Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere alustab puust ja punaseks, see on raadio kahe igapäevane, teatas uudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal minuga koos siin Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Et rääkida teile, mida siis muistsed ajad, mida nendest oleme teada saanud ja, ja meie tänane uudis on selles suhtes nagu, nagu huvitav ja omapärane, et kui me, kui me valdavalt räägime arheoloogiast ikkagi niimoodi, et leiti maa seest mingisugune potikild või vanad müürid ühesõnaga niisugune inimese tehtud asi ja siis me selle põhja nagu järeldama, et kuidas siis vanasti elu oli siis siis täna me midagi sellist ei leidnud, ei ole, me ei ole leidnud nagu füüsilist objekti tihti maapinnast, mis lubaks meil teha järeldusi. Ometi me saame rekonstrueerida mingisuguse ajaloolise periood ja, ja see tänane uudis on nagu väga põnev ka selles osas, et me räägime Vikingitest sellest, kuhu viikingid jõudsid. Ma usun, et te kõik teate, et nii-öelda praegu on suht kindel, et need kingid olid need, kes esimesena jõudsid Ameerikasse. Aga tuleb välja, et nad jõudsid esimesena ka sellisesse paika nägu, assorid, ažuuri saared, ehk siis Portugalile praegu kuuluv saarestik keset Atlandi ookeanit ja see Marge, mulle tundub, on selline mõnevõrra ootamatu leid viikingite kohta. Ja minu jaoks oli see küll nagu täiesti ootamatu uudis ja seda enam, et need geoloogilised andmed, mis siis sellele varasele asustusele viitavad, on varasest viikingiajast. Ei saanud küll väga täpselt neid setteid dateerida, mida, mida Nad analüüsisid, aga no ütleme, et see periood on umbes 700 kuni 850 enne peale Kristust. Portugallased võrdluseks jõudsid sooridele nii-öelda sadu aastaid hiljem, eks, alles alles 15. Islandil ja võrdluseks kõrvale seesama ajastu, millest me räägime, on sama ajastu, mil mil jõudis Saaremaale, see kuulus viikingilaev ja toimus taplus ja laevmatus, eks ole, see, mida me oleme praegu siis salme leiupaiga nime all, nii et ikkagi nii-öelda väga varased Vikingajad, aga, aga paistab, et juba toona seilati ikka nagu päris päris kaugele. Ja see uudis, see teadusuuring on põnev ka sellepärast, et ta ei räägi nagu mitte lihtsalt nende saarte avastamisest viikingite poolt või rüüsteretkedest tegelikult. Ja nagu need vara viikingiaja leiud sageli on noh, näiteks nagu Inglismaal ja rüüstamine või Salme leiud on samamoodi, et need võivad olla, eks ole, rüüsteretke tulemusena või mingi konflikti tulemusena. Aga need sooride sooride puhul me räägime tegelikult kanaliseerimisest asustamisest. Ja sealt siis järvesetetest leiti jälgi karjakasvatusest. Et võimalik, et seal siis on olnud veised ja lambad. Seal on jälgi aletamisest, mis tähendab maastiku, eks ole, avam avamisest ja ka põllumajandusest ja nii edasi, et, et me tegelikult ikkagi räägime otseselt inimestest, kes läksid sinna elama. Ja, ja see on tõesti, nagu sa mainisid, siis see viis, kuidas seda teada saadi, ongi nagu selles suhtes väga teistmoodi, et et puuriti järve põhjast sinna kogunenud setteid ja, ja leitigi sealt siis nagu ühest kihist neid asju, mida sa mainisid, et nii-öelda muisse põllumajandusele ja asustamisele viitavaid jälgi Ja no muidugi, ega loomulikult need jäljed ise ju ei ütle, et tegemist on viikingite aega, eks ole, et et see, need on lihtsalt nagu niisugused geoloogilised ja biomarkereid, et aga nad said selle dateeringu ja siis nad seostasid enda tulemused, ühe tehisInglismaa uurija analüüsiga, kes, kes uurib hiiri ja tema on välja selgitanud teatavat siuksed nagu geeni markereid, mis on iseloomulikult viikingite hiirtele. Et hiired kes elasid Norras koduhiired ja keda on leitud ka Briti saartelt ja nendest kohtadest, viikingid rändasid, et need on nagu siis geneetiliselt sarnased ja täpselt samasuguseid nii-öelda siis viikingihiiri letiga assoridelt. Riburada pidi ajas tagasi minnes otseselt geneetilist seostatust, on, on need otsad nagu kokku viidud, järeldatudki, et need pidid ilmselt olema viikingid, kes seal sooridel elasid ja sinna siis nii-öelda oma need hiired kaasa tõid, et et ehk nii nagu ma ütlesin, ennistki väga teistmoodi lähenemine muinasaja kirjeldamisele, et meil ei ole nii-öelda mitte ühtegi sellist inimesed lohutud objekti, aga ometi me teame, mis toimus. Selle artikli autorid ka ise imestavad, et aga noh, kõik bio- ja geomarkerid näitaja arvad, et viikingid elasid seal varasel viikingilaeval, aga arheoloogilisi andmeid ei ole, aga ma arvan, et selles ei ole üldse midagi imelikku, et arheoloogiat veel ei ole leitud sealt. Et mul endal on täpselt samasugune kogemus Lõuna-Eestist koostöös Eesti Gioloogidega, kes samamoodi on uurinud Lõuna-Eesti järvede viirsavi setteid ja sealse seal olevat õietolmu ja, ja on täpselt välja selgitanud, et et noh, näiteks, et seal muinasajal muinasaja lõpul mingi järve ümber pidi olema inimasustus ja meie siis arheoloogidega oleme püüdnud seda järve ümbert seal üles leida ja mitte kuidagi ei leia. Aga noh, asi on selles järvedesse satub see õietolm, mis kandub sinna tuulega tuulte, tolmeldajate taimedelt ja seal võib tulla kui mitme kilomeetri pikkuselt alalt aga nendes varastes asulatest, mis ilmselt ka seal sooridele oli tegelikult need asustusjäljed võivad olla nagu üsna nõrgad ja neid võib olla tegelikult arheoloogilised väga raske üles leida. Aga no samas, kui on arheoloogidel nüüd Salosooridel teada, mida nad otsivad, siis ma loodan, et nad leiavad ka need füüsilised asustusjäljed üles. Me teame ka seda, et Vikingi olid Ameerikas just selle kaudu, et sealt õnnestus üks selline nii-öelda asustus ikkagi üles leida. Aga kas meil on ka nagu mingisugune aimdus. Me saame spekuleeritud, et miks nad sinna siis elama jäänud, miks, miks asustus välja suri, miks nad ei jätnud nii palju jälgi endast, et ma kujutan ette, et ega kui nad korra juba sinna elama asusid, vaevalt et on nii-öelda kodu vahet käima jäid, et nad ikkagi lõid sinna sellise täitsa uue ja püsiva koloonia. Ja need geoloogilised andmed tegelikult ka näitasid, et see inimmõju loodusele järjest suurenes ja viimased jäljed seal 12.-st sajandist, et siis nad kasvatasid juba rukist seal seal üks põhjus võib olla ka selles, et et siis kui hakkab see nagu väike jääaeg pihta, et võib-olla see nagu mõjutas. Ja teine asi on see, et need saared on ikkagi üsna väikesed, et kui sul on selline suhteliselt ekstensiivsem eluviis vaja hästi palju puitu, et siis nad nagu võib-olla ka selles, et need, lihtsalt need saared raiud seal puidust tühjaks enam-vähem ja, ja noh, võib-olla lihtsalt ütleme populatsiooni ja ressursside mõttes, nad ei jäänud seal püsima, sest jah, et kui portugallased sinna jõudsid, siis nagu kirjeldatakse neid saari nagu metsikuid saari No ilmselt me siin lähiaastatel saame siis kuulda palju uusi teooriaid ja hüpoteese selle kohta, et mis seal siis ikkagi juhtus, sellepärast et noh, vist võib öelda, et see tuli nagu suhteliselt tühja koha peale see avastus, et et viikingid kunagi sinnakanti üldse jõudsid. No täiesti, sest ta tegelikult jääb sellest varas viikingite nagu teest ajab isegi, eks ole sellest Islandi, Gröönimaa ja Ameerika avastusteest nagu eemale. Samas hiljem muidugi viikingid reisisid ju kasina Vahemereni välja ja teiselt poolt on Konstantinoopolisse ja Venemaale ja nii edasi. Et noh, purjelaevad võisid olla leiutatud või noh, kasutusele võetud juba seitsmendal sajandil tõenäoliselt Läänemerel, nii et purjelaeval esimene eeldus, et sa sellisele saarestikule kohale jõuad. Aga need loodusteadlased arvavad, et võib-olla seal oli ka, see tähendab et need tuuled olid võib-olla soodsad. Et, et olid parasjagu kirde tuuled näiteks, mis viis nendel võib-olla sellest esialgsest kursilt eemale ja jah, et seal võisid olla ka mingid loodusolud. Et nad jõudsid sinna saartele ja noh, praegu on teadlased arvamusel, et viikingid nagu ei läinud mitte sinna tahtlikult, vaid, vaid nad avastasid Ikkagi juhuslikult. Selline oli siis tänane puust ja punaseks rääkisime äsja avastatud viikingite muistsetest nii-öelda asualadest, mis ehk siis sooridel. Stuudios Arko Oleski, Marge Konsa, täname teid kuulamast ning meil on teil sel nädalal pakkuda veel üks arheoloogi uudis selle teate saamiseks, siis palun liituge meiega homme samal ajal samas kohas kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
