Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhitud suurte seirete uurimisrühm sai valmis Eesti Energia tulevikke uuringu, milles osales 130 eksperti, kelle energiasüsteemi hindamise võimekus uurimisrühma liige, doktorant Anna-Kati, Pahker, Kasutasime sellist süsteemi kestnud laenu neilt ja see tähendab, et me üritasime hinnata ka majanduslikke innovatsioone, näiteks siis ärimudelit aga ka poliitilisi innovatsioone, ehk siis seadused ja regulatsioonid, aga ka näiteks argielulisi, sest nii suur muutus nagu see on energiasiire, see nõuab ka, eks ole, siis muutis inimeste igapäevarutiinidest aga ka näiteks kultuurilisi uuendusi, et siis püüda muuta võib-olla seda, et kuidas me mõtleme. Kuusime teaduskirjanduse alusel pandi kokku 92 sekkumist ning ekspertidel paluti hinnata, kui kiiresti need kõiki asjaolusid arvestades Eestis teoks saada võiksid. Näiteks kui vaadata poliitilisi sekkumisi, siis siin olid eksperdid väga optimistlikud, leidsid, et, et sisuliselt kõik sekkumised, mida ma siis pakkusime olid tehtavad, et nende arvates viie aasta jooksul samas leiti seda, et põlevkivi energeetikaga me peaksime siis head aega ütlema. Nende tehnoloogiate edasiarendamine ei ole Eesti jaoks mõistlik ja samas leidsid eksperdid ka seda, et me ei peaks kindlasti Euroopa Liidult, et siis mingisuguseid eritingimusi küsima, et siis põlevkiviga edasi töötada. Väga tugevalt lahknesid arvamused selle kohta, millal tuul ja päike meie energiavajadusi katma hakkavad. Ütleme, 2050. aastal tahetakse küll näha seda, et Eesti siis energiaportfell koosneks suuresti taastuvatest energiaallikatest siis tegelikult seda kindlust, et, et need tehnoloogiad ka Eestis valmis olemas on, selleks ajaks seda meil praegu ei ole. Kõneles Tartu Ülikooli doktorant Anna-Kati Pahker. Uuringu tulemuste ülevaadet saab lugeda aadressil suursiire punkt, uute punkt.
