Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed. Tere. Oi, Urmas, kes sul seal õla peal ronib. Roheline, kuue jalaga Šiva kiiresti. Eks ta üks lehti sööb putukas ola. Vast lehekärsakas. Kas ta elabki siin ula peal vä? Ju ta ikka mõne puu otsast on kaela langenud, mõeldes, et ta saab hea saagi, aga siis nägi, et see riie ei ole sugugi maitsev. Mida ta siis päriselt sööb? Koduaias maitsevad talle eriti ploomipuude lehed, neto närib servast auklikuks, aga ega ta ei ütle ära ka teiste taimede pehmetest mahlakatest, lehtedest. Ise nii ilus roheline, aga teeb puudele pahandust, kui Lehtšed. Putukas peab ju ka millestki elama. Siilipoiss me oleme ju siin oma saadetes palju kordi rääkinud, et mis ühele hea, see teisele halb, eks looduses on need asjad nii seatud, et kõigil peatse koht siin ilmas olema. Ka minul ei olegi eriti midagi selle kärsakaia tema koha vastama, aga tegelikult me saime Urmasega kokku hoopis sellepärast, et meil on päris palju vastamata küsimusi. Võib-olla alustame mammutipuust. See on selline huvitav nimilugu. Mammutipuu on maailma kõige suurem puu demono okaspuu ja Eestimaal mammutipuu sugulasi kasvamas ei ole, sest mammutipuu kuulub hoopiski Sookrepresseliste sugukonda. Aga kuused ja männid on omaette sugukond. Ainult üks liik on mammutipuid, kasvab looduses Ameerika mandril, Põhja-Ameerikas Californias üsna kitsal alal ja ta on võetud looduskaitse all oma rahulduse tõttu ja käesoleval ajal kasvab mammutipuu peamiselt rahvusparkides. Ta võib elada väga vanaks kuni mitme 1000 aasta vanuseks. Vanimat puuda kuni 4000 aasta vanuseks ja võib saavutada kõrguse mammutipuu kuni 100 meetrit. Kas tal sellepärast on selline nimi, et ta võib mammuteid mäletada? Jah, mammutipuu on ju taimeriigis üks hiiglaseid, nii nagu mammut oli loomariigis ja see puu on igatepidi rekordimees, suurim elab väga vanaks, saavutab tohutud mõõtmed ka läbimõõdus. Ta võib läbimõõdult olla kuni 10 meetri laiune. Ja mammutipuu tänu oma suurele vanusele suurusele ei karda näiteks metsatulekahjusid, temal on väga paks korp. See välimine kiht puu põlemisel sööstub ja sisemised koed viga ei saa. Ja kui üldse ei ole ettekujutust mammutipuust, siis tema oma okaste poolest meenutab elupuud elupuu on ka Põhja-Ameerika puu, et tal on okkad soomused nagu elu puhulgi, aga teine mammutipuule lähedane liik ja ka väga suurekasvuline on ranniksekvoia. Aga ranniksekvoia okkad on hoopiski kuuseokka moodi, kuigi lamedamad. Vahel võivad need mõlemad puud kasvada nii suureks, et lausa on sealt automagistraalid läbi puutüve. Umbes pool sellest puutüvest on Laasunud, et 50 meetrit või enam on ainult suur jäme tüvi sellest siis kõrgelt-kõrgelt algavad oksad. Aga miks üldse autotee PEAB puust läbi tegema? Miks nad ümber Divi teha? Ega siis igast puust nüüd tee läbi ei lähe, aga kui puul on viga saanud või südamik on ära mädanenud. Näiteks ma olen näinud raamatust, et suurel puul on tüvi alt tühi, õõnes ja sealt on autotee läbi kulgenud. Autotee on sinna rajatud. Nii huvitav on ju sõita sellisest vanast puutüvest läbi. Nojah, sõidad meie kaasaegse autoga nagu ajaloost läbi puutüvest läbi, mis on võib-olla 4000 aastat vana. Missuguseid oksatalon? Alton Diviloosunud ja ülevalt võib üks oks olla nagu meie suur puu alates okstest onn, tüvi, Kahar ja oksad on tihedad. Vana puu kannab käbisid. Käbi valminud kaks aastat mammutipull. Aga käbid väga suured ei ole, läbi on ümmargune, mammutipull. Meenutab männikäbi. Nojah, see on küll hea, et käbid väga suured ei ole, sellepärast et muidu, kui üks käpi sealt alla kukub ja mõni loom või inimene juhtub all olema, siis võiks väga palju haiget saada. Nii et natuke saime teada, missugune mammutipool. Aga meie käest on küsitud, et missugune on kommipuu. Kommipuu teda rohkem tuntakse vastajaid, kompvekipuu või magusa Howeenia nime all. Kommipuu, sugulased Eestimaal on pirnpuu ja paakspuupõõsad metsas ja õitsevad rohekaskollaste õitega. Sügisel tulevad neile mittesöödavad viljad. Kompvekipuu kasvab Ida-Aasias, tema mägede puu. Tal on suured lehed, väikesed õied ja süüakse õisiku raagusid, need on magusad. Kompvekipuu laseb talveks oma lehed maha, ta on heitlehine. Ja Eestimaal uues kasvada ei saa, et Eestimaal saab ainult klaasijal kasutada. Nojah, eks meie Eestimaa peal peame siis ikka õunte ploomid ja pirnid ja muude puuviljadega leppima, kuna ta meil ei kasva, meie ei saa siis otse puu otsast kommi süüa. Kas on ühist pandal ja pandanil? No üks on panda, teinum pandal ei, ühistel ei ole. Panda on loomake, aga pandan on puu ja need vanda neliste sugukonda kuulub üle 800 erineva puuliigi. Eesti keeles kasutaksime parema meelega hoopis sõna kruvipuukruvipuudeks. Neid pandonitust kutsutaksegi, nende lehed paiknevad imelikult niimoodi üksteise järgi spiraalselt ümber puu, need, kui need lehearmid seal kokku lugedes jääb mulje, nii nagu oleks Neid lehti paigutatud kruvispiraali mööda ja need lehed on pikad, paar-kolm meetrit võivad isegi pikad olla kolm, 40 sentimeetrit laiad ja sellised nahkjad. Kasvab troopikamaades mererandadel ja on praegu ka moodne toataim, sest tal on ilusad lehed ja noored lehed on sageli valkjad või on ka triibulist lehtedega. Aedsorte toas kasvatatakse rohkem šveitsi pandonit, mis on noorelt üpris aeglasekasvuline, aga võib tuvasta kasvada meeter ja rohkem, kuna tema mereline taim siis troopikamaade mererandades on tugev tõus ja mõõn, meri langeb, meri tõuseb ja kui meri langeb, siis see tugev tüvi tugeva leherosetiga kukuks ümber, aga kruvib on selle peale mõelnud ja temal kinnituvad tüve peale veel selliselt kaldu tugevad juured, neid kutsutakse siis kurgi juurdeks või tugijuurdeks ja kui meri taganeb, kui on võõraperiood, siis nii need kurgi juured, tugijuured aitavad sellel pandonil püsti püsida. Toas ajab temaga tila küljes palju juuri, aga tütartaimi see ei tee talle miskit häda, neid juur ei tohi ära murda. Ega tütartaimede emataime küljes mitu aastat püsida. Toas peab ka tõusu ja mõõna tekitama, kord uputuse korraldama ja siis jälle uputuse ära koristama. Ei kodumaast nii kaugel ei tea tema sellest midagi. Elab rõõmsasti aknalaual. Panda, need on vana maailmapuud, tähendab, neid kohtab põhiliselt Kagu-Aasias, aga Madagaskaril, näiteks ja Põhja-Austraalias. Et seal on siis nende puude koduma, aga panda, see on hoopis midagi muud. Vanasti oli veel kaks loomakest, meil üks oli väike panda ja teine suur panda aga nüüd seal suurt pandat kutsutakse enamasti bambuskaruks. Seda panda nime tema kohta enam ei tarvitata, vähemalt viimases loomudelu raamatut. Ja panda on siis ainult see väike panda. Ehk vanasti kutsuti teda. Kas Karuks tore oranži värvi loomake, kes elab Lõuna Hiinas ja Nepaalis mägedel kolme, 4000 meetri kõrgusel. Ta näeb välja väga haruldased mängukaru moodi oma oranži kasukaga, umbes neli, 50 sentimeetrit pikk kolm-nelikümmend sentimeetrit saba katal ja valge-musta-oranzikirju nägu on talvel ja tähendab tõesti toreda kaisulooma moodi välja ja need, kes temaga kokku on puutunud, räägijata, pidiga tatsas ja, ja heasüdamlik seal olema. Nii et teda võib loodusüpris hõlpsasti kinni püüda ja hõlpsasti kodustada. Aga õnneks inimesed teda nii väga ei püüa, tähendab, inimesele raskesti kättesaadavatest paikades ja seal ta saab rahulikult oma järglasi ilmale tuua. Pesakonnas sünnib tavaliselt üks, kaks, vahel ka neli-viis poega, see on päris rekord kohe. Neli viis enamasti paar poega ainult ühes pesakonnas ja neid loomi looduses on väga vähe nähtud nende elust. Loodus teatakse väga vähe, sest sealkandis lisaks sellele, et on raske liikuda, on ka need poliitilised olud natukene segased, sinna lasta neid uurijaid ka nii väga kergesti juurde ja enamik teavet nende kohta pärineb loomaaedadest, on Euroopas paar loomaaeda, kus siis nüüd peetakse ja loomaaia külastajate hulgas tõelised lemmikud. Neid vaadatakse tundide viisi, sest nad on väga mänguhimulised ja lustlikud loomad. Tuleb välja, et nad elavad hoopis eri paikades. Hoitima. Aknalaua peal kasvab aaloe. Ma tean, see on selline taim, mida on hea ära kõrvetatud sõrme peale panna. Jah, meie kahjuks tunneme ainult seda puis aaloed, mis on kõige tavalisem liik, aga kui te teaksite, kui palju on tegelikult aaloe liike üle 200 liigi, kasvab neid ja enamus on Lõuna-Aafrika taimed, kõige rohkem kasvab neid Lõuna-Aafrika vabariigis kaapima. No tegelikult on aaloed väga erinevaid, on madalaid rosett, taimi on jäsakaid, põõsaid paljude a'la liigid kasvatavad ainult oksad, haru tipp, ainult leheroseti ja seepärast tuntakse ka aaloe side tutvuraliste puude nime all. Meie tingimustel sõitsivad aaloed talvel siis kui Aafrikas on Lõuna-Aafrikas, on suveperiood või kevadperiood. Ja nendel on väga ilusad õied, paljudel liikidel on väga erksad õievärvid. Õied on putkad pikas argnevas kobaras ja kõige ripuvad alla, sageli nad erkoranžid või erkkollased või ka vahel mitmevärvilised. Nii et halo võib kasvada nii suureks nagu päris puu. See on küll huvitav. Ei, ta just puu mõõtmed ei võta ka, mõned liigid võivad jah, korraliku põõsa mõõtmed välja võttes. Kolm-neli-viis meetrit ja ka meie kõige tuntum puisaaloe võib vahel toas õitseda, aga väga noored taimed õitsema ei hakka ja Etaimukaks õitsema tahab ta saada talvel jahedamat perioodi, sest meie talved on väga pimedad. Ka puisale õitseb väga ilusate õitega ja puisaaloe on tuntud ka kui ravimtaim. Temal nimelt on ravivate omadustega mahl, seda pannakse põletushaava peale ja ka kui on külmetushaigus või kurgus viga, siis on hea seda mahlaga sisse võtta, aga aaloemahl on väga viha. Sellepärast aaloemahla on kaval meega segada, sest viha maitse jääb vähemaks. Et Alo on selline inimsõbralik taim kui ta õitseb, on ilus vaadata ja siis kui näppu ära kõrvetada, siis saab abi ja külmetuse puhul saab sisse võtta. Ja lisaks kõigele sellele on ta veel vähenõudlik toataimena. Kuna tema on suculentena lehed, paksud lihakad, siis ei vajada ka palju kastmist. Temaga erilist muret ega hoolt ei ole. Aga nüüd, viimasel ajal on lillekauplustes müügil ananassi taimi, kuidas selle taime eest hoolitseda? Ja analasson, troopikataim kodumaa on Brasiilias, alanes erinevalt oma teistest sugulastest, bromeelialised kasvab maapinnal, aga enamus ananassi sugulasi hoopis on kolinud puu otsa on epifiidid, kasvavad troopikametsas, teiste puude seljas ainult kinnituvad sinna toitu, nemad puult ei võta. On siis tüüpilised rosett, taimed, analasson, karuseid, taim on siis maapinnal kasvav taim, millel on juurekava nõrgalt arenenud, seega ka toataimed ei taha väga suurpotiga väga rammusat mulda võib, see muld peab olema struktuurne, seal võiks olla sees kas jämedat liiva või, või väikesi kivikesi, näiteks seda saab mererannast. Aga siis tuleb see mererannaliiv või kivid enne hoolikalt puhtaks pesta. Sellest soolakast mereveest ja toas. Ananass võiks olla valges kohas, kuid otsese päikese eest varjatult või talle meeldib, kui teda sageli piserdatakse. Toasooja veega. Armastab duši võtta ja meeldib niiske õhk. Ja see paistab kohe ära, kui toaõhk on liiga kuiv, mis juhtub eriti keskküttega ruumis siis leeotsad kipuvad pruuniks tõmbuma. See on kindel märk, et toaõhk on liiga kuiv kuid teda siis kasta kõvasti, kas siis ärkab uuesti ellu? Ei, potimuld ei tohi kogu aeg liiga märg olla, potialusele vesi ei tohi jääda, aga lehti võib küll piserdada. Ja muidugi need pruunid lehetipud, mis on juba pruuniks tõmbunud, need enam ei taastu, need võib ära lõigata kääridega. Aga siis vähemasti see leheservade ja tipu kuivamine ei lähe edasi. Selge aga nüüd on jutt läinud toataimede peale ja lapsed on küsimus, et missugused on kõige paremad taimed klassides kasvatamiseks. Ja nad on kuulnud, et luuderohi on mürgine. Võib-olla ei sobi üldse klassiruumidesse? Luuderohi on meil eestimaine taim, mis kasvab Lääne-Eestis ja saartel ja on looduskaitse all. Punase raamatu taim. Soojema kliimaga aladel on luuderohi tugevakasvuline Léon võib kasvada kuni mitmekümne meetri kõrguseks aga meil tavaliselt jääb looduses ainult metsa all mööda maapinda roomavaks taimeks või ainult pisut mööda puutüve läheb edasi. Ta ei kuulu kõige mürgisemad taimede hulka, ka tema taimemahl võib ärritada siiski nahale sattudes tundlikumad nahka. Luuderohi on ka tuntud vähenõudliku ja vastupidava toataimena ja temast on inimene aretanud paljusid värviliste lehtedega sorte või ka erineva lehekujuga sorte. Luuderohi on väga levinud ka koolides kasvatatavad taimed. Ja miks mitte kasvatada kusagil kapiservalt alla rippu vana ega ühtegi taime, siis pole ju mõtet katki muljuda ega neid lehti või muid taimeosi suhu pista. Ka peale luuderohu, mis taimi veel võib kasutada klassides. Koolis sobivad kasvatamiseks rohkem vast vähenõudlikud taimed, mis väga suurt hoolt ei nõua, näiteks tups-rohtliilia sobib väga hästi vähenõudlikud taimed ka klassiruumis kasvada paksud lillakad, juured, mis korjavad enda sisse vett. Et kui unustatakse mõneks ajaks kastmata, siis ei tee sellest väljagi, vaid kasutab seda kogutud vett. Siis juudihabemed ehk sebra, lilled ja ka tantsijad on vähenõudlikud taimed. Tavaliselt on rippuva kasvukujuga amplitaimed. Neid on hõlbus paljundada, võtavad hästi vees juured alla ja neid võibki kevadel siis taimede noorendamiseks niiviisi kasvama uuesti panna. Toa kaske kroosi piisk on vähenõudlik taim, ilusate punaste roosi meenutavate õitega. Ma arvan, et nendest taimedest, mis kooli ruumidesse sobivad. Me võiksime sügisel veel rääkida, siis, kui kool pihta hakkab. Tegelikult saab koolimajas väga mitmesuguseid taimi kasvatada, sest seal on palju valgust. Klassiruumide aknad on ju väga suured, aga vast kõige rohkem sõltub see taimede valik siiski sellest konkreetsest kasvatajast, mida rohkem hoolt ja armastust jätkub, seda huvitavamaid taimi saab kasvatada, aga kui väga palju aega ei ole, siis sobivad rohkem pähe nõudlikumad taimed. Ja seda enam, et on ju pikk suvevaheaeg ja siis vajavad sel ajal ka taimed. Hoolt ma loodan, et kui ka taimed võetud, on need siis nende eest ikka hoolitsetakse ka. Aitäh, Urmas, aga ma tahtsin veel küsida, et kas see ananass, kuid kodus kasvatada, kas vilja kannab? Peab palju kannatust varuma, sest analüüs väga noorelt vilja kandma ei hakka. Viljuvad taimed on juba üsna suured, see võtab ka palju ruumi. Toas. No siis tuleb oodata Ärme siis praegu rohkem nendest toataimedest räägi. See ei tähenda muidugi, et me peaksime toataimed suvel ära unustama, aga õues on tõesti praegu palju parem olla õuetaimede juures. Toreda suvise pildi on saatnud meile Kairi Alev. Siin pildi peal, ilus sirge sinine jõgi, milles tiib purre üle jõe kaldal on kolm kaske, ilusad sinised lilled ja päikesel ja pilvedel on hästi lõbusad näod ja punased naerul suud. Aga sa ise oled mõnikord pilvi vaadanud, suvel tantsul aega olnud või käid kogu aeg nina maas? Ei vahel vaatan küljes Siis sa oled kindlasti näinud ka, et igal pilvel on ikka oma nägu ka peas. Jah, ja neid nägusid on nii palju ja nad muutuvad kogu aeg. Kairi saatis ka kirja ehk selle ka ette. Ja Kairi kirjutab meile nüüd teist korda, see on tore, Kairet, sa meil jälle kirjutasid. Vanaolumaakodu asub väga ilusas kohas metsa ääres, ümberringi mets ja kolme kilomeetri kaugusel on jõgi, ilus sinine, puhas jõgi. Suvel on seal hea ujuda. Vesi on seal alati soe. Jõe ühel kaldal on puud, põõsad ja lilled, teisel pool puhas kollane liiv. Üle jõe viib tugevast puust latt. Jah, see latt ongi ilmselt see, mida ma nimetasin selle pildi peal purdeks. Siis kirjutab Kairi veel, et metsas on ta ühe korra näinud metskitse, ava mitu korda jäneseid ja talvel on metsal hea suusatada jõe tugeval jääl uisutada. Mäletan, et ühel talvel juba tegin ühe talisupluse. See on hea, et see ainult ühel talvel juhtus. Ja ma arvan, et talisuplustöö ei maksa vist teha. Las seda teevad talisuplejad. Suvel on hea seest metsas linnulaulu kuulata, lilli noppida, Jõelaga paadiga sõita. Jään nüüd ootama uut saadet. Selline oli Kairi kiri ja Kairi naeratavate pilvedega pilt, aitäh, Kaili. Ja ma loodan, et sa kirjutad meile veel kolmandat ja neljandat korda ka. Võib-olla juba sel suvel. Ja enne kooliaega oleks meil ju väga vahva ette lugeda paljude laste suvemälestusi. Suve juhtumusi aga Kairi pilti vaadates tuli mul tõesti suur tahtmine linnulaulu kuulata. Kahjuks siin stuudios ei ole midagi peale mikrofonide peale mikrofonid on olemas, siin ka lindid mõne lindi peale paneme, siis on võimalik kuulata just selliste lindude laulu, mis me ise oleme välja valinud. Nojah, ja kui ma siis silmad kinni panen, siis ma võin ju ette kujutada päris hästi ette kujutada, et ma olengi metsas. No muidugi ette võib kujutada igasuguseid asju ja need linnud, mida me täna kuulama, need on kõik omavahel sugulased, neil on üks perekonnanimi kõigi perekonnanimeks on põõsalind, aga siis nad välimuselt sutikese erinevad üksteisest ja selle tõttu siis on neil erinevad eesnimed, üks on mustpea-põõsalind ja siis on veel ööd-põõsalind. Ja kõigepealt kuulamegi mustpea-põõsalinnulaulu, seal põõsa lindudest üks kaunimaid, ta on selline toreda musta mütsikese ka, nii nagu juba nimigi ütleb, mustpea-põõsalind pea must laik meenutab nagu munga mütsi, need mõnedes keeltes on teda ka mungalinnuks kutsutud mungaks. Aga ema lindudel on see mütsike siis punane. Nii et kui te näete ühte musta teist punase mütsikese ka lindu kõrvuti istuma, siis teate, et see on muster põõsalindude paar ja musta mütsi kandis isa lindia, punase mütsiga emalind. Sul on üks raamat ka laua peal lahti, oleks nagu seda ennem ka näinud ja minu meelest see on meil nagu üks käsiraamat siin laua peal tihtipeale lahti Olson, Martna küla raamat, linnud rahva keeles ja meeles. Ja siin on põõsalindude kohta kirjutatud nii seda rõõmsat puhtakõlalist laulu võib kuulda linnu Tacolsi saabumisest alates tavaliselt mai alguses. Suveni lind laulab isegi vihmaga ja keskpäeva ajal, kui teised häälitsejat tavaliselt vahet peavad. Selle kauni laulu sõna seadeks näivad olevat järgmised värsid. Kuigi võib olla tegemist ka näiteks vööd põõsalinnu imiteerimisega. Linnukesed pesa, hea meelega laulab Lyra la la siin põõsas on lepalinnupesa, siis kohtub avameelsusest, kälistab ruutu, mis sa seal valetad, vaata kui võtan ja annan sulle vitsaga. Tšau. Selline lugu on siis Palamuse kandist üles kirjutatud. Ja see musta põõsalinnulaul, kui tähelepanelikult kuulasite, siis see meenutab minu meelest kangesti musträsta laul, ainult et ta natuke õrnem ja ja sellise flöödi kõlalise musträstas on nagu karedam, aga muidu see laulu üldine toon on kaunikesti sarnane. Aga see teine põõsalind, kelle laul nüüd järgmiseks kõlab aed-põõsalind, mina ja väga paljud teised kutsun lobiseks põõsa linnust, mul on niisugune tunne, et kui tema seal laulu lahti lööb, siis ta lobiseb ja lobiseb ja lobiseb, ta meenutab turueite, kes hakkab rääkima ja siis lõpuks pole jutu peal ta enam ei mäletagi, millest alustas ja üldse, kuhu ta välja tahab jõuda, ta lihtsalt laob neid sõnu ritta ja need tulevad ja tulevad ja tulevad ja kangesti seda moodi tundub laulge olevat, noh, tegelikult seal laulu lammuta kõigil linnulauludel on see mõte olemas, aga kui sa inimese pilguga selle linnulaulupeole vaatas, vahel tundub see just nii olevat. Siin raamatus on aed-põõsalinnulaulu kohta kirjutatud nii, et laul on kiire, rõõmus ma olin peaaegu samasugune nagu vööt-põõsalinnul, keda me natukese aja pärast kuulame, kuid veidi pikem vööt-põõsalind poogendab õhku kaare tõuse ja laskumisi ise samal ajal lauldes. Siis teine sugulane ei tee seda kunagi. Kui aed-põõsalind tungib kaunis kaugele leht võsadesse metsa, siis vööt-põõsalind eelistab võsastik servoosi ja üleminekualasid. Heaks eraldustunnuseks jääb siiski hoiatushüüdporr, kuna aed-põõsalind teeb selle asemel kuidagi Vätvet taolist ja rahvas on kutsunud teda siis küllalt tapavate nimedega pudrupada ja Padistaja vadiste põõsalind. Kolmas põõsalind, kes nüüd laulma hakkab, on vööt-põõsalind. See on väga kummalise väljanägemisega kirjeldada, näha õnnestuks siis oma väljanägemiselt meenutab ta nagu oma kasvus kängu jäänud kägu. Täpselt samasugune muster on käe all ka, nii et nagu tillukene või miniatuurne kägu, kes seal põõsastes istub ja laulab sellist samuti kiiretja veidi lobisevad viisil. On võrreldud teda, mitte Geoga võistluse, meie pisikese röövlinnuga raudkulliga ka raud, küllalt Geoga kaunist sarnanev ilumatus, ilm võib nad tihtipeale segi ajada. Et seal siis maitse asi, kumma linnuga teda võrdlema hakkab. Tema selline lobiseb, mulin andis mark mägraraamatu andmetel hallistes, talle nimetas saunanaine ja lobise ja, ja Reet reetsand kummaline nimetus. Selle põhjuseks loetakse selg, reeton, hoiatushüüu, err, sealt siis tuleb sisse. No nüüd ei ole vist muudkui metsa minna, püüda, kuulata ja siis katsuda vahet teha, et kes on kes. Kahjuks metsas ei ole kedagi, kes ütleks kõlava selge häälega ette, et nüüd laulab aed-põõsalind ja siis siis hakkab aed-põõsalind laulmugavaid metsas, nad laulavad kõik läbisegi need linnud ja lisaks sellele nad siis laulad natuke teistmoodi ka, kui näiteks see lind, kes meie plaadi peal on. Nad varieerivad oma laulu, selle tõttu linnulaulu tundmaõppimine. On hästi pidev ja kogu aeg arenev protsess, nii et alguses esimesed paar aastat lähevad selle nahka, et iga kevadel uuesti kõik need laulud selgeks õppida. Ja hiljem juba kui kõrb natukene harjunud, siis lihtsamad linnud tunneb kohe ära. Aga keerulisema lauluga linde tuleb isegi vilunud ornitoloogid tihtipeale lausa õppida. Sellepärast nad linnud muudad oma laule kõik mõeldavatel viisidel. Võõrkeelte õppimine. Kui ka raske töö alguses seisukoha mitte midagi aru näiteks prantsuse keeles hispaania keeles tõi. Aga lahku, siis kuulata ja lugeda, õppida, pikapeale hakkab ikka aru saama. Muidugi, see linnulaul onju äärmiselt teistmoodi keel, tema elab üldse omas maailmas ja seal omas maailmas on oma keel ja meie inimesed tegelikult ei oska üldse loomade maailmast niimoodi aru saada, nii nagu peaks, sellepärast et see maailm on hoopis teistest lõhnadest ja teistest värvidest ja teistest lauludest ja häältest koos. Me ei oska seda nii näha, meie kuuleme kõiki inimesi kõrvu läbi ja saama inimese ajuga seda analüüsida, kuidas seda teeb näiteks seesama aed-põõsalind, kuidas tema vaatab vööt-põõsalinnulaulupeole või mustpea-põõsalinnulaulupeole, mis pilguga tema vaatab, näiteks rästad see on ilmselt hoopis teistsugune kui näiteks Meil või mõnel teisel elusolendil. Suvel mõnikord tehke lahti seesama raamat, linnud rahva keeles ja meeles. Ja saate jälle midagi meelde tuletada või midagi avastada, mida siiani seda raamatut vaadates pole üldse tähele pannud. Ja tuju kõigile suvist tuju kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
