Tere, meie pikk filmiekskursioon hakkab jõudma lõppjärku  veel täna ja järgmisel nädalal olemegi teel. Selles filmis uurime, mis määras selle, et Maal on elu,  aga meie kosmiliste naabrite juures mitte. Enne ekskursiooni jagab selgitusi Tartu Ülikooli doktorant,  astronoom Tiina Liimets. Meile ikka meeldib rääkida oma naabritest,  räägime nüüd oma kosmilistest naabritest  ka mis siis määras selle, kas veenusel ja Marsil on elu  või mitte? Kõige rohkem mängib ikka rolli see, et kui kaugel nad meie  päikesest või meie tähes sind päikesest,  et veenus oli niivõrd ligidal, et seal on  nii kuum, lihtsalt ei ole võimalik elada  ja marss on juba natuke kaugemal, et et seal on jälle  nii külm, marsil ei ole näiteks atmosfääri. Ja veenusel jälle on, on väga tugev atmosfäär,  mis aga eluks jällegi ei ole kõlbulik. Aga mis saaks siis, kui me nihutaksime maad natukene  päikesele lähemale või kaugemale ja kui palju võiks seda teha,  et elu maal veel säiliks? Uuringuid ja arvutusi on tehtud ja, ja kutsutakse  siis sellist nii-öelda eluks kõlbulikku tsooni  ja arvatakse ikkagi, et nii palju, kui me teame antud hetkel,  et see maa on üsna täpselt selle tsooni sees,  et kui me läheme natuke päikese ligemale,  siis on see liiga palav. Meie mõistes elu. Säilimiseks nii-öelda inimeste näol, siis võib olla,  kui me lähme natuke kaugemale, siis on meil seal jälle liiga külm. Aga, aga elul on nagu mitu tähendust, et  ka väike bakter on, on elu elusorganism ja osad  elusorganismid suudavad siis väga drastilistes oludes kohaneda. Võib-olla, kui me natukene ennast liigutasime,  siis midagi veel säiliks, aga ka väga palju seda teha ei saa. Aga kas meie kosmilised naabrid, nii lähemad kui kaugemad  naabrid aitavad kuidagi kaasa meie elusolemisele? Üldse mitte see, et meie siin elame vaikselt oma elukest  marss ja veenus meid või Merkuur meid selles kuidagi ei,  ei aita või ei või ei või ei kahjusta, et oluline on meil  ikkagi päikese elu, elu ja tervis nii-öelda. Et niikaua, kuni ta kiirgab, on meil siin hea,  mõnus, soe ja, ja siis me saame siin ka elada. Nii et tegelikult me võiksime elada päikesesüsteemis  ka üksinda, siin võikski olla ainult üks planeet maha,  sest meil ei ole oma naabreid mitte millekski vaja. No enda elus püsimiseks mitte aga kindlasti emotsionaalset  ja niimoodi on ikka tore teleskoobiga vaadata  ja uurida neid. Neid planeete siin meie ümber, et selles mõttes on,  on neid ikka vaja, ma arvan, inimestel. Siin filmis on episood selle kohta, kuidas NASA teadlased  uurivad vulkaane maal. Aga kuidas see aitab kaasa kosmosemissioonidele. Füüsilised protsessid, mille tagajärjel nii meil  siis kui ka terves päiksesüsteemis kõik need protsessid,  mis toimuvad, on nendel on kõigil nagu ühine tagamaa. Ja, ja kui me saame aru, kuidas meie planeet töötab siis,  kui me näeme sarnaseid Protsesse mujal siis me oskame ka juba seletada,  et vot, et see võiks tekkida tänu sellele  ja sellele, nagu meil maa peal tekib, selle jaoks on vaja  kindlasti kõigepealt meie planeeti uurida. Sellepärast, et nende teiste planeetide juurde saadetakse  automaatjaamad või kosmosejaamad ja, ja neid sealt enam  nii lihtsalt nagu tagasi maapeal toodet me tegime vea,  et saatsime kalli aparaadi sinna, et tegelikult,  ega me päris hästi aru ei saa, et me peaksime veel natuke uurima,  et sellist sellist viga nagu ei, ei tohiks teha. Et peaks enne täpselt teadma, mida, mida me seal näha  võiksime või ütleme, või vähemalt osata seletada seda,  mis me siin maa peal näeme, et siis, kui me sealt kaugelt  seda ka näeme, et siis me oskame juba öelda,  et mis see võiks olla. Selle filmi järgi on Jupiteri kuuiüks päikesesüsteemi imesid. Andke palun enne filmi algust mõned vihjeid,  mis meid siis ees ootab? Meid ootab ees võrratu reis päikesesüsteemi ja,  ja mind, mina kui mina juba väiksem laps juba olin  või laps alles olin ja juba juba siis mind,  see astronoomia tähed ja kõik see köitis  ja io oli üks esimesest objektidest, mille pildi mina omale  seina peale panin ja see on siiamaani seal seina peal,  seepärast vahepeal pole remonti tehtud, plakateid pole maha võetud. Kui päiksest on tervikuna selline väga väga huvitav vaadata,  siin on üks kindlasti üks atraktiivsemaid objekte  sest ta on niivõrd elujõuline ja et, et isegi maa peal me ei  näe selliseid vulkaane, mis seal mis me Hiiu peal oleme  näinud ja loodetavasti näeme ka tulevikus veel,  kui, kui uusi automaatjaamasid sinna saadetakse. Mis teile teadlasena selle filmi juures mõtteainet pakkus? Ja kuna ma vulkaanidest palju ei teadnud ennem et,  et siis ma sain ka palju uut teada, et just see,  et tõesti siin ka, et on ka astronoomilised objektid,  no muidugi ma tead Võtsin, et Hiiu on selline aktiivne, vulkaaniliselt aktiivne  ja olin natuke lugenud, aga siiski ma nii detailselt kõiki  neid ei teadnud ka seda võrdlust maaga. Et, et on ikkagi, et on niivõrd palju sarnaseid. Neid et oli väga huvitav vaadata, et sain  ka ise palju-palju uut. Tead, aitäh, Tiina Liimets selle valgustava sissejuhatuse eest. Ja nüüd siis saame taaskord ennast oma naabritega võrrelda. Aga seekord kosmiliste naabritega.
