Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, sõbrad, tere siilipoiss. Tere lõbusad, aga miks ma peaks lõbus olema, kui ma ma käisin liugu laskmas vastlaliugu laskmas ja ma sõitsin selle vanniga, leidsin ühe vanavannid ja sõitsin sellega ja siis okastega pidurdasin. Siis sul läks küll hästi hea vanni sain, kas ta libises, kästi, muidugi libises, see oli plastmassvall. Aa, no see on nagu saan siis. Laupäev nojah, selline plastikkelk. Nüüd on sul hea tuju hakata neid kirju lugema, mis meil siin on ja ma usun, et täna rõõmustesse küll nende kirjade üle, sest et siin on värvilisi ja naljakaid Ja, ja mul on üks kevade pilt Kasadelt. Kaugel see kevad enam on, selle pildi peal on päike päris kõrgel ja valged pilved ja sinine taevas ja puu on lehtes ja tulbid õitsevad ja siis on kolm sellist ilusat sirget maja. Ja siis on veel lattidest aed ja palju põõsaid ümber majade, selline ilus kevadine pilt. Tegelikult mind huvitab, et kes selle pildi siis saatnud on? Jah, pildi tagumise külje peal on trükitähtedega ükski kiriga kirjutatud. Ja selle pildi on saatnud Andres kes on viie aastane ja tervitab, aga millest ta sulle kirjutab, Andres kirjutab, Terecil KUI KAUA elavad koerad ja kassid, minul on koer ja kass. Mina olen kuulanud teie saadet ja ma soovin kõike head. Aga muidugi seda, kui kaua need koerad ja kassid elavad ja üldse kassidest ja koertest oskab küll Georg minust paremini rääkida. Nojah, koertega on selline lugu, et nemad elavad inimese kodudes suhteliselt vähe väiksemad koerad näiteks neli, viis kaheksa aastat, suuremad, natukene kauem, 10 aastat, aga ega üldiselt jah, üle 10 aasta suurt koerad ei taha elada. Ja kasside eluiga on ka umbes selline nelja, viie aasta ringis, mõnikord 10 aastat, mõnikord 15 ja minu teada kasside maailmarekord peaks olema natukene 30 aasta, nüüd. Aga noh, selline, kas on küll juba kui inimesega võrrelda, siis samaväärne oleks umbes 150 aastane inimene, kui see 30 aastane, kas nüüd ja, ja need on üli üliharuldased, kui neid üldse olemas on? See on siis selline igivana, kas dino, kas? Kas ütleb? Need, kassid ja koerad on üpris huvitavad tegelased, kellel kodus kass või koer olemas on, ma arvan, nii mõnigi kord on, imestusega saab vaadata, et mis asja ta nüüd teeb või miks ta seda või teist asja teeb. Vahel on üpris mõistatuslik näiteks kasvõi selliseid asju vaadata, miks see koer siis matab maha oma kondi, veel naljakamad mõjub see siis kui toa koerale. Ma tahaks suppi, aga tema nügib seal supitaldriku niimoodi ninaga kuhugi nurka ja teeb kraapimisliigutusi käppadega peale, nagu tahaks supitaldrikud maha matta ja läheb siis seal taldriku juurest minema. No selleks, et seda teada saada, selleks peame pöörduma tagasi nende koerte esivanemate juurde esivanemateks koertel hundid, hundid on karjaloomad ja siis, kui see hunt üksi jahti peab, siis tema püüab kinni väikese loomusel hiirekese või jänese või kelle ta kätte saab. Ja siis selle sööb ära ka. Aga enamasti peavad hundid jahti karjakaupa ja sellel puhul saavad nad kätte mõne suure looma, noh näiteks põdra ja isegi kui karjas on seal 10 või 15 looma, ei suuda nad seda võtta kuidagimoodi kõige parema tahtmise juures ära süüa. Aga toiduga seal metsas kogu aeg kitsas ja siis need fondid selleks, et varesed, rongad ja, ja teised, kes karjusid, tahavad pihta panna korjust ära süüa, et nende eest kaitsta, seda korjustis matavad korjuse küljest maitsvamad lihatükid maa sisse, ajavad ninaga kinnisele augu ja siis järgmisel päeval tulevad sellele söögile, järgija söövad veel edasi. Nüüd kodukoer teeb sedasama, tähendab, püüab aga siis konti või oma supitaldrikud maha siis kuidas süüa on liiga palju, tal on kõht täis. Aga ta ei oska, meile, öeldi, et tead, et ma süüa täna ei taha, mul on kõht täis, tema annab siis seda märku meile, nii et ta võtab supitaldriku, üritab selle maha matta või kontkont on meil selles mõttes huvitavat kondist, koera hambad enamasti sellistes suurtes kontidest üle ei käi ja see on siis ka, isegi kui tal kõht tühi, aga seda ära ei suuda süüa, siis see on ka selline toit, mis nagu jääb üle ja ülejääv, toit maetakse maha ja sundis neil tallele pandud halvemates päevadeks või siis kui kõht tühjaks läheb. Vot sellepärast siis koerad matavad kondi maha või sellepärast nad üritavad oma seda koeratoidutaldrikut tihtipeale nurgas põranda sisse kraapida, aga sellest muidugi midagi välja ei tule. Koeral ei ole. Kapi või sahtlit või, või sahvrit, kuhu ta midagi tallele võiks panna. Täpselt nii, see on nii, et kui tal oleks kapp, võib-olla, ja kui teda õpetataks, sinna kappi midagi panema, võib-olla ta siis paneksin midagi tallele ka. Loomade käitumises on nii palju sellist, millest meie inimesed aru ei saa. Ja järgmises saates räägid sa Georg pikemalt natukene sellist loomade käitumisest jutuajamisest. Tegelikult on siis, kui sa tunned loomade käitumist, üpris hõlbus ette aimata ka inimeste käitumist, sest ega see inimene nii väga eripärane nüüd ei ole, temal on väga palju selliseid käitumisjooni, mis loomadel, kuigi väga paljud inimesed ei taha tunnistada, et kui me neid inimesi natukene kõrvalt vaadata võtame siis märkame üpris sarnaseid jooni näiteks kas siis koeraga või ahviga või ükskõik millise teise loomaga, tähendab väga palju selliseid käitumisjooni viibika meid sinna loomariiki tagasi. Inimesed nimetavad. Ka teine testikkid, noh, et sina oled nagu Eisel võid, püsin, sina oled nagu karu või, või hüppad nagu jänes. Öeldakse veel, et inimloom. See inimloom on minu meelest väga hea sõna aga tihtipeale need nimed, mis me anname, see, sa oled nagu karu või nagu ees, aga nagu jänesest. Jänese arvukus on hästi levinud. Jänes peaks arg loom, oleme alale inimesele öeldakse Katsad arg nagu jänes siis tegelikkuses jänes on väga vapper loom, nagu inimene oleks pooltki nii vapper nagu jänese imesid teha. Jänesest on mitmeid lugusid saatnud meile parksepa keskkooli viienda b klassi lapsed ja siin on ka jänes, on kui arguse võrdkuju. Ja rahvasuus on päris palju ütlemisi, et arg nagu jänes, arguse jänesepakku. Tal on jänesenahk põues, teeb jänesehaake. Jookseb, kui kesa jänes poeb põõsasse, kui jänes. Inimese kujutluses jänes tõesti selline, kes jänest looduses näidud on, see teab, et kui rahulikult näiteks jänesed ühe paiga peal olla, kuigi näiteks terve suur grupp inimesi temast mööda marsib kõvasti juttu ajades ja trumpides jänesed ei välja, kes lõpuks, kui keegi tal lausa juba peale astumas on, siis hüppab jänes õhku, paneb plagama sealt oma pesapaigast. Aga ükski inimene julgeks näiteks olla hästi vaikselt meetri peal paigal, kui temast marsiks mööda kari elevante. Neid lugusid siin parksepa koolilaste väiks raamatuks, siis on päris palju ja ma mõtlen, et loeme neid nädala pärast jälle siis meil on täna päris palju, millest rääkida. Vaata siilipoiss, siin on sulle kiri, Georg krokodillid. No ma arvan, et temast saab sulle hea sõber Georg krokodill on pika kirja küll saatnud Loimiste kirjumi, austatud siilia sõbrad. Juhtusin kuulama teie saadet, kus räägiti huvitavat juttu iidsetest sisalikest soovitasite kuulajatelgi oma versiooni nende väljasuremisest paberile panna. Ja egas midagi, kuulake minu oma, see on tõesti huvitav. Metsaelanikud olid kogunenud vana tamme alla ka huvitav. Seal istusid jänesed, rebased, hundid, mägrad, oravad, põdrad ja sisalik türannosauruse maakeeli turbasisalik. Kelle häbiväärset ja hooletud käitumist arutamoldigi tuldud. Koosolekuaas-karu, kes ütles nii, nagu ma mäletan, oli just turbasisalik see, kes mesilaste eest kõik nektari ära sõi. Mida ütlevad aga mu naine ja pisipoja, kui ma mesilast jälle tühjade kätega tagasi tulen? Ei, tulgu lõpp sellele isetsemisele. Karu on ka inimene. Niimoodi ütles karu. Järgmisena poetas sõna sekka jänesemammi. Jah, see turbasisalik on üks kole loom küll ise suur kui mägi, silmi pole, aga peas ollagi ammu see oli, kui ta kõrvad pea ligi siit mööda tuiskas, tallates nii kogu mu selle aasta porgandisaagi ära oleks ta vabandanudki, aga kus sellega nagu pimesik. Ma palun teil sõnu valida, protesteeris selle peale koduloomade esindaja kits ägedalt vahele. Milles siis sikud süüdial, nemad on samasugused kannatajad. Viimasel nädalal ehmatas ta oma külaskäiguga kogu kalaperel kõhud kinni. Selle peale kostateeris orav ja piima ta sunnik ei anna. Lauluhäält ka ei ole, aina müttab mööda metsi ja mägesid, rikkudes nii metsaelanike elu, rahu. Kui nii edasi läheb, pole meil endil varsti kusagil elada. Ja siis küsis eesistujaöökull, millise karistuse metsanõukogu talle määrab keegi loomadest tüüdised, paneme ta nurka ja üksmeelselt tõusis jäsemete meri. Jah, õigusega varastas, vala mäger, las läheb ja seisab senikaua nurgas, kuni patust aru saab ja las võtab oma rohked sõbrad, sugulased ka kaasa, see on neile õpetuseks. Kurvalt lonkis turbasisalik metsa välult ära. Neile pole mind enam vaja, vakade kopsud ei anna, mett, ei käbisid mitte seene kübaradki ihnuskoid. Pean ma siis lehetäidest ära elama või, mõtiskles turbasisalik endamisi. Lähen jah nende juurest ära, vaadaku siis ise, kuidas ilma trummarite oma metsaorkestris hakkama saavad. Nii ta seal läks ja mõlgutas oma kurbi mõtteid. Ja kõik teised suuremad ning väiksemad sõbrad, sugulased olid tema järel. Õnnetuseks ei tuntud, sellel ajal veel nurkasid, samuti ei teadnud turbasisalik ise, milline see nurk, kus ta häbenema peab, peaks välja nägema. Pea kuklas, uuris ta hoopis taevast, vaatas, et kas seal mitte vihmapilvi näha ei ole. Ja ei ole siis ka mingi ime, et turbasisalik niiviisi taevasse vahtides oma ninaesise hoopis ära unustas ja maailma äärepealt alla, kus koos oma rohkete saurustest, sõprade ja sugulastega. Ja sellest ajast peale pole enam üheski metsas keegi mitte kunagi ühtegi hiidsisaliku läinud ja turbas isikust rääkimata. Huvitav jah, selline lugu oligi ja kui ma sõnakestki siin luiskama peaks, hakaku mu omaenda sõbrad mind jõehobu hüüdma. Niimoodi kirjutab lugupidamisega Georg krokodill Tartust. Huvitav lugu. Jah, noh, siin saime seal ühe armulikult veenva tõendi sauruste väljasuremise kohta ja ma arvan, see ei ole sugugi halvem kui need 33 eelnevat teooriat, millest me kõigist rääkida ei ole jõudnud, aga siis kumu saurustest rääkisime, mõningaid nendest puudutasime ka. Kahjuks on ainult Georg krokodill meile oma versiooni saatnud, aga ma usun, et kui lapsed nüüd usinad oleksid ja ka mõtleksid, siis oleks neil midagi huvitavat järgmises ülejärgmises saates ette lugeda kohe kindlasti. Jaa, sest see teooria oli kaunikesti veenev, eriti see, mis puudutab maailma äärepealt allakukkumist. Ilmselt nende eelajalooliste tegelaste vastu on huvi ikka suur küll, näiteks Ralf Risthein küsib, kui palju on dinosaurused ja mis sajandil nad elasid. Aga ma mõtlen, et Georg, sa räägid sellest pärast seda, kui me kuulame ära jutuajamise nende sauruste meisterdajaga, mida on näha Tallinnas loodusmuuseumis. Sest ma käisin eelmisel nädalal seal Raul luniaga juttu ajamas. Tõesti huvitav? Kõige rohkem küsiti, et miks ja millal te neid tegema hakkasite. Nende loomade vastu on huvi juba väga korjandus, skeleti joonised ja selliseid pilte väiksena ja no eks väiksena sain skulptuure katsuda, teha tavalisest savistikega loo Melts enam meeldinud teha aga huvi sellest, et neid nagu ei saa enam kunagi näha, nii nagu ta oli huvitav neid katsuda teha vähemalt sellistena, nagu nad võisid välja näha. Kas mõni lapsepõlves tehtud asi alles ka? Ema säilitamine riiulitasa mõned loomad, morsk oli üks, ahven, väiksem, väga meelsed ahvid ja seal ees seal mingi orangutangi kuju. Säilinud vanast ajast. Tore neid vaadata selles et ei olnud sugugi need saurused, esinesid ei noh, skulptuurides küll mitte, noh, see huvi ja nagu siin juba rohkem teaduslikke uuringu kirjandus nende kohta ütlen. Teooriad, mis praegu tekivad ainet juurde, praegu arvatakse juba saurused olid hoopis soojaverelised loomad, mis on tegelikult väga huvitav ning vanasti loete tretiilile, nad olid külmad, aeglased loomad. Praegused ajanega jälgede põhjal leitud jälgede kivistisi Nende põhjal nagu selgeks tehtud, on ikka väga aktiivsed loomadega, noh, selleks pidid nad olema ka soojaverelised sellist energiat saavutada, pallida, veidi meisterdanud ära 80 liiki on praegu tehtud. Siin ikka vaadatakse kohe nina vastu klaasi sest et kui kaugelt vaadata, siis ausalt öeldes on mõne puhul küll selline tunne, et, et ta nüüd hetke on seisatanud ja siis kohe hakka vastama. Õnneks see püüdlus ongi, et nüüd kuna need ei liigu, siis tuleb neile anda mingis ümbruses kujutelma vähemalt luua sellise liikumiseni. Ja kui vaadata neid lähemalt, siis on kõiki naha voldikesed ja lohukesed, kus parasjagu loomal sel hetkel see lohk on, kuidas. No see on tegemise käigus naha peale kleepinud, tulebki need voldid paika panna vastavalt siis, kui liigutad selle jala vastas, alles need voldid tekivad muidugi tükk tegemist üldse traadistamisega alustugi ja see annab selle mahunega loomamahu ja need proportsioonid paneb paika, need nii palju skeleti tehtud, noh, siin on kasutatud väga plassmeelse materjalid, eriti lai traat, porolooni lateksid pabereid muidugi liimi väga palju. Seda te juba ütlesite, et üpris aeganõudev töö on. Muidugi kannatust peab palju olema, see muidugi väga treening, kannatuse loom, selles, ma ei tea, ma muidu ei ole ka eriti kannatlik inimene, aga need elukaid tehases tundub rikaste kannatust jätkub. Mõne võib teha paari päevaga, mõnel läheb oma kuu aega, võib minna näiteks suurematel loomadel, noh, sõltub tujudest, iga päev ei suuda, neid tehakse ka mingil määral siiski väsitab ära, vahel lihtsalt uurid materjalile võluva draama raamatuid siis mõni päev loom ja alles siis läheb nagu jagada, vahel maalin ja et ta ei muutuks monotoonseks lihtsalt masinlikuks loomale tegemiseks. Oma ameti poolest ei olegi sugugi skulptor ametit, olen multiplikaator oma tööd seal töötanud joonisfilmi ise, teen siis multifilme, liiguta need igasugused joonisfilmitüüpe paberitest pliiatsiga tuleb nüüd joonistan enda iseloomu edasi anda. Muidugi huvitav töö. Nojaa, seda kindlasti joonise ja üldse oleks raske filmiliik nõuab jah, samamoodi väga head kannatusest muidugi. Sellist mõtet ei ole tulnud, et need tegelased mõnes filmis tegutsema panna. See reklaamfilmis on, proovisime teha, võib-olla on keegi näinud seda isegi televisioonil, suitsetamise vastane silmad? Muidugi nukufilmis olen proovinud enda jaoks lihtsalt liigutada, näide, kuidas see välja tuleb, aga nad ei ole ikka nii plastilised, et nad annaks sujuva liikumise, nad jäävad ekraanil ikka nurgeli, seda seal kaob nagu see suur see tunne ära. Millegipärast. Kui filmi teha saad, peaks võib-olla olema tublisti suuremad või peab ikka täiesti selle eesmärgiga sellisel tegevusel nukufilmi teha. Inimmõistus ei suuda ette kujutada, kui suur elukas tegelikult ongi, seisaks tõesti, ütleme nii, et sul pea ulatub ainult talle kõhu alla. Elusuurune praegu näitas nüüd soomes Euroika keskuses, kus on need elusuuruses loomade üheksa tükki, nad on täiesti elusuurused, nad liigutavad elektrooniliselt nagu robotid. Enamasti kujutatakse neid juttudes ja filmides, kurjadena. Mõnes võib öelda, et inimesed on isegi kurjemad kiskja anda kurida lihtsalt nalja, nagu tal oma mahamurre taha ei tule ju kurjusest mittenaga inimene tapab teise ära, mis ta sellepärast tal kõht tühi oleks vaid 100 muud põhjasse materjalide endale kaitsevahendid lihtsalt arendama välja tänu tänu sellele siis jäta neile kiskjatele mulje, nagu oleks tohutult jube hirmuäratav, et neid rahule jäetaks, lambad aga midagi muud, millega ennast kaitsta, kas siis kellel veel saba, tohutu tugev nagu pitsataoline, milleks siis peksti vaenlast või seal kassas täitsa haamer kohe sabaotsa selline luustun nui, mille juurde mulje, et see oli väga stabiilne, rahulik maailm, nii et ma ei usu, et sa nüüd igal sammul komistanud mõne dinosauruse otsa. Võib-olla võis selles maailmas ka päevi käima, et see ühtegi näeksid selle nagu praegu looduses on väga tihedalt asustatud alasid väga hõredalt asustatud alasid nagu kõrbealade. Lisaks sellele fooliumisse joonistamissoovile oli lapsepõlves ka tahtmine metsas käia ja loodusasju uurida. No lausa need metsa mööda multan tööle, ma olen selline rohkem kodus seda tüüpoldiga raamatut lugenud. No muidugi, mulle meeldib loodus ja loomad üldse väiksest peale tassinud koju vigaseid vareseid, parteid haigeid, aga noh, seda vist teavad väga paljud lapsed ja natuke ema isa küllalt mõistvalt sellesse suhtun niimoodi, et sellest kunagi paha, sest mõnede loomaga võimegi koera koju Sult seal mis on muidugi väga tore, et me väga tihti võimalik, et hoiatus, et see korter on puhas, et igast räpaseid loomi tassitakse firmutab lapsest loomariigis nagu eemale, kui ta ei saa nagu nendega lähemalt teha. Jah, nagu praegune hunt ikka, on see paha hunt, et seal kuri ja see tahab alati hammustada kindlasti oma loomas, töötasin vahepeal ka aasta aega seal asjatundja väga heasüdamlikud, nagu koerad peredes toite tuli sinna, kuidas nad rõõmustasid, kiikasid seal näha hääle tuttavad inimeste nagu koerad. Jah, seal on seal ka töötajad, mina olin ahvidepealsel kunagi vanas loomaaias, mis oli ka muidugi jälle väga huvitav elamused sai lähedalt nagu sest väga huvitavate loomaliikidega muidu vaevalt et siin võimaluse näha seal kõrberebased fennekkida sellises suurte kõrvadega. Muidugi ahvid on ikka väga toredad loomad. Ja ometi saidist kunstnik ja mitte bioloog. Jah, need suunitlused on mul sellised väga konkreetsed. Bioloogia on jällegi liiga laialivalguv ala, et ma olen praegu läinud küllaltki kitsapiirilised, ainult see saurust osad huvitavad rohkem skeletid, nende välimuses, loomad muidugi, taimestik mingil määral sellega peab ka kursis olema. Kui mitut asja oskas, siis saad seda üht ja enda jaoks kõige õigemat ka tunduvalt arukamad ja paremini teha. Ja seda kindlasti isegi nende loomade juures on vaja tunda nimed nende kehaehitust, et luua mingeid paralleele nendest kasse keha kujude elukommetes, otsida need praegu mõned loomad, kes elada umbes samas tingimus, nagu elas mõni Saures Sause kohtadesse otsustada tema elukommete üle, mida ta võis süüa näiteks kas või nahavärvus praegu näiteks nahavärvus tuletatakse väga tihti, millistes tingimustes elab praegu mingi loome, milline on tema kaitsevärvus, siis võrdluste tulemusteni saadakse, selline võimalik ka selle sauruse nahavärv on, see ei ole muidugi nii kindlalt tõestatud oletus, muidugi, täpselt ei saa seda keegi öelda, kahjuks leitakse iga aasta juurde nüüd viimane suur leiukoht Hiinas väga palju uusi liike on välja kaevatud, kivistunud luustik, tuhandetes liike nii palju. Tööd on muidugi väga palju, aga kõiki liike muidugi ei ole mõtet teha, sest neil selline väliselt nad ei erine üksteisest. Paljud liigid on ühe esindaja ära teha, siis on sellest täiesti piisav. Siin on nii kummalisi tegelasi kenasti nimed juures, aga ega lapsele see väga palju ei ütle. Nimed on jahtunud, et ladinakeelsetele tuletatud osad kreeka keeles ta noh, muidugi need nimed tähendab, kahjuks mul ei ole muidugi neid sõnastikke ja need kõik eraldi, keda aga noh, igal nimel on mingi tähendus nädal seos, kas siis selle looma välimusega mingis suhtes näiteks prahviva saurustest tegelikult tähendab pikka käsivars on siin see kõige Picentikaga pruun loom slaidiga nimes tähendab otse pikka käsivartel tulnud setele esijalad olid hästi pikad nagu käsivarred. Näiteks nimetatakse loom uurija nime järgi või kes on leidnud selle skeleti nagu lambi osa augus avasta nime järgi pandud nimisaurus tähendab sisaliku Lambee oli üks sauruste uurijad paleontoloog taevasse skeleti siis välja uuris seda pritseerotops näiteks otseses tõlkes tähendab kolme sarvega pea kolme sarvega nägu on monokloonias näiteks tähendab otseselt ükssarv ühe sarvega trosaurus näiteks on ka jällegi tsentro tähendab keskustetel astatuseks, arva kelle nimel ta mingeid selliseid seoseid ja muidugi väga huvitav näiteks sauru loobus tööd, sa need, kellel igavesed harjad, tehase kiivrid, huvitav silm näitas Soomes kunagi, et teooria näiteks sarv oli seest tühi ja ta kasutas seda hääle tegemisel, et see oli nagu võimendi, kus siis seal läks läbi ja siis seal demonstreerida, milline hääl see oleks olnud ja noh, see oli mingi törinaid, pasumide, hästi oskamatult puhutaksitertsasid tulijad, inimesed, tulin tähelegi, norskamise sarnane midagi, et siis teine võis olla signaaliks näiteks emasloomad love oma liigikaaslase ära tunda, eks, et igal liigil oli seal siis peas. Vastu kujunes arv võib-olla ainult loomadel, näiteks emasloomadel ei olnud vastasarvel või oli ta väiksem näiteks. Nagu läheks peole üles Klandsitada Aitäh selle põneva jutuvestja võib-olla tõesti kunagi iga päev saad lapsed tulla ja vaadata. Jah, tahaks muidugi tehas praegu üldse seda kahju maha võtta ja tema töö on tehtud, maastikud üles panna ikka võttis kaua nüüd ta lihtsalt jälle maha võtta. Muidugi süda tilgub natuke verd selle pärast. Muidugi oleks hea, kui oleks need üles panna, kuhu saab siis pidevalt täiendada, juurde teha sätid uusi ekspositsiooni üles. Kuna meil veel ei ole ka sellist muuseumist oleksid huvitavamad balantoloogiline muud teha, kui võib-olla ka siis meie kivised korjatamisel on leitud Eestisse kalade kivistisi loomi, mida kahjuks Eestist leitud loomi sauruste skelette muid leide on ikka, mida võiksime eksponeerida siis vastavateemalisi. Ma arvan, et magan ka dinosauruseid meisterdama ja vea ja võib-olla teen filmiga väga huvitav mõte ja see filmistsenaarium. Sul on peaaegu et on juba olemas näiteks see, kuidas dinosaurused välja surid. Kõik need versioonid võiksid sa siis ekraanile tuua. Ja, ja nüüd ma üritan siis, vastates Rolf Cristina küsimusele kui palju neid dinosauruseid oli, seda ei oska mitte keegi öelda, sellepärast et me oleme leidnud jäänuseid ainult murdosa dinosauruste kohta ja isegi ei oska öelda, kas veerandi dinosauruste või ühe kümnendiku dinosauruste luude jäänused leitud või on veelgi väiksem see arv olnud. Ja mis sajandil nad elasid, sellel on veel eriti raske vastata, sellepärast saurused elasid enne seda ajaarvamise algust mitu miljonit aastat. Võis olla, kui need saurused maa pealt ära kadusid ja veel, ütleme miinus 100000. sajand, kui nad siis seal elasid. Nii et see oli väga-väga-väga kauge aeg ja sajandite seda mõõta ei saa, lihtsam on seda siis miljonite aastatega mõõta. Need on kõik väga põnevad jutud, aga meil on täna veel ajaloost rääkida, jätkame sealt, kus me eelmisel korral pooleli jäime aastal 1712 tihti jõuks. Naljakas avastus. Naljakas seetõttu, et avastati, et vähkidel, kui neil sõrad ära rebida või jalad ära leppida, kasvavad nende sõrgade jalgade asemele uued jäsemed. See üllatas väga paljud uurijad, sest seni ilmselt hoidnud vähid, kel midagi ära rebitud, neetud ära söödud ei olnud probleemi üldse juurelda. Ka siis jäid need vähid kuidagi moodi ellu. Ja siis, kui need mõne aja pärast uuesti vaatama hakati, selgus, et ja see oli taastunud. See andis õige mitmeks aastaks. Paljudele uurijatele tööd hakati, siis vaatame, millistel loomadel veel selline nähtus jäsemete ja üldse kehaosade taastumine esineb. Seda nimetati siis regeneratsiooniga ja hilisemate uurimiste käigus leiti väga-väga paljudel just algelisematel loomadel. Taoline omadus olevat nüüd väga tähtis avastus võivaid tööga, kuidas seda isegi nimetada, tehti aastal 1717, nimelt hakati sellel aastal vaktsineerima pas inimesi katku vastu. Selliseid töid oli tehtud näiteks Türgis ja Hiinas juba mõnda aega varem, aga Euroopas hakati siis vaktsineerima katku vastu puhun 717 ja 1718 ja tähendab järgmisel aastal üritas inglise arst John köil määrata inimeses olevat vere hulka ja 1727. aastal ilmus Inglismaal huvitav raamat, millel oli väga imelik nimi taimede staatika ja sellest hüvitis esmakordselt ära näidata. Põhjused, miks vesi taimedes üldse need mahlad taimedes liiguvad ja kuidas füüsikaliselt taimedes toimuvad ära seletada. No kui te mäletate vees, kunagi rääkisime kuulsast anatoomist malbiigist, kes väga palju detailseid jooniseid taimedest ja loomadest tegi, avastas peeniorganeid ja, ja siis torukesisedes organismides ja tema idee oli siis selline, et kõik need sarnase väljanägemisega torud taimedel ja putukatel näiteks peaksid täitma üht ülesannet, nii et ta tegigi ilusaid jooniseid ja ja uuris väga palju loomi ja taimi läbi, aga bioloogia arengule ta midagi oluliste lisanud. Võib isegi öelda, et ta isegi pidurdas mõnda aega bioloogia kui teaduse arengut, sest tema järeldused kaunikesti naljakad ja ei vastanud suubi tõele. Niisiis vahepeal tehti ka reise. 1728 oli suur ekspeditsioon Kamtšatka ole, uuriti neid tulemägesid ja seda loodust väga põhjalikult. Ja paar aastat hiljem 1733 kuni 1734 oli teine suur Kamtšatka ekspeditsioon, aga tegelikult läks palju kaugemale põhja, uuriti seda ida ja põhja-Aasiat. Ekspeditsiooni juhatas kuulus meresõitja ja maadeuurija peering. Temast on siis jäänud ka värk meie kaartidele, mina tean, see on peeringi väin. Ja just nii see on. Ja mõned aastad hiljem alustati ühte suurt projekti, nimelt sõitis üks prantsuse maadeuurija Lõuna-Ameerikasse, aga ta mu end oli botaanik, kes töötas Pariisi botaanikaaias. Ja neil hakkas tihepakkide ja kirjade vahetus, mis kestis 35 aastat ja sellest kasvas välja siis üks põhjalikumaid uurimusi Lõuna-Ameerika taimede kohta. Nii et tema saatis sealt Lõuna-Ameerikast siis pakkide viisi taimi ära tabelis taimi saatnud, ta saatis seemneid ja herbaarlehti jooniseid nende taimede kohta, aga see koostöö oli viljakas, sest kirjeldati väga-väga palju uusi taimi ja ilmselt ka Pariisi botaanikaaed täienes uute taimedega ja vot botaanika seisukohalt see 1735 või üldse õnnelik aastasest. Sel aastal ilmus esimene köide kuulsa Rootsi botaanik Carl väga kuulsast tööst mille nimeks on loodusesüsteem, süsteem, anatuurimine, aga tema juurde me veel jõuame temast, me räägime pikemalt. Ja täitsa märkamatult ongi saateaeg juba otsas. Egas muud kui kohtumiseni ja meie aadress on ikka Tallinn 200 100 Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
