Täna, looduskaitse aasta 123. ja looduskaitse kuu kolmandal päeval,  mis on ühtlasi minu elu 21420.-ks päevaks Pole mulle ikka  veel üheselt selge, mis on looduskaitse. Kas see on asi mu napis mõistmis võimes või polegi  looduskaitse alati kõikjal ja kõigi poolt ühtmoodi mõistetav? Aulikud televaatajad kui keegi teist tunneb enda sees,  et loodust ei ole vaja hinnata ja hoida vaid seda tuleb kõik ja,  ja kogu jõust hävitada siis peaks ta kiiresti pöörduma arsti poole,  sest tegemist on tõsise hälbega raevuga,  mida saab küll talitseda rühmateraapia tablettide  või pikkade varrukatega särgi abil. Terve mõistuse ja tunde eluga inimeste jaoks on looduse  hoidmise tarvidus enesestmõistetav, sest. Pole olemas ka meid inimsugu. Tülli pöörame me aga siis, kui peame otsustama,  kuidas loodust hoida kelle, mille eest ja  kelle mille jaoks? Niisama ägedalt kui kuulus tuhala. Nõiakaev ise on tänavu teinud ka kiret kaevu ümber. Kaevandustega ähvardavale interneti pöördumise le on  nõiakaevu kaitseks toetusallkirja andnud kümned tuhanded inimesed. Kohalike aktivistide mure oli ajendatud planeeritavatest lubjakivikaevandustest,  mida piirkonna elanikud oma naabrusse ei taha. Ja kuna need nüüd meie rahva nelja valla rahva arvamust ei  ole arvutatud, siis ei jäänudki meil muud üle. Hakkasime koguma allkirju. Tuha nõiakaevu ja nabala karstiala kaitse. Et aru saada, kuidas karstiala toimib, sõitsime paemurdu,  kus pinnakihid eemaldatud ja maa-alused struktuurid selgesti näha. Kas ta on protsess, mis paekivides? Pinnase sademete vete mõjul lahustab kivi selektiivselt  ja eeskätt neid kohti mööda lõhesid mööda filtreerub põhja vette. Pinnavesi ja siin me näeme küllalt hästi,  nüüd on siis ühes pae lasundis ülemised kihid kuni 20  sentimeetrit on ta algus, siis ta lehtrina jääb järjest kõhemaks,  aga on avatud kuni. Põhjavee ülemise kihini edasi hakkab vesi juba liikuma horisontaalsuunas. Siin on meil nüüd praegu üks pae pank, mille alusel. Misel pinnal on väga selgelt näha need lahustuskäigud  kolme-nelja-viie sentimeetri kõrgused. Need on need klassikalised veesooned. Ta ei peagi sugugi paks olema, aga kui ta on kümnete meetrit  laiuselt selliselt välja lahustunud, siis ta kokku võib anda  täiesti salajõe veevoolu hulga. Avalikkuse survele reageerides on keskkonnaminister kinnitanud,  et enne põhjalikke uuringuid Nabala kandis ühtki  kaevandusluba ei väljastata. Olgugi et petitsioon on seeläbi ühe eesmärgi saavutanud,  tasub tähelepanu pöörata ka retoorikale,  millega heatahtlike inimeste allkirju püüti. Pöördumise keskmes on kindel väide, justkui hävitaksid  kaevandused tuhala nõiakaevu. Samas kui enamik teadlasi on teist meelt. See ei ole mitte mitte karstikaev. Vesi tuleb, on, on pinnasevesi, mis imbub ulatuslikult alalt,  nii et nõiakaevuga ei juhtu küll midagi. Oleme välja töötanud mitu erinevat stsenaariumi  ja kõik need näitavad, et ka kõige nendes ekstreemsemates  kõige sellistes Suurema vee alandamise korral see depressioonilehter  ehk mõju mõju ei ulatu. Tuhala nõiakaevune. Nõiakaevuga need ka kavandatud pae karjääri ei ohusta,  sellepärast et tuhala nõiakaev saab oma vee,  mahtra soostikust. Mööda tuhala jõge ja kõik need kaevandusalad paiknevad juba  sellest jõevoolust allavoolu, kuhu. Mõju lihtsalt sinnani ei ulatu. Nii arvavad enamus spetsialistid. Ent nõiakaevu kaitsva Ants Talioja arvates ohustavad seda  hoopis salapärasemad tegurid. Asi pole ainult mitte nõiakaevus, sellepärast et maa-aluste  jõgede kaudu tõmmatakse tuhal jõest, enne kui vesi maa alla läheb,  enne suur vesi ära, enne, kui kaevu all üldse heaks. Vooluhulk pärineb ju hoopis lõuna poolt,  mitte sealt kaevanduse piirkonnast, noh,  nõia. See vesi tuleb mahta soostikust aga, aga enne,  kui vesi läheb maa alla enne ava algab neli maailmast jõge. Kuidas saaks tuhala kaevu ohustada selle vee puudumine,  mis juba praegu kaevuni ei jõua, jääb sama suureks  saladuseks kui sealsed nähtamatud jõed. Suurtes voolusängides liikuvad Nabala maa-alused jõed on  Eesti looduskaitse viimase aja suurim müüt,  mida sensatsioonimajjad meediaväljaanded usinalt võimendanud on. See, et tuhala jõevesi mõnda aega maa all liigub,  on ammu teada ja uuritud ent väidetavalt olla sealkandis  kokku lausa kaheksa salajõge ning nende kohta on koostatud  isegi kaart. Me kutsusime kohale Rein, ansin Haapsalus geobioloogi  ja ta on avastanud Nabala karsti alal kaheksa maast jõge. Ja neist neli saad alguse tuha jõest, avaneb nabala karsti alal,  me teame täpselt, kus kohast üks maal jõgi algab  ja kust ta tuleb päevaallikate kaudu. Kui Rein Anton liigub ühe maa kallast pidi,  siis joonistub see maa. Jõgi joonistub Eesti kaardile. Kus ta teab, kust see kallas läheb? No ta ei, ta liigub ta nii võimekas sinna ta liigub mööda  maa alus jõe kallast pidi hoiab kinni ühte kallast. Nii et bendli abil toimub see mõõtmine esialgu ses Mida ütlete nendele teadlastele, kes väidavad,  et pendel ei ole väga usaldusväärne? No seda ütlevad need, kes teevad Tähendab teevad, teevad paekaevandajatel tellimustöid. Nende. Veearvestus nende. Kohtade järgimise, kus need jõe avaneksid maapinnal näitab ka,  et vee hulk nendes on küllaltki väike ja ei vasta sellele ettekujutusele,  mida kaardipildist näidatakse. Sest nelja meetri laiune jõgi, nagu oletatakse keskmiselt,  mida Nabala jõgede kohta peaks olema ju väga võimas veearter. Samas me teame, et need jõed mitu jõge, neist näiteks Suubuvat allikate kaudu paekna paisjärve  mis annab väljavooluna ainult Vääna jõe,  mis on tegelikult madalaveeline ka rohkem nii-öelda ojale lähenev,  kui jõgi allikates. Veehulkade mõõtmine näitab meile veenvalt,  et maa all on maa-alused jõed olemas hoolimata sellest,  kas neil mingisugune ühtne säng on või on see lai lõhede võrgustik,  mis kõik kokku selle suure veehulga läbi laseb,  nii vertikaallõhed kui ka horisontaallõhed,  meil on seal ikkagi mõõdetud allikate vooluhulk ikka  sellistes suuruses, mis on täiesti mõõdetavad Jõelähtme  jõega või uhaku karstiala jõega, nii et maa-alused jõed on  igal juhul olemas. Küsimus ainult, mismoodi see vool seal lõhede võrgustikus funktsioneerib? Kõige tähtsam argument, mis räägib nende jõgede sellise  kulgemise vastu, nagu kaardil kujutatakse on asjaolu,  et need jõgede sängid kaardi pildis ignoreerivad täiesti. Neid Eestis teadaolevat kahte lõhede suunda. Üks on loode kagu ja teine teatavasti kirde-edelasuunaline,  mida kõik karsti ilmingud Eestis. Siin me näeme nüüd pae pealispinnal selgelt neid ristuvaid lõhesid. Üks jookseb siin Kirde-edelasuunaline lõhe oma 20 senti lai,  nüüd ta ristub loode-kagusuunalise lõhega,  see on juba 30 sentimeetri laiune. Selline laiade lõhede võrk on kahtlemata karsti üks põhilisi vooluteid,  kui mingisugune protsess on võimaldanud kasvõi see  filtreerumise vertikaalne protsess on võimaldanud ühel  teisel ristoa lõhel avaneda siis võib vesi tulla tõesti  ja teha terav nurga ja voolata nagu näiliselt  ka vastu suunda, kui see lõhe mõnes lõigus on lihtsalt tühi  ja veevoolule soodsalt avanenud. Nii et ristvõrgustik, mis meil Kogu seda paeplatood iseloomustab. Võimaldab kasti vetel voolata väga erineva suunalisi sänge mööda. Kohalike initsiatiivil uuriti piirkonda ka Soomest pärit Geo radariga. Georadar võtab ainult väga väikese sügavus,  igal juhul tuleb seda kontrollida ka teiste meetoditega  eeskätt näiteks elektromeetrilise meetodiga  sest ainult georadaril baseeruvad andmed,  samuti ka vitsameeste baseeruvad andmed. Neid ei saa lugeda lõplikult tõestada. Info kaheksa salajõe kohta on avaldatud ka  keskkonnaministeeriumi hallataval kodulehel. Salajõgedest rääkiva kirje autor on geoloog Hella Kink. Kommentaaridest kaamera ees, proua Kink keeldub. Oma arvamust lubab ta siiski refereerida  ning lühendatult on see järgmine. Kõik salajõgede eitajad täidavad kas kellegi tellimust  või kardavad oma töökoha kaotamise pärast. Vot Eestis on uus teadusriik, see on tellimusteadus. Ja need keskkonna hindamist ei ütle mitte midagi,  sellepärast et arendaja tellib. Tellib keskkonna hindamise tellib ka uuringud. Ja kes tellib selle muusika? Võiks ju küsida, et mis vahet seal on, kas maal voolab vesi  laia jõena või imbub aegamisi paekivipragusid mööda. Miks me sellise pealtnäha pisiasja pärast kodanikualgatuse  kallal norime? Aga sellepärast, et see on ohu märk. Kohaliku rahva mure oma elukeskkonna tuleviku pärast on küll  igati mõistetav. Ent kui looduse kaitsmisel hakatakse kasutama samasugust  retoorikat nagu oponentidele ette heidetakse  ning kui võitlus võimaliku vaenlase vastu käib vahendeid  valimata ja fakte moonutades, võib see kahjustada kogu  looduskaitse mainet. Loomulikult, kui on vaja, teeme mõne looduskaitseala juurde,  aga ma arvan, et tervikuna kogu selle ala looduskaitseala võtta. See on ainult selleks, et takistada kaevandamist,  aga mitte seda, et me loodust tahaks ikkagi oma südamega kaitsta. Põhjusi, miks Nabala kanti kaevandusi mitte rajada leiab  mitmeid ja enamik neist on nii teaduslikult kui  ka emotsionaalselt igati põhjani. Ei ole mõtet sellisesse kohta üldse minna kaevandama,  kus üldse mingisugunegi risk esineb. Miks minna sinna paksu pinnakattega kastialale kaevandama,  kui on palju kohti, kus need samad kihid,  sama kvaliteediga on kaheksa meetrit põhjavee tasemest kõrgemal. Maardlad peaksid olema seal, kus on kõige soodsamad  kaevandustingimused ja nad Peaks olema üldse mammut. Karjääridele mõeldud, nagu see nõukogude ajal oli,  vaid nad peaksid olema sellistel kõvikutel,  kus on Väiksemate kulutustega väiksemate keskkonna kahjudega  võimalik kaevandada nii-öelda pehmetel viisidel. Kui kokkulepped on inimlikud ja külad ise soovivad endale  garanteeritult mõne aastaga mõne ütleme vähem kui 10 aastaga  ilusa veekogu kujundada, siis võiks olla meie kogu  maavarapoliitika selline, et me lähtume maastikukujunduse,  st ja kaevandamine on vahend, mitte eesmärk. Mul on lapsepõlvest meeles looke leida igas raamatust  peremees ja sulane, kuidas kirvest hoida. Sulane oli metsade ees mitu kirvest ära lõhkunud  ja järjekordselt talle andes käskis peremees kirvest hoolega hoida. Istuski siis sulane metsas, kirves kui lapsukene süles  ja hoidis hoolega. Ühtegi puud ei raiunud julgungi nüüd ketserlikult küsima. Kas loodust hoides ei tegeleme vahel samasuguse kirve  äiutamisega asjaga iseeneses. Meil on enam kui kolm ja pool 1000 kaitstavat loodusobjekti  ja erinevate kaitsealadega on kaetud 18 protsenti Eestimaast. Ligi viiendik on seda palju või on seda vähe. Kui me 100 aastaga oleme suutnud kaitse alla võtta ligi  viiendiku Eestist, siis järgmise, ülejäänud osa kaitse alla  võtmiseks ei kulu 400 aastat vaid nii kuus-seitsekümmend  sest tegemist on üha kiireneva protsessiga. Iseasi, kuidas jälle midagi või kedagi kaitse alt välja saada. Suti ehk silmugala ei ole veel gurmaanide rõõmuks  looduskaitse alla võetud. Kuid ega ta pole ka üks õige kala. Jõe silmu, kas armastatakse? Või vihatakse kalal, endal pole sellest aga ilmselt sooja  ega külma või kas saabki tema kohta üldse kala öelda,  kui tegemist on ju tegelikult hoopis sõõrsuuga? Mis loom see jõe silm üldse on? No jõe silm on selline kalalaadne loom, küll aga aga  süsteemis sellist noh, süsteemis ta otseselt nende tavaliste  kaladega meil teaduslikus süsteemis ta kokku ei käi. Aga selle kohta, et kas teda armastatakse  või vihatakse. Antud juhul siis mina olen just seal kahe vahel,  et. Silm meeldib mulle hirmsasti ja me uurime teda  ja ta pakub meile suurt huvi, aga samas maitse poolest ma st  lugu ei pea. Viimase aasta jooksul on Narva jõel teadlased kokku üle 1000  jõe silmu märgistanud. Neist 80 kannavad ka signaali saatjat, mis edastavad eriti  täpset informatsiooni kalade liikumise ja asukoha kohta. Mille poolest see silm siis nii tähtis on,  et miks seda üldse uurida? Meie jaoks on ta tähtis juba selle poolest,  et, et me tahaks seda kohta võimalikult palju teada saada ja,  ja ühe väga huvitava loomana väärib ta kindlasti seda,  et, et tema varud oleksid hästi kaitstud  ja et tema kudemistingimused oleksid tagatud ja,  ja et teda oleks võimalik, et, et ta ennast võimalikult  hästi tunneks ja see populatsioon püsiks veel pikka-pikka  aega elujõulisena ja pigem läheks veel ta seisukohad paremakski. Huvi selle looma vastu on suur, nii kalurite,  nii looduskaitseate kui ka lihtsalt Ütleme. Gurmaanide poolt ja teadlaste poolt ja teadlaste poolt. Üle kogu maailma on hetkel ohus just need kalaliigid,  kes elu jooksul peavad veetma osa meres ja osa magevees. Hüdroelektrijaamade paisud on selliste liikide puhul levinuimaks,  rändetõkkeks ja ohuteguriks. Nii ka jõesilmudel Eestis. Millised on Eestis need parimad silmujõed? No silm on suhteliselt laia levikuga, et ranniku jõgedes on  ta enamasti igal pool olemas, aga nüüd Narva jõgi on  ilmselgelt kõige suurem silmujõgi Eestis,  aga ta on ka silmule hästi sobiv oma selliste füüsiliste  näitajate poolest. Aga siin on ka probleem, et suur osa ajaloolistest  koelmutest sil mul võttis ära. Hüdroelektrijaama ehitamine, see tähendab,  see lõikus oli Narva jõe peal suur pikk kärestikus,  kudesid peale silmu veel lõhe ja ja mitmed muud kalaliigid. See on praegu kuiv. Üks asi, mida me kindlasti tahaksime teha selle,  selle uuringu kaugema sihina et me tahaksime korralikult näidata,  kui vajalik see, see kuiv jõeosa silmule kolmupaigana oleks,  kui palju võiks olla rohkem silmu, kui see kolm jälle  kättesaadavaks muutuks. Eestis on üldse kokku kolm liiki, sõõrsuusid jõe silm,  oja, silm ja merisutt. Kui ojasilm toitub vees vabalt hõljuvast materjalist  siis jõesilm ja merisutt on parasiitsed. Loomad. Toitumise ajal ta imeb ennast ohvri siis kala külge kinni ja,  ja tal on eriti tähtis roll on toitumise juures keelel,  tal on keel on tugev ja kellel hästi suured tugevad lihased  ja siis keele otsas on ka hambakesed. Keelega ta puurib ohvri kehasse saaklooma kehasse augu  ja siis sellesama keelega keelt kasutab pärast  ka pumba, nagu pumpab või ahjub seda. Ohvri kudesid siis endale. Lisaks veel ta eraldab sinna haava sisse spetsiaalset vedelikku,  mis ei lase. Sellel haaval kinni kasvada ja. Räägi kas nendel lugudel silmude raipe söömise kohta  ja laipade söömise kohta on ka tõepõhi taga. Et sellel lool vist küll väga tõepõhja ei saa all olla,  sest silm ikkagi toitub kalast. Ja kinnitub ta küll igale poole, kuhu. Heaks arvab aga, aga lisaks on silmul niisugune häda,  et selleks ajaks, kui ta jõkke hakkab tulema,  kudemiseks. Selleks ajaks on ta juba nii-öelda täielikult kudemisele  orienteeritud ja tal kogu seedesüsteem on taandarenenud,  et ega ta jões enam ei toitu. Läheme ka ise Narva jõe peale ning vaatame,  kas meil õnnestub mõne saatjaga märgistatud silmusignaal  kinni püüda. Kõigepealt aga kogume kokku automaatjaamade poolt  salvestatud info. See jaam on tegelikult üks väga kaval. Kõrgtehnoloogiline aparaat, et et see registreerib nüüd signaale,  mida saadavad need silmud, kelle sisse on paigutatud saatjad. Silmu sees on saatjad. Need on vastuvõtjad, need võtavad signaale vastu,  salvestavad need ja pärast me tõmbame nad siia arvutisse  ja saame andmeanalüüsi teha ja, ja nad salvestada iga kala  kohta numbri, igal kalal on number. Kala näiteks kala number 45, ta märgistati kaks nädalat  tagasi siit viis kilomeetrit allpool aga näiteks,  et eile kell pool kaks jõudis siia ja need vastuvõtja on  meil iga pooleteist kahe kilomeetri tagant  ja ja siis niimoodi saame kalu jälgida. Hoopis põnevam on aga ise mööda jõge saatjaga silmusid taga otsida. Selle pulga otsas on niisugused asjad, mille nimi on hüdrofon. Et põhimõtteliselt nagu mikrofon, need on mikrofonid,  mis kuulavad vees levivaid helisignaale saadavad need edasi  nendesse kohvritesse ja kohvrist siis. Tuntakse ära need need meie saates. Nii leidsime ühe kala üles. Kala number 62, ta on kuskil ees, praegu me palju täpsemalt  ei teagi, nüüd ootame järgmist signaali. Jaak, keera veel korra ringi ja laseme allavoolu. Et nüüd me oleme tast jälle üle, et ta ongi siin,  selles. Ja seda, seda suunda nagu vetest, nagu paremini,  kuidagi signaale oli rohkem. Et kuna praegu on vesi hästi kõrge ja vool on tugev,  siis on signaalid üldse kehvemini kuulda,  aga lisaks on veel niisugune asi, et silm on öise  aktiivsusega ja praegu võib ta olla kuskil kivi all peidus. Et signaal, mis tuleb, ongi hästi nõrk, et omamoodi põnev  nagu kalapüük ikka. Et, et ma ei võta teda kinni, teeme ta asukoha kindlaks. Kala number 62 oli ainuke, kes sel päeval enda asukohast  helisignaaliga märku andis. Kuna silmuvarude heast olukorrast on huvitatud  ka kohalikud kalurid, tehakse meelsasti teadlastega koostööd. Torbikutega on siin jõe peal silmu püütud juba sajandeid. Nii et need on sellised kaasaegsed torbikud,  need on kaasaegsed jah. Mehed ise teevad neid, ega neid kuskilt osta  ega osta ei ole, aga, aga siis sel ajal,  kui püüki ei toimu näiteks keelu ajal, siis,  siis mehed tegelevad näiteks torbikute ehitamisega  ja silmul on komme ennast ennast peita kuhugi veekogu põhja ja,  ja, ja seal Seal varjuda ja, ja tõenäoliselt ta otsib  ka siit torbikutest peidu kohta. Vee veevool muutub siin vaiksemaks ja nagu kivi taga oleks nagu. Kui palju neid torbikuid siin on? Siin on 50 tarbikut selle kõige küljes. Ja nagu ikka kalapüügil ega päevad ei ole vennad kunagi  torbikuid vaatama minnes ega päris täpselt,  sa ei tea, et kas nüüd on oodata head saaki  või on tühjad. Siin see silmu. Silmu saak meil siis nüüd on tagasihoidlik. Kas mõni märgisega ka oli? Ei, praegu ei olnud, aga üldiselt on kõik jõe peal  tegutsevad kalurid saanud märgisega kalu  ja ja meil on tohutult väärtuslik andmebaas kogunenud  märgistatud kaladest, nende taaspüükide aeg  ja koht on teada ja oleme saanud väga palju teada  selle silmu liikumise kohta jões. Narva jõgi on ajalooliselt üks Eesti mitmekesisemaid  ja kalarikkamaid jõgesid. Kahjuks on inimese tegevuse tagajärjel kunagisest  kalarikkusest alles vaid riismed. Jõesilmu rännete uurimine aitab parandada  selle väärtusliku sõõrsuu liigi elutuba. Narva-Jões. On looduskaitse. Seitse aasta ja looduskaitse kuu ja ka täna alanud nädal  pole niisama nädal, vaid metsa nädal päädib see nädalaga  pühapäeva ga, mis pole üksnes emadepäeva,  Nigula päev ja Euroopa päev, vaid ka looduskaitse päev. Nii palju looduskaitset kui inimühiskonnas keegi kellelegi  kangesti kaitset ehk katust pakub, on reeglina tegemist  väljapressimise ehk raketiga. Kuidas on aga looduse kaitsmisega, kas me teeme seda oma  kasu püüdmatult või tahame ikkagi midagi oma teene eest  vastu saada? Üsna natukene. Et ta meid toidaks, kataks ja ellu jätaks. On seda siis palju palutud? O kolm. Osoon.
