Eestikeelses Vikipeedias artikleid rohkem kui 220000 ja see arv kasvab igapäevaselt. Tekstikogumi kvaliteedi tagamisel on suur roll nii keeleliselt sisulisel kui vormistuslikul toimetamisel. Algavate talgute põhirõhk on just keeletoimetamisel, jätkab Tartu Ülikooli eesti keele lektor Ann Siimann. Keeletoimetaja on ikka proovilugeja ja kui kasvõi tavainimese pilguga lugedes tundub seal midagi imelikku või isegi valet, siis kindlasti peaks sellele ka keeletoimetaja tähelepanu juhtima. Parasjagu isa ei oska seda ära parandada, et igal vikipeedia lehel on oma aruteluleht, kuhu võib sellised kummalised kohad igaüks kirja panna ja no kui keeletoimetaja mõnel juhul soovib olla näiteks tõlke toimetaja ja eriti põhjalik, siis võib minna ju ka nende algallikate juurde ja vaadata, mis allikatest on artikkel kokku kirjutatud ja siis võib-olla vaadata, et mille järgi on refereeritud, et milline on see originaaltekst, kui on tegu jah, tõlk artikliga Vikipeedia sisu loomises saab kaasa lüüa igaüks, kuid platvormi kontrollsüsteemid ei lase seal erineval valeinfol suures mahus vohada. Ka vikipeedia oma olemuselt ei anna selleks põhjust, jätkab Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm. Eelkõige otsitakse Vikipeediast infot, sellist üldisemat maailma seletavat mõisteid, seletavad ajalugu tutvustavat infot ja ma arvan, et see Vikipeedias lühikest aega üleval olev info ei levi väga kiiresti, sest enamasti ju Vikipeedia infot sotsiaalmeediast ei levitata. Laialdaselt. Ragne Kõuts-Klemmi sõnul võivad Vikipeedia artiklid proovi lugejate abil saada mitme kihilisemaks. Kasvõi ajaloo sündmuste puhul on võimalikud erinevad tõlgendused, mina olen aru saanud, et vikipeedias, peamine selline võitlusväli käibki erinevate tõlgenduste vahel, mis tihti ei ole see õige ja teine vale, vaid esindavad natuke erinevaid vaatenurkasid. Keeletoimetamistalgute käigus selliseid täiendavaid vaatenurkasid võib veel lisanduda, ehk siis info muutub mitme kihilisemaks ja palju, võib-olla ka tõepärasemaks. Arvan, et selline kõrvalpilt igal juhul tuleb kasuks ja võimaldab ka näidata neid kohti, kus tõlgendused võivad olla teistsugused. Seni on Vikipeedia keeletoimetamistalgutel osalenud 81 inimest, kes on ladusamalt loetavaks muutnud 2500 artiklit. Seekordsed talgud kestavad 14. märtsini ehk emakeelepäevani.
