Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed, tere siilipoisse. Tere, Georg. Tere jälle. Tere. Mina ei tea, mida lapsed teie teinud olete, vahepeal, aga mina olen viimastel päevadel uurinud igasuguseid taime ja loomaraamatut. Ja oled sealt palju huvitavat teada saanud? Muidugi niipalju, et, et no ei jõuagi kõike ruulida. Nojah, need raamatud on tõesti väga head abilised ja minul oli raamatutest ja loodusmuuseumi teadusemeest Mart kruusist, mõlemast oli ühepalju abi, sest mul õnnestus pildistada ühte liblikat ja alguses kumu, tuhnisin oma kodust raamatukogu ja vaatasin neid liblika määraid, siis tundus mulle sellist liblikat ei olegi olemas. Ja siis ma mõtlesin, et kuidas siis Toometi pildi peal on ja ja siis nüüd raamatus ei ole. Võtsin oma pildikese põhja, kõndisin loodusmuuseumisse. Märt Kruus leidis kohe sellele liblikale nime ja raamatust näitas mulle näpuga ära ka koha, kuskohast ma oleks pidanud õieti otsima. Ja siis, kui ma lugesin, selgus, et see ei olegi nii väga eriti suur haruldus. See liblikas, aga, aga need oskustest jäi puudu, raamatut kasutada. Ometi ma arvasin, et ma olen selle oma elu jooksul juba ära õppinud, nii et raamatute uurimine ilmselt on üks kasulik tegevus, missuguse liblikaga siis tegemist, äri, see liblikas kannab nime hiid karuslane ja seda on enne Mandri-Eestist leitud kuuel korral. Nii et minu leid oli siis seitsmes siin Mandri-Eestis, aga Saaremaal pidavat seal liblikad nagu sagedamini ette tuleb. Missugune ta välja näeb, mis värvi ta on? Oi, ta on tegelikult väga ilus, viis sentimeetrit on need tiivad pikad, sellised sameti moodi ja ilusa šokolaadipruunid. Ja tiibade serva mööda tulevad kollased, hästi kirkad, kollased laigud, kereonsed liblikal, punane, tagatiivad oranzid mustade laikudega, nii et hästi kirev, suur ja silmapaistev liblik. Märt Kruus lubas, et kes väga-väga soovivad temaga koos putukaid püüdma minna, siis ta on hea meelega nõus need lapsed kõik kaasa võtma. Ja Alo Särg kirjutaski meile, et tema soovib küll putukaid püüda, aga nüüd on nii ette. Märt Kruus on praegu puhkusel, need, küll me siis teada anname, millal see õige aeg neid püüdma minna on. Püüdmata ei jää midagi, aga nüüd vist võiks hakata vastama küsimustele. Lapsed on meile kirjutanud ja küsinud selliste põnevate loomade kohta. Ja need on väga põnevad loomad, ükski neist Eestimaal ei ela. Ja esimene küsimus on selline, et, et kes on ja kus elab Taap piir? Taaperid on suured kogukad, loomad ja raamatus nende sugulastega siis näiteks ninasarvikud ja jõehobusid ja need on kõik lähedastel lehekülgedel Nendes raamatutes, kus siis taapilidest jutt on. Südaapil on isegi küllalt kummalise väljanägemisega suur, massiivne kere karvu tal eriti seal kere peal ei ole. Ja sellepärast jätab ta natuke sea mulje kerega, ainult et ta on suur suuremad eksemplarid kaaluvatel umbes 300 kilogrammi ja noh, natuke üle meetri on see turjakõrgus pea on pikk ja eest peenenev. See lõpeb siis kummalise londiga, ta ei ole nii nagu elevandil maani ulatuv aint kvant, mis nagu on point ja ei ole ka, aga ripub sealt üle alahuule tal alla. Ja see on tal tegelikult väga tululiksid, seda annab pöörata igas suunas, sellega saab nuusutada ja toimetusi lõhnade järgi seada. Need maailmas elab Netapile praegusel hetkel neli liiki Ameerikas ja üks liik Kagu-Aasias, Indias ja üks ameerikalik hiitapil ja Indias erutsev taapil ongi need kõige suuremad, need umbes 300 kilogrammi raskused, kusjuures Ameerika liigid on kõik pruunikad või hallika värvusega. Aga see Kagu-Aasias erutav liik on väga kummalisel arvamusega nimelt pool kere on tal must ja teine pool valge. Ja kõik raamatud kirjutavad tema kohta, et see on tal suurepärane kaitsevärvus, tekib kohe küsimus, mis kaitsevärvus on selline pool kere must ja teine pool valge. Kui see loom lebab soises võsas ja päike paistab see niidist ülevalt alla, siis tekkinud sinna võsale kummaliselt valguse ja varjulaigud. Ja kui tema seal keset valguse-varjulaike lebo musta valges kostüümis, siis ta sulab sinna laikude sisse kenasti ära, et need tema piirjooned nagu kaovad sel viisil, siis loom ei torka kellelegi silma, ta võib lausa paari meetri kaugusel lebab ilmutada, üldse tähele paneks. Ei tea, kas te ise ka täpselt teab, kumb pool tal mustjas kompol valge on? No ma arvan, et kui ta üle õla vaatab, siis ta teab, sellepärast tagumine osa on valge ja esimene usan tal must. Nii et see paistab hästi silma, uude korra pilgu üle õla heidab. Aga kummaline on see, et kõigil nentaapilidel pojad, kui sünnivad pojad elavad seal ema kõhus tegelikult pikka aega umbes 400 päeva, siis kui nad lõpuks sünnivad siis sellised triibulised, nii nagu mets ja põrsadki väga kummalise kostüümiga jooksevad emal järgi ja poeg on nendel loomadel siis tavaliselt üksainus ainult. Ja veel nende kohta on huvitav see, et sellised suured kogukat loomad peale jõehobu, keegi eriti vett ei armastanud, ninasarvikud näiteks ei armasta ja kabjalised sõralised eriti meelsasti vett ei lähe. Kose Taapiganud kummaline tegelane, kes väga hea meelega ronib ja vähe sellest ta seal ujub, ta sukeldub ja saab sealt vee alt ka neid veetaimi kätte, ta sööb neid pehmeid vee ja sootaimi sukeldub nende järele, haarab lõuatäie, vee alt tuleb vee peale siis neid taimi ja kummaline on vaadata neid loomi siis, kui nad näiteks istuvad tavaliselt suured loomad ei istu nii tagajalgade peal, nii nagu koerad, kassid seda teevad, see taapid just armastab selliselt istud nii, tagajalad on end alla keritud, esijalad sirgelt välja sirutatud, istub nii nagu koer ja näiteks loomaaias, kui keegi seda looma Riias või Moskvas või Leningradis näinud on, siis seal nad äratavad just seal istumisega publiku tähelepanu ja see on tõesti suure koguka looma kohta natuke kummaline istumise viis. Ja need loomad on nüüd kaunikesti ohustatud juba ja tarkades raamatutes on kirjas, et kaks ameerika Taapiri liiki ja see Kagu-Aasias, Indias elutsedaaperi liik, mõlemad on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse kui väljasuremisohus olevad loomaliigid. Ja lapsed, kes tahavad vaadata pildi pealt, kuidas sihuke kummaline loom siis välja näeb. Need peaksid lahti lööma loomade elu imetajate köite. Seal värvitahvlitel on siis seda Taapiiriga kujutatud ja temast pikalt-laialt veel räägitud. Ei tea, millest see tuleb, Georg, et kõik need põnevad loomad londilised ja sarvikud ja huvitavat värvi loomad ja laiskloom aetud, need elavad Eesti pass, nii kaugel. Tundub asi hoopis nii olevat, et huvitavad on need loomad, mis meist kaugel on. Kui taapil meil iga päev siin põõsa tagant välja astuks jumalondikesega Vehics sukelduks meil nina all, siis vaevalt me teda eriti huvitaks, loomaks peaksime, vaid me tahaksime hoopis vaadata näiteks jänest, keda ma elu sees näinud oleksid. Meile tundub eriti põnev loom oravat, kes meil siin parkides ringi jookseb. Sest need Taapiirid nagu tüütavad ära ja tahaks nagu midagi põnevat uut näha. Ja vot niimoodi ilmselt see lugu ongi, nii et ega Eestimaa loomad siis vähem huvitavad ei ole lihtsalt Me oleme nendega ära harjunud. Eks ole vist kõigi asjadega nii jah, et mis käes on, et seda nagu ei pane tähelegi. Nojah, aga võib-olla sa nüüd räägid ühest põnevast loomast, kelle nimi on margariin või tamburiiniga ei ole, aga Tamari ja Tamariinid on ahvid, väikesed ahvikesed, nad, kuuludes laianinalist ahvide hulka. No need laianimelised ahvid ei ütle ilmselt palju midagi, aga kui ma ütlen, et möire ahvid näiteks, kes elavad Lõuna-Ameeriklased, jäävad hirmus kõva häält, et nemad on ka laianinalist aabits, võib-olla läheb natuke pilt selgemaks ja vot kuulud nende laianinaliste ahvide hulka, need Tamoriinid ja neid on umbes paarkümmend liiki, täpsemini siis 22 erinevat liiki on neid Tammariin kõik tillukesed, 16 25 sentimeetrit pikad ja kerest pikema sabaga saba on seal mõnedel liikidel 25, mõnedel kuni 45 sentimeetrit pikk, nii et umbes kaks korda pikema sabaga siis ja hästi-hästi koheva karvastiku ka. Kusjuures need karvad on neil aga kummalised kasvanud, nii et näiteks mõningatel liikidel on vuntsid ja teistele tutid peasuselt kohevad parukad nagu talvel, mõned tädid armastavad kanda suuri kohevaid mütse. Vot sellised mütsid on siis neil Tamariinidel peas valged ja tänna suitsukirjuvärvilised ahvid ja need Tammariinid elavad siis valdavalt puu otsas puu otsas nad eriti meelsasti alla ei tule ja sealt siis nad leiavadki oma toidud, ta sööb kõike, millest tema üle käib, siis tema suus on päris palju hambaid ja need hambad on teravad ka silmahambad, kihvad on siis temal olemas ja sellega ta suudab maha murda, suured putukad ja pisikesed selgroogsed ja linnumune varastada ja ära süüa ja võib-olla ka mõne väiksema linnukese nahka panna. Ja muidugi söövad nad hea meelega puuvilja, nii et nad on suhteliselt palju loomset toitu söövad ahvičn ahvide kohta natuke eripärane, aga ilmselt nii väikesed ahvid võivad endale palju loomset toitu lubada. Võib-olla selle toitumisviisi tõttu oleksid nagu inimesele hästi lähedaselt. Suured inimahvid on rohkem taimtoidulised, aga tegelikult inimesel nad ikkagi väga-väga kaugelt sugulased. Aga ma rääkisin, et nendel on suured uhked mütsid peas ja vuntsid ees ja üks nendest Tammariinides kannab nimetust kuningTamarin. Teistes keeltes on ta keiser Tamariin ja see nimi on tulnud sellest, et siis, kui need loomad sattusid Euroopasse muuseumitesse, siis muuseumi topisetegijad Saksamaal, kus liigsis kirjeldati, millegipärast sättisid sele Tamariinikese vuntsid niimoodi nagu tolleaegsel Saksa keiser Wilhelm teisel niimoodi ülespoole veidi rulli. Ja siis kirjeldaja preparaator, kes seda riiki kirjeldus temas aukartusest nende vuntside vastu ja ilmselt ta vaatas ühe silmaga keisrihärra pilti ka seina peal ja et siis aukartust piisavalt üles näidates andis sellele loomakesel nime keiser Tamariin, meil eesti keeles on ta siis kuningTamariin Tamariine liik, ei ole mõtet üles lugema hakata neid kõiki kahtekümmend kahte sellepärast, et nimed on kaunikesti kummalised. Aga noh, niipalju veel, et selle suure uhke karvamütsiga Marin kannab nimetust siis pindse kummaline nimi, nii et võib-olla isana lahendatel kuluks nimi ära. Tead, ega ta Mariini vist Tallinna loomaaias küll näha, isad, mina vähemalt ei ole näinud. Jah, praegusel hetkel neid küll ei ole üldse nende pisikeste ahvide pidamine on keeruline. Selles mõttes nad tahavad häid ruum ilusa ja sobiva kujundusega sisepuure. Ka neid praegustes loomaaiatingimustes pole lihtsalt võimalik teha. Aga nüüd, kui inimesed reisivad, siis selliste väikeste ahvide suurepärane kogu on Rootsimaal, Skanseni loomaaias, vot seal te võite näha tõesti suurepärast kollektsiooni nendest pisikestest ahvidest ja seal on siis nende ahvide hulgas ka mõned Tamariinid. No jah, et siis nendel kuningTammariinidel, neil on sellised päris kuninga nõudmised või et nad tahavad sellist luksuslikku elamist. See ei ole kuninglik nõudmine või kuningad, nõudmine, see tuleb pigem sellest, et meil ei ole sobivat tehnikat, tähendab, nad tahavad teatud kitsapiirilised temperatuuri vahemikku ja me lihtsalt ei suuda seda neile tagada tahavad rikkalikku taimestikku sinna puuri, mida meil pole kusagilt praegu võtta ja mujal maailmas on see probleem lahendatud sellega, et vot need ilusad puud ja põõsad ja taimed, mis seal puurides kõik on, need tegelikult ei ole, ei puud, ei põõsad, ei ronitaimed, vaid seal kõik mudelid, Need on nii osavasti järgi tehtud, et isegi vilunud spetsialist ei ütle ära seal plastmassist way tsemendist või ei tea millest veel kokku tehtud. Ja mujal maailmas on olemas spetsiaalsed firmad, kes tegelevad loomaaedades loomapuuride sisustamisega, nii et nende ajasid välja nii nagu päris. Aga tegelikult on see kõik mudelid ja nende puude sees looklevad torud veega ja seal võib sööki Nende torude kaudu, et loomadele anda ja sealt ka puhastada, vett, uhtuda sinna puuridesse, nii et see on üks keeruline süsteem. Aga no meie tehnika ei ole veel nii kaugele jõudnud ja sellepärast on meil seda raske tagada. Aga nüüd on veel üks tore küsimus. Miks kameeleon muudab värvust. Noh, võib-olla on ta edev? Jah, tähendab vot neid põhjuseid, miks ta värvust muudab, need põhjused tegelikult on palju, näiteks see, et temperatuur muutub, muutuvad valgustingimused, siis ta jälle muudab värvust või ronib ta teise keskkonda puude seast näiteks lagedamale kohale, okste seast, lehtede keskel, siis jälle muudab värvust, kui ta on vihane, siis ta võib värvust muuta, kui ta on näljane, läheb jälle teist värvi ja kui tal on janu, võib teist värvi minna. Ja nii edasi ja nii edasi. Neid põhjuseid on väga palju. Ja see värvimuutmismehhanism on temale eluliselt vajalik, sest kameeleon tema on ka üks roomaja, nendele teadmiseks, kes seda veel ei tea. Tema lähedased, sugulased, maod ja sisalikud, aga ta näeb nendest natuke teistmoodi välja. Kõigepealt on tal väga kummaline väliskuju kameeleon, nüüd on kolmnurkse peaga ja suure turja küüruga ja taga pikk saba mis võib siis keerdu ümber oksa. Nii et sellega ta saab ennast kinni hoida, tasakaalus hoida ja tal on väga kummaliselt käpa droome kohta jääb mulje, nagu oleksid tal käppade otsa tõmmatud kindad, millel on kootud kaks sõrmede pooled. Näpud on tulnud nagu ühte sõrme panna pooled näpud teise, kahe sõrmalise käpikuga ta siis jalg varustatud on, sellega on väga hea oksast jälle kinni haarata. Kuna need ka meedia, need põhilised puu otsas elavad siis selliste sõrmedega varvastega, kuidas nüüd öelda, on väga mõnus seal puude otsas turnida ja kusesabaga veel hästi kinni hoida, siis tunneb ennast puudust päris kindlalt kohe, et ka meil on, maailmas on olemas praegu umbes 90 erinevat liiki, suuremad on 50 sentimeetri pikkused, vähimad neli, viis sentimeetrit pikad, nii et küllalt vaheldusrikas seltskond nüüd, mispärast nad värvi muudavad, kuna liikumine, nagu nendel on see eriti kiire ei ole siis selleks, et oma saagile, kelleks on põhiliselt putukad piisavalt lähedale hiilida, selleks on vaja siis ümbruskonnaga hästi ühte sulada ja vot sellepärast siis kameeleon oma värvust muudabki. Nojah, siis tal peab ju olema väga hea nägemine. Arvata võib, et värvipime ta ei ole ja kummaline on see, et näiteks ta võib osaliselt ka värvi muuta, nimetatud terve keha ei pea muutma, vaid ainult teatud kehaosad saavad seda värvi muudkui see kameeleon on värvi muutes ja vaikselt niimoodi hiilides putukad piisavalt lähedale saanud, siis juhtub tõeline ime nimelt ta viskab suust välja oma keele ja see keel on tõesti seal suus seni olnud nagu vedu pingul. Ja siis ta lendab suust välja kaugele, umbes sama kaugele, kui kameeleon enda kehapikkus või isegi natukene kaugemale ja tabab siis seal seda putukat plaksuga pähe, siis tekib see keele otsas nagu vaakumisse, ime putukakeele külge, tekib see keel otsa nagu väike hargikenega, mis putuka kinni haarab ja välkkiirelt tõmmatakse see keel suhu tagasi, kusjuures keel lendab kiirusega 0,05 sekundit. Momentaalselt sirutub välja nii, et see on väga suur kiirus ja kui putukad juba lähedal on jõudnud, siis selle keelelistena putukas ära hüpata ei saa. Aga mis puutub ka meile nägemisest nägemine on tal tõesti fantastiliselt hea. Kusjuures tema on üks väheseid loomi, kes siis saab vaadata praktiliselt ükskõik kuhu enda ümber ilmata, peataks liigutama, silmamunad on kaetud soomustega, nii et jääb sinna ette siis ainult väike ava silma pupilli jaoks ja siis nad liiguvad seal silma koobastes suvalise nurga all ringi, nii et ta võib vaadata näiteks ühe silmaga üles, teisega alla või ühele ette, teisega taha või ühega alla ja teisega näiteks ette. Või siis, kui vaja, hästi täpselt seda putukat sihtida on, siis on vaja binokulaarset nägemist, siis ta suunab mõlemad silmad ette, vaatab niimoodi enda ette, saab hea ruumilise pildi ja saab täpselt keelega seda putukat tulistada. Et see nägemine on tal tõesti lausa fantastiline. Aga see peabki hea olema, sest ta ise sama kurt nagu maotki, nii et tema näiteks õhulainete võnkumiste kuulaja kui seal tema juures kisades, seda ta ei kuule. Ta tunneb küll näiteks oksade võnkumist ja kõike muud taolist, et tegemist on minu meelest põneva ja samal ajal ka küllalt armsa loomaga. Kui teda niimoodi lähemalt oled näinud, siis väga tore teda vaadata. Teda tahaks kohe niimoodi kätte võtta ja silitada. Aga ma arvan, need suured liigid võivad ohtlikud olla, nii et kui keegi kusagil kaugemal käibe juhtub grammeeriani kohtama Euroopas kõige lähemal, võib teda kohata näiteks Hispaanias Aafrikas on neid palju, siis ei maksa kohe kätt välja sirutada, talle pai tegema hakata, sest mine tea, mis temal plaanis olla. Aga kas peale kammeljoni on veel maailmas selliseid elukaid, kes oma värvi saavad muuta suhteliselt vähe? Meie lähedaste ümbrusest on üks taoline lest, kes elab meie Balti meres ja kammeljad samuti võivad oma värvi muuta, need olid natuke suuremad kui lestad. Samasuguse väljanägemisega kalad. Siis on kummalised loomad, pisikesed peajalgsed loomad, meres elutsevad seepiad, kes räägivad lausa sellega, kuidas nad oma värvust vahetad neilt ilmumas täpikesed ja ja kriipsukest sinna keha peale, see on siis nende omavaheline keel ja seda ei ole suudetud ära dešifreerida ka. Näiteks kui seep ja parv ujub, siis nad omavahel seal pidevalt muudavad värvi. Paljud uurijad arvavad niimoodi, nad üksteisega räägivad värvi vahetades ja nad ise saavad üksteisest aru ka. Aga meie ei taipa sellest keelest veel mitte kui midagi, aga ma usun, et aastate pärast võib-olla hakkame meiega sellest keelest üht kui teist taipama ja võib-olla oskame värviliste lampide või millegi muu värviliste sihukeste nupsukestega neile ka vastu pilgutada ja nendega võib-olla ka vestelda. Täname vist loomadest enam rohkem rääkida ei saa. Nojah, sellepärast, et Urmas on võtnud jälle kaasa põnevaid taimi, kahjuks neid näidata ei saa, aga ma usun, et Urmas oskab neist teile huvitavalt rääkida. Siin on yks toredate punaste nuttidega taim. See on kodumaine taim, kasvab Lääne-Eestis niiskematel soovistamatel niitudel ja tema nimi on punanupp. Ja botaanikule ütleb see nimi selles perekonnas kroonlehte ei ole, on ainult tupplehed, mis on mõnedel liikidel eredalt värvunud. Ja mõningaid liike saab edukalt talveks kuivatada. Tema värv säilub. Ristikheina nutite olete näinud, see on ümmargune. Apuna nupulambis õpiklik nutt ja tema kõrge taim kasvab kuni kahe meetri kõrguseks. Ja ta õitseb suve teisel poolel, nii et praegu võib leida Lääne-Eestis kindlasti. Ja see teine till on ka hästi silmatorkav, ma arvan, kui teda metsa ääres vaadates oleks kaunikesti kõrgemeeter-poolteist võib-olla isegi toredate lillade pöisikutega, mis on niimoodi otsast teravnev, otseselt altpoolt hakkavad nende õisikud avanema ja õisikut avamine liigub siis edasi tipu poole. See on suurest taimeperekonnast Mailane pikale Heine Mailane tema omapära on see, et tema lehed on kolmekaupa kimbus. Männases ja õisikud on tal liit, kobarad tihedasti on üksikuid õieraal kuus. Paljud umbrohutaimed kuuluvad mailise perekonda ja kuivade niitude taim. Kassi saba. Kassi saba kasvab samuti kuivematel lubjarikastel niitudel. Meil Eestis sagedasti kohatav taim siniste tihedate isikutega. Siin on üks tore pintslimoodi lill või nii nagu lilla pudelipesuhari. Ja see nüüd võõramaalane, aga kasvab ka meil Eestimaal avamaal talvitub siin edukalt, see on Põhja-Ameerika korvõieline taim. Liaatris on tema nimi. Omapära on see, et tema alustab õitsemist õisiku tipuosast ja õied avanevad järjest allapoole. Sellise õite avanemise kohta öeldakse, et taim on Akropetaalsete õitega. Huvitav lillekene õisikud veel moodustavad omaette õisikute õisiku või liitõisiku, nii et see on üks väga tihedasti koos olevate õitega taim ja kaugele silmatorkav endiselt putukaid peaksid murdusele taime juurde kokku tulema hakkab. Ja noh, see on juba minu väga vähe tundlikule ninale väga tugev lõhn, putukad ilmselt oma tundlike lontidega ründad juba kümnete meetrite kauguselt seda taime, tema on sügisese õitsemisajaga ja külastab rohkesti liblikaid ja mesilasi. Ja ma ütleksin veel täpsustuseks, et botaaniliselt on tema õisik liit, pea ehk liit. Tõhk imeilusa erklilla värvusega, siis on sul kaasas veel üks siniste õitega taim, sellised sametiased, pehmed lehed ja mulle tundub, et see õis on natukene lõvilõuaõiesarnane. Ja õis meenutab väliskujult lõvile võit, see taim on väga erksinise värviga, tema mehhiklane kasvab looduses, Mehhikos, meil Eestimaal jääb tema külmaõrnaks balantaalia sarnased juurmugulad ja tema nimi on salvia, aga eestikeelset liiginime ei ole. Ja taim sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid, mis lehe katki tegemisel või, või puudutamisel on tunda tugev meeldiv lõhn. Salvele ainult kaks tolmukad. Nojah, ja need on hästi pikad, nii et kui see putukas, kes siia õide tuleb, hakkab siia nektari järgi pugema, siis need tolmukad vajuvad talle selja peale ja määrivad seljatolmuga kokku. Niimoodi see taim saab siis tolmeldatud. Aga ma vaatan, praegu sellel taimel on ka hulgaliselt pisikesi selliseid külalisi, kes teda tolmeldada ilmselt ei taha, käivad siin nektarit varastamas küll, sellepärast et see põis kubiseb lausa pisikestest tripsidest. Pisike putuka rühmakene, kes siis noh, meil näiteks kanarbiku tolmeldab ja nad jalutavad siin ringi, asin varre peal on ka mõned lehetäid ennast sisse seadnud. Nii et nad ühel pisikesel lillel on juba nii palju elusolendeid peal, nii palju külalisi. Ja need külalisi on tõesti päris palju. Meil on vaja üks kaks nädalat tagasi antud lubadus veel täita. 14. sajandil ega seal bioloogia vallas suurt midagi põnevat nüüd korda ei saadetud. Aga me oleme eelmistes saadetes rääkinud, et hiinlased hakkasid kasutama püssirohtu juba seitsmendal sajandil. 14. sajandil jõuti ka Euroopas nii kaugele, et see püssirohi kasutusele võeti ja selle püssirohu leiutasin. On Freiburgi munk Bert Old Schwartz. Aastal 1340 rajati Augsburgi Saksamaal siis Euroopa esimene püssirohutehase ja ma arvan, et see oli juba puhtalt niimoodi sõjanduslikel eesmärkidel tehtud. Arvas, et ta teeb mingit head rohtu, inimesi abistaks mõne haiguse või tõve vastu ja ka välja tuli. Hoopis teine asi läks untsu, võib-olla tal seal lugu nii ja nüüd sellest 14 10.-st sajandist, kui me edasi läheme, sellel ajajärgul avati Euroopas väga paljudes kohtades ülikoolid ja ülikoolid olid muidugi keskused, kus teaduse areng siis edaspidi edasi minema hakkas. Ja niimoodi me jõuamegi nende ülikoolidega koos 15. sajandi teise poolde. Ja selle sajandi lõpul tegi oma tähtsamat tööd kuulus maalikunstnik ja igasuguste asjade väljamõtleja Leonardo da Vinci kes tõesti oma märkmepaberitele visandi paberitele suutis kõikvõimalike riistapuude kavandid kokku joonistada, enamik neist ellu viimata, sest lisandite tasemele jäidki ja niimoodi lõpuni välja arendamata ja nüüd tänapäeval kuuriad on neid asju vaadanud natukene, siis võib leida väga paljude kaasaegsete masinate ja seadmete prototüüp jõudsalt. Leonardo da Vinci paberitest, keda see mees rohkem huvitab, võib lugeda hiljaaegu eesti keeles ilmunud raamatut mees Vincist, kus käsitletakse Leonardo da Vinci elu hästi-hästi põhjalikult. 15. sajandi lõpul algab peale suur avastusretkede seeria, mis on väga tähtis, sest avastataks palju võõraid maid ja võõrast looduste võõraid inimesi. Näiteks 1487. ja 1488. aastal sõitis Portugali meresõitja partelumio dias esimest korda esimese eurooplasena ümber Aafrika ja avastas siis hea lootuse neeme, kus meremeeste juttude järgi peab tõesti seda head lootust, palju olemast seal ilmast ilma möllavad tormid ja, ja eriti purjelaevadega oli seal väga ebameeldiv sõit. 1492. aastal valmistas saksa geograaf ja reisimees Martin peekhaim esimese geograafilise gloobusel ja sellel oli siis kujutatud eurooplaste geograafilised teadmised just vahetult enne Ameerika avastamist sest samal aastal jõudis Kolumbus oma laevastikuga Bermuda saartele ja seda loetakse siis Ameerika avastamiseks ja samal aastal siis valmis esimene gloobus, kus sellest Ameerikast või ei olnud õrna aimugi inimest. Sama sajandi lõpus 1498 sõitis vaskude ka mu ümber Aafrika jõudis meritsi Sis Indiasse, sinna, kuhu pidi ja tahtis sõita ka Kolumbus, aga tema jõudis Ameerikasse, avastas Ameerika ja alles kuus aastat hiljem, siis leiti üles ka merede tõeline meretee Indiasse. Ja nii edasine Portugal tol ajal meresõidusilmu tegidki, sõitsid ja avastasid muudkui uusi uusi kohti. 1501 leiti labradori poolsaar 1504. Juba 16. sajandil avastasid Portugali meresõitjad Madagaskari saare, kus elavad väga põnevad poolahvid Leemurit, kellest me oma saadetes õige mitmel puhul rääkinud oleme. Ja järgmisel aastal saadi teada veel Seiloni praeguse nimega, siis Sri Lanka olemasolust ja nii edasi ja nii edasi. Meresõidud aina jätkusid, jõuti Indoneesiasse veel mõned aastat hiljem ja 1000 516517 jõudsid Portugali meresõitjad Hiinasse ja meresõitude jutu lõpetuseks tõelise dollaja kangelasteoga mere sõitjate poolt nimelt aastal 1521 kuni 1522 sooritas siis jällegi portugallane magaljaaess esimese ümbermaailma reisi ja tõestas sellega ära, et maakera ikkagi ümmargune kerakujuline on. No vaevalt, et nüüd meist keegi lähemas tulevikus saab minna ümbermaailmareisile. Aga mööda seda Eesti maadki on tore rännata. Ja nüüd kui on ilusat ilma, tasuks veel nii palju sõita või matkata, kui vähegi võimalik on. Sest et Eestimaal on ka väga-väga palju huvitavat, mida vaadata. Mul on tunne, et ma lähen mõnda saart avastama. Mitte kaugele, aga siia lähedale kuskile mõne Saaremaa ikka leian, mis veel avastamata. Head avastamisretke sulle ja toredaid avastusretki kõigile. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
