Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed. Tere vaatan, kas me siilipoiss Siilipoiss seisab ja vaatab nii hoolega sinna puulatvade poole. Ma arvan, ta vaatab taevasse, vaata, kas sa ei näe seal kahte musta täppi. Ja ma arvan, ta uurib neid täppe ja sealt kostab päris huvitavat häält. Nojah, seda ammu tahetud teada saada, mida kõik linnud ja loomad uhal räägivad. Ja üks selline, kes olevat asjale jälile saanud. Kallihinnalise sõrmuse abil oli siis kuningas Saalomon, võib-olla mõni laps on lugenud sellest kuningas Saalomonist ka raamatuid ja tema siis olevat osanud kõikide loomade, lindude keelt, aga siis aegade jooksul vist on see sõrmus ära kadunud, need inimesed on kaotanud ka oskuse sellest looma linnujutust arusaamiseks. Ja nüüd siis uuesti nakatub tasapisi uurima ja mõistatama, mida siis loomade linnud räägivad, miks nad räägivad ja nii edasi ja nii edasi ja selle uurimisega tegeleb väga mitmeid teadusi, noh näiteks, mis hääli loomad üldse teevad, sellega tegeleb teadus nagu bioakustika lahutab need loomade hääled üksipulgi laiali, ekraanidel on näha tihedamaid, vähem tihedaid kriipsukest jõnksukesi ja siis neid võrreldakse. Ja siis sellest tehakse mingisuguseid järeldusi. Etoloogid, loomade käitumise uurijad, nemad uurivad siis Neid hääli, poose ja asendeid ja kõiki võimalikke, millega loomad üksteisele midagi teada tahavad anda. Ja nüüd on teadlased mõistatanud, et millal siis esimesed loomad üldse omavahel suhtlema hakkasid, millal teil tekkis vajadus suhelda? Sina siilipoiss arved? Ma arvan, et siis, kui neid ühe asemel mitu sai Ja see on väga õige, ainult et päris alguses siis kui neid mitu sai, oli väga palju selliseid tillukesi, ühe või kahe rakulisi ja paari 1000 rakulise organisme, kellel ei olnud üksteisega võimalik eriti midagi rääkida. Võib-olla andis vette mingisuguseid keemilisi aineid, üritades sellega informatsiooni vahetada. Aga hiljem ilmusid juba meie vähkide ja krabid ja igasuguste taoliste tegelaste sugulased meredes, vot siis arvata, et neil oli juba üksteisele midagi öelda, need hakkasid üksteisele siis signaale teatama, kas krigistasid oma nende röövidega või vehkisid sõrgadega. Täpselt ei tea muidugi keegi, kuidas see võis olla ka umbes 600 miljonit aastat tagasi võis esimene teadete vahetamine, toimub mõned teised uurijad arvavad jälle nii, et et hoopis kalad, need, keda meie tummadeks peame. Et vot need kalad olid esimesed, kes hakkasid omavahel rääkima. Aga no siis, kui loomad rääkima hakkavad siis peab olema nagu põhjus ka, miks rääkida? Nojah, nii nagu meilgi praegu põhjus on oma jutte rääkida, et kuna me lastega suhtleme läbi raadio ja tahame ise huvitavatest maailma asjadest ka rohkem teada saada. No lastel hetkel meiega, kui meie siin räägime, ei ole võimalik suhelda, aga nemad saavad jälle meile kirjutada. Saadavad meile küsimusi, et meie teame, kuidas meie omavahel suhtleme ja miks me suhtleme. Ja me saame aru ka. Muidugi, me saame aru, me räägime ju ühes keeles ja keelivõime juurde õppida. Aga tegelikult mind huvitaks, et suur võiks olla see rohkade sõnavara. Vot seda, kui palju on ühel või teisel loomal sõnu on, seda on väga raske öelda raske, sellepärast et tihtipeale me ei oska seda looma sõnavaral lahti mõtestada, tähendab, me ei saa aru, kus üks sõna algab ja teine lõpeb, jätkas erinevad häälitsused võivad tihtipeale tähendab ühte ja sama asja või ükse häälitsus tähendada kolme-nelja erinevat asja. Aga seda ma ei oska öelda, noh, näiteks haneparve hääli on püütud siis lahti dešifreerida. Inimese jaoks on kõik see üks suur ka kaagutamine. Aga kui Johani ütleb ükskord ka, siis tähendab see ühte, kaks korda, siis on juba teine ja kolmas kord midagi kolmandat. Seal Tšifreeritud, et kui üks teeb siukse lühikese Kaagatuse, siis see tähendab, et siin kusagil on midagi süüa, et peaks vaatama, laskuma allapoole paarsada Kaagatust järjesse, tähendab siin on päris ilus rohi ja siin tasub pikemalt peatuda. Aga kui näiteks viis korda juba nii ka ka siis öeldakse, et see on jah, oli küll ilus plats, ikka süüa kõigil ei ole, lähme parem minema ja seal on veel ohusignaalid ja kõik muud, aga ronga kohta täpselt ei oska öelda. Lonkadi sõnavara pole nii täpselt defineeritud, aga ma ise arvan üks, kaks 30 sõna peaks neil kindlasti olema. Lindude hulgas noh, kõige mitmekesisema kõnekon, papagoid ja ka paljud laululinnud neil neid signaal on natukene rohkem. Aga loomariigis tundub, et kõige keerulisema sõnavaraga inimese kõrval on inimahvid. Ja siis delfiinid, neil peabki see sõnavara suur olemas kõnelemine toimub aju abil ja mida suurem aju, seda mitmekesisem saab see sõnavara olla aga inimahvidele delfiinidega, inimese kõrval need kõige suuremad ajud ka. See on väga huvitav. Meie kasutame põhiliselt üksteisele millegi ütlemiseks, siiski sõnu, nagu sõnadest puudu jääb, siis püütakse käed või jalad ka appi võtta, aga seda harvem siiski. Aga loomade elus on tegelikult žestide miimika all ja väga suur tähtsus. Noh, inimesel on see säilinud põhiliselt teatris, teatris näiteks ballett on see kuradi liigutustega, püütakse teistele mingi lugu ära jutustada tantsu kaudu või siis pantomiim, kus samuti sellise liikumise kaudu püütakse midagi ära jutustada. Aga me oleme nüüd nii kehvakesed, vaadake, kui inimene balletti vaatama, siis on ainult kindel seltskond, kes seda balletti vaatab, ülejäänud vaatab seal natuke aeglustada. Karglemistel läheb paremale puhvetisse kooki sööma sest talle sai juba esimese vaatusega villand. Ta ei saa aru sellest, mis temaga seal püütakse rääkinud, samamoodi on pantomiimi. Kui seal just nalja tehakse, siis vaadatakse niimoodi. Tõesti, see on tore kloun aga kui seal mingit tõsisemat sõnumit pantomiimi kaudu püütakse inimesele anda, siis suur osa inimesi ei saa sellest aru. Aga loomadel on see oskus teise miimikast ja teiste asenditest aru saada palju suurem, näiteks huntidel on täheldatud, et seal saba asend tähendab väga paljus kolmneli erinevat tähendust, samuti kõrvatasandil on kolm-neli erinevat tähendust. See, kas ta karv püsti või sorgus, see jälle omab mingit tähendust läheb, kõik see moodustab väga keerulise keele. Meie tihtipeale ei saa sellest tuhkagi aru, sest meil on kogu see info nüüd koondunud sõnadesse ja me oleme väga uhked selle üle, et me oskame sõnades väga palju ära öelda, aga sellega oleme kaotanud oskusi, teisi neid väljendusvahendeid mõista. Kui meil hea tuttav on meist kaugele me soovime talle midagi öelda, siis me võtame paberi ja pliiatsi, eks ole, kirjutame, kas loomad võivad ka sedasi teineteisele teateid etta. Kirju, nemad ei, ei saada, aga nemad jätavad üksteisele ütleme teistmoodi kirju, nad jätavad lõhnamärke puude peale ja siis kraabivad sinna mingid märgid, näiteks karudel on selline komme, et karud kui märgistavad territooriumi, kisuvad küüntega suured koore, lataka puu küljest maha, jätad hästi kõrgele küünejäljed, siis tõusevad veel püsti ja nühivad turjaga vastu puud ka. Niimoodi, et noh, jätad oma pikkuse mõõdu sinna puu peale, noh sõnaga kirjeldatud mina olen kaks meetrit 30 sentimeetrit pikk ja tule sinna ei mõõda ennast ära, kurat kõvem mees, siis võid sina ka siin tatsataja mulle midagi öelda, aga mõõda enne ennast ära, kui saad lühem, lase heaga jalga. Vot umbes selliseid infosid jätavad need karud sinna puude peale, see on ka omamoodi kiri või siis need lõhnajäljed, noh, eriti kõva lõhnastajad. Ütleme, haisutajad on need minu Kloomudeks Kunksid, kui tema lõhnajälje jätab, siis ütleb juba poole miili raadius kõigile ära, et teate, et siin ma nüüd olen ja siia ma jään ja teie laske kõik jalgadest ja keegi niikuinii seda lõhna ei talu. Nii et noh, need lõhnad on jah, nende omamoodi kiri ja ja need kriimustused ja murdmised on ka omamoodi kiri, aga see on natuke teistmoodi jälle kui meiegi. Aga huvitav, kas loomade hulgas on ka Neid polüplotter, neid, kes mitut keelt oskavad näiteks, et kas kes oskab koera ja elevandi ja karukeelt? Nojah, muidugi, välja arvatud see haisukeel, sellest saab ju igaüks aru, kellel nina peas on. No ma ei oska sulle öelda nüüd kas on sellised polüklotte, kes saavad teiste keeltest aru, tähendab, on signaale, millest saavad kõik aru, näiteks need on need hädaohusignaalid teravad karjed, need on näiteks paljudel lindudel väga ühtemoodi, nii et kui üks lind juba ohusignaali on lendu lasknud, siis kõigile on selge, et hädaoht on tulemas ja kõik reageerivad sellele, kogunevad siis kas pesa ümber või kes põgeneb kaugemale või kuidas keegi reageerib. Aga üldiselt on, need signaalid ongi tegelikult selleks, et erinevad liigid 11 teisest suudaksid eristada. Väga paljudel juhtudel on vaja selle signaaliga just selgeks teha, et vot mina käitun niimoodi, mina olen see, mina olen sinikaelpart, mina ei ole näiteks viupart või siis Luits, nokk, part, vaid mina olen nimelt sinikaelparti, mina teen selliste häälte, teen selliseid liigutusi. Seda on vaja suurtes, näiteks linnukooslustes või gruppides, kus siis, On vaja isasel ja emasel kokku saadav ühest liigist isenditel kokku saada, niimoodi nad siis saavad üksteisest aru, aga kui seal kõik teeksid ühesuguseid liigutusi või näeksid niimoodi ühtemoodi pläksuksid piiksuksid, siis oleks üks suur segadus ja võiks tihtipeale olla nii, et näiteks pesitsusajal, mis on lindude suhteliselt lühike, isa emalind, teineteist üles leiakski ja jääkski see pesa punumata järglased andmata ja selleks, et see teade pärale jõuaks, tuleb võimalikult kõvasti seda teadet edasi anda. Sama efekt toimub hommikustes bussides. Kui hommikul bussiga sõidate, kui seest niimoodi vaikselt ja kuulata, mis seal toimub seal bussis, siis seal on pidevalt niimoodi üks paar grupi inimesi püüab midagi rääkida, teine grupi siseselt ennast kuuldavaks teha, videot need hääled kõvenevad ja lõpuks lõpp-peatuse eel, kui ka minnakse, päris hasardis on kisa terve buss täis, nii et ei saa kuidagimoodi olla isegi lehte või raamatut ei saa rahulikult lugeda, sest noh, lärm on seal ümberringi nisu. Ja see on sama efekt, et lihtsalt püütakse oma signaale teiste signaalidest kõvemini natukene edasi anda. Aga see loomade jälje kirid käpajälje kiriga siis samblal või lume peal. Kui üks kiskjalooma ajab näiteks jänest, aga kas ta läheb siis nagu lõhna järgi või ta loeb ka neid jälgib? Kui meie näeme lume peal jänese jälgi, siis me saame aru, et siit on jäänud jänes, seal kitsejäljed, põdrajäljed. Aga kui on suvi? Täpselt seesama teed on läinud põder, jänes või kits. Meie inimesed ei saa aru, et sealt läinud on, sest meie nende lõhna ei tunne. Nojah, eks lõhn ongi loomade elust tähtsam kui see visuaalne pilt või see, mida nad näevad silmadega. Aga Ma arvan, et talvel on see asi niimoodi, et kui hunt võtab jänese jäljed üles, siis jäljerida on temale ka mingisugust teejuhiks. Ja see on umbes nii nagu autotee peal, sõidad seal suurt, see on meile selliseks üldiseks suunaks. Me sõidame, ütleme Pärnu poole minema, nii, hunt laseb ka mööda, jänese jälg jookseb. Aga siis, kui tal on vaja täpsustada, siis ta hakkab otsima neid lõhnajälgi. Ja see on tema jaoks nagu teeviidad, vaatab kasse, jänes keerasid nüüd paremale või vasakule, kuule, kus tema jänes just on see temale iseloomuliku lõhnaga jänes. Nii et need lõhnad on siis temal nagu teeviidad. Aga suvel muidugi neid lõhna jälgi on parem vajadusest neid käpajälgi üldse näha ei olegi. Ja üleüldse me ei saa väga täpselt öelda, mis loom näeb, mida ta jälgib, mida ta ei jälgi, sest me oleme hoopis teises olukorras. Me vaatame hoopis teisi asju kui loom või lind seal, vaata. No ma toon ühe sellise näitas ei ole küll nüüd huntidega jänestega seotuse, tõotab putukatega. Te kõik olete kuulnud ju heinaritsika või rohutirtsu laulurohutirtsud helistamist. Ja noh, seda on paljud inimesed kuulnud, üks teadlane tuli mõttele, teeks õige aparaadi, millega teeks rohutirtsu siristamist järgi. Ja laseks siis rohutirtsu siristamist neile teiste rohu tirtsudele ja kutsus nad siis kokku. Tähendab, ta ei võtnud seda häält mitte lindi peale, vaid püüdis seda kuuldut häält lihtsalt ise kunstnikud järgi teha, õppis seal hästi selgeks, üritas seda järgida ja ja siis läks suure hurraaga loodusesse, hakkas seda häält seal lendu laskma ja ootama, et nüüd tuleb hirmsas koguses rohutirtse ümberringi kui temal diakerge püüda, aga võta näpust, rohutirtsud ei teinud väljagi temas helistamist. Ja siis kui keerulisemat aparaatidega ta hakkas rohutirtsude oma paraadi häält võrdlema, siis selgus, et pool häälest jääb temal kuulmuta tema kõrvadel kuulmata, sest see on nii kõrge helise ultraheli, tema kõrv lihtsalt ei kuulegi seda. Ja rohutirtsud hääl hoopis teistsugune aparaatide keeles aparaatide poolt välja joonistatud kui see, mida me tegelikult kuuleme. Ja sellepärast on meil väga raske, näiteks linnulaulud on ka väga palju ultrahelis, noh, nahkhiirte hääli ei kuule üldse. See on ka ultrahelisageduses, nii et see, mida me maailmast kuuleme või näeme, see on hoopis teistsugune kui see, kellel see informatsioon tegelikult mõeldud on ja sellepärast on meil ka väga raske midagi öelda selle kohta, mis maailmas toimub ja selle kohta, kas me saame sellest õigesti arusaamisest valesti aru. Georg, aga sul on üks raamat ka kaasas, kus ühel pool karu pilt ja teisel pool on kari hunte. Sellest veel rääkinud. Me oleme kogu aeg tegelikult sellest raamatust ka rääkinud, sest siin terve raamat on kirjutatud sellest, kuidas siis erinevad loomad omavahel suhtlevad ja kuidas nad räägivad, kuidas seda uuritakse. Ja lapsed võiksid seda raamatut vähemalt sirvida, siin on päris palju huvitavaid fakte, selle autor on Discoskaja ja Pealkiri jonka varjad showotne, millest siis räägivad loomad ja siin just üritatakse siis seletada, miks loomad räägivad ja millest nad siis räägivad ja kes on siis kõige kõvemahäälselt kõnelejad ja kes räägivad vaiksemalt ja see on tegelikult väga huvitav probleem. Ei mindud ammu-ammu juba huvitanud ja aeg-ajalt üritan jälle midagi uut leida, noh näiteks tänavu leidsin ühe artikli, kus oli kirjas, et mesilased kuulevad ka helisid. No ma ei teadnud siiamaani mesilased üldse midagi kuulanud. Nad oskasid tantsida, tantsukeeles rääkida üksteisega. Aga see, et nad päris kuulevad ja neid on võimalik õpetada helide peale reageerima ja midagi tegema kohe. See oli minule igatahes täielikuks uudiseks. Ma ei teadnud üldse, et nad näiteks inimkõnele või mingitele pillihäältele võiksid reageerida. See on igal juhul väga huvitav teema ja sellest võiks veel juttu, mõni teinekord jätkata. Aga nüüd me peaksime küsimustele vastama. Meeli kirjutab, viie aastane Liina pani tallinlastele ja nagu ma kirjast arusaam, kirjutab ta üldse elus esimest korda kirja Tomile joonistanud ka küünla ja siis väikese printsessi. Ja tema kirjas on üks küsimus, mis on selline, et kas saurused olid targad või rumalad. See on huvitav küsimus küll, jah, et kelle mõttes nad targad rumalad olid. Seda tahtsin mina ka just sinu käest küsida, et mis sa ise arvad, et kuidas mõõta seda, kas üks loom on tark või rumal, mina seda ei oska mõõta, sellepärast et ütleme, väike amööb, kes koosneb ainult ühest rakust ja aju ega midagi temal üldsegi, kas tema on tark või rumal loom? Ma ei tea. Tema teeb ju selliseid asju, see väika müüb, mida mina elu sees teha ei saaksidki? Järelikult liigikaaslase jaoks tark iseenda jaoks ka ilmselt. Kui ta suudab maailmas ära elada nii oma müübi, elu kenasti, siis ma arvan, et selleks on ta piisavalt tark ja, ja nosaurustega täpselt sama lugu. Nad suutsid oma sauruste elu elada senikaua ja tervet maailma valitseda, senikaua kuni siin midagi suurt nüüd ei juhtunud. Arvatakse, et oli mingi suur katastroof sauruste elule lõpu tegi ja mistõttu saurused välja surid. Nii et ma arvan, et nad omal ajal olid väga targad, aga võrreldes võib-olla mõne teise loomaga olid natuke rumalamad, õieti vähem kohanemisvõimelised, nii et mina ei oska sellele küsimusele vastata. Mina ei tea, kas auru soli tarku ei olnud. Ma arvan, et oli küll, kuna nad elasid ju nii kauamaadel Nojah oletame, et nad olid targad loomad. Aga venes, kata kool, saatnud meile ühe küsimuse, natukene sarnane küsimus dinosauruste küsimusega. Ta küsib niimoodi, et kas see on tõsi, Šotis elab Loch Nessi koletis. Ja kas hai saab järves elada? Mina küll ei tea seda, ma tean küll või olen kuulnud, et see Loch Nessi koletis pidi olema ka nagu nende dinosauruste sugulane, noh kui ta nagu oleks, kuidas sellega on, Georg. Ja vot seal koletisega nüüd nii et teda on väga paljud inimesed näinud hakkasse nägemine peale aastal 1931 ja teine inimene märkas mingit imelikku sellist terjeri pea pika kaela otsas sealt veest välja ilmumas. Ja siis mõned nägid sellist pika kaela ja sellele järgnevad siis laineid ka ja see rööviku taoline olend siis ainult oli umbes 15 meetrit pikk, kihutas 20 kaheksakilomeetrise tunnikiirusega mööda ringija, põhjustas suuri laineid ja ja siis ühel öösel põrkas üks mootorrattur peaaegu kokku hiiglaslikud plesi osauruse moodi hiid sisalikuga ja vandus jumalakeeli, et kindlasti sisalik just seal oli ja kirjeldas seda täpselt nii nagu mesi osaurus välja nägema. Peab ja väga paljud inimesed on seal fotoaparaatidega passinud ja filmikaamerate videokaameratega igasuguste aparaatidega järve põhja sukeldud, sellepärast et sa Lohnes järv on kummaline järv tasuga mägijärv pikkus on 38, kilomeetritega laius ainult kolm kilomeetrit pikk ja kitsas, kaunikesti sügav, 200 meetri, isegi üle 200 meetri sügavune järv paljudes koobastes kaljude kapis seal põhjas on ja väga sogases veega, nii et ega seal suurt midagi näha ei ole seal vees. Ja ega keegi seal suurt midagi näinud ei ole ka, ma olen ise näinud paari fotot, kus on midagi väga udust ja siis veest väljas tõesti nagu päris koopa ütleme kael, mille otsas väikepeol, selliseid pilt on tehtud, aga need on ehtsad pildid või on need keegi kodus laboratooriumis kokku Monteerinud selle kohta ei oska midagi öelda. Ja ma isiklikult kipun kahtlema selle koletise olemasolus selle tõttu, et näiteks 73. aastal oli suur jaapanlaste ekspeditsioon seal järves, nad panin sinna pool järve põhja täis kõikvõimalikke automaatkaameraid, sukeldusid sinna ja kõikvõimalike väikest allveelaevadega kammisid seal terve suvi läbi ja mitte midagi nende kaamerate silma, et noh, parim pilt, mis neil teha õnnestus, mingi udune laik ühes nurgas, mida võistlus ja fantaasia korral tõesti mingiks sauruse kereks pidada, aga võib ka pidada ükskõik näiteks varjuks või kalaparveks kõik milleks tahes. Ja kõige rohkem paneb mind kahtlema see, et noh, te teate, šotlased, siukseid, kitsi pungadega, nemad hea meelega raha välja ei anna, aga üks šoti viskifirma on välja pannud miljon inglise naela sellele, kes selle koletise siis kinni püüab või tema kohta usaldusväärset materjali välja paneksid. Ja ma arvan, siis, kui oleks seal midagi ikka Lootust kinni püüda, siis nemad seda raha küll mängu poleks pannud. Šotlased ise ikka teavad, et ega sellest mingit koletist ei ole. Mina tahaks küll, et oleks ikka, siis oleks nii huvitav? Ei ka minul ka selle vastu midagi oleks, mulle meeldis ka päris kolleks mõni koletis kusagil olemas, nii nagu näiteks üks Ameerika koletiste uurija, ütleme kohe niimoodi, Richardson on kirjeldanud oma raamatus. Kirjeldab kõiki mõistatuslikke juhtumeid küll merel Loch Nessi järves, küll Aafrika ja Kagu-Aasia džunglites ja erinevates maailma paikades, kus on leitud küll türannosaurused ja lendavaid sisalikke kõikvõimalikke, ta toob väga huvitavaid kirjeldusi. Aga kõik on jäänud sellistes üksikute rändajate kirjeldatakse niipea, kui seal kaks inimest juba satub koha peal olema, siis nagu ei nähta suurt midagi. Kui veel rohkem mondis kaudi jäljedki ära ja lõpuks katusse kõik sellise infouduga infomüraga ja jää sealt nagu suurt midagi järgi. Aga muidugi loota võimelisest Richardsoni raamatust me ükskord võiksime natukene rääkida, vähemalt, mida tema arvab olemasolevat, sellest oleks päris huvitav rääkida. Aga võib-olla nad ei olegi koletised, vaid nad on sellised arad ja õrnakesed, neid on nii vähe ja nad on ära hirmutatud. Ja sellepärast suurele karjale inimestele nad lihtsalt ei taha ennast näidata. No see võib ka olla, mulle meeldib väga üks teaduslik-fantastiline jutt sinus raamatut, joogemise latern, võib-olla lapsed raamatukogust seda raamatut võtnud, lugenud seal on üks jutuke kurvast dinosaurust, kes elab ühes siberi järves ja keda siis käiakse ka uurima ja pildistama ja siis see on väga sellise huvitava lõpuga, kus siis kolhoosi esimees tunnistab ühele uurijale teatoon küll saurus, aga ta on nii ära piiratud nendest filmimeestest ja uurijatest kõigist ta sinna kaldale ei tule, kuna, kus nemad teisel kaldal ja kõik kalad on järvest nende uurijate poolt väljapüütud, et me peame talle siis vaikselt õhtuti süüa viima ja toidame, ta on juba nii lahjaks jäänud. Noh, võib-olla et see asi on niimoodi ka. Aga ma ei tea, aga ma soovitan seda juttu lugeda, see on päris tore lugu raamatust joogianise later, mis ilmus üks kümmekond aastat tagasi. Ma loen küll selle raamatu kohe läbi, ma tahtsin küsida, mis raamat see teine raamat on, see, mis sa ütlesid. Richardsoni raamat, kas seda saab raamatu kuuska kätte? Ma ei usu, mul on see raamat olemas, et see on tulnud otse Kanadast ja minu teada neid Eestis võib-olla neid raamatuid rohkem ei olegi. Aga liidus suurtes raamatukogudes võib teda kusagil olla, sest sedasama raamatut on kasutanud oma raamatu tundmatute loomade jäljed kirjutamisel Igor Akimus, kinnise tundmatute loomade jäljed, seal on väga palju sele Vitšersoni jutte sees ka see on meil eesti keeles ilmunud aastal 1961 63. Nii täpselt ei mäleta. Ja see peakski saama vaata kogudes olemas olema, seda võite küll lugeda. Aga sellele küsimuse leidnud vastamata, et kas haid võivad järves elada? Praegu teada ei ole küll ühtegi järve, kus haid elaksid, on mõned jõed teada, kus mõned haid võivad riimvetesse, see tähendab merevee ja siis magevee segunemise kohtades elada. Aga päris mageveehaisid minu teada olemas ei ole. Nii et siis järvedes ka haisid ei tohiks olla, võite rahulikult järve ujuma minna, Ilmathaiga seal kokku Borkaksid. Kas me ei võiks nendest haidest argadest, koletistest ja kummalistest järvedest mõni teine kord rääkida? Ma arvan, et võime küll ja võib-olla lastel tekitab see jutt ka küsimusi. Me teame, kamistid kõige rohkem huvitab ja räägime just nendel teemadel, mis teid huvitab, mitte seda, mis me ise hakkama välja mõtled. Saatke oma küsimused, et igasuguste koletiste ja mitte koletiste igal juhul selliste saladuslike elukate kohta Aga nüüd on aeg jätkata juttu bioloogia ajaloost. Ja me oleme juba oma ajalooga päris kaugele jõudnud aastasse 1736 ja sel aastal, nagu te eelmisest korrast mäletate, me jäime pooleli Karlini juurde suure loodusteadlase juurde, kes siis pani paika selle süsteemi, kuidas loomi ja taimi klassifitseerida. Ja samal aastal oli üks prantsuse teadlane Žanna Strjuk, kes ütles sellise mõtte välja, et inimese aju, see on kõikide närvirakkude kogum ja kõik siis need füüsilised reaktsioonid, mida me systeemenud käteliikumiste, jalgade liigutamisi ja noogutused, kõnelemised ja kõik, kõik see on tingitud ajust ja ajun inimese seisukohalt väga tähtis tänapäeva inimesele, see pole nagu eriline uudis midagi, aga tol ajal oli see väga tähtis teada, sest siis vaieldi kogu aeg, et mis siis tegelikult inimeste toiminguid juhib. 1740. aastal avastati huvitav nähtus. Šveitsi teadlane Karl bonne selgitas välja, et lehetäid teatud osa perioodil oma elust paljunevad, nii et sellel perioodil isa lehetäisid üldse ei olegi, on ainult emased, emased munevad viljastamata mune ja nendest arenevad lehetäid nii ja samal aastal siis leiti ka, et magevees elutsevad polüübid, suuremad lapsed teavad hulka kuuluvad näiteks hüdrad. Vot siis need hüdrad on võimelised kaotatud kehaosi taastama. Seda nähtust nimetati reegeeneratsiooniks ja, ja see oli muidugi väga paljudele väga põnevaks katseks tollel ajal väga mitmed teadlased innustasid see regeneratsiooni uurimisest ja selle generatsiooni uuriti väga-väga paljudel loomaliikidel ja tehti kaunis üllatavaid avastusi. Noh, me tänapäeval teame, et see nähtus on just inimeste suhtes alamatel loomadel ütleme niimoodi levinud, aga kõrgematel loomadel regeneratsioon puudub, kahepaiksed on veel sellised, kellel siis võivad näiteks kaotatud varbad tagasi kasvada, aga nagu ikka seal midagi tõsisemat juhtub, siis siis enam loom terveks tagasi, isa, aga noh, ütleme lameuss temal võib nimetada, võib lõigata 48-ks tükiks ja igast tükist kasvab uus terve lameuss asemele. Et see regeneratsiooni nähtus on ka väga põnev. Nii, ja 1746. aastal anti ka esmakordselt hingamisele õige seletus, tähendab, seletati ära, mispärast inimene üldse hingab, seni oli see kaunikesti ähmaselt teada, aga siis saadi aru, kuidas hingamine toimub ja milleks seda siis tõeliselt ka vaja. Ja 1749. Aasta on veel väga tähelepanuväärne, sest siis hakkas ilmuma 30 kuueköiteline prantsuse teadlase soolpufooni teos, mille pealkiri on siis loodusteaduste ajalugu seadis, käsitleti kõiki loodusteadusi ja nende arengulugu ja kõiki neid looma- ja taimeliiki, mida tollel ajaks tunti. See oli üks väga põhjalik entsüklopeedia ja seda on isegi tänapäeva teadlastel nii mõneski suhtes põnev lugeda. Ja huvitav oli see, et Sospufoon paniga inimese loomade hulka tähendab, tema ei toonud seda inimeste eraldi kasti kuhugi välja, vaid panin ta kenasti sinna loomade kõrvale, arvas, et ega inimene ka väga palju, sest loodusesteerina temaga üks looduse osake ja see oli tolle aja kohta ka väga julge samm. Ja ta leidis ka, et ahvi ja inimese vahel on siis teatud määral sarnasus, aga ta veel nii väga otseseid järeldusi julgen teha, et see võiks olla näiteks inimese esivanem võib-olla, et see on lihtsalt looduse veidrus. Afi sarnasus inimesel ja sedasama foon leidis, et väga palju on maailmas erinevaid kivistisi, nendest kivist teistest oleme juba rääkinud ka ja et väga valjult kivistised kujutavad sellised elukad, kes need maakeralt on ära kadunud, hävinud, keda enam olemas ei ole. Ja see oli esimest korda, kus siis tõstatati ka probleem, et on välja surnud loomaliike seni nagu sellele asjale tähelepanu pööratud. Ma vaatan, et siilipoisi on selle juttudele õige mõtlikuks jäänud. Igasugu küsimusi tuli veel pähe, aga saateaeg on otsas. Nii et ootame teie kirju ja aadress on ikka samad. Tallinn, 200 100, Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile kun hein nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
