Pigem on ikkagi nii kaubavedu kui selline nagu kasvab kõikides veoliikides, et on ta siis meritsi õutisi maanteed mööda või autod mööda, et ta võib siin mängida sõltuvalt olukorrast, et kui kuskil mõned sadamad jäävad ühel või teisel põhjusel jänni või tekib mõni pudelikael kuskil sõlmpunktis, siis nad võivad liikuda ühelt liigilt teisele, aga, aga ma usun, et tervikuna võttes kaubaveduki selline ei vähene, siis võib-olla nii, et konkureerime erinevate modaalsuste vahel, et kas näiteks mingisugune kaup liigub rohkem laevadel konteinerite vedu näiteks mingid puistekaubad ka või siis ka kütuseid on võimalik tankerites vedada või nad pannakse rongi peale, et noh, see on samasugune konkurents nagu sadamate vahel. Meie noh, võimalus siin märkimisväärselt edu saavutada oleks siis, kui me oleksime, oleksime osa sellisest laiemast rahvusvahelisest veokoridorist. Ja siin noh, ma loodan, et me siin lähitulevik räägime siin ütleme aasta-paari jooksul võiks olla meil potentsiaali turuolukorda ära kasutada ja kui ma ütlen turu olukorda, siis ma pean silmas seda, et Euroopa ja Hiina vahelises konteinerveo osas noh, siis on ju ütleme see peamine osa, mis raudteel praegu siis teemaks on. Et seal on päris mitmeid pudelikaelu tekkinud ja otsitakse noh, kas püsivaid või ajutisi alternatiive nendele pudeli kaeladele ja Baltikumi läbivad veokanalid. Me tegelikult päris päris usinasti pingutame selle nimel, et neid võimalusi leida, kus konteinerrongid rohkem jällegi eesti liiguksid, aga aga meie peamine strateegia nende konteinerite osas on ikkagi meelitada see Skandinaavia kaubavoog läbi Eesti, mis täna julgen öelda, mis ikkagi peamiselt laevadega Aasiasse.
