Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tänast saadet alustame hästi kummalisi, minu meelest isegi natukese müstilise häälega. Ja Kell õnne on, see võib meie Eestimaa väikestel poistel järvedel või suurematel raba laugastel seda häält ise varajastel hommikutundidel kuulama ka minna ja ma usun, kes häält kordki loodusel kuulnud on, siis see nii kergesti enam ei unune. Ta on niivõrd kummaline ja müstiline. Et selle tahaks ikka jälle uuesti uuesti kuulata, kuidagi kõrvu helisema ja loob sellise natukene ebamaise hommikut kui meeleolu, sellise meeleolu, mis saab olla siis, kui udu hakkab järve pealt üles tõusma ja päike tõuseb ja see järv on peegelsile ja, ja see hääl tuleb nagu igalt poolt korraga, et ei saagi aru, kus kohas ta õieti kostab ja tunned musti tiimidega maapealne oleks seda küll teha, ei saanud. Nii mõnedki istunud häält kuulnud, aga ei ole, ilmselt teadnud selle linnud nime, et jätke siis kenasti meelde lind, kes praegu laulis või hõikas puikas või kuidas seda siis öelda. Lind oli järvekaur. Nad on meile kirjutanud ja soovivad veel kuulata kassikakuhäält. Jah, niimodi häälitseb, laulab siis Meie Eestimaa ja, ja ka maailma kõige suurem öökull, nagu rahvas kutsub või nagu teadvuse mehetses ütlevad kakk tema siis öine röövlind, kes siis on meil Eestimaal küllaltki harv ja inimesele, kes teda näeb, ta tublisti õnne olema. Ega tavalise teekäija kohtumised temaga kuigi sagedased ei ole, kuigi vahetevahel võib juhtuda nii, et tee ääres põõsa all või, või siis ka mingi väiksema postiks otsas istuks suur lind ja põrnitseb, tõid oma oranžide silmadega, vaatad natuke lühinägeliku pilguga teile otsa ja on natuke arusaamatuses, kes te olete, mis te temast tahad? Üldiselt lagedaid kohti, lind püüab vältida, sest tal on kurjad vaenlased, vaenlased on tal varesed, varestel on mingi seletamatu vaen kõikide öökullide kude vastu ja niipea kui varesed mõne kakkus kusagil avastavad, siis nad jälitavad seda vaest kaku valju kisaga kutsuvad kõikumas sõbrad, sugulased ümberringi kokku, need vahe on ühe koma 50 Walest kannul. Ja niimoodi jälitavad ja kakul on päris palju tegemist kuhugi puu võrra või väiksematel kakkudel lausa puuõõnsustesse peitub lipata ja niimoodi terve nahaga seal valesti käest välja tulla. Aga öösel muidugi olukord muutub, siis on jälle kassikakku olukorra peremees varesed, kes ennast puu otsa magama sättinud, nii võivad langeda üpris kergesti kassikakku õhtueineks vööeineks või kuidas seda siis nimetada? Võib-olla mõnel lapsel polegi elus õnne metsas kassi kakuga kohtuda, aga Tallinna loomaaias saab neid linde päris rahulikult vaadata ja vareseid ka. Ja ja seal elab peaaegu kõrvuti puurides ja neile neid teineteise vastuolulist antipaatiatega sümpaatiat olevat. Terad kubki rahumeeles edasi oma puuri elu ja ei pööra vastastikku mingit tähelepanu sest loomaaias on neile hea, seal tuuakse toit ette. Nii see on. Ja nüüd vastab teie küsimustele jälle Märt Kruus, sest tema teab putukate elustik väga palju. Ja kõigepealt on siin niisugune küsimus, kui kaua elab rohutirts? Putukate elu on niimoodi, et kas nüüd mõelda selle putukaelu all ainult valmiku eluaega või siiski sünnist surmani kujutusest putukas hakkab arenema ikka munast ja siis endal vastsejärk kellel on siis nuku, kellel on neidis järk vahel ja siis on valmiku järk. Ja kui nüüd võtta nüüd rohutirtsu valmiku eluaega, siis vältab ka seal, olenevalt liigist vältab seal mõnest nädalast kuni paari kuuni. Mul tekkis küsimus, kas rohutirtsud ja ritsikad on ühed ja samad tegelased või ei ole. Siin ongi niimoodi, et pead vahet tegema on olemas nüüd lauluritsikas suuremad keda öeldakse, ka rohutirts, aga tegelikult nad kuuluvad mõlemad ühte suurde Seltsi siht, diivaliste selts ja siis on veel jaotatud omakorda neid kaheks selliseks alamseltsiks. Üks on siis pika tundlaliste alamselts ja teine lühitundaliste alamselts. Pika tundoliste alamseltsi kuuluvad siis need Ritsikalised. Ja sinna kuuluvad veel peale sellega Kilgilised. Ja nüüd, kui te loodusesse lähete, teine kord, siis vaadake, kui te näete, et on sellesama niinimetatud rohutirtsu pikad tundlad nagu seal üle poole kehapikkuse või isegi üle kehapikkuse tundlad siis on niimoodi, et nad on retsikalised. Aga kui neil on lühikesed tundlad seal allapoole kehani ulatuvad tunded, siis nad on juba kirtsulised. Ja siis ma võib-olla tooks mõned näited, näiteks meil on olemas harilik lauluritsikas, on olemas roheline lauluritsikas neid sageli me võime seal isegi pool ööd või rohkem kuulda. No ütleme, kuni poole kuulda seal aknal põõsastes saagimas niimoodi ja kui te isegi päeva näete, siis nad ikka ka on seal kusagil oksa peale ja suured emastel Tritsikalistel pik punetised nagu saablina kaardus kergelt kõveraga tirtsudel on palju lühem see muneti Ritsikaliste ja tirtsude vahet on muidugi võimalik teha hästi selle järgi, kuidas nemad tekitavad heli. Ja kui te nüüd näete laulvat ritsikad, siis tema liigutab oma tiibu, tal on tiivad natukene kõrgemale tõstetud, muidugi puhkeala, kus on, siis tal on tiivad vastu keha. Aga siis ta hõõrub tiiva teineteise vastu. Ja siis ühe peal on niisugune tugevam tsoon, mis on nagu poognaks teise vastu ta nühib, niimoodi tekib see heli, aga tirtsadele on niimoodi, et, et nemad hõõruvad Omar taga reiega tekitavad siis just ka hõõrumisega vastu tiiba tiivasoonte, seda heli. Ja kui te näetegi teda kusagil niimoodi laulmas, siis võite isegi selle järgi juba arvata. Muidugi siis te näete, kui pikad on tal tundlad ja nii edasi. Aga muidugi siis ka pritsikalistel on, see kuuldeaparaat on nagu tal ees sääres on, seal võite näha teinekord pilu või ovaalsed tava. Selleks peate juba ritsikad kinni püüdma, muidu ei saa nagu jälgede teda eriti huvitav. Väga huvitav. Ja kui te olete kunagi kohanud toa kilki, alguses me rääkisime, et on pikka tundelist alamseltsi, sinna kuulusid yritsikalised, teine osa on siis nendest, kes kuuluvad sinna Kilgilised ja Kilk. Kui ta tekitab heli, siis temal on ka tiivad natukene kõrgemale tõstetud kehast ja siis ta niimoodi neid hõõrub omavahel vastakuti ja sellega tekitab siis seda heli. Mul oli ka kunagi üks tuttav Kilk, ta elas ahju taga, ta oli sealt ootamatult ära kolinud ja ma ei tea, kuhu, ma ei leidnud teda enam üles. Võib-olla on mõne teise ahju taga tänapäeval kilk ahju taga. Tal lihtsalt pole neid lahtisi, kus ta ka elada, aga muidugi jah, maakodudes on kindlasti, aga neil isegi linna on ju kyll juba tulnud ja on leidnud endale väga sobilikud kohad just sellistes kohtades, kus jooksevad läbi soojustrassid ja nendes on pojerite ruumid majades ja ja keskküttesõlmed ja tänapäeva. Need paneelmajad pakuvad väga palju Kilgile võimalusi headeks soojadeks mugavateks, elu kohtadeks ja kui ta nüüd sealt veel süüa ka saada, tema sööb siis toidujäänuseid igasuguseid ja nii, et ei pruugi üldse ahju taga elada. Mina olen kõige rohkem kohanud tõesti sellistes kohtades nagu soojussõlmed ja, ja siis kus jooksevad keldrites keskküttetrassid ja veetrassid läbi. Seal ma olen nende laulukuune muidugi neid näinud ka, jooksnud ringi. Ja kui häda käes, siis panevad plehku, mitte ainult mööda maad joostes isegi lendavat. Huvitav, kas kilt, kui on hea naaber? Tuleksin selle järgi, võtted olnud, milline meie meeleolu on, kui me tahame nüüd õhtul rahulikult uinuda ja kui isegi siis on hoopis seda meelt, et temal on jälle lauluisale, siis muidugi võib öelda, et on tülikas naaber. Aga ma arvan niimoodi, et kui minul läks valida, kumba omal siis naabriks nüüd seal ütleme, kas korteris köögis valida kas prussakat või kilki, siis ma muidugi valis alati kilgi. Sest hoolimata sellest, et öösiti laseb kõvasti laulu, aga nad on minu jaoks palju meeldimine, kui need prussakad. Eiei prussakaid ei soovi küll keegi endale koju, ma arvan, et selle peale, Me kuulame kilgi laulu. Võib-olla mõni ei ole seda kuulnudki. Meie saadetis on lepatriinud vist päris mitmel korral juttu olnud, aga ikka soovitakse neist veel teada, miks on nad nii silmatorkavad ja mida tähendavad täpid sellele, et noh, kas eluiga või kuidas need jutud on ja miks on neid mõnel aastal nii palju. Ja siis veel, mida nad söövad? Silmatorkavad ja sageli nad on isegi tülikad sellel aastal, kui saab olema palju lehetäisid siis ka lepatriinude arvukus alati tõuseb kiiresti ja siis lepatriinud lähevad seal mitte ainult puude põõsaste peale, vaid nad ronivad lendavad mujale, enamus nendest ise ja siis ka vastsed toituvad teistest putukatest ja sealhulgas muidugi põhiliselt lehetäidest. On olemas muidugi ka selliseid lepatriinuliikidest ka meil on üks üks le Baden liike, siis pidi söömaga jahugastelisi väiksed, nii, sest seened enamus lepatriinud muidugi kui me kohe mõtlen, Lepasin peale need punased ja siis mustade täppidega kõige tavalisem seitsetäpp lepatriinu ja tema siis ikka toita Siuke lehetäidest ja muidugi tema vastne ka, aga meil on olemas veel viistäpp, lepatriinu 11 lepatriinu on olemas kakstäpp, lepatriinu ja minult on sageli küsitud ka, et kas sisend lepatriinu vanust on võimalik selle järgi hinnata, mitu täppidel seal selja peal on. Aga ega ta nii päris ei ole, sest putukatel on niimoodi, et nii nagu putukas nüüd kas nukust koorub või siis kuidas ta on arenenud, et ega ta ei kasva enam siis suuremaks ja temal ei tule neid täppe juurde ega neid täppe vähemaks. Nii et kui on ikka kakstäpp lepatriinu, siis sündimisest kuni surmani on temal ikka need kaks täppi seal selja peal seitsetäpp lepatriinu samuti. Muidugi olla ka niimoodi, et oma elu jooksul lihtsalt takistab leegipära või, või siis nagu ma rääkisin, liblikad võivad katki minna ja noh, seda võib küll olla, et siis mõni täpp võib sellega ära kaduda, kui natuke nendel mõni tiib katki lepatriinu ühed on üldse sellised putukad, kelle Emolümfon putuktoidulistel mürgine ta on ebameeldiva lõhnaga maitsega muidugi sööbib ja lepatriinud, siis eritavad seda hemolümfi teiste sõnadega putukaveri edasist sellistest väikestest avadest või piludest, mis paiknevad tals jalgade peal põlveliigestes ja, ja sellepärast enamustel lepatriinu. Teil on muidugi ka hästi silmatorkav välimus, see on nüüd selline välimus, mis siis hoiatab neid loomi ja linde, kes siis toituvad putukatest ja sellise erksavärvilisi putukaid. Linnud reeglina ju ei söö. Aa see on siis nagu stopptuli. Tõepoolest, nii ta on ja ja linnud ja ka loom on muidugi väga kergesti õppi katsest, kui nad alguses on noored ja kogenematud, siis nad võivad sellest doktulest mitte hoolida. Aga kui nad tunnevad, mis selle stopptule taga on siis kuidas nad seda tajuvad, kas ta teeb haiget või haiseb vastikult või pärast seda juba enam ei proovi seda uuesti teha. Ja veel soovitakse teada kui valaks elabki. Kirpudega on nagu ikka putukatega, ega nad väga kaua ei ela, ega nad suurt üle aasta ei elata, on olemas selliseid kirbu liikesest, kirbuliik on ka ju palju. Meie tavaliselt mõistame kohe Kirbol seda, kes nüüd inimese peal parasiteerib, aga näiteks need, kes nüüd on lindude peal ja siis linnupesades siis on niimoodi, et see kirbu valmik tema siis võib talvituda ka üle talve niimoodi seal selles vanas linnupesas ja ootab siis, kui jälle järgmine aasta tulevad uued asukad siin aga siis talvel võib-olla isegi niimoodi, et see kirp on läbi külmunud. Ja kevadel siis, kui ilmad soojaks lähevad, sistel elustab, hakkab hüppama, hüppab kohe kindlasti selle poole ja selle peale, kelle peal ta siis suudab parasiteerida, kelle pealt sealt verd imedes, tal on see vajalik. Aga muidu võib-olla niimoodi, kui ta eluiga võib-olla mõnest nädalast paari kuuni, putukate juures on ju kõige tähtsam ikkagi elu edasi anda oma järglastele ja siis kui emane, putukas, ütleme, antud juhul see samane emane kirp, kui ta munad on ära munenud, siis pärast seda ta varsti hukkub. Ja kirbul on muidugi ka niimoodi, et ta oma munad korraga ei, ei mune peale selle ta paiskab need munad endast nagu välja ja need siis mitte peremeeslooma või objekti peale, vaid lihtsalt maha näiteks inimesekirp, tema munad siis arenevad seal igasugused prahi ja tolmu sees, mis võib-olla seal noh, eluruumides jah, Sealse vastne areneb ja pärast Sid muundub valmikuks isales, ta otsib oma selle ohvrit, siis ongi niimoodi, et paiskani mune väljad vaid mitmes järgus alguses rohkem pärast siin, niimoodi veel vähehaaval. Ja siis hiljem, kui need munad on siis väljapaisatud munetud, siis ta hukkub õige pea. Ja nii siis ongi, et ega kirbueluiga ei ole väga pikk. Niiet kirpude-le meeldib, kui on palju tolmud ja tuba ei koristatagi. Mina koristan iga päev tuba, sellepärast mul nendega vist kokkupuuteid ei ole olnud. Peaks mõni päev, koristavad jäätmaad, näeks kirpu. Ei, ei, ei, see, see ei ole siiski. Juba sellepärast ei ole putukate iga eriti pikk reeglina satuvad kellegi toidulauale ja, või siis ükskõik, kukuvad ütleme, õnnetusjuhtumi tagajärjel, aga laboratooriumis, kui neid kasvatada seal, ütleme uurimise eesmärgil, siis võib muidugi nende vanust kunstlikult nagu pikendada. Aga bioloogiliselt ikkagi pärast seda, kui ta on nüüd munenud, siis ta lihtsalt sureb, saab vanaks, väga-väga vanaks, et lihtsalt enam ei ela edasi. Ma arvan, et me nüüd täna Kirkidest enam rohkem ei räägi, räägime parem Mardikatest. Ja meie käest on küsitud, et kui suured on kõige suuremad mardikad Võiks öelda, et Eestimaa pinnal maailma kõige suuremad mardikad ei ole kõige suuremad mardikad üldse. Putukatest on ka muidugi alati ka troopikas, sest seal on putukate fauna ja seal on väga suured isendid Hercules mardikas ja siis elevant mardikas. Siis võivad kasvada kuni seal 12 sentimeetri pikkuseks. Hästi võimsad mardikad, aga näiteks, kui te nüüd raamatut vaadates tega põder, põrnikat looduses meie juures eriti ei ole ju kohata. Ja kui see põderpõrnikas, kes meile on siia ilmselt sisse toodud, veel lennanud ja pikkus võib olla kuni seitse pool sentimeetrit, siis ta on ikka tunduvalt väiksem. Aga põder põrnika annavad muidugi pikkust juurde, niinimetatud tema sarved, aga muidu kehapikkus on palju väiksem. Aga võrdluseks võiks tuua võib-olla nende mardikate suuruse juurde näiteks liblikad. Maailmas on kõige suuremad liblikad, kelle tiibade siruulatus ulatub üle 20 sentimeetri. Näiteks on olemas atlast paabusilm, kelle tiibade siruulatus võib olla üle 26 sentimeetri, isegi aga on olemas üks õelane tal eestikeelset nime ei olegi, elab Brasiilias ja selle Öörlase tiibade siruulatus võib ulatuda isegi üle 28, sentimeetris on veidi veidi rohkemgi. Huvitav, see on nüüd nii suur nagu mõni lind. Huvitav, väga huvitav. Ja kui veel mõnda oppimisest omapärast putukat suuruse poolest vast olete ehk näinud filmides või pildi peal on olemas raagritsikad, Nad on lihtsalt hästi pika peene sihvaka kehaga. Ja nende kehapikkus võib olla siis kui 26 sentimeetrit ka need on need troopilised putukad. Aga mardikate osas muidugi siin alati võetud niimoodi just kehapikkuse järgi liblikate juures võetakse, mitte kehavikkuse, järgivad siis tiiva siruulatuse järgi, aga Mardikatel on sageli hästi pikad tundlad. Ja kui panna nüüd näiteks meie Eesti faunastasin harilik käetsus ikk, siis tema ise on väike kehapikkus on tal seal paar sentimeetrit veidikene üle kahe sentimeetri jagu. Tundlad võivad olla tal kehast muidugi mitmekordselt pikemad, nii et kui nüüd mõõdaks ära kehapikkuse koosis tunneldega, siis ta ületas tunduvalt meil siin selle suure mardika põder, põrnika. Milleks tal need tundlad, nii pikad on? Vot siin tegelikult vastuse võlgu jääma, sest ega ei oska nüüd öelda, aga putukatel tundla peal asuvad haistmisorganid. Aga need ei asu muidugi kuskil seal selle tungla tipus hoopis seal teisel-kolmandal lülil, aga on ka niimoodi, et putukad, tundlad siis ka kompimiselundid, eks, ja peale selle ka tasakaalu erandiks ju tal ikka sellest abi on. Muidugi on putukate hulgas ka need, kes nüüd ei, ei kuule ega ei näe näiteks koobastes elavad sellised mardikad, kellel pole isegi silmi arenenud, aga nende elu möödub kantsel pimedas koopas ja tõesti, milleks ta silmi vajavad. Aga näiteks võtke noh, kasvõi kiilid, kiilid on üldse putukate seas ühed paremad nägijad, sest nad on röövputukad ja kui neil ei ole sellist teravat, noh, ütleme head nägemist, kui nii võiks öelda. Ärme nüüd mõtle muidugi, ütleme nagu inimesega võrreldes, aga putukate hulgas siis tänu sellele muidugi, et neil on nii hea nägema, siis nad saavadki kergesti saaki kätte tabada ja peale selle on kiili muidugi head lendajad ka, aga see on ka muidugi putukate juures väga oluline asi, aga on veel uuritud ka tõestatud seda paljud putukad siis eristavad värve ja on olnud ju siin meil juba juttu nendest Ritsikalistest ja tirtsadestsin ja kui me nüüd uuesti nende juurde tagasi tuleme, siis ongi niimoodi, et nad ise tekitavad heli ja, ja see on kellelegi ju tähendab oma liigikaaslasele on ju vajalik ja nad võtavad seda heli vastu. Aga peale selle on juba nüüd välja uuritud, et isegi osa liblikatest on suutelised vastu võtma ka ultraheli, sest nahkhiired ju putukate jahtimisel need kätte saada, nad ju peilivad välja putukad ultraheliga, tekitad ise seda ultraheli ja siis selle järgi orienteeruda, püüavad oma saaki tabada, aga Osaminimlikaid siis võtavad vastaseda ultraheli ja kas siis kukutavad ennast alla mõnda liblikat, kes niimoodi siis suudab ennast nahkhiire eest päästa või siis on ka selliseid liblikaid, kes siis tekitavad ise ka ultraheli ja sellega siis segavad selle nahkhiiresignaali ja nahkhiir läheb muidugi segadusse, siis ei saada saakobjektina täpselt välja peilida ja siis jääb jälle liblikas ellu. Puutumata osa nendest putukatest on joonistatud ka just selles loomade elus. Ta on seal selgrootud osa sealt muidugi osa nendest näha ja tegelikult kes ikka lastest viitsib natukene rohkem uurida putukate kohta, reisid seda raamatut päris huviga lugeda. Ainult muidugi seal osa asju on juba vana ajas, on tõlge venekeelsest raamatust ja aga muidugi siis ka mitmed sellised ilusate hästi heade illustratsioonidega raamatud. Üks sari on, tšehhid on välja andnud ka seal on väga head fotod ja sealt muidugi tasuks neid troopilisi liike just vaadata, sest meie määrates on ainult meie fauna ja sealgi pole kõik ära toodud, nii et eriti ei leia. Raamatutest leiab alati midagi huvitavat ja kui kodus ei ole loodusalaseid raamatuid, siis ma olen täiesti kindel, et raamatukogust leiate kindlasti midagi lugemiseks ja vaatamiseks. Ja Ma arvan, et putukatest, mida rohkem me ei räägigi või kuidas räägime neist putukatest, jälle mõni teine kord, sest siis jõuab täna ehk Georg veel ühele küsimusele vastata. Küsimus on selline, miks meil siin eesti meredes? Ei ela vaalu meie Merilt, Balti meri või Läänemeri on vaala teostiga tillukene ja neil lihtsalt ei ole siin võib-olla nii palju süüa ja ega nad hästi mahusin vist ujuma, kaaslase meri on suhteliselt madal, aga no mine sa seda vaala hingeelu teab mis neile meeldib ja mis ei meeldi. Aga ega see nüüd päris ilma vaalad Läänemerega olnud ei ole. Siin aeg-ajalt on ikka vaalasid käinud. Ja 1986. aasta augustinumbris kirjutab Peeter Ernits pikalt vaalade esinemisest Eestis, sest 1985. aastal külastas jälle Eesti ranna vet valge vaal, kes on suhteliselt väike vaalade seas kuue meetri pikkune. Ja siis sellest ajendatuna korjas Peeter Ernits kokku kõikvõimalikud andmed nende vaalade esinemise kohta Eestis ja neist mõned. Ma toon teieni ka näiteks neid valgevaalu peale 85. aasta on Eestis olnud veel 1906. aastal ja 1907. aastal ja 150 aastat tagasi. Eks siis Eesti rannavetesse küürvaal ning 1871. aastal ujusin ringi laiksilm vaal ehk afaliin ja üks pisike alaline, kes kuulub hammas vallaliste hulka. Jon delfiinide hästi lähedalt sugulane, pringel elab siin Läänemeres kaunikesti pidevalt eksib meie Eesti rannavetesse üpris sageli, sellepärast on ta võetud ka Eestis looduskaitse alla ja kantud Eesti punasesse raamatusse ja kes meie usin kuulaja on olnud, siis on meie Punase raamatusaadetes sellest vallast kast kuulnud. Mina mõtlen küll, et seda. Punast raamatutki tasub suvel mõnikord jälle vaadata. Aga nüüd on meil saate lõpuni veel just täpselt nii palju aega et kuulata, mida räägib Georg meile bioloogia meditsiiniajaloost ja seekord alates kaheksandast sajandist meie ajaarvamise järgi. Enne kui me uuesti sukeldume uurima, milliseid teadmisi siis bioloogias ja meditsiinis edasi oli arendatud, peame me natukene rääkima veel ühest avastusest, mis tollesse ajajärku langeb nimelt kaheksandal sajandil. Meie ajaarvamise järgi tekkis Hiinas meetod on väga tähtis edaspidises kultuuris ja üldse inimkonna ajaloos. Nimelt õpiti sellel ajal Hiinas trükkima raamatuid. Kuigi mõned autorid väidavad, esimeseks trükitud raamatuks oli aastal 175 ilmunud Konfutsiuse teosed, kaldub enamik teadvuse mehi arvama tõelisele raamatu tõlkimisele pandi alus Hiinas meie ajaarvamise kaheksandal sajandil. Nüüd alles üheksandal sajandil, on meil rääkida midagi ka bioloogia ja meditsiinivallast. Nimelt õppisid araablased üheksandal sajandil meie ajaarvamise järgi. Õieti nad küll täiustasid, õppisid ära siis piiritusepuhastamise destilleerimise ja vanal ajal hoida põhiseks desinfitseerimise ja puhastamise vahendiks. Samal sajandil tekkis praeguse Šveitsi territooriumil üks klooster, kus siis hakati kasvatama ravimtaimi. Seal tehti kohe ravimtaimede kultuurid või põllud. Neid kasvatati suurtes kogustes nii oma tarbeks kui teiste kloostrite tarbeks ja ilmselt neid müüdiga linnakodanikele ja, ja talupoegadele, kes siis abi vajasid. Ja kahtlemata tehti seal ilmselt ka mitmesuguseid katseid, kuidas siis üht või teist ravimtaime veel paremini ja tõhusamalt kasvatada. 975. aastal kirjutas üks pärsia teadlane, kellel hirmus keeruline nimi Abu manseral Haraavimussafat traktaadi farmakoloogia eest, see on siis ravim ainetest ja seal oli väga paljude ravimtaimede kõrval toodud ära ka terve rida keemilisi ühendeid, mille sissevõtmisele peale väärimisel way kokkusegamisel oli võimalik saada raviaineid, mida siis inimesed kasutasid ja mis aitasid neil oma hädadest üle saada. 11. sajandi juures tuleb meil juttu teha ka tänapäeval väga hästi ja paljuräägitud arstist kelle nimi oli IPT sinna ja ladinapäraselt kutsuti teda siis avitsennaks tema põhjalikud tööd, mis tol ajal ilmusid sait rajavaks väga mitmete hilisemate sajandite vältel ja oma töödes toetuste põhiliselt kaleenuse arstiteaduslikele teadmistele, kuid arendas neid üpris põhjalikult veel edasi. Nii et savid senna teos jäi üpris üpris kauaks ajaks väga paljudele arstidele selliseks põhiraamatuks, millest siis oma teadmised kätte said. Ja ma arvan selle kuulsa teadvuse mehem tööde juurde Me tänaseks lõpetamegi. Ja kui te nüüd natukene selle üle mõtisklete, siis selgub, et, et väga paljud meile teada-tuntud asjad on tegelikult inimkond väga vaevaliselt ja väga mitmete sajandite jooksul endale omaseks mõtelnud ja omaseks saanud. Ja sellepärast see teadmiste kujunemise lugu on tegelikult üks äraütlemata põnev ja huvitav. Jaa, aina põnevamaks läheb. Ja mis siis teaduse vallas edaspidi sündis, sellest me räägime juba oma järgmistesse saadetesse. Et see on tõesti väga põnev ajalugu, on alati põnev, lapsed võiksid või huvilised võiksid veel meie jutule lisa leida. Kas enest või Enekesest või mõnest muust raamatust ja nädala pärast vastame jälle teie küsimustele. Mul on üks mure. Ma ei teagi, mis me selle meie kokkusaamisega teeme, ainult paar kirjanik, ma ei teagi, mida teha, et võib-olla on teil suvel nii palju tegemisi, et saame hoopis hiljem kukkunud või siis, või siis ei saa üldse kokku, oleme lihtsalt kirjasõbrad. Kirjutage meile, kas soovite 25. augustil Tallinnas meiega kohtuda või mitte, soovime teile mõnusaid metsaretki ja küllap jätkub koduaiaski tegemist. Noh ja suvel on üldse palju tegemisi. Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
