Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge, on toeti. Siililegi selge. Teie olete kenasti kokku saanud, klassikaaslased ja pinginaabrid suvemuljeid jõudnud juba ära vahetada, aga meie seltskond ei ole veel ikka päris täielik. Jah, me lubasime, et seekord saate kindlasti teada, kus meie siiri poisis reisis ja lootsime, et tal on hästi põnevaid asju teile pajatada, aga siili poisiga on midagi veidrat juhtunud. Mul tuli meelde, et meie oleme ära unustanud siilipoisi õige nime ja selle, kust ta tulnud meile on. Tema on ju tomo tundmatu okkaline, mitte helendav objekt ja võib-olla, et tal on mingisugune sugulus nende helendavate objektidega ja ka tundmatutega võib-olla lasknud ahvatleda ennast hiljaaegu tundmatut helendavat objekti, olid Järvakandis möllutamas ja ja võib-olla avaldasid oma mõju ka meie siili poisil. Igatahes ei tea, kuhu hiili poiss just seda saart avastama Räkk ja kellega ta seal kokku sai, aga ikka jääme lootma, et ta meie juurde tagasi tuleb, ilma siilipoisilt oleks natukene kurb. Mesi. Nojah, ja meie omamaise mõtlemisega võtame saart sellisena, nagu ta on kuiva maa lapikesena keset merd aga tema kui see, kes ei teagi, kust ta tulnud on võib võtta tervet kosmost suure ookeani Naiga planeeti, seal üksiku saareni, sest mida muud maagi kosmosemõõtmete loom kui üks tilluke-tilluke saarekene, nii et võib-olla ta on väga kaugele avastusretke. Tuleme meie maisete asjade juurde tagasi, sest ega me neist salapärastest Helendavatest objektidest suurt midagi ei tea. Ja täna on koos meiega jälle ka Urmas Laansoo. Ja Urmas on vahepeal palju käinud ja palju näinud ja palju ära teinud. Ma olin Hiiumaal Hiiumaa laidude, õigemini need laiud on looduskaitse all üsna mitmed ja seal kaitstakse nii maastiku kui taimi kui kõige enam vast linde, kes sealt läbi rändavad, kui ka pesitsevad. Sina ilmselt ei läinud sinna mitte linde uurima, vaid ikka taimi. Ja me uurisime seal botaanikaaia inimestega taimkatet ja aluspõhjaslaid, kus me kõige rohkem peatusime, kannab nime Saarnakilaid ja kuigi ta on üsna väikesele, jõuab ühe päevaga ilusasti läbi käia peitis ta endas ikkagi saladusi. Ja mina uurisin seda saart just taimede seisukohast. Leidsin seal üsna mitmeid uusi taimeliike, mida varem pole sellel laiul märgatud. Esmaavastasid ja ma jätsin sinna külalisteraamatusse sellekohase teatega, siis võib-olla üks huvitavamaid leide oli hoopiski minu jaoks üks sõnajalgkivi imar mis kasvas ühe suure suure rändrahnu varjus. Mujal ma teda ei märganudki ühes kohas, nii et üsna märkamatu oli tema seal. Ma ei oskagi täpselt öelda, kui palju sellel laiul kokku neid kõrgemaid taimeliike kasvab. Mina võtsin aluseks Tartu zooloogia botaanika instituudi teadlase varasemad uurimistööd ja leidsin sellele lisaks üle 30 uue liigi, mis sellel laiul kasvas. Augustikuu lõpp oli ju ka imeilus omailmade poolest. Ja me saime ainult ühe päeva, vihmarand on väga puhas ja rannaäärne meri sisaldas endas huvitavaid veetaimi, kõige rohkem vast meriheina. Ja imekauni tulid õhtut, kui päike, loojus ja vahel oli veepind nii sile nagu peegel siis me nägime mõnikord hülgeid rannikuvees ja meie elamise lähedal tegutses üks rähnipaar ja kiviaias elas üks väike loomake, aga kuna mina loomiast ei tunne, siis ma arvan, et see võis olla kas nirk või või midagi niisugust. Mind üllatas see, et ka praegu sügisel augusti lõpu poole, kõik need aasad ja nurmed olid veel täis õisi. Tohutu palju oli kassisaba ja nurm, nelki ja valgete õitega härjasilma ja tuvi tähtpeod. Hoia veel palju-palju teisi sügisesi õitsvaid nagu kuldvitsa ja kollaste õitega metsvitsa. Nii et jah, see saar oli tõesti nagu üks suur lilleaed. Ja lapsed on ka küsimusi sulle saatnud ja võib-olla mõned neist tänavastad ära. Siin on üks niisugune küsimus, et kas korgipuust päriselt ka korke tehakse. Ja ikka korgipuu perekond on väike puu perekond, kõige tuntumast amuuri korgipuu, mis moodustab oma tüvele vanemad puud üsna paksu korgikihi ja seda siis kooritakse teatud aastate tagant. Aga palju paremat väärtuslikumat korki annab korgitamm, mille kodumaa Vahemere maadel. Aga tema on meil eestimaal karmi talvepakast ei talu, nii et teda meil õues kasvatada ei saa. Peale selle on veel rohkem tuntud Sahhalini korgipuu, aga tema märkimisväärselt korgikihti oma tüvel ei moodusta. Nii et kõige tuntum on amuuri korgipuu, mis kevadel väga hilja, Läheb lehte. Ja sügisel on üks esimesi lehtede langetajaid. Ja tema lehed meenutavad pihlaka või kõige rohkem saarepuulehti. Aga kas siis võid puult kohe seda korgikihti võtta? Poole liiga ei tee. Ei, see korgivõtmine on umbes sama, kui inimene lõikab oma küüsi. See on täiesti valutu protsess. Nii et puule see haiget ei tee. Kasvatab uue korgikihi ja see pidevalt kasvab. See kork leiab väga mitmekesist kasutamist, näiteks korkvestides ja kalavõrkude külge pannakse, sest on väga kerge ja ei vaju veepõhja samuti ka tõesti pudelikorkide alla. Paljudes muudes vajalikes kohtades, kus vajatakse kerget materjali Siis on meil siin üks vana võlg, ammu paluti rääkida soomukast. Ja need soomukid on tohutu huvitavad taimed, meil kasvab Eestimaal ka üsna mitu liiki soomukaid. Kuigi neid väga sageli ei kohta, soomukus on sellepärast huvipakkuv taimed, tema on täis parasiit tema ise, klorofülli ei sisalda tema ise fotosünteesi omale toitaineid, vaid tema kinnitab kas puude või teiste rohttaimede juurtele ja võtab siis peremeestaime küljest kõiki omale eluks vajalikku. Tavaliselt suve keskel või sügise poole ajab välja siis õievarred on õistaim ja nii, et tegu ei ole seene või eostaimega tegu on õistaimega talle väga sarnane või lähedane on ka geoback, seitse kevade poole punakat õitega elab tavaliselt kas lepa või sarapuu. Soomukeid võib leida väga mitmesugustes kasvupaikades, neid kasvab näiteks ohaka peal või põdrajuurepealse põdra juuru, niux, sarikaõieline või putkeõieline taim siis samuti ka mõningatel põõsastel ja oma välimuselt on ta pruunikas või oranžikas-kollane. Kes ei tunne seda taime tahaks näha, siis võib-olla esmalt on tema kohta õigem lugeda raamatust, näiteks Eesti flooras on nende liikide kohta kirjeldused joonised sees aga ka taime määrajates. Küsimusi on muidugi veel, aga need jäävad järgmiseks korraks. Egoit aeg veel möödas ei ole, praegu õitseb eriti rikkalikult korvõielised, nii kodumaised kui ka mitte kodumaised. Tugevat külmudeni jätkub veel õitsemist. Mina sooviks, et silmad oleks avalik. Ja just just silmad tuleb lahti hoida ja, ja mina olen kogu aeg neid silmi siin lahti hoidnud, see nagu te rääkisite, kustkohast need siilipoiss tuleb, aga kusagilt ja ta ikka ei tule, nii et hakkame siis laste küsimustele vastama. Üks küsimus on niisugune, missugused loomad magavad avatud silmadega meie ei suuda mitte kuidagi avatud silmadega magama jääda. See on raske küll ja aga väga paljudel loomadel ei olegi tegelikult mingit muret silmade kinnipanemisega, sellepärast et neil ei ole lihtsalt millegiga neid silmi kinni panna. Silmad on kogu aeg avatud ja, ja tegelikult kergem üles lugeda need, kes magavad suletud silmudega, sest enamik loomariigis olevaid olendid PISA silm üldse kinni pannagi hakkame kasvõi nendest kõige väiksematest, pealegi tahame siin palja silmaga, näeme enda ümber putukad, kõik putukad magavad avatud silmadega, samuti vähid ja kalad. Kaladel pole ka silmi, millega kinni panna, nende silmalaud on kokku kasvanud läbipaistvast Killekeseks silmade peal. Aga konnad on sellised loomad, kellest osa suleb oma silmad, osa on ka selliseid, kes silmi kinni ka ei pane, aga osa katab see silmalaugude kinni ja Magapsis suletud silmadega maod on jälle sellised, kes kunagi silmi kinni panna ei saa, sest neil pole jällegi millegiga neid silmi sulgeda, aga sisalikud samal ajal seal kõrval nemad saavad silmad kinni panna, sest nende silmalaud on täiesti olemas ja, ja seal on väga hea tunnus. Kui on ilma jalgadeta sellise siug ja loomaga tegemist, siis aru saada, kus on tegemist sisaliku maoga, selleks tuleb talle hästi silma sisse vaadata. Kui ta teile silma nimelt lõbusalt vastu pilgutab, siis on tegevust sisalikuga, kui ta kurjalt edasi põrnitseb, silma suu kinni panna ei taha, siis on tegemist maaga. Nii et neid loomi, kes avatud silmadega magavad, on üpris üpris palju ja kindlalt silmade kinni pane ja Donald lindude ja imetajate hulgas. Aga on see siis hea või halb, et nüüd silmi kinni panna ei saa. Siis on jälle kõik suhteline, mina oskan ainult enda seisukohalt lähtuda, siis on väga mõnus, kui saad õhtul silmad lõpuks kinni panna, rahulikult magama jääda. Kui sa peaksid terve öö avatud silmadega olema, siis kindlasti märkaksid kõik valguse liikumised ja mööda sõitvad autod ja kõik kõik häiriksid seda magamist, niiet kes lahtiste silmadega küllalt tülikas magada, aga samal ajal on asi ka selles, et niimoodi näed vaenlast kergemini ja loomadele kindlasti hõlpsam eluga toime tulla. Eriti sellistel väikestel loomadel, kellel neid vaenlasi väga palju kipub olema. Kui sa seal silmad kinni paned ja maha magad majanduse tuleku, siis ei olegi enam hiljem võimalik ärgata. Ma usun, et igaüks on tunded, kui raske on tõusta ja on isegi olukordi, kus äratuskell pesukausis ka ei ärata. See on sellepärast, et me oleme harjunud sellise turvalise makamise, turvalise ärkamisega, mida meiega ikka juhtuda saab, kui me seal oma kodus mõnusas soojas voodis põlename ja siis muidugi see äratuskell on tüütu, tahaks nagu edasi magada, aga loomade elu natuke teistsugune, neil on kogu aeg seal ümberringi, mida keegi siplimas keegi sagimas. Keegi tahab ära süüa, keegi on just sobiv ära söömiseks mööda liikumas, nii et kogu aeg elu ümberringi keeb ja seal ei tohi seda otsustavat hetke maha magada ja sellepärast need, ma arvan, selle ärkamisega erilisi raskusi ei ole ka. Ja üleüldse loomadel see unevajadus on väga erinev. Meie kuidagi olema väga laisata, tahan palju magada, lõvi laisk magab palju. Enamik loomi magab päevas seal mõned tunnid ainult või magab korraga kaks, kolm minutit, sellest piisab küllalt pikaks ärkveloleku ajaks jällegi. Nii et see kõik on väga suhteline ja ja uneprobleem on see muidugi täiesti omaette teema, millest ma kunagi hiljem võiksime pikemalt veel rääkida. Sa ütlesid, lõvi on kõige suurem magaja, aga lapsed küsivad veerelt. Missugusel loomal on kõige tugevam hääl. Võib arvata, et kui lõvi on niisugune suur ja uhke loom, siis on tal ka kõige tugevam hääl. Sest et ega siis muidu muinasjuttudes Ki teda loomade kuningaks pole nimetatud. Nojah, ega see nii väga vale ei olegi, kui keegi loomaaias on käinud, loomas lõvi meelgamist, kuulnud, siis teab, et see lõvi meelgamine kostab väga vabalt loomaaia ühest otsast teise ära, nii et kus Lõvi häält teeb, siis on kuulda igaükskõik, kuskohas loomas ei ole, igal pool on seda häält kuulda. Ja see võiks olla küll üks maailma kõige tugevamaid loomade hääli, mida me ette kujutada oskame, aga tegelikkuses on veelgi suurema käratekitajaid seal loomariigis olemas ja need ei ole sugugi nii suured kui lõvid, vaid pisikesed loomad, umbes viie-kuuekümne sentimeetri pikkused ahvid. Neid kutsutakse möire ahvideks, nad elavad Lõuna-Ameerikas puulatvades selliste väikeste gruppidena. Ja siis nemad selleks, et seda gruppi territooriumi märkida ja selleks, et isased saaksid emasid juurde meelitada. Ja mine tea, milleks muuks veel aeg-ajalt õhtuti hakkavad laulma, see on nii kõva hääl, et sööda, kostab kahe kolme, aga räägitakse isegi viie kilomeetri kaugusele ja siis kui on korraga ütleme 10 või 20 Meyrahvi lähiümbruses karjumas, siis see võib-olla ikka päris korralik müra ja ma usun, et kui seal nende aparaatidega juures seista, siis see oleks tervisele kohe päris päris kahjulik ja inimestel lubatakski seal väga lähedal üldse olla. Neid moira Ahvenamaailma loomaaedades, eriti beeta võib olla üks põhjus on selles, et nad söövad väga spetsiifilist toitu, 1000 pungi, lehti ja õisi ja oksi, aga ma arvan, suuremaks põhjuseks on ka see, et nad teevad nii kõva lärmi. On teada, et mõningates Lõuna-Ameerika loomaaedades on üritatud neid pidada, aga siis ei personaliga külastajaid pidanud lärmile vastu ja loomad anti loomaaedadest ära. Ja siis üks vabatahtlik loomaaia töötaja võttis endale riieteisoneerus taolise akti koju ja püüdis teda siis seal pidada ja jälgida, aga kõige ruttu hakkasid naabrid tema peale linnavõimudele kaebama ja ta oli sunnitud klahvi metsa tagasi laskma, sellepärast et keegi ei suutnud seda hirmsat Meergamist välja kannatada. No ja vot rahvi järgmine kõvahäälne loom ongi siis lõvi lõviga on veel võimeline konkureerima üks roomaja. See on imelik, sest Rooma, et me oleme harjunud pidama vaikseteks loomadeks rooma ja alligaator nimelt nii Mississippi kui Hiina alligaatorid suudavad teha pulma ajal ja aeg-ajalt ka, kui neil paha tuju, väga kõva häält. See kostab võimsa müür, kõne väga kaugele. Et lõvi ja siis alligaator enam-vähem võrdsel tasemel oma hääle tugevused, teiste hääled on juba tunduvalt nõrgemad ja ja ilmselt pole neil laiale üldsusele midagi nii tähtsat teada anda. Seda, et sügis on kogumise aeg, teame, kõik, kodudes on nüüd moosid ja mahlad kenasti purgis, kes seal usin seenel käia, sellel on ka seened juba talveks purki pandud, aga meie ei ole sugugi mitte ainsad, kes endale talvevarusid koguvad. Just just, ma just mõtlesin, miks sa nüüd mind nii hirmsasti kiitma oled hakanud, neid loomi, kes omale talvevarusid korjavad, on tegelikult väga palju. Nii mõnigi valmistab inimesele kaunikesti palju meelehärmi, sellepärast et ta kipub oma tagavarasid täiendama inimese poolt maha pandud aedviljade arvel ja see meile muidugi ei taha. Hästi meeldib, aga need loomides tagavarasid, koguvad need on palju, palju palju ja enamik nende hulgast on närilised, loomad näriline, näiteks hamster ja, ja soomlastel on väljendki kohe hammustama, see tähendab seda, et siis endale tagavarasid koguma, kes väga palju Endale kolu kokku veab, see on siis soomlastel kohe homstriks kutsutud inimene. Aga meie metsades on näiteks kõikvõimalikud uruhiired, leethiired, juttselg-hiir, need loomad, kes siis korjad endale. Kõike sellist tagavara, mõnel on need natuke suuremad, mõnel väiksemad, aga meile kõige rohkem meelehärmi valmistab kindlasti müügri ehk vesirott, kes siis kipub oma käikudesse ära vedama näiteks meie kartuleid ja porgandeid ja ka isegi väiksemaid peete. Mõningatel andmetel on teada kuni koti kartuleid endale hoiupaika ära vedada ja see tehnika, kuidas ta neid siis sinna paini paika viib, on väga omapärane, nimelt kaevab ta suured pikad tunnelid külgtunnelid ja siis on pea tunnelgi, siis lõpeb sahvris. Ja siis tuleb ta seda külgtunnelit mööda kartuli juurde. Ettevaatlikult eemaldab ta siis selle maa-aluse varre küljest ja lükkab padega ettevaatlikult enda ees, puhastab enne hoolikalt mullast ära, lükkab käppadega enda ees. Kusjuures ta hambaga ei puuduta mitte üks põrm, nii et tal on kõik väga valitud ja kenasti säiliv kraalsel oma sahvris. Ja kui kellelgi õnnestuks sahver üles leida, siis sealt on väga kerge kartuleid koguda, kott, kartulid on kenasti puhtad, tarvitseb ainult oma koti ümber laadida ja koju keldrisse ära vedada. Noh, ja neid tagavarade kukkujaid on veelgi, näiteks ondatra aeg-ajalt pidavad tagavarasid koguma, on tatral on kahte tüüpi pesad, ühed on siis otsapidi vees ja teised täitsa maismaal ja taga valad, hoitaks siis seal, mais, pesades, siis koprad koguvad, tagavarasid nende tagavarad põhiliselt puuoksad ja väiksemad puutüvetükikesed. Orav on hästi tuntud tagavarade koguja ja isegi selline maa-alune tegelane, nagu mutt kogub, tagavarasid, kusjuures tema on ainuke, kes kogub meie loomadest lihatagavarast, sest liha ei taha nagu hästi seista, nagu te kodus ise võite veenduda ja selleks tema kogub elusat liha endale tagavaraks. Nimelt kogub ta tagavaraks vihmaussi, kellele ta hammustab. Ühe närvi tängu siis läbi ja laob siis need liikumisvõimetuks muudetud vihmaussid, kes on täitsa elavad, ainult et nad ei suuda ennast liigutada, laob nad enda sahvrisse kenasti riita ja, ja ühes sahvris võib-olla 1000 või isegi rohkem vihmaussipaika pandud. Küllap loomad on väga usinad varude kogujad, nad ei unusta ära endale talvevarude kogumist. Seda küll, aga nad unustavad tihtipeale ära selle, kuhu need varud kogusid. Ja näiteks kui te olete nüüd tähele pannud männi või kuusemõttes ringi kõndides, et seal kasvab sambla seest välja näiteks tammekene siis võite kindel olla, see tamm ei ole sinna ise sattunud, vaid selle on tassinud sinna pasknäär, lend, kes on varese sugulane ja tema on usin tagavarade koguja aga mitte eriti hea mäluga ja vähemalt pooled mu varudest jäävadki tal talve jooksul üles leidmata, samuti oraval jäävad poolelt varudest üles leidmata, niiet see on siis omapärane viis taimedel ka seemneid levitada. Need varude kogujad tassivad need seemned kuhugi teise paika ja seal on neil võib olla päris soodus kasvuruum ja võimalus edasi areneda. Nii et orav peidab siis ka oma toidukraami paljudesse paikadesse. Ja ta üritab muidugi kõik need paigad meeles pidada, aga, aga kipub ikkagi nii olema, osa panipaikadest ununeb tal ja siis jäävadki need tagavarad leidmata või, või leiab hoopis mõni teine loom kes ei ole ise midagi kogunud ja saab selle orava arvel enda kõhu täis süüa ja ja niimoodi rõõmsalt mõne päeva talvest ära elada. Aga küllap linnud ja loomad on tänulikud ka selle eest, kui teie neid talvel ei unusta. Nüüd, kui teil kõigil kodudes endil on talvevarud kogutud, siis pidage meeles ka neid metsaelanikke, et kui te lähete talvel metsa, siis on ikka midagi kaasa võtta. Sellepärast, et need loomad, kes tagavarasid, koguvad nendes enamasti tillukesed need, kes elavad seal lume all ja kelle elust suurt midagi ei tea ja keda me peaaegu üldse metsas ei näe ka, et võiks arvata, et neid ei olegi seal üldse olemas, aga need, keda meie näeme, need tagavarasid ei kogu need on suured rohusööjad, metskitsed ja põdrad ja vot neil oleks tagavarasid vaja koguda küll, samuti mitmesuguseid kanalised, kellele siis talvel oleks vaja lisatoitu metsa viia. Aga nüüd, mina igatahes ootan küll juba, et sa Georg räägiksid selle veidra känguru loo ära. Nojah, eelmine kord sai öeldud, et kängurud siis loom, kes puudetab ennast roosa puudri, kaebjoob merevette, uputab koeri, nätsutat nätsu, vajab kaevusid ja teeb kolmeteistmeetriseid hüppeid. Ja kõigele sellele vaatamata tehakse temast ikkagi saapaid. Vot need on kõik tõesti känguru, sellised fantastilised omadused, nii et teda on isegi mõningate kirjameeste poolt nimetatud tõeliseks looduse imeks ja püüame siis natukene lahti mõtestada need kängurud, kus ennast puuderdavad, need on kängurude hulgas kõige suuremad, need on punased, hiidkängurud ja eriti isa loomad on erkpunase värvusega, emased natukene hallikama tooniga ja see punane värvus ei tulene mitte sellest, et nad oleksid karvalt punased, vaid nad ise puuderdavad enda punaseks, neile meeldib kasutada erilist punast pinnast, savi seal Austraalias ja siis võtavad seda kuivanud savipulbrit oma esikäppadega mätsivat seal endale peale, kuni nende kasukas omandab punase läike. Ja sellest on siis inimesed hakanudki neid nimetama puuderdavateks kängurud, eks. Ja siis, kui see puuder maha hakkab kuluma, siis nad jälle aeg-ajalt puuderdavad ennast ja hoiavad niimoodi pidevalt sellist punast tooni. Ja need kängurud muidugi mitte kõik, aga osa nende hulgast, kes elavad väikestel mere saartel on tõesti võimelised jooma merevett. Tegelikult merevesi on nii soolane, et kasvõi mõni laps, kes on seda merevett proovinud võib öelda, et see merevesi on nii vastik, et sellega küll janu ei kustuta. Te olete ilmselt kuulnud ka seda, et merel võib janusse suruda. Jaa, sest see merevesi tõesti ei kõlba joomiseks, seda ajab südame pahaks, eriti ookeani esimest Austraaliat ümbritseb, siis on kohe väga-väga soolane ja vot need kängurud piss nendel väikestel ookeani saartel elavad. Neil mingisugust muud vett ei ole, sest need saared on nii kuivad, et seal lihtsalt vett ei ole. Ja selleks, et siis mitte janusse surra, nemad joovad südamerahuga seda soolast merevett ja elavad rõõmsasti ära, nii et see on tõesti imeline omadus ja see väärib eraldi, kohe ära värkimast. Muidugi natuke imelikuna kõlab nüüd väidet, kängurud on loomad, kes uputavad koeri, kust see siis pärineb. Nimelt pidi olema hiidkänguru taoline komme, et kui nad metsikute koerte tingudest põgenevad, tihtipeale põgenevad nad pette põgened vette, nii et nad on vees poolest kehast saadik. Esikäpad ulatuvad veest välja ja ülakeha ja pea. Ja siis nad jäävad sinna vett rahulikult ootama, koerad suured lähtumiseganeelsel püüad kallaletungides nad oma esikäppadega haaravad lihtsalt koera tutist kinni, vajutad koera vee alla ja see selline taktika pidi koertel nii üllatavalt mõjumad, kui see koer siis sealt vee alt välja rabeleb. Staivaatanu känguru poolega põgeneb kabuhirmus sealt b juurest minema. Ja see muidugi aborigeeni teljega hilju valgetel inimestel on avaldanud nii sügavat muljet, et on hakatud siis kängurusid kutsuma koeri uputavateks loomadeks. Nojah, ja see, et kängurud pikhüppeid teevad, see on teile kõigile teada, aga see, et saapaid tehakse? Nojah, see kõlab natuke üllatavalt, aga ega praegu enam seda nii väga ei tehta, aga see oli mõned kümned aastad tagasi oli känguru, tere, jahipidamine täiesti lubatud, neid kütiti armutult ja kuna see nahk pidi päris tugev olema, siis läksidki need kängurud nahad sappa vabrikule tooraineks. Nüüd on siis see veider ütlemine känguru kohta ka lahenenud, nüüd teate, miks känguru kohta nii naljakalt öeldakse? Tegelikult väga paljude loomade kohta on kaunis selliseid veidraid ütlemisi, eks me edaspidistes saadetes püüame nendel teemadel veelgi rääkida. Ja nüüdvast jätkad jälle juttu ajaloo teemal. Eelmine kord jäime jutt pooleli seal kohal, kus me rääkisime 16. sajandil ilmunud erinevatest bioloogilistest raamatutest ja täna siis vaatame korraks sisse ühte sellisesse raamatusse seonkeezneri raamat loomadest ja vaatame siis, mida kirjutatakse näiteks ninasarviku kohta. No siin lisaks selle asjaliku infole, et ninasarvik on suur, umbes härja suurune ja värv on nagu elevandil oma välimuselt sarnane metsseale kelle nina peal kasvab siis sarv. Lisaks sellisele infole on juures ka päris selliseid huvitavaid teateid, noh näiteks kas või selline, et ei ole üldse mitte midagi teada selle kohta, et nad paljuneksid, selle raamatu järgi tuleks siis välja, ninasarvikutel on igavene elu, et nad ei tohiks kunagi ära surnud või siis selline asi, et kui ninasarvik tahab kallale tungida elevandile, siis ta alguses teritab oma sarve vastu kaljut ja siis lööb selle sarve elevandile sisse. No mina küll päris hästi nüüd aru ei saa, mis vaen temal selle elevandikese vastu võiks siis nüüd olla, et ta peaks kallaletungi selle elevandi vastu ette planeerima. Aga siin on kindlasõnaliselt väidetud, et kaks looma, elevant ja ninasarvik tunnevad teineteise vastu kohe tõelist raevuga suurt vihkamist ja tuuakse ka näiteid Lissaboni kohta, kus siis ninasarvik oli keset linna vallale pääsenud ja tormanud seal linnaturul oleva elevandi kallale, et seda ära tappa. Nakasse nüüd nii oli või ei olnud see, mis me praegu ninasarviku kohta teame, see küll selliseks väiteks alust ei anna, nad tunduvad olevat küllalt rahumeelsed loomad siis, kui nad on terved ja neid ei puuduta. Aga siis, kui muidugi, kui nende elu kibedaks tehakse, siiski pood ka ninasarvikud muidugi agressiivseks muutunud. Siin pildil on kujutatud leopardi ja leopardi kohta, kirjutatakse raamatus, nii et leopard on loomadest kõige hirmsam. Ta õgard like osav, on kogu aeg valmis kellelegi verd valama, elavad nad siis jõgede kallastel, kus on palju puid ja põõsaid ja nad armastavad hirmsasti veini. No ma ei tea, kus leopard seal looduses seda veini pidi küll saamaga, aga vot sellist teaduslikku infot sisse teaduslik raamat tolle aja inimestele jagas. Kui vanu raamatuid lugeda, siis nii mõnigi asi ajab naeru peale ja see jutt erineb sellest, mida me praegu meist loomelist teame. Eks meie teadmised olla selle 400 aasta jooksul ikka kõvasti edasi arenenud ja iga päevaga saame midagi uut teada. Ja lõpetuseks ma siis ütleksin veel midagi leopardi inimese suhete kohta selle vana keesneri raamatu järgi. Ja seal on öeldud nii, et leopard vihkab hirmsast inimest. Isegi kui ta näeb inimese joonist, siis rebib ta selle joonise tükkideks. Tänapäeva andmed seda küll mitte sugugi kohe kinnitada ei taha ja see vana hea kee sneri poolt välja antud loomade raamat on peidus ühe teise raamatukaante vahel. Vilja on kirjutanud siis Joseph Wagner ja sellel on venekeelne pealkiri. Ja ma usun, suuremates raamatukogudes peaks raamat kindlasti olemas olema. Ja sellega me vast siis täna lõpetamegi ja kuna siilipoiss meieni ei jõudnud ja jääb ikka saladuseks, kus ta võiks küll olla, siis võib-olla teie lapsed oskate midagi välja pakkuda kuhu võis kaduda meie siilipoiss? Kui te olete selle välja mõelnud, siis kirjutage meile, kust me peaksime oma siilipoissi otsima. Ja muidugi võite meile saata küsimusi ja ootame ka teie suvelugusid. Ja meie aadress ikka endine Tallinn, 200 100, Lomonossovi 21 lasteraadio ja vaatamata sellele, et siilipoissi praegu ei ole, ikkagi tuleb kirjad saada. Bossiilile Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
