Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed, viimase nädala ilm ja meeleolu on olnud niisugune heitlik. Tuul. Tjah Dormeel, nii et müts tuli kõvasti kõrvuni pähe kiskuda ja kahe käega kinni hoida, kui sa tahtsid, et alles jääks ka enne, kui sa koju jõuad. Me oleme juba mitu aastat rääkinud ikka sellest, et on ebatavaline talv, aga nüüd tundub, et hakkab juba tavaliseks muutuma. See lumeta talv. Tundub jah, et siin maakera kliimas on ikka toimunud päris tugevad ja, ja mis nende põhjused täpselt on, ei oska keegi vist praegusel hetkel öeldagi ja mis suunas need muutused edasi lähevad, ei oska keegi öelda. Aga need muutuse tunduda on toimunud ja kliima on läinud soojemaks. Ja üheks põhjuseks näib olevat see Me ikkagi ise põletame igasuguseid kütused, nii palju. See suurendab atmosfääris süsihappegaasi hulka ka ja hakkab tekkima see niinimetatud kasvuhooneefekt ja selle efekti edasiarenemise tagajärgi ei oska praegusel hetkel küll keegi öelda. Mis moodi see asi edasi võiks kulgeda? Kevadine on ju veel aega ja ma usun, et need nukrad kelgud ja suusad ikkagi sel talvel veel sõita saavad. Aga siilipoiss, siilipoiss on meil kuidagi vaikne. Tasa uurini hoolega. Kaarte siin on sul ene kaardid jälle ees. Sinu kakskordi üks on maa taimkate ja teine on Maal loomastiku riik olnud. Taimkattekaarte oleme me ju oma rännusaadetes uurinud küll juba aga me ei ole teda võrrelnud loomastiku kaardiga. Jah, ja sa arvad, et see on nii oluline? On küll sellepärast, et need kaks kaarti on täiesti erinevad. Ja kui nüüd vaadata, siis erivärvilised nad igal juhul. Nojah, neri värvilised ja, ja natuke erinevad ka. No me rääkisime, et kõikide loomade elu aluseks, mis nende elutingimused ära määravad taimkatte ja see taimkattekaart on siin ilusti antud ka. Aga nüüd ta ei taha Meie sõnadega sugugi kokku minna, sest siin on loomastiku piirkondi hoopis rohkem kui taimkate piirkondi. Taimkate piirkondi on ainult kolm tükki, aga loomast tikuriik kondi on koguni kuus, on poole rohkem. Need on erinevate põhimõtete järgi koostatud kaardid ja kui taimkate kaarti vaadata, siis selle taimkate alusel oleks võimalik ka selline kaart teha, kus oleksid taimede need Riikkonnad peal, mis oleks omakorda erinev loomastiku ringkondade kaardist. Aga nüüd ega need kaks asja teineteisega vastuolus ei ole, kui ma nüüd neid kaarte tähelepanelikult vaatame, siis me leiame loomastiku ringkondade kaardi peal on ka ikka sealsamas piirkonnas kus on taimkate kaardil taiga, mida me uurisime nüüd eelmises saates on sellised loomade regioonid ja nad enam-vähem kattuvad teineteisega, ainult need loomad regioon on kolm tükki. Noh, asi on selles, et need regioonid on kirjeldatud selle järgi kui sarnased või erinevad loomad seal elavad ja loomadel on ees teatud tõkked, millest ülejäänud minna isa ookeanid, mis takistavad nende loomade liikumist ja, ja selle tõttu nende tõkete taga tavaliselt evolutsiooni käigus aastamiljonite jooksul kujunevad välja erinevad loomaliigid ja Euraasia jõgedest. Ühel pool ida pool andis omamoodi loomastik ja lääne pool nagu teistsugune loomastik. Et meie siin eestimaal kuulume Hollarktilisse Riikkonda või Holla Arktikasse ja Euroopa regiooni Jah, need loomad, kes siin elavad, on siis Holartilise Riikkonna, Euroopa regiooni loomad ja Jenissei jõest ida poole jäävatel aladel elavad siis Siberi regiooni loomad ja Põhja-Ameerikas elavad Kanada regiooni loomad samadel laiuskraadidel. No te teate, ilmselt filmidest olete näinud ja me oleme rääkinud ka, et tõesti Kanadas, et taiga loomad on põhimõtteliselt samasugused samasuguste kohastumustega, aga natukene erinevaid, nii et nad kuuluvad teise liiki lihtsalt. Aga muidu need nišid, mis seal taigas on, kus see võimalik on, need on kõik sarnaste loomadega asustatud. Aga kuna nad on teises piirkonnas kujunenud sutiks erinevad, sest nad ei teadnud, mis teed pidi, lähevad need Euroopa või Aasia loomad, kellega nad paralleelselt arenesid, sellepärast siis need sellised väikesed detailsed erinevused, aga üldiselt nad on üpris sarnased. Aga kummad siis enne olid laagrealt kas loovad või taimed. Nii kummaline kui see ka ei ole, tundub, et sihuke elu hakkas maakeral arenema, siis kõige esimesed elusorganismid, mis siin tekkisid, nad ei olnud päris loomadega ka taimedest üherakulised aga nad olid kalduvusega loomse toitumise poole, tähendab, nad ei valmistanud mitte ise seda toitu suitsetaja orgaanilist ainet, mida ümbruses küllalt on, seda suppi, kus nad siis arenesid, seda merd õieti nimetatakse ürgpuljongis ja seal oli siis igasuguseid toitaineid külluses saada, nii et need pisikesed üherakulised organismid ainult ajasid suu lahti või et neil ka ei olnud selle Vakoolikese, vaid hoite Kublikumist neil seal sees oli, siis selle kaudu nad imesid endasse sisse see toitained, mis ümberringiga pool elas, nii et see elu oli nagu elu supi sees. Aga tasapisi sai kõik ära söödud ja muutusse atmosfääri koosseis natukene ja meriaurus ära ja siis sadade miljonite aastate pärast seal vahepeal tohutu palju etappe, aga Läheme siis sellesse järku, kus siis ilmus maismaa sinna maismaale kõigepealt ronisid, ilmusid neist veeorganismidest rohelised taimed nendest vetikatest arenenud ja kui need rohelised taimed olid seal elanud juba päris tükk aega, siis hakkasid ka mõned loomad sinna maismaale tulema, nii et maismaa vallutamisel olid kahtlemate esimesteks taimed ja nemad siis olid need, kes lõid maakerale atmosfääri, tähendab, sellise hapniku kestab, mis võimaldas loomadel hingata, sest kui seda hapnikku oleksid, loomad hingata ka ei saaks. Ja siis tasapisi hakkas maismaa asustamine alguses selliste kahe vaiksed, ühtemoodi loomadega võeti kalad, kellest said siis kahepaiksed, siis nendest arenesid omakorda roomajad ja roometest, siis üks osaleks lendu lendavad dinosaurused, aga teatud liin arenes edasi lindudeks. Ja teine osa hakkas siis seda maismaad mööda ringi tatsama ja osa oli siis need suured saurused, kellest me rääkisime, aga teine osa seal Nende suurte sauruste varjus võeti nende jala all, ütleme niimoodi sõna otseses mõttes. Nii tillukesed need jalaalustest loomadest arenesid tasapisi välja imetajad. Ja vot umbes niimoodi see asi käis väga huvitav ja maa mujale tulid enne taimed ja siis pärast taimi tulid sinna ka loomad. Taimedel on see eelis, et nemad saavad ise võttes õhust süsihappegaasi ja maadest mineraalsooli ja kabet saavad nad ise toitu valmistada. Kui see loom ronib sealt veest välja maismaale, aga seal midagi süüa pole, siis ta surebki vaeseke nälga, nii et seal peab enne söök valmis olema, enne ei ole seal mõtet midagi teha. Ja kuna meres samal ajal süüa palju kasulikku meres elada, oodata kuni maa peal elu välja kujul. Nojah, võib-olla, kui oleks vastupidi läinud, siis oleksid loomad rohelistena ringi käinud ja taimed neid nahka pistnud. See oleks väga naljakas olnud. See on rohkem minu meelest nimetamise küsimus, kui sa arvad, et näiteks see, kes on roheline, ise toitu valmistab, seda peaks nimetama, loomaks, võib ka niimoodi teha ja nimetan neid teisi, keda me praegu loomadeks nimetame nimetanud ümbertaimedeks, aga tähendab sisuline erinevus ei sõltu sellest, mis nime me talle anname, võime talle hoopis uue nime välja mõelda, aga tegelikult ühed on siis need, kes ise toitu teevad ja teised on need, kes on valmis tehtud toitu söövad ja ja omakorda söövad teisi loomi. Ka kesse valmistatud toit on juba söönud? Ei, uusi nimesid ei ole vist külmutatud. Et parem hakata, muidu võiks kõigi asjadega sassi minna, nagu igaüks nimetatakse kõik asjad niimoodi ümber, nagu tal parasjagu pähe tuleb, saaks kuidagi kokkuleppele. Nojah, ja ise võiks ka sassi minna, sellepärast et kui ma ühel päeval nimetataks niipidi ja teisel päeval teistele, siis ma ei mäletaks, oleksin omadega sassis. Ja sassis ja naljakas oleks igal juhul. Nojah, segadus tegelikult on juba olemas ka, kui te vaatate vanemaid, linnuraamatuid, uuemaid linnuraamatuid, siis need uutest linnuraamatutest hoopis imelikud nimed, linnud on vahepeal ümber nimetatud ja on päris raske aru saada, kes siis kes on näiteks uraaliga kannab nimetust händkakk. Selliseid näiteid on päris palju, niiet kellel asja vastu huvi on, võtke kasvõi ette näiteks Eesti lindude välimääraja mis on nüüd hiljaaegu ilmunud ja siis 70.-te aastate alguses ilmunud lindude välimääraja. Võrrelge neid kahte omavahel ja loomade elulindude köide, seal on ikka lausa naljakaid nimetusi, nii et seda lindude nimede registrit lugedes vahel tuleb suur naer kohe peale ja ei saagi edasi üldse teada, kes selle salapärase nime tagasi saanud. Aga nüüd vaatame, kuidas lapsed tulid toime küsimustega mida me andsime taiga saates. Mina tahtsin teada, et mis vahe on tume, heleda igal no näiteks Diana Tallinnast kirjutab nii, et tumeda, igas kasvavad peamiselt kuusk ja nulg heleda ega seal ülekaalus lehise mänd on vähem, nii on vastanud teised lapsed, ka. Jah, ja see vastus on õige, sest heletaiga on just sellepärast hele taikad, see on valgusküllane ja talvel lausa kohe väga valgusküllane, nagu te teate, lehis heidab talvel okkad maha, siis tungib päike hästi, niipalju kui teda siis talvel üldse on maapinnale ja nähtavus on väga hea. Aga selle küsimuse juures mul omakorda tuli selline mõte, et me rääkisime üldiselt, kuidas seda, ega's elu paikneb ka ma hiljem koju minnes hakkasin veel mõtisklemine ja mul tuli mõte, et seda ikka elu tegelikult on jaotunud veel väga oma korralt on jaotunud erinevate korruste vahel ära ja hakkasin siis arutama, et kui palju neid korruseid taigas võiks olla. Ja siis sain kokku lugedes neli korrust. Kõigepealt ülemine korrusel päris suurt okaspuude ladvad, kus on palju päikest, aga tuult on palju, sest need suured puud, kuhu ta seal elab, kaunikesti vähe linn teiega seal süüa ka väga palju ei ole siis natuke allpool on kolmas korrus, kolmanda korruse moodustavad siis noh, nende puude järel kasvavad puud, aga põhiliselt näiteks hele taigas on need siiski ka kuused ja nulud, sellepärast et mändide ja, ja ka lehiste endi jaoks natuke pimedal teistel kasvada. Siis veel allpoolpõõsad, kus on hästi rikkalik elu, sest seal on hästi varjupaiku paljudele lindudele ja seal kasvab ka marju ja söödavat väikestele imetajatele. Ja siis päris maapinnal on veel esimene korrus, seal on siis rohi, noh, ja kui me tahame, et oleks kelder ka, siis seal keldrikorrusel puude ja taimede juured ja seal on ka omakorda elu, nii et näete, et võib seda elusalt haiglasse ükskõik millises metsas võrreldav sellise mitmekorruselise majaga ja seal on siis omavahel sidemed niimoodi noh, korruste tasemel on sidemed, tähendab esimese korruse elanikud suhtlevad omavahel, aga siis vahel joostakse näiteks kolmandale korrusele, vaadatakse, mis seal tehakse ja see neljanda korruse asukas tuleb esimesele, mõni poeb hoopis keldrisse mõneks ajaks elama. Nii et väga kummaline on see elu ja ja tegelikult selline korruseline elund praktiliselt kõikides kooslustes ja igal pool olemas. Ja need suhted seal vahel on väga keerulised, et näiteks elupaiku esimesel korrusel, aga söömas käiakse neljandal või vastupidi, neljandale elatakse, tullakse sööma teisele korrusel. Aga see tegelane, kelle kohta meil eelmises saates küsimus oli, tema elab siis esimesel korrusel, jänes, ta on esimese ja teise korruse elanik, ütleme nii, sest ta ei põlga ära ka kannid, puhmad ja oksi põõsas toksiline, ta sööb teisel korrusel, aga noh, põhitegevus või põhielu kulgeb esimesel korrusel ikka jalad kõvasti vastu maad. Jah, aga küsimus ise oli niisugune, et missugune jänes elab taigas kas valge või halljänes siilipoiss, kas sina uurisid selle välja? Ja taigas elab see jänes, kes seal vahel valge, vahel hall. Ja see on siis valgejänes, suvel on pruunikas-hallikaspruun, talveks läheb ta siis valgeks ja tal on ka teine nimetus tihtipeale teda kutsutakse ka metsajäneseks. Nii, ja tema on siis tõesti paigast siia jõudnud ja, ja meie aladel juba elab tuhandeid aastaid. Aga see halljänes, kes ka meil Eestis elab, see on meile siia jõudnud küllaltki hilisel ajal, möödunud sajandi, võib-olla keskpaiku või alguses ja tema on rännanud siia lõunapoolsetele stepialadelt aurumastab lagedat paika ja ainult põõsastik oserikega inimasulate lähedal on ta tihtipeale. Ja temal on meie maal kaunis raske elada, ta vajub lumme sisse, see on tal juba ebamugav ja sealt lume alt on tal raske toitu leida. Tahab ikka süüa rohtu, rohkem rohttaimi, mis seal maa peal kasvavad, aga valgejänes sööb hea meelega ka näiteks oksi ja koort ja kõike sellist on, mida sa pakub ja tema käpad on laiema toetuspinnaline, tema kalpsan päris kenasti lumepinnal ringi ei vaju sisse, halljänes vaeseke vajub sinna siis. Ja see valgejänes on siis valget värvi talvel nii nagu nimi ütleb ja miks ta valge on? Seal on tegelikult kaks põhjust, üks on see, et valge värviga ta varjab ennast vaenlaste eest kusjuures tundub, et see aitab tal varju leida just õhust tulevate vaenlaste eest seal kullide ja, ja kakud eest, aga maapealsete vaenlaste vastu see ei aita, sellepärast et need otsivad oma toitu põhiselt lõhna järgi. Ja noh, lõhn on ikka olemas seal lume peal, ükskõik kui valge või musta seal parajasti oled, aga nende vastu jänes siis kasutusele võtnud need kuulsad jänesehaagid nietta, hüpleb päris kõvasti enne ringi, enne kui ta öösel magama jääb ja teeb vahel mitu tiiru magamispaiga ümber ja siis järsku teeb pika-pika hüppe, maandub keset seda paika, need jälitajad võivad ümber tema eluasemeseal joosta õige mitu tiiru ja sealt hoopis lootusetult ära minna, sellepärast kõndinud ümber jänesega, jänes magab rahulikult. Seal seal ringi keskel jäi teisest saagi otsijast väljagi. Ja see valge kasukas on hea veel selle poolest valge karv on täis õhku ja see on talvel palju soojem, nii et tema ei lõdise külma käest talvisel ajal, nii nagu see halljänes. Ja kui väga karm talv on, siis kannatavad üldiselt halljänesed rohkem ja, ja valge tunduvalt vähem. Peaaegu kõik on vastanud, et taigas elab valgejänes. Ainult mõned on arvanud, et seal elab halljänes ja valgejänes küülik. Niimoodi on arvatud küll, aga ega see päris õige ei ole. Küülik on ikka hoopis teine liik omaette liik, kohe on ka metsas elutsevad küülikuid, mitte ainult koduküülikuid, meil, neid ei ole, nad Euroopasse lehtmetsaaladel. Küülik erineb jänesest selle poolest, et küülikute paljunemine hoopis erinev. Nimelt küülikud kaevavad Endale urud ja elavad seal urgude sees jänes kunagi mingit urgu ei tee. See on üks erinevus. Ja siis seal urus kuse Juulik elab siis urus on ta hästi kaitstud ja tema võib endale lubada luksust, et tema pojad sünnivad väga abitud. No umbes nii nagu rotti või hiirepojad. Aga kes on jänesepoegi leidnud, see teab, et jänesepojad, kui nad sünnivad, neil on silmad peas ja, ja karvad seljas ja täitsa kohe eluks valmis iga hetk valmis minema traavida, seda sellepärast, et see elu seal lageda välja peal on ohtlik ja sa pead kohendajast suutma seista selliseid abituid, poeg, üks väga lihtne ära süüa, selliseid ongi siis erinevust jänese ja, ja küüliku vahel. Küülikupojad on abitud ja neil läheb vähemalt üks kümme-viisteist päeva, enne, kui nad siis niimoodi iseenda eest suudavad ka seisma hakata. Ja ma usun, et lapsed teavad, et kui kodus on küülikud, siis ei tohi sinna pesa juurde minna. Need paljad tillukesed loomakesed on seal esialgu tõesti väga-väga abitud. Et nad meenutad kangesti rotti või hiire või hamstripoegi, aga meriseapojad omakorda meenutavad jänesepoega ja vastupidi. Loeme veel kirju Marko Pihel puu Pärnust on millele kirjutanud. Ta kirjutab niimoodi, et sel aastal võtsin osa Talivee lindude loendusest, mis toimus 13. jaanuaril. Sellel Pärnu jõe osal, mille mina läbi kõndisin. Nägin ainult kahte sinikaelparti ja ühte tuttvart. Miks see nii on, seda ei oskagi öelda, võib-olla lihtsalt oli see paik ebasobiv, sest üldiselt näevad, nad eelistavad selliseid madalamaid paiku ja võib-olla ise lihtsalt jõe sügavam koht, aga võib-olla linnud ka õpivad päris asjalikult teda ümbritsevat elu tundma ja viimasel ajal nad on ära näinud, et linnades toidetakse, suhtutakse neisse päris hästi ja antakse süüa ka veel, küll lapsed küll täiskasvanud, käivad neil toitu viskamas ja nad kipuvad kogunema linnadest suurtele tiikidele ja siin Tallinnas võib üpris palju neid sinikaelparti näha ja loomaaias on nendega mõnel aastal üpris hättagis, nad harjuvad seal söömas käima, siis kolm korda rohkem on neid kutsumata külalisi tiigi peal söömas, kui need päris loomaaialinde endid seal ongi. Aga vaata, siilipoiss, siin on sulle pilt ka joonistatud. Siin on üks suur puu, mis on veel raagus, aga, aga juba pungad on näha ja siis on üks kollases dressis noor inimene, kes hoiab käes õhupalli. Ja teisel pildil on juba päike väljas ja puu on roheline ja mis peaasi, siin on juba lilli näha. Need pildid saatis Kristiina Renel, siin on kiri ka Kristiina kirjutab, et olen üheksa aastane, käin neljandas klassis, mul on väike õde Erika, tema ei oska veel kirjutada. Ja Eerika ongi need pildid sulle joonistanud. Aga Kristiinal on ka küsimusi. Soovib teada, et kas Antarktikas elavad leevikesed, tihased ja varblased kas seal suvelilli ka kasvab ja mis puud või juurviljad, kui nad seal kasvavad? Mõned õitsvad lilled seal siiski rannikualadel olevat. Ma ise ei ole seal käinud ja ka filmides eriti paljud õitsvat aega seal ei näidata. Tavaliselt tahetakse näidata Antarktikas ikka hirmsat lumetorme ja suuri jäämägesid ja inimesi võitlemas nende tormide ja jää ja lumega. See, et varblasi, tihaseid ja leevikese seal ei ole, see on päris kindel ja seal puu- ja juurvilju ei kasva, see on ka päris kindel. Ma tean, on tehtud vist mõningates polaarjaamades katseid seal midagi ka kasvatada oma kasvuhoonetes, aga millise edukas asi kulgenud on, selle kohta mul andmeid ei ole, nii et võib-olla seal keegi on saanud ka midagi kasvatatud, aga, aga see on hirmus vaev ja võib-olla siiski on lihtsalt kõik need konservide ja muudena kaasa tuua, kui ise hakata kusagil kasvat. Veronika liiv Tallinnast on ka küsimuse saatnud. Mida peaks albiinorotile puuri või õigemini akvaarium põhja panema vahet, esialgu olid tema rotil sisi seal akvaariumi põhjas ajalehed, kuid sõbrannad ütlesid, et, et see on rotile kahjulik. Ja nüüd ta küsib, et mida ta peab sinna siis panema, kui ajakirjad, ajalehed on kahjulikud. Saepuru ei ole ju saada. Trükivärv muidugi on kahjulik nendele loomadele, aga ta on siiski vähem kahjulikud üldse ilma allapanuta jätta. Nii et kui midagi paremat ikka ei ole, võib seda ajalehte kasutada küll. Ma võin oma kogemustest rääkida, sest Meil kodus elab hamster ka ajalehe peal ja seal peaks nagu väga kahjulik tal olema, aga eelmine hamster lõi kõik minu teadaolevat hamstri elu rekordit. Ta elas üle viie aasta vanaks ja ei tundnud ennast sugugi seal ajalehe peal halvasti, pigem vastupidi, ta oli väga reibas, toimekas hamster kogu aeg. Nii et ma usun, et see nüüd nii hullusti mõju mõningatele rottidele huvitav mõju ka mingisuguseid vaevusi põhjustada. Kui sinu rott seal ajalehe peal juba elanud mõnda aega ja sa ei ole tal midagi märganud, siis ma arvan, sa void ikkagi teda seal hoida. Sest kus sa ikka praegu võtad seda saepuru õieti, kas bee saepuru põhja ja see peaks olema jämedam höövlilaast, aga sellega ilmselt palju palju tegemist, et seda kusagilt hankida. Ja sellepärast võib see ajalehte puuris olla küll. Küsimusi meil täna rohkem ei ole, aga Georgi on kaasas mitu paksu raamatut. Ükskord me rääkisime, et Soome raadios käib selline tore saade, mille nimeks loodusõhtu loon Tilda. Ja seal siis esitatakse igasuguseid küsimusi looduse kohta ja seal istub stuudios siis neli, viis tarka onu, kes siis kõik vastavad nii nagu oskavad ja nii nagu jõuavad. Ja kuna teatud küsimused igal aastal kordunud järjest ja järjest, siis need kõige sagedamini esitatud küsimused on koondatud kokku tehtud üks tore raamat, mille pealkirjaks ta samuti loon teil väga palju tahetakse siili kohta teada igasuguseid asju, siin on ka ju väga huvitav loom. Ja, ja siidist tahetakse väga palju teada, näiteks kassiil sööb maasikaid. Mina, seen, sina söödaga, vot kas päris siil sööb, seda? Ei tea, sest põhimõtteliselt Siilon, putuktoiduline loom ja ja ta peaks nagu eelistama putukaid, aga ma arvan, et kui ta suhtub oma toimetustes sinna maasikapeenrasse mõni küps maasikas nina ette, satubki, hästi pehme siis seda võib süüa ka juba hästi üliküpsenud ja põõsa küljest maha pudenenud käte, spetsiaalselt maasikate pärast sinna põõsasse roniks. Seda ma hästi ei usu, ta võib rohkem seal otsida maasikaid, söövaid tegelasi, aga neid maasikaid sööta nii möödaminnes ja, ja kaunis juhuslikult. No ja seal maasikapeenras on neid tegelasi, kes maasikale sugugi head ei tee, päris palju, nii et kui siinsel maasikapeenras on, võib troopis maasikapeenraomanikule kasu tuua. Enamasti ta ikka sellepärast seal ongi, et seda kasu tuua. Muidugi ta ei mõtle, et ma lähen, teen sellele maasikapeenraomanikule hästi palju kasu, tavaliselt kõht tühi, ta tahab seal süüa. Ja kui ta seal siis sööb, siis ta sööb ära just need, kes maasikatele tulunud, tooma etiku. Siis küsitakse veel näiteks sellist asja, et kas siilile võib anda piima? Võib julgesti ja te ise olete näinud, kuidas siilid seal ümber piimataldriku matsutavad ja, ja kui nad matsutavad ja seda piimani isukalt söövad, siis, siis ta on juba piisavalt arukas loom. Selleks, et teada, mis on hea ja mis on paha. Kui ta seal Matsutab, siis ta ilmselt teab, et see on hea ja võib ta Landes seda head sööki küll. Aga seda ma küll ei tea, kas haput, piima või keefiri või peti mandaat. Ja seda ta ei tundu armastavat, aga sinna piima sisse võib teha piimapudi võiks Uppisin kalatükke näiteks sisse panna toorest räime, panna piima, siis Matsutab nii, et vähe polnud. Niisiis on üks küsimus ööd, inimesed, kellel on suvila väikese saare peal, seal saarel siil ei ole, et kas nad tohivad siis sinna saarele siili viietega siil, kahju ei tee seal saare peal elanud ja selle kohta võib öelda järgmist. Kui kellelgi teel tekkis omasugune küsimus ühe looma teise kohta sportimisel, siis üldiselt on nii, et igal loomal on oma kodu, oma piirkond, kus ta elab ja kui me nüüd võtame kellelegi kusagil kaasa tassimine teise kohta arvatasid, nüüd teeme talle hirmsasti head siis me sageli eksimise pärast, et loomad ei armasta sellist ühest kohast teise transportimist. Aga meil ei ole ka mingisuguseid seadusi selle kohta, mis keelaks loomi ühest kohast teise viia. Soomes on õnneks asi natuke paremini sätitud, seal on kohe seadus olemas, mis keerab loomade metsikute looduse loomade ühest kohast teise vedamise ja ütlesin endale kahju tekitamise sellega. Ja sellepärast seal sellist küsimust üldse esitada nagu ei tohikski, kes seadust natukene tunneb, sellepärast seadus keelab sellise tegevuse ära. Aga ega meilgi ei tasuks selliseid operatsioone ette võtta. Pealegi näiteks on tihtipeale nii, et erinevates piirkondades elada ka eriliigid, näiteks me oleme ka rääkinud, Eestimaal on kaks liiki siile ja kui me hakkab neitsile ise oma suva järgi, siis mööda Eestimaad ümber paigutama, ei tea üldse, miks neil selliseid erinevaid territooriumilt välja kujunenud. Meil on kaks liiki siilida ja lääne siis võib-olla nad on omavahel selle territoorium nii ära joodud. Neil ei sobigi igas paigas elada ja kui hakkame idasiile ja läänesiile niimoodi huupi ümber Eestimaa tõstma, siis võib tekkida suur segadus. Võib-olla kaovad kõik siilid meil hoopiski ära. Meile ju ka ei meeldi, kui meid paigutatakse ühest kohast teise meie käest küsimata siis me ütleme kohe, et ega me mõned asjad ei ole meitsat tõsta ühest kohast teise. Loomad ilmselt on veel paiksemad, kui inimesed. Üldiselt küll jah ja selleks, et loom läheks rändama ühest kohast teise selleks peavad olema ikka väga tõsised põhjused, näiteks tal peab olema siis nälg, vai pesapaiga puudus või midagi sellist. Ta tõesti seal kuidagi elada nii kergemeelselt kolijaid nagu inimeste hulgas loomade hulgas ei ole, et võtab oma seitse asja täna siin ja siis kui ei meeldi, läheb teise kohta ja kolmandasse kohta ja igal pool on nagu kodu olemas. Loomadel on ikka niisugune päriskodu, kus ta elab ja ja isegi kui rändeid ette võetakse, nii nagu meie rändlinnud teevad, siis nad tulevad enam-vähem täpselt samasse kohta tagasi, kus nad rändama hakkasid. Nad käisid korra ainult seal kohas, kus nad süüa said ja tulid tagasi oma päriskoju. Noh, kõige parem on ikka kodus olla ja kõik sellest aru saaksid. Aga seal teises raamatus on ka need huvitavad küsimused. Ei ole, see on see meie ära unustatud ajalugu, millest me pole nüüd väga pikka aega mitte midagi rääkinud. Vahepeal oli nii palju muid tähtsamaid jutte, et see raamat ka jäi ja jäi ikka siia lauanurgale seisma, aga, aga täna meil on võimalus edasi järele. Minul küll enam meeles ei ole, kuhu me õiedid pooleli jäimegi? 18.-sse sajandisse, õieti päris Kaheksateistkümnenda sajandi algusesse ja seal aastal 1708 elas selline mees nagu prantsusarst Žanna astri. Ja tema leidis mäe rannalt kivistisi Vahemere äärest ja esialgu ei osatud nende kivististe kohta midagi tarka arvata, nad nägid välja nagu oleks loomad ära kivinenud, aga miks siis loom Äravjovski istuma harjutud ikka sellega loom nagu kõduneb ära ja temast ei jää midagi järgi. Ja siis lõpuks leiti seletused, küllap see on ikka meri oma sooladega, selle looma lihtsalt nii läbi immutatud temast selline kivistisi. Et need kivistised on siis Vahemereloomad, kes siis kaua aega tagasi ära surnud. Kuid mõni aasta hiljem 1711 leiti Polonie lähedalt samuti kivistisi ja need olid juba merest päris kaugel ja ei olnud üldsegi sarnased nende loomade kivististega, mis varem leitud, oli need kolm aastat tagasi. Ja see ilmselt pani inimeste peades liikuma mõtted, mis need kivistised ikka on, kust nad ikka tulnud on. Võib-olla skulptuurid või siis need nagu muinasjutus, kes võlurite toimelt kihiks muutuvad. Muinasjutu võluritega seal vist päris tegemist ei olnud ja, ja skulptuurid need ka ei olnud, sest kuidagi imelikult päris suurte kivi, lahmakate seemned, kivistised ja pidi väga naljakas skulptor olema, kes pääses sinna kivi sisse, neid tahuma sellepärast, et selleks, et need kujusid sealt kivisest kätte saada, tulid kivid päris pooleks või tükkideks lammutada ja ma ei suuda kuidagi ette kujutada, kuidas see skulptor võistlusel kivises niimoodi toimetada kivi ümbert terveks jäi, sinna sisse tekkis skulptuur. Nii et sealt saab teha järeldused. Kivi kivistisi seal kivi sees pidid enam-vähem koos tekkima. Ütlesingi kivistist sai sinna kivisse satutud. Aga tol ajal seda väga põhjalikult arutatud teema jäi nagu soiku selle teema juurde me jõuame veel paari-kolme saate pärast. Ja ongi meie saateaeg otsas täiesti märkamatult. Järgmisel korral räägime siis Baikali järvest ja üldse veekogudest seal taigas, mis tähtsus neil on ja mis loomad ja taimed seal elavad. Ja ja kõik oma küsimused pange kirja ja saatke teele. Aadress on ikka sama asi on Tallinn 200 100 Lomonossovi 21, lasteraadio sigile. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
