Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on igapäevane teadusuudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal viime teid kaugetesse aegadesse. Piilume, mida maapõu on meile välja andnud, sellist, mis jutustab meile muinasajast pisut uuematest aegadest ja nagu sellisel puhul ikka, on abiks neid asju meile selgitamas ja lahti rääkimas. Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Tere Marge. Tere. Meie selle nädala teemad viivad meid nii-öelda kodugamaralt järjest kaugemale, ehk siis alustame kõige lähedasemat uudistega ja ütleme siis, lähtekohaks. Uudiseks on see, et muinsuskaitseamet andis hiljuti välja preemiaid muuhulgas ka väärtustades arheoloogilisi leide, arheoloogilisi kaevamisi ja, ja kaks nendest nominentidest, millest üks sai laureaadiks, on seotud Tartuga ja siis mõtlesin, et on hea neist mõlemast rääkida. Aga see esimene leid, mis siis nagu pärjati aasta kõige olulisema leiuna muinsuskaitseameti poolt. Et selle puhul on üks pea meil leitud Ja selleks aasta leiuks sai siis 14.-st sajandist Jaani kirikust pärit terrakota. Tea siis kujutab inimeste, mis tavaliselt on Jaani kiriku välisseinte ja ka siseseinte kaunistustena, aga seekordse pea kuju leiti hoopis teisest kohast ühest elukvartalist, mis on Tartu Ülikooli peahoone lähedal, kus toimusid kaevamised ja see leiti seal 16. sajandi kihist. Et loomulikult see pea ise on nagu oluline, aga see pea oli pigem nagu sümbol tähistamaks nii olulisi kaebamisi siis Tartus toimusid. Ja aga noh, need Jaani kiriku terrakotakujud, et see on nii-öelda selline nii-öelda ainulaadne asi, eks ole, et kui seda Jaani kirikut renoveeriti, siis räägiti sellest väga palju, et see on ikkagi Meie piirkonnas üsna ainulaadne asi, mis on senimaani säilinud. Aga seda me vist ei osanud oodata, et nii-öelda osa nendest kujudest on nii-öelda linna peale läinud. Ja see on esmakordne, kus on siis väljaspool nagu Jaani kiriku ümbruskonda leituda, aga sellel on ka täiesti loogiline seletus, sest Jaani kirik on mitu korda olnud rusudes ja hävinud. Ja Jaani kiriku telliseid kasutati ehitusmaterjalina teistegi hoonete ehitamisel. Ja, ja ilmselt koosistellistega sattus pea ka sinna elukvartalisse, kus siis olid, et kivihooned. Aga noh, seda ei tea, et kas see oli lihtsalt kuidagi sinna hoone seina müüritud või, või seda kasutatigi siukest skulptorina toas kuskil uhkuse asjana. Tegelikult leiti kohast, kus kunagi oli väikegi, eriti hoone, selle siis käsitööliste gild. Jah, aga noh, ütleme et selle kohta nagu täpsemalt ei ole teada, aga need kaevamised ise mis toimusid Tartus Jakobi viis ja Muuga kuus, kui tuleb üle ülikooli õppehoone ja selle õppehoone ehituse pärast, siis need kaevamised toimusid ka seal tuli nagu väga palju huvitavaid leida välja ja noh, üldse Tartu kui Tallinna inimesed ei saa väga hästi aru, et miks tartlased nii erutavad kesk- ja varauusaegsete kaevamiste peale, aga noh, Tartu linnapilt on ju täiesti teistsugune, kui Tallinnas ja Tartus pole üldse keskaegseid hooneid säilinud. Ja noh, nad on hävinud ja säilinud on siis ainult müürid ja keldrid. Ja, ja enamus Tartu linnakvartalites on ka täis ehitatud. Nii et neid auke, kus arheoloogid saaksid üldse niisugust ülevaatlikku pilti keskaegsest hoonestusest, on tegelikult väga vähe ja erinevalt Tallinnast on Tartu keskaegne arhiiv ka hävinud, nii et ei ole ka mitte mingisuguseid kirjalikke jälgi ega, ega ka mardimaterjali enne, kui, kui uusaja kohta. No nüüd oli siis õnnelik juhus, et üks uus hoone on sinna sinna kerkimas ja sai enne kõik läbi uurida, mis seal siis peale selle pea veel olulist huvitavat leiti, nagu sa mainisid, eks ole, need müürid, Me saime aimu, et kuidas siis keskajal need majad seal asusid ja kõike seda, aga mis veel põnevat oli? No seal saadi siis teada nende ahjude kohta, et keskajal ehitati Läti hüpokaustahju küttesüsteem, kus põranda all oli siis sisuliselt nagu keri jahi, mida köeti ja siis kuum õhklasti põrandas olevate avade kaudu sisse. Et nyyd leiti seal mitu tükki ja need olid väga hästi säilinud. Ja siis leiti ka kahhelahjudest jäänuseid ja leiti ka terveid ahju kakleid, millele arheoloogid olid väga rõõmsad, sest enamasti Tartusta need kahvlid üsna niisugune puruks. Aga seekord olid need ilusti säilinud ja selle varauus, aktsiaid või keskaja lõpu seal 16. sajandi lõpust. Ahju kahvlid on kõik väga ilusti kaunistatud, seal on Gustav Adolfi Gustav Adolf, teise kujutisega kahvleid ja antiikmütoloogiast. Ja tegelikult see näitas ka seda, et need on nagu üsna jõuka linnakodanikuelamud olid. Ja sellele osutas ka see, et seal olid põrandad olnud rohelisest glasuurplaatidest mis oli ka esmakordne leid Tartust taha. Me teame küll, et nagu kirikus võis olla glasuuritud põrandaid aga me ei teadnud, et linnakodanikel võisid niuksed põrandad olla, samuti oli seal värvilise värviliste maalingutega aknaklaasi. Nii et kui nüüd kujutada ette siukest et kivielamud, kus on rohelise glasuuriga põrandad ja rohelise glasuuriga ilusate ornamentidega kaunistustega kahhelahjud ja värviliste maalingutega aknaklaasid, siis see tundub ja siis on kuskil seal nurgas ka veel Neljateistkümnenda sajandi terrakota pea Jaani kirikust. See tundub nagu ikka väga uhke elamisena. Ja selle kohta vist jah, mingi kolm tee rekonstruktsiooni virtuaalreaalsusega minna tagasi keskaegsesse Tartusse. Ja ja leidudes sai, seal saadi siis siuksed igapäeva tarbeesemeid, mis ka arheolooge muidugi eriti neid arheoloogia, tudengeid, kes seal kaevavad igapäevaselt seal rõõmustasid, et luust kammid, selle sõrmused ja täringud ja ja linnukujulised, mänguviled ja kaunistatud noapead ja savipiibud ja nii edasi, et selliseid leida, oli seal päris. Aga see kõik hävis ikkagi Põhjasõja ajal ehk siis 18. sajandi alguses. Kaevamistel leiti ka pommitükke, et on üsna kindel, et kogu see elukvartal sai 1704. aasta Tartu piiramise käigul pommitama küsimused ja ja see kõik tõmmati maatasa ja hiljem seal olid ilmsed reaalnagu puidust hooned, no kindlasti ei olnud mitte midagi järgi, et seal oli suga ja seitsmeteistkümnenda sajandi rusu oli seal peal, aga tegelikult need kesk- ja varauusaegsed müürid hakkasid peaaegu kohe maapinna lähedal, mis oli ka orgu üsna suur üllatus. Rääkides põhjasõjast, siis üks nominent sealsamas auhinna kategoorias oli, oli kui teinegi Tartu leidmiseni seotud põhjasõjaga ja ja see, nagu aru saan, asi, mis me tegelikult mille tulemusi me saame juba minna muuseumisse vaatama. Ja Tartus oli sellel aasta mais ja juunis kaevad supilinnas Oa tänaval välja Põhjasõja selles oma 1704. aasta piiramistel hukkunute ühishaud. Ja see on täiesti esmakordne, kui. Me näeme, kuidas põhjasõjas hukkunud maeti ja seal olid siis nii vene sõdureid maetud kui ka siis Rootsi poolel sõdinud, et Tartu linna kaitsjaid, kes seal olid eestlaste polgust, et Vene sõdurid neid tunti ära siis õigeusuristide järgi ja ja nendel Eesti poistel olid siis süda, suled ja Rootsi üürid kaasas. Ja need olid kõik siuksed, noored mehed, 17 25 aastased ja kokku leiti siis 92 luustikku, mis on muidugi murdosa sellest, mis seal tartu piiramisel hukkus, et Vene poolel arvata, hukkus seal ikkagi mitu 1000 ja kaitsjaid Tartu kaitsjaid, seal võib olla mingi 708 sadam ja need osad siis nendest leidudest on väljas Tartu linnamuuseumis, kus on näitus sinna, kus olen päri, mis kajastab siis Tartu linna kesk- ja varauusaegseid linna kalmistute matmiskombestikku ja seal on siis väljas nii seal toa tänavalt pärit esemed kui ka mõned luud ja koljut, kus on siis ka näha neid kooli vigastusi kui ka siis teistelt Tartu kalmistute altarit leida. Niisiis, kõik kuulajad, olete oodatud Tartusse. Kui sinna satute, siis linnamuuseumi kalmistu näitus jastaga läbiga Jaani kirik. Visake pilk peale sealsetele terrakotakujudele. Seda teist neist mõlemast me rääkisime tänases puust ja punasest saatelõigus. Täname kuulamast, stuudios olid Arko Oleski, Marje kontsa ning kogu see nädal, siis jätkame arheolooge uudistelainel, nii et püsige. Sellel kanalil kõike head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
