, kõiki moodsaid materjale,  siis nüüd on jõutud selle vana, lihtsa puidu õppimise  ja selgeks saamiseni uuesti ringiga tagasi. Treski küün Setumaal on muusikasõpradele tuttav,  sest juba mitu aastat on Jalmar Vabarna seal üritusi korraldanud. Paraku jäi vana küün mehe ideedele ja muusikale kitsaks  ja nii sündiski Jalmari peas mõte ehitada keset taluõue välilava,  kus saaks korraldada tänapäevaste võimalustega  maailmatasemel kontsert. Suve lõpul toimuski Kreski küla uhi uuel laval esimene kontsert. Mul on väike ego, aga mul ei ole nii suur ego ka,  et ma, ma selle lava, no päris endale ma seda selles mõttes ehitanud,  mulle meeldib küll sellele ise ka esineda,  aga see on mõeldud ikkagi nagu suurema eesmärgiga. Et, et siia lõunaosariikidesse ääremaale Siis ikkagi ka kultuuri rohkem ja rohkem tuua. Nagu eriliste ideede puhul ikka, kasvas esialgne visioon  viis korda suuremaks ning vaja oli arhitekti,  kes mõtete vormi annaks. Valik langes Jaapani kultuuriruumist pärit arhitekt Tomomi Hayashile. Ma andsin edasi lähteülesanded, laius 10 kuni 12 meetrit. Kõrgus, ma rääkisin, mis kõrguseni peab olema kõlarid  ja ühesõnaga kõik need jutud, mis on vajalik  siis selleks elava sünniks sellisena, et teda saaks  ka kasutada. Peaks olema omanäoline, aga peaks soovitama keskkonda  ja võib-olla natuke ka kultuuriliselt siis kandma mingit  väärtust edasi. Tomomi Hayashi visandas 10 kavandit ja kohe esimene neist  oli see õige. Põhiosa lavast, mida vaataja ennekõike näeb,  on puidust ehitatud 200 korda 200 prussidest. Selline arhitektuurne lahendus lubab lae alla riputada  nii prožektoreid kui ka võimendust ning lisada külgedele. Otsin. Ja ma ütleks, et Tomoomi HGA arhitekt büroost pani täppi,  sest et ta ehitas selle lava sisse küüni. Kui seda lava vaatate, siis seal on sellised,  seal on põhimõtteliselt küüni kuju sees. Seda esialgu kõik ei märkagi ja ühtlasi tegelikult on seal  kogu selles siis ruudustiku struktuuris. Meil siin setomaal kasutatakse hästi palju  ka ruutu, aga, aga natuke nagu viltusel kujul nagu rombi kujul. Ja ja selle märgi tähendus sümboli tähendus on õnn. Nii et see on sisugune, õnnelik lava, loodetavasti. See seto ruudustik meenutab kangesti ka traditsioonilist  Jaapani arhitektuuri, kus hoone sõrestik liidetakse kokku tappidega. Riski lava prusse ühendab siiski teras. Projekteerimisprotsess oli pikk ja põhjalik,  kõikvõimalikud koormused tuli ette näha ning konstruktoril  läbi arvutada, et puidust karkass vajalikku raskust kanda jaksaks. Et selles mõttes võimalusi on siin üsna piiramatult,  aga samas me peame gi arvestama, et kui see karkass on antud selline,  siis, siis me tahaks ka seda võimalikult palju nii-öelda  välja näidata. Et meil on ju lisaks veel sellele ka, et meil on. Mõlemale poole siis avatav see lava seal on võib-olla mõned miinused,  nagu näiteks see, et ei saa külgedel siseneda,  noh, läbi karkassi pugedes saab. Aga siis ühest või teisest otsast on meil lavale pääs. Juba on uuel laval kontserte andnud mitmed Eesti muusikud  kuid see sobib ka maailmanimedega artistidele. Siin saab etendada teatrit, esitada oopereid,  korraldada festivale ja kasvõi autod, esitlusi ühesõnaga  korraldada kõike, mis lava ja publik. Kut vajab. Okei. See ongi päris ja siis sa said aru, et see ongi päris. See saigi valmis, mis ma nüüd teen? Et, et üks asi on loomulikult nüüd nüüd see punkt,  kus see sai valmis, teine punkt on nüüd see,  et mis saab edasi ja see, mis saab edasi,  on tegelikult täpselt nagu sama mingis mõttes nagu põnev  ja ühtlasi ka tegelikult sama palju võtab energiat,  sest et ega see lava ju, ega ma seda ma ei möödujatelt,  siit piletit ei võta, et ta vaataks seda lava lihtsalt,  ma pean ikkagi sündmusi korraldama ja ma arvan,  et ma kirjeldasin seda ka ka varemalt, et et,  et inimesed tuleks nagu kaasa sellega, sest et lava sai ju hooandjas,  sai inimeste toetust ja, ja paljude siis eratoetajate näol sai,  sai see selle abiga sai see siis kõik nagu valmis. Et ma ütlesin kõigile, et et see, et ta valmis saab,  et see on köki-möki, mis edasi saab. See on küsimus, et ma panen ennast ikkagi mingis mõttes nagu  sellisesse positsiooni, kus ma nüüd järgmised 10 aastat edendan,  setomaa kultuurielu. Vorm, kuidas välilava puhul palki kasutati,  on tavatu kuid palk ise on Eestis üks läbi aegade enim  kasutatud ehitusmaterjale nii maal kui ka linnade puitasumites. Tõsi, vahepeal huvi ja vajadus palgi järele vähenes. Täna aga sunnib ehitusvaldkonna poolt keskkonnale tehtav  kahju meid oma mõttemustreid muutma ja kasutama rohkem  kohalikke loodust. Sääst. Vaid materjale, palk seda just on, see on see lahemaa maja,  mis on siis ka kaetud puitlaudisega. Ja siin on kalasaba mustrisse laudis. Mulle väga meeldib palk, kui ma hakkasin palki projekteerima,  siis ma tegelikult ise ei kujutanud ette,  et ma võiks elada palkmajas, aga näiteks praegu see hoone,  kus me hetkel oleme, see on kolmekümnendatel ehitatud samuti  palkmaja Karl Puurmani poolt projekteeritud. Ja tegelikult see, et see maja on palgist,  ei paista kuskilt välja ta väljast krohvitud,  seest krohvitud, aga palgi puhul on hea sisekliima. Palki on võimalik lihtsasti taaskasutada erinevatel  otstarvetel ja samas palk tegelikult, kui ta on õigesti  ehitatud ajas säilib väga hästi. Palkmaja ehitamine algab palgi varumisest. Meie siis tüüpiliselt ostame enamus oma materjali talvel  ja siitsamast lähedalt. Oleme jäänud ühe puuliigi juurde, et mõned majad küll on,  oleme ehitanud. Kuusest aga põhiosa, valdav osa materjalist on  siis mäng. Ja võib veel öelda, et see mänd on siis suhteliselt suure läbimõõduga,  et enamus materjali, mis meile sisse tuleb,  hakkab niisugune 27-st 28-st sentimeetrist  ja ülemist piiri ei ole, aga põhiline materjal on,  pakun, et selline 30 ja natukene jämedam materjal. Põhimõtteliselt teeme palkmaju samamoodi,  nagu tehti paar 1000 aastat tagasi. On muutunud tööriistad on kaasaeg kaasaegsemaks muutunud. Ehitustehnika on osaliselt muutunud, aga noh,  see idee ise, et me langetame metsast puud  ja teeme neist maja, see on jäänud samaks. Muutunud on ehitusstiilid, ütleme, kui vanasti oli meil  rohkem ümarpalgi kasutamist, siis, siis tänapäeval me saame  seda teha nagu mitmekesisemalt. Me saame teha seinu, ümarpalgina saame seinu teha nii,  et on väljast ümar, seest on sile või me saame teha nii,  et on nii seest kui väljast sile. Samaks on jäänud tegelikult ka palkide sidumine nurgatappidega. Et meie kasutame peaaegu kõiki laias maailmas enamlevinud  nurgatapi seotisi. Enamus maju teeme Skandinaavia tapi ehk Norra tapiga. Teeme ka Kanada tapiga, aga meil on ka endal oma Eesti tap olemas. Selleks on kalasaba tapp tuulelukuga ja oleme teinud  tehnikaülikooliga koostöös uurimistöid ja sealt on selgunud,  et meie oma tap on väga soojapidav ja ei jää soojapidavuse  poolest millegagi enamlevinud teiste maade nurgatappidel alla. Et siin on üks Saaremaa tagamõisa külamaja,  mida hetkel ehitatakse, mis koosneb siis kahest osast üks  osa on saun ja teine siis elumaja osa. Ja ja vahepeale jääb siis selline lahtine lavats katuseakendega. Ja see on ka täispalkmaja lühinurga, kus see palk  siis jääb nähtavaks hiljem. Arhitektuur sealt võib-olla veidi põnevam,  aga samas traditsiooniline. Siia kahe hoonemahu vahele tekib tuulte eest kaitstud  terrass mis ühelt poolt on lükand klaasidega eraldatud  ja siis saab ka õuest otse teisele korrusele. Et mul on 15 aastat kogemust palkmajade projekteerimisega  nii Eestis kui põhiliselt Norras ja ma näen,  kuidas tegelikult see palk, arhitektuur on ajas muutunud. Inimesed soovivad järjest suuremaid aknaid,  näiteks. Ja tehnoloogia on arenenud nii,  et osatakse kombineerida sellist seinaosa,  mis ei vaju, kus on klaas ja postkonstruktsioon palgiga,  nii et Norras on väga levinud sellised lahendused,  kus terve sein on klaasist ja ülejäänud maja on palgist. Et võib-olla veel kümme-viisteist aastat tagasi sellist  lahendust teha ei ulatu, tootjate poolt kombineerida just  neid vajuvaid ja mittevajuvaid konstruktsioone. Et ma näen, et palkmaja areneb ja tehakse järjest moodsamaid  ja inimeste kaasaegsetele soovidele vastavaid lahendusi See maja on kuramaja mis oli siis varasem puhkekeskus  ja see maja nüüd mahu poolest sarnane selle algse hoonega. Vaatamata sellele, et on aasta ennem kuivanud  või on kuivatis käinud, siis ikkagi toimub järelvajumised  või järelkuivamised ja tänu sellele siis palkmaja noh,  seal ütleme paar protsenti veel vajub, mis  siis millega tuleb arvestada, et see tähendab seda,  et. Et kui on nüüd palgid on rõhtselt pandud,  et siis noh, et sa ei saa kappi kohe päris lakke ehitada  või treppi ei saa kohe kinnitada, et sa pead arvestama,  et see kahe aasta jooksul see lagi tuleb näiteks neli-viis  sentimeetrit madalamale, et et siis kui sa seda arvestada,  siis ei juhtu probleemi, kui sa seda ei arvesta,  et siis võib tekkida. Palgi omadustest tulenevalt ehitatakse käsitööpalkmaja  tehases kuni sarikateni valmis. Seejärel võetakse maja uuesti lahti, palgid nummerdatakse  ja toimetatakse ehitusplatsile. Tüüpiline on võib-olla nii, et, et umbes kaks kuud,  siis ehitatakse siin niisugust suuremat maja tootmises  ja pakun, et niisugune kaks, kolm kuud ka  siis puussepad koha peal ehitavad, et see ehitusprotsess on tavaline,  võib-olla puhtalt võtab aega neli-viis kuud. Palgi puudustest võib-olla, kui arvestada palgi eripära ga  ja sellega, et ta on elus materjal, et ta vajub,  et ta võib seinast keerata siis ma ütleks,  et palgil võib-olla ei olegi puudusi ja. Ma ise olen juba palkmajas elanud 15 aastat  ja minu arvates on palkmaja üheks kõige suuremaks Plussiks see, et palk massiivpalgil on, võime siduda niiskust. Et massiivpalk. Võtab niiskust endasse ja annab niiskust välja  ja siis moodustub selline inimesele hästi sobiv elukeskkond. Teiseks oluliseks küljeks on see, et käsitöö palkmajad on  kõige madalama ökoloogilise jalajäljega ehitus. Ja arvutuste järgi on meie majad siis umbes neli korda  väiksema ökoloogilise jalajäljega kui näiteks kivimajad. Kui maja väljastpoolt vaadata, siis traditsiooniline on  ehitusmaterjal palk. Ta on töödeldud sellises traditsioonilises võtmes  mis on modernne element või selline maja kroon on,  on see eriline katus mis võib olla selline kummardus  sellisele sajandite van selle palkmajale,  kus on katus sisse langenud. Kuna meie katus uue maja katus ei olnud sisse langenud,  siis pidime selle olustiku rekonstrueerima. Kuivõrd maja maht on päris suur palkmaja kohta ikkagi on 325  ruutmeetrit üsna palju siis, et seda maja välist Suurust nii öelda kahandada visuaalses mõttes,  et ta ei tunduks niivõrd massiivne, siis keskelt koonduv  katus aitab seda maja suurust nii-öelda visuaalselt  väljastpoolt vaadatuna vähendada. Esialgu saigi nagu ruumid paika pandud, et kui uksest sisse tuled,  kuidas, mismoodi see liikumine saab olema? Ja, ja siis hiljem hakkas kõik ikkagi mängima  selle suure ahju ümber, mis ongi tegelikult nagu saanud siin  selle maja südameks. Palk on ju selline tore naturaalne ja soe materjal,  et ta siin tegelikult ju mängib pikalt oma mustrite  ja ja oma iluga, et siin võttis ka aastaid aega tegelikult,  et kuidas nüüd seda viimistleda, et puitu ikka tasapisi  läheb selliseks tumedamaks kollakamaks. Ja me siin katsetasime erinevate toodetega,  enne, kui me siis lõpuks kõik need seinad üle sai,  et just, et jääks seda naturaalsust palgi palgi mustrit  ja seda seda mängu siin näha. Palki me ei ole püüdnud ära peita, sest et üks asi on see  esteetiline aspekt, meile lihtsalt meeldib see palk,  sellisena. Aga palk. Ehitusmaterjali na oma omadustelt on selline,  mis ühtlaselt jaotab. Näiteks talveperioodil sinna kogunenud niiskust,  mis loob sellise hästi mõnusa mikrokliima. Siis ta on sellise antistaatilise omadusega,  et noh, allergikud teavad, millest jutt käib,  et siin on tõesti väga mõnus olla kogu aeg. Võrdluseks kivimajaga palkmaja hingamisoopis teistmoodi  ja tuled sisse sa kohe nagu tunned seda kohe oma selline  aura või selline hoopis teine lõhn on selle palgil. See maja on rajatud vaivundamendile. Kuna eriti sügis ja talveperioodil esineb siin kõrget vett  teatud tuultega maja asub merele väga ligidal,  lähedal on viirelaid, siis veetase kerkib vahel üsna  kiiresti ja ja peeti otstarbekaks rajada selline vai vundament,  et meri, kui ta siia hoovi peale tuleb, pääseks kenasti  ka tagasi. Tõeliselt keeruline käsitööpalk maja telliti Rootsi. Kuna majaomanik tegeleb ravitsemisega, soovis ta,  et hoone sobituks loodusesse ega reostaks keskkonda. Väljast vaadates teevad maja eriliseks selle 12 nurka. Suured klaaspinnad, talveaed ja püramiid  ja katusekonstruktsiooniga muldkatus. Maja sees pidi olema nii privaatsust kui  ka ühist koosolekuse ruumi. Järjest rohkem viimastel aastatel oleme hakanud selliseid  maju ehitama. Mis on sellised hübriidmajad, et osa majast on selline  traditsiooniline palkmaja, aga osa maja on jäme postsõlestik,  maja ja selle. Tarvidus on just see, et oleks võimalik kasutada võimalikult  palju suuri klaaspindasid Eestis oleme seda  ka teinud. Siis palkseina kombineerinud ka näiteks maakivi seintega. Lisaks käsitööpalkmajadele toodetakse Eestis  ka masinpalkmaju. Nagu nimetuski ütleb, voolib ehituseks vajaliku paksuse,  kõrguse ja diameetriga palgid välja masin. Väike-Maarja lähedal asuva masinpalkmaja puhul on kasutatud  nii ehedast puust ümarja kandilist palki kui  ka taladena liimpuidust. Prussi. Aga kuidas siis ikkagi muuta inimestes viimase sajandiga  kivistunud mõttemustreid ning panna otsima viise,  kuidas kohalikku puitu metuses rohkem ja paremini ära kasutada. Arhitekt Mihkel Tüür katsetas seda kõigepealt iseenese peal. Maja, kus me istume, noh, tänaseks päevaks on juba tosin  aastat vana, aga noh, selle selle tekkelugu oli nii,  et oli vaja siis suvitamiseks mingi koht kokku panna  ja mul oli nagu mälupildis oli see, et kuidas me kunagi  suvel vanaisa ga koos ladusime neid. Mis need ongi saeveskist saadud laudu, mis olid servamata  lauad Vene ajal, neid tehti saeti märjalt suvel noh,  nüüd vist ka juba selle metsandusbuumiga seoses,  aga siis sai need saeveskis märja alt ja need tuli ise ära  kuivatada ja siis me ladusime neid kuidagi niimoodi,  et kolm tükki ühes suunas, kolm teises suunas  ja see võttis umbes poolteist tundi aega  ja oli järsku oli niisugune neljatoaline maja valmis,  kus sai sees ronida, mis olid täitsa võimsad ruumid paistsid  valgust läbi. Ja noh, iseenesest noh, see on üks selline noh,  mõttekatke, teine mõte, katki on see, et tegelikult see noh,  palk, maja on ju rajatud täpselt samamoodi,  et horisontaalsetest lattidest üksteise otsa ja,  ja siis tekib majavorm, et ja noh, kolmandaks on see,  et kuna tänapäeva majad on kõik kihilised,  neid kihte tuleb üksteise peale panna ja iga kihi ehitamine  tegelikult nõuab sellist eraldi spetsialisti,  et küll on lauakrutjad ja siis kiletajad  ja siis siseviimistlejad ja siis pahteldajad  ja ja elektri installeerijad ja torude paigaldajad  ja siis noh, et see kõik on nagu nii komplitseeritud protsess,  aga noh, mul oli vaba suvi, mõtlesin, et lihtsustatud,  et tulin Siia Muhu saarele kaasas oli 36 kuupmeetrit puitu  ja siis hakkasin alt lappima lihtsalt üksteise peale ja,  ja liimiga on ta siis ühendatud. Sisuliselt on ta nagu puidust laotud tellismaja,  et kihid on üksteise peal ja kuna tal karkassi ei ole,  siis ta kuju on täielikult vaba, et tal ei ole seda muret,  et kui üks kiht on nagu viltu laotud, et  siis järgmist kihti ei saa peale kinnitada,  vaid kõik on vaba vormne selles mõttes. Ja, ja noh, eks mul oli mure ka sellepärast,  et kas ta nüüd kuivab lõhki 10-st 1000-st praost  ja siis ma ärkan hommikul üles ja vaatan päiksetõusu  niimoodi läbi 100 pilu ja väike mure oli  ka ja siis ma inseneridega konsulteerisin  ja siis suunati mind. Sellise inseneride grand uld mani Ago kudu poole. Vanahärra kuulas ära, ütles ainult ühe lause,  et kui sa tahad nagu katsetada ja midagi selliste sõlmedega teha,  mis on nagu ohtlik puidus, et siis tee laiaräästaga maja,  et see annab kõik andeks ja nii ma tegingi  siis ja ja probleeme tekkinud ei ole, et sisuliselt noh,  mulle tundub, et üldse selle puitarhitektuuri võti ongi. Kokkuvõetav ühes lauses, et kui on laia räästaga Ehitised siis ta puidust püsib ja kui ei ole,  siis 10 aastaga on ta lagunenud. Selle maja puhul oli suhteliselt lihtne nagu ikka  rannaaladel projekteerimistingimused ütlevad,  et tuleb lähtuda traditsioonilisest arhitektuurist  ja ja et katusenurk võib olla 35 kuni 45 kraadi  ja vältida matkivaid materjale, siis noh,  sellest lähtuvalt ma nagu tegin, et ladusin puidust  ja siis, kui on öeldud, et katusenurk peab olema nii,  siis hakkas katus kokku kokku kasvama, et selles mõttes,  et on ta nagu sukakudumine. Et kui tekib kandet, siis hakatakse kahandama,  et noh, nii ma siis tegin selles mõttes,  et kui tuli reegel vastu, et on 35 kuni 45 kraadi,  siis pöörasin nagu kõik ruumid 45 kraadi ära  ja kudusin ta kokku. Endale ehitamine on hea võimalus katsetada erinevaid võtteid,  mida teistele projekteeritud majade puhul teha ei saa. Näiteks on tüüri suvekodu tugevasti kaardus,  aga taevast vaadates näeb välja nagu püksipaar. Et see Muhu saar on hästi tuuline koht ja  siis oli lihtsalt niisugune mõte, et tuleb teha sisehoovid,  et mis võtavad tuule kinni ja siis sisuliselt oligi,  et hommikupoole üks hoov ja õhtupoole üks kaar,  et see eksitab tuule ära, et tuul jääb nagu kotti sinna  ja siis on tuulevaikne koht. Selle maja puhul on see lihtsustus, et iga kiht on  kahemõõtmeline ja on ainult kahemõõtmelised sõlmed,  et ükski kiht ei hakka järgmist takistama. Järgmine kiht on täiesti autonoomselt eelmise peal  ja elab oma elu täiesti vabalt ja järgmine jälle täiesti  vabalt oma, et seal ei teki neid ruumilisi sõlmi. Ja kui ruumilisi sõlmi ei teki, siis ei ole vahet,  kuidas seda laduda, et sisuliselt jah, ta on nagu see pseudovõlv,  et natuke sumeritest nagu pole edasi jõudnud,  et et oh, kui sumerid, ladusid ka kive niimoodi lappi  siis keskajal juba lao ikkagi võlvi korralikult niimoodi,  et ta, need kivid võtavad jõudu vastu, aga noh,  selles mõttes selle puhul ei ole nagu vahet,  et kui ta on see pseudovõlv ja ta moodustab ikkagi liimi  kaudu monoliidi, et siis ta töötab ka võlvina. Katus oli tegelikult hästi lihtne, et ma võtsin  selle joone, mis oli siis kolmest kaarest  ja kolmest sirgest moodustuv ja siis Ühendasin selle joonega 45 kraadi all oleva joone  ja siis noh kolm tarkvaras on käsk, et jooksuta seda nagu  mööda raudteed ja saab sellise pinna ja siis see pind jäigi  justkui sinna peale, aga ma ei teadnud, kuidas seda kokku ehitada,  selles mõttes, et projektis ma esitasin ta ära,  et vot niisugune pind 45 kraadi alla selle asja peal. Ja siis hakkasime kohapeal lihtsalt lattidest seda leiutama,  et kõigepealt sai tipppaika, siis said kolm otsa tipu  ja siis hakkasid nagu noh, silgused seljajooned tekkima,  noh, et ma riputasin nöörid nagu sinna vahele  ja siis nööride keskpunkti said nagu sarika ristid  ja siis sealt hakkas ta moodustuma. Sest ega kui ei ole niisugust kõrgtehnoloogilist seadet,  millega kõike seda maha märkida ja robotid,  kes ehitab, et siis see tuleb ikkagi kahe õllepudeli  ja paari noööriga ära teha ja, ja siis vahepeal arutada natuke,  et mis valesti läks. Tüüride suvekodu sai soe ja hingav tuule eest kaitstud  minimaalsete ülalpidamiskuludega ning kõikide mugavustega ehitusmaterjal,  mida vaja läks, oli palk omaenesemetsast,  mis õue peal vajalikku mõõtu saeti ja siis üksteise peale liiniti. Sellise suveelamise jaoks ei ole palju vaja  ja üle investeerida ei ole nagu mõistlik,  et ei tahaks nagu võtta laenu selle jaoks,  et suvel korra maal käia lastega, et see pigem võiks olla  selline noh, olemise koht, millest on rõõmu rohkem kui seda  pangalaenu ja siis siis noh, rehtnut oli suhteliselt lihtne,  et. Osta see puit ja puidust rajada ja, ja mitte viimistleda  kuskilt poolt seda ja ta tegelikult oligi,  seinaruutmeeter oli odavam kui palk majal selles mõttes,  et, et tänapäeval see palgi, varamine ja muud asjad on juba  nii palju kallimad kui niisugune saetud saetud prusse. Ma arvan, et see, see materjali kulu selles majas oli noh,  tänapäeva vääringus umbes mingi 20000 euri  või noh, kuskil sinnakanti. Et. Et noh, sellise 50 ruuduse onni kohta täitsa mõistlik kulu Mida arhitekt omaenese kogemusega siis ikkagi tõestas? Aga seda, et ehitada saab oluliselt odavamalt  ning et tänane suunamuutus kohaliku puidu paremaks  kasutamiseks on õige ja oluline.
