Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere tere, lapsed. Siilipoiss on läinud nii mõnusalt siia rohu peale pikali visanud ja naudid päikest ja linnulaulu. Eriti linnulaulu tundnud seda lindu, keda laulu parajasti naudid. Ei tunne. Naudin sellegipoolest, aga ma naudiksin veel rohkem, kui sa ütleksid, mis lind laulab. Praegu laulab salu-lehelind on üks tavalisemaid meie metsade laululinde ja tema laul on äravahetamiseni sarnane ühe teise meie metsade väga-väga tavalise linnumetsvindi lauluga, need tihtipeale, kui hooletult kuulata, siis nad alustavad kaunikesti ühtemoodi, ainult on siis metsvindid, selline optimistlik, tema on selline reipalt, linnuke lõpetab oma optimistlikult alustatud lauluga optimistlikult, aga salu-lehelinnul tuleb sihuke väike melanhooliahoog peale ja siis tema laulu lõpp muutub veidi melanhoolseks. Seda lindu ennast näete päris harva sellepärast et on tilluke rohekas-kollakas vaat värvi selja poolt siis tumedam roheline, kõhualdis kollakasroheline ja ta liigub heledalt seal lehestiku sees. Lehtede vahel ei pane seda rohekat linnukest sugugi, tähel ka laulan sellest kõlav ja see kostab kaugele laulu järgi tunneb teda ära laulu järgi saab aru ka või saab aimdust. Kui palju neid linde tegelikult on, sest kui ainult silma järgi tehtud vaatluste ka piirduda, siis paistab, et need on ainult mõni üksikvõi, siis, kui nad kõik laulu lahti löövad, siis tegelikult selgub, kui, kui palju neid tõeliselt on. Kas sellepärast on ta lehelind, et ta on rohelist värvi? Vot seda ma ei oska sulle öelda, millest tal selline nimi on, aga väga võimalik, et ta just sellepärast on lehelinnuks ristitud, et kõik need lehelinnud, keda meil eestimaal kohata võib kõik sellist rohekat värvi ja ja seal lehestiku sees nad tegutsevad. Nii et võib-olla sellest tõesti tema nimi tuleneb. Jah, aga linnud alati meie palve peale laulma ei hakka ja sellepärast me tänases saates kuulame lindi pealt ka veel linnulaulu, aga nüüd Georgil on üks tore kiri kaasas. Ja see kiri tuli nüüd päris hiljuti ja ma loen ta siis kohe ette, et see on huvitav kiri. Algab ta siis nii, onu Georg, mina käin tihti loomaaias ja kuulan sinu saateid ka, sina oled tark ja tead palju loomade elust, noh, siin ma julgen natuke kahelda, aga olgu peale. Palun vasta mulle, kas ma tohin oma maki loomaaeda kaasa võtta ja loomadele muusikat lasta? Varem arvasin, et ei tohi, et loomadele ehk ei meeldi, nüüd lastakse piisunitele iga päev ilusat muusikat, aga kõik loomad ikka ei kuule. Aga mina tahan, et kõik kuuleksid ja et kõigil oleks niisama lõbus kui viisunite. Palun vasta mulle, milline muusika teistele loomadele meeldib. Ja siis mina ja minu sõbrad võtab oma maki kaasa ja laseme oma lemmikloomadele nende lemmikmuusikat. Ja siis meil kõigil on väga, väga lõbus. Mina ja minu sõbrad, ootame, mis sina vastad. Soovin ilusaid muusikaelamusi kõigile loomaaia loomadele töötajatele, loomade sõber Aadi? Nojah, selle muusikaga Need loomadel on natuke segased lood, sellepärast et ega ma ei usu, et piisonid või ükskõik millised teised loomad sellest muusikast mündi väga peaksid. Kuigi ma olen lugenud ka selliseid uurimusi, kus kirjutatakse, et näiteks lehmadele mängitakse mingit klassikalist muusikat selleks, et nende piima ainult paraneks, aga piisonid keegi seal ei lüpsa minu teada ja vaevalt et sealt raadiost kogu aeg sellist klassikalist piimaandi soodustavat muusikat ka tuleb, ilmselt sealt tuleb igasugust ja on teada ka näiteks et raskerokk ja natuke kergem rock samuti võib loomadele üpris stressi põhjustavat mõjuda, nii et noh, mina arvan, et ega see muusikaline neile loomadele ei sobi küll, aga vot siin on jälle, kas teine asi ka, et ega mina ei ole ju loomaaia töötaja, mina ei saa öelda, et seda tohib või seda ei tohi. Ja võib-olla, kui te järgmine kord lähed teha oma sõpradega sinna loomaaeda, siis küsige kohe, kui te näete piisonid Est hoolitsevad inimesi, et mis te arvate, mis Heats'e piisunitele teeb, kui anud iga päev kõva muusikat kuulavad, aga ma arvan, teistel loomadel ärge nüüd make kaasa võtke, sellepärast et see neile mingisugust rõõmu vaevalt et valmistab, ma arvan, kiskjad võivad sellest hoopis väga närviliseks minna. Kui mina olen vahel loomaaias käinud, siis mina olen küll näinud, et loomapuuride vahel jalutab mõni inimene, kellel on mokk või raadio kaenlas ja raadiost tuleb vahel päevauudiseid. Nojah, aga tegelikult need loomaaeda lähevad, võiksid korra pilgu heita ka loomaaia külastamise reeglitele, need on sealsamas värava kõrval kohe ilusti näha ja seal on siis kirjas ühe punktina ka see, et igasuguseid muusikariistu ja raadioid ei tohi loomaaias mängida lasta, aga tsirkuseloomadel lastakse ju kogu aeg muusikat, kas nemad on ära harjunud või, või võib-olla neile meeldib see, ma mõtlen siis, kui nad esinevad, esinemine kestab tavaliselt viis, kuus minutit, siis on see, et aasta lõpp on nii palju muusikat kannatab nüüd iga loom välja. Tähendab ilmselt see muusika aitab neil ka siis rütmis püsida või teatud kindlatele kohtadele trummi, pommid või mingid muud pasunad tortsud, aitavad mingit kindlat liigutust meelde tuletada, liigutust sooritada. Aga no loomaaed ei ole tsirkus, seal loomad, seal peab loom elama enam-vähem nii, nagu ta looduses elab. Selle vahega, et inimene ise annab talle süüa ja, ja juua, aga üldiselt peaks ta seal suutma rahulikult elada. Ta peaks olema ligilähedaselt samades tingimustes. Nii nagu looduses ja loodusest me teame ka seal metsas mingit peale linnulaulu, suurt muud muusikat ei ole, nii et kui me tahame tõesti neile loomadele mingit muusikat lasta, siis me võiksime seal teha sellise muusika, mis koosneb metsakohinat ja linnulaulust ja võib looja bulinast ja vot sellist muusikat võiks neile küll lasta, see võib-olla isegi parandaks nende. Muidugi, aga vaevalt et nad nüüd seda raadiost tulevat muusikat eriti kuulata soovivad. Kuulge, loomaaeda makiga minna, leia küll, sellepärast, et mõni loom võib hästi põnevat häält teha. Ja siis, kui makk kõvasti mängib, siis jääb hoopis kuulmata. Nii nagu metsa Minneski, mõned arvavad, et peab võtma raadio või maki kaasa sellel hästi valjult üürgama panema, aga tegelikult siis ei kuulega, vaat et ei näe, kaelam varsti. Vähemalt mina ise olen enda jaoks ära seletanud, miks inimesed armastavad neid raadioid metsa kaasa võtta või sinna, kus nad puhkama lähevad, seal seotud inimese hirmudega. Inimesed kardavad, tegelikult nad kardavad vaikust, kardavad üksindust ja kardavad neid võõraid hääli, et siis kõik oleks samasugused hääled, samasugune keskkond, nii nagu nad koduski on harjunud, siis pannakse siis raadio Üürkamate, kuuleks mitte midagi mingeid võõraid hääli, siis äkki keegi mingi linde sihukest häält ehmatab see kange mees, kes seal looduses nüüd looduse kroonina puhkab läbi kena tütarlaps kõrval on järsku mingisugust looma häälest ehmatab, aga niimoodi õnnestub nüüd looma hääletada, kõik ära summutada ja ei ole põhjust millegi peale ehmatada ja ennast halvemana näidata. Nii et ma arvan, see on alateadlikust hirmust põhjustatud, see raadio kaasa võtmine, kuigi seda keegi ei taha tunnistada, arvatakse, et see on kultuurne ja soliidne, kui on ikka mingi mürtsu muusika kaasas täiesti viisi, näiteks siis, kui ei ole raadiot meeles olnud, kaasa võtta, siis looduses viibimine on muutunud selliseks lärmamiseks. Käite suure grupiga metsas marjul start ilmselt tähele pannud, kuidas inimesed kogu aeg ta ei saa veel kahte seent üles või kahte marjapurki pandud, kui juba hõigatakse jälle kõva häälega kedagi teist. Selline Uuntumine käib kogu aeg seal metsas ilmselt peale selle marja ja kaaslase punase jope ei suudeta muud midagi märgata, sest kõik loomad on ammu pagenud, ei tea kuhu ja kuigi tegelikult jah, metsas peakski nii käima, et loomadel oleks aega varjuda kui liiga vaikselt hiilides sattuda kokku mõne sellise loomaga, kellega ei ole soovitav kohtuda nendes karuga või põdraga, kes ei ole jõudnud veel märganud eest ära minna, aga, aga üldiselt noh, seda ei pea kõike tegema nii hirmsa kisaga. Paraja tugevusega astumisest. Täiesti piisab, et kõik metsloomad kaugele kaugele ära peletab, nende kuulmine mitmeid, mitmeid kordi teravam kui meie oma ja ja see, Meie vaikne jutu nende jaoks juba paras lärm ja kisa, mida metsas teeme. No see on neile üle mõistuse tugev lärm seal umbes nii nagu keerata mingi rokkansambli võimendust täis põhje seista seal kõlarite ees ja kuulata siis seda Aga nüüd me võiksime liikumisest rääkida, aga noh, mitte sellisest mererannas palli mängimisest, vaid loomadega Poisist jah, no see on tegelikult jälle üks selline lõputu teema, millest saab väga palju rääkida, sellepärast et kui te nüüd ise olete natukene ringi vaadanud või filme näinud või loomaaias käinud, siis te olete näinud, kuidas erinevad loomad liiguvad väga erinevalt. Võime siis rääkida niimoodi, et liikumine, kui jalgu ei olla, siis kui jalad on all, noh, olenes, palju neid jalgu parajasti on, kui kaks jalga, siis saab nendega hüpata, kui tihed on liiga lühikesed, et nendega kaasa aidata. Kui on neli, algas, võib joosta või ka hüpata, kuidas parajasti sobivam on, mõnel on koguni tiivad, nendega saab veel lennata, mõned on kolinud, ära veetud ja need saavad ujuda. Nii et see liikumine on väga mitmekesine ja, ja see sõltub igakordsest, konkreetsest olukorrast, kus parajasti liikuda on vaja, noh näiteks maa sees joosta ilmselt oleks väga raske, seal on siis võimalik ainult mulla seest läbi tungida, niimoodi roomata, nii nagu seda vihmauss või kaevuda või kaevata, nii nagu teevad seal mutid või pimerotid ja pime mutid ja teised kaevuvad tegelased, vaid nii nagu mõned maod, samamoodi nagu vihmaussike, uuristavad ennast maa sisse. Siis mõned konnad, Nemad ei liigu küll maa all, aga nemad kaevavad ennast maa sisse tagajalgadega niimoodi nihveldavad nihveldabatia kaevad augu, vajutasin sisse, kraabivad mulla peale, jäävad sinna mulla alla, siis lihtsalt kükitama, nemad seal edasi, lähened tulevad ainult maalsest välja tagasi. Aga kellel on vaja seal hoogsalt liikuda, no näed siis kaevavad tunneleid näiteks Aafrikas elavad kummalised kiila šotid, kellel on terve ühiskond sinna maa sisse ära kolinud, nad ei tule iialgi maa peale. Ja siis neil on üks osa sellest suurperest, kes siis ainult kaevamisega tegeleda, seal kolm, neli rotion üksteise kannul, kes ajavad neid käike kogu aeg sinna maa alla. Ja siis nii, et esimene närib hammastega lahti, lükkab, tahab pold. Tema taga olev kott lükkab veel tahapoole ja nii edasi, kuni viimane siis toimetab käigust välja. Noh, väga paljud teised loomadel kasutad ära juba kaevatud käike, jooksevad seal rõõmsalt ringi, nagu näiteks mõned närilised kasutavad ära mutiurud ja ronivad sinna maa alla elama. Et see maaliikumine on täitsa omapärane liikumise viis. Aga nendel kihlakatel rottidel, neil on ikkagi jalad aga näiteks vihmaussil jalgu ei ole, aga mõlemad liiguvad maa sees. Miks siis ühel on ja teisel ei ole? No sellele võib vastata nii, et see vihmaussil, temal pole nüüd jalgu arenenudki, aga temal on taolised harjased seal lülide küljes, mis on nagu väikesed jalakesed, aga need on nii tillukesed, et neid ei näe panna paberi peale roomama, siis need harjased on tunda küll need nende peal, ta nagu liigub edasi, need on nagu toetuspinnaks, kuidas täitsa libe, siis ta ei saaks edasi ega tagasi. Aga need kiilasvatid, nemad on kunagi elanud maa peal, on ilmselt leidnud siis parema paiga seal maa all kolinud, aga jalad tulid sealt maapealsest elust kaasa, nüüd kasutatakse neid maal nii, kuidas parajasti võimalik on suuremates käikudes lausa joosta. Aga seal, kus on kitsamad käigud, seal nad nii poevad kuidagimoodi seda käiku pidi edasi maa peal. Seal on vist igasugust liikumist maa peal on tõesti igasugust liikumist, sellepärast et seal roomatakse nii nagu teevad seda näiteks maod ja siis no ma ei tea, kuidas sisalike liikumist nimetada, mõned nendest, kellel nõrgemad jalad, need siis Caroomavada, kellel on juba natuke tugevamad jalad, mitmed agaamid ja Lequanid ja nemadist lausa jooksevad seal juba ringi, kõnnivad vähemalt Neil on jalad olemas, maa peal põhiliselt künnitakse, joostakse või hüpatakse. Ja see sõltub just sellest, kui arenenud ühe või teise looma jalad on, kui tugevad need lihased on ja kui kiire tema elu on. Näiteks lõvi jookseb suhteliselt harva, sellepärast et temal pole nagu erilist arvet joosta, ainult siis, kui see söögipüüdmise aeg on, siis ta peab natukene sammu lisama, saab saagi kätte, sööb kõhu täis ja siis ta magab, kõnnib soliidselt rahulikul sammul edasi mõned väikesed loomad, kellel on kogu aeg oht, et keegi võib neid nahka panna nagu näiteks hiired ja karihiired, siis nende elu ongi üks suur jooksmine kogu aeg, nad jooksevad nagu elu eest või, või eluga võidu. Ma ei oskagi öelda, kuidas seda täpsem nimetada on, sest kogu aeg on oht, et keegi suurem võib neile liiga teha, kas nad ära süüa või viga teha, sellepärast on tark kogu aeg kiiresti liikuda siis suurematest loomadest, kes on hästi suur ja tugev, keda keegi ohusta tema või siis väga rahulikult kõndida, näiteks võtame kasvõi ninasarviku. See on nagu liikuv mägi, kui tema seal tasapisi kõnnib, siis ega temal praktiliselt ohtu ei ole, keegi teda ei ohusta välja jahimeest inimene, aga noh, see evolutsiooni käigus välja kujunenud ninasarvik seal tema evolutsiooni käigus jahimees on ilmunud nii hilja, et sellega ei ole ninasarvik suutnud veel kohanud. Aga no põhimõtteliselt on temaga võimeline ka üllatavalt kiireteks liigutusteks, näiteks võib arendada kiirust 40 kilomeetrit tunnis siis, kui tal parajasti pähe tuuled üldiselt ei arenda teda ainult väga harva, näiteks kui jahimees on teda haavanud ja ei ole suutnud ninasarvikut ära tappa, siis ninasarvik saab väga pahaseks jahimehe peale, siis ta suudab küll see 40 kilomeetrit endast välja pigistada, jahimehel on raske millegi sama väärsega temale vastata. Sul on siin üks väga põnev raamat laua pealt ja siin on väga palju loomade liikumist näha, siin on mingid arvud ja mingid mõõdud. Mis need on, näitab, kui kiiresti üks või teine loom liikuda võib. Kui seda rida nüüd vaadata, siis näiteks imetajatest kõige kiirem loom on gepard, seda ilmselt kõik lapsed peavad ka ja tema kiiruseks on mõõdetud sellistel sööstjooksudel 100-st 10-st kuni 130 kilomeetrini tunnis. Aga seda muidugi paari-kolmesajameetrisel lõigul ainult ja siis temale järgnevat kabjalistest võib-olla õpruse valski hobused või kulaanid, kes suudavad ka aeg-ajalt arendada kiirust kuni 80 kilomeetrit tunnis ja näiteks see hüään, kes meile tundub nii kohmakas ja imelik loom olevat, ka tema võib joosta, kui tal tarvis on, kuni 60 kilomeetrit tunnis. Välimus on teinekord üpris petlik, aga maailma kõige kiiremad looma tulus kõige kiiremad on tegelikult linnud näiteks meile tuttav piiritaja või vana nimega piirpääsuke. Tema võib lennata õhus kiirusega 150 kilomeetrit tunnis ja kui te olete suvel tähele pangudel pea kohal tiirutavad, siis see sööst üle pea, siis on see tiibade vihin lausa kuulda. See on niivõrd välkkiired, õhutakistus hakkab juba hääleks, muutub, aga veelgi kiiremini suudab söösta rabapistrik, kes söest lennul niimoodi, kui ta saaki püüab, paneb tiivad kokku nagu reaktiiv sööstab maa poole, siis ta võib arendada kukkumisel kiirust kuni 360 kilomeetrit tunnis. No see on lausa hullumeelne kiirus ja ma ei kujuta näiteks üldse ette, kuidas lind suudab siis saaki märgata. Sest juba 100 kilomeetri tunnikiiruse juures, kui auto sõidab sealt autoaknast, on raske midagi märgata, kui tema veel kolm korda suurema kiirusega kihutab oma saagist, ta peab sellest tabama seda saaki ühe ainsa jalahoobiga, noh, see nõuab ikka äärmiselt täpset liigutuste kontsentreerumist ja siin taga lõpus on nüüd väike putukas, mesilane, mesilane suudab siis lennata umbes 20 Lander tonni, suhteliselt aeglane liikuda. Aga kui me nüüd natukene teistmoodi vaataksime selle maailma peale arvestasime mitu kehapikkust näiteks ühes sekundis üks või teine elusolend läbib, siis selgub, et need kõige kiiremad ei olegi üldse need jahipistikutega pääsukesed võitjasama mesilane on selline, kes on sellise arutamise juures oma võidumees, tema suudab sekundis läbida 500 kehapikkust. Ta on selles suhtes üks kiiremaid lendajaid ja siis temast tahapoole jäävad koli brid ja ja mõned nahkhiired ja sedasama pistrik ja gepard on siin hoopis hoopis tahaplaanile tõrjutud, samuti kulaan ja hüäänid ja kõik, hoopis need pisemad loomad on suhteliselt kiiremad kui need suured loomad. Iga asi on siin maailmas suhteline kõike millegi suhtes võrdlema ja kui me neid võrdlusi mitmesuguseid teeme, siis me saame aru, kui keeruline see maailm on ja tegelikult huvitavalt evolutsioon kõik kulgenud on, tan igale loomale just temale omase liikumisviisi loonud, see loom on hakanud liikuma nagu temale kõige paremini sobib, kas siis saagi püüdmisel või peituminekulevai toidu otsimisele või nii edasi ja nii edasi. Ja sellega siis on andnud sellele loomale võimaluse elus püsida. Ja tegelikult see ongi iga looma kõige suurem eesmärk püsida elus, anda järglasi ja sellest me oleme juba. Suvel on meil vast kõigil natukene rohkem aega vaadata kas või neid pisikesi putukaid ja loomi maal koduõuel, kana, kalkunit, kukke, kassi, ja ma arvan, et tegelikult paljukest meil siis ikka olnud aega neid väga tähelepanelikult vaadata, aga ei võtaks kohe niisuguse päeva, et vaatame, kuidas siis need, kes meie ümber elavad, meiega koos siin elavad, kuidas nemad liiguvad? Kas mõni selline loom või putukas või lind ka on, kes võib maa all olla ja maa peal ja puude otsas ja lennata ja? Kuju taga. Ja Ma arvan, selliseid loomi saab kõige paremini leida mardikate seast, neil on arengustaadiumid, valmik, see mardikas ise ja tema vastne seal röövik. Ja noh, näiteks kas või sõnnikumardikate vastsed elavad maal söövad seal kõhu täis, saavad valmikuks, tuleb maa peale, liigud seal maa peal ringi, nad võivad ka lendu tõusta ja siis, kui nad vette satuvad, nad võivad seal ujuda, nad ära ei upu, nii et ta tõesti täidab sellised tingimused, ta suudab igal pool toime tulla. Aga üldiselt selliseid on vähe, rohkem on ikka üpris spetsialiseerunud loom, kes siis kas siis hüppavad või jooksevad, Bay lendavad või siis äärmisel juhul lendavad ja jooksevad või lendavad ja hüppavad. Ja see ma-sisene eluviis on ikka nii omapärane, et, et kes sinna maa sisse on läinud ega sealt naljalt enam välja tulla ei taha, tema seal maal põhiliselt elabki. Mais oli meil saade kõrbest ja see oli selle kevade viimane rännusaade ja rändama hakkame jälle sügisel. Suvel rändatise. Aga selles saates me küsisime, et missugused on Euraasia kõige suuremat kõrbet Ja vastus ei andmata ja tänases saates siis peame oma võla heaks tegema. Ja kes nüüd vaatas mõnda raamatut, näiteks, kas või enne seda, leidis need Euraasia kõrbed. Suured kõrbed suhteliselt kerge vaevaga üles kindlasti juba teab, et kõige suuremaks kõrbeks on kobi kõrb, mis seal Sise-Aasias, Mongoolias ja Hiinas pindala on kaks miljonit ruut, kilomeetrit. Põhiliselt kivikõrb ja liivakõrb osaliselt suuruselt teine kõrb on siis Araabia poolsaarel ja seal on niisugune keeruline nimi, ma ei tea, kas ma oskan seda üldse õieti välja öeldud, rub Alhaali Araabia poolsaare kaguosas põhiliselt liivakõrb pindala on 600000 ruutkilomeetrit ja veel väiksem. Aga siiski ka hiiglasuur Kõrbum karakkum. See on siis Kesk-Aasia, võib-olla mõned teist on seal ka käinud ja ulatus on 350000 ruutkilomeetrit, need on siis need kolm suuremat kõrbed, mida me teada tahtis. Ja kui me jõuame oma matkal sinna Vahemere kanti, siis me ilmselt jõuame ka maailma kõige suuremasse kõrbesse ja mõned juba aimavad, mis on ja kes ei tea, siis sügisel saate teada. Georg tänase lubastidel bioloogia ajaloost karakida. Ja nüüd me oleme jõudnud 19. sajandi 20.-tesse aastatesse ja seal on juba päris palju, et igal aastal sünnib tõhusaid avastusi, huvitavaid avastusi. Näiteks 1827. 28. aastal avaldasid saksa keemik Leopold meelini füsioloog Friedrich Tiidemann teosed seedimisest tuginedes eksperimentidega ja seal nad siis seletavad ära, mis seal seedimise käigus tegelikult toimub, kuidas keemilised protsessid seal toimuvad ja kuidas see toit ära lõhustatakse, kuidas siis organism seda omastada saab. Ja seal 1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Braun niinimetatud Browni liikumise, millest te ilmselt olete koolis, füüsikatundides võib-olla ka keemiatundides kuulnud siis pisikeste osakeste kaootiline liikumine, vedelikus või siis gaasides. Ja no need lapsed, kes tuttavad arvutitega siis arvutitel on üks mäng, mille nimeks on, kus tsooniks ja seal on siis seesama Browni liikumisel põhinev mängus tuleb siis nende kaootiliselt liikuvate osakeste käest vallutada maad. Ja kui nemad põrkuvad teie vallutuste peale, siis peate alustama oma mängu jälle otsast peale. See on väga põnev ja reaktsioonikiirust avaldav mäng, sest iialgi ei või ette teada, kus ta parajasti tuleb, kuhu ta parajasti minemas on. See on tõeline kaos kaosega võidelda kaunikesti raske. 1828.-st 37. aastani seal ilmus Carlent Fonberi kuulus teos loomade arengulugu, kus siis oli selliseid vaateid evolutsioonile Carlejast form väär on väga tähtis mees just meil Eesti teaduse ja kultuuriajaloos, tema on väga palju andnud maailma teadusele ja nagu me kõik teame, ta töötas Tartus. Need, kes Tartus on käinud, on ilmselt näinud tema mälestussammast Toomemäel, kus ta istub uhkes tugitoolis. 1831. aastal avaldas šoti loodusuurija met ju esimest korda idee selle kohta, et liigid on tekkinud loodusliku valiku teel. No see oli sihuke veel konarlik teooria, aga see oli siis üks selliseid eelnevaid lähenemisi. Darwini evolutsiooniteoorial. Samal aastal kirjeldas Proun, seesama botaanik Brown, kes Browni liikumise avastas ja keda omal ajal tituleerinud tiga botaanikute vürstiks botaanikute kuningast. Nii kõva botaanik kirjeldus hästi detailselt taime rakutuuma. Ja see oli esimene taime rakutuuma kirjeldus. Ja 1832. aastal tehti üks väga tähtis töömetsa bioloogia alal, nimelt saksa botaanik Heinrich kata kirjeldas metsa kui tervikut, tähendab, seni oli uuritud, kas siis puid seal metsas või rohttaimi või põõsaid, kirjeldatud neid liike, aga mets kui selline terviklik kompleks, terviklik kogu. See oli jäänud nagu vaateväljast kõrvale ja tema siis üritas seda metsa esimest korda niimoodi põhjalikult kirjeldada, nii selles metsaarengus, kuidas ajalooliselt kujunenud on, kui ka selles, millistest elusolenditest mets koosneb ja noh, tänapäeval me teame, on olemas selline teadus nagu ökoloogia, ökoloogia, mõned harud tegelevad ka metsa ja üldse selliste koosluste, kuid terviklikke komplekside uurimisega, nii et tema tegi neid ökoloogilisi uurimusi juba väga-väga pikka aega tagasi. No jää siin metsa juures jätamegi selle ajaloo jälle pooleli, eks me räägime temast suve jooksul veel edasi. Me lubasime veel kuulata linnulaulu ja siin metsa. Jutu lõpetuseks ongi võib-olla kohane kuulata mets-lehelinnulaulu, keda see meie metsades ringi hulkudes üpris sageli kuulata ja kui te nüüd korra lindi pealtpoolt ära kuulanud, siis te kindlasti tunnete selle laulu metsas ära, sest see on nii iseloomulikke teda täiesti võimatu. Ühegi teise linnulauluga Ajad saate alguses me kuulasime ju salu-lehelinnulaulu, siis mets-lehelind on tema metsast pärit sugulane. Kes juhtub nägema nüüd ilma laulu kuulmata, salu-lehelindu või mets-lehelindu, siis ma võin päris sajaprotsendilise tõenäosusega kihla vedada, et ei suuda neid teineteisest eristada, nad on niivõrd äravahetamiseni sarnased ja ilma laulu kuulmat on neid vilumatule inimestel, kes seal hindu kohe pihku ei saa lausa võimatu ära määrata, nii et ainuke eristamise viis ongi laulja. Mul on kuri kahtlus, et nad isegi tunnevad endid vaid laulu järgi ära. Ja tänaseks ongi sade otsas, nädala pärast me läheme hästi põnevasse paika, aga mis paikame? Läheme seda kuulakigi nädala pärast. Nii et kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
