Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Aga meie siilipoisse vist trummariks hakanud? Jah, patsutasin pats, pats, loodan, et ta vihmausse vähemalt ei ärata. Aga mine sa tea. Kuule siilipoiss, mida sa teed. Kes? Ma mõtlen, et kuidas koletis käia võiks. See on lonkav koletis. Seda ma ei tea, mis on. Aga see on kiirustav koletise. Ja mis sa nende samme siin mõõdad? No sellepärast, et me lubasime täna koletistest juttu teha, mina leidsin ühe raamatu, kaugusson koletistest jutunud, tegelikult tahtsin kahest poisist, kes kolledžist otsivad ja seda ma veel ei tea, kas nad koletise kätte kasvavad, sellepärast et ma robot nüüd jõudnud läbi lugeda, ma olen jõudnud just sinnamaale, kus need kaks poissi lähevad vanaema juurde, siis seal metsajärve lähedal on selline lugu, et öösiti sedasi on raamatus kirjutatud öösiti, tõsi, harva küll, oigab siin keegi õudse häälega. Nii et külmavärinad lähevad krõbinat selja ja päeval ta järvest välja ei tule, aga võib-olla tuleb ka. Noh, mine tea. Kuid vähemasti nähtud teda veel ei ole. Ja siis on juttu sellest, et Kallas on rohtu kasvanud, aga ühest kohast on liivale ja kui möödunud aastal olid karjakud tulnud lehmi jootma, siis äkki olid kuulnud, et vasikas häälitseb niimoodi hirmus haledalt ja tormasid asja uurima ja veest tuli ainult mulje tõusnud ja liival olid suured otsekui krokodilli käpajäljed. Aa ja siis nüüd jälgis ja siis nüüd mõõtsidki siin enda meelest, eks ole, kuidas krokodilli moodi olend oleks võinud seal kõndida, jah. Nojah, et kui kiiresti ta siis liikus, kui ta selle vasika ära viis ja raamat Simmide suurid. Jurkivka Mõtkosaurus ehk metsajärvekoletis. See roheline raamat üks draakon on liblikavõrguga kaane peale joonistatud. Esineb draakonite heasüdamlik välja. Nojah, igal juhul on huvitav raamat, ma tahaks lõpuni küll lugeda, aga ma, ma arvan, et ma ei loe seda mitte praegu lõpuni, vaid praegu võiks tegelikult nendest igasugustest muudest imelikest elukatest juttu teha. Georgil on see raamat, kus on igasugu tundmatutest loomadest ja üks on nagu hästi suure mullatüki alla neelanud vihmauss. Ja siis lestad on küljes. Ja teine on nagu pikk kael, hüljes. Huvitav, kas metsajärves võib kolledzi olla? Ei tea, ma ei ole ka seda raamatut lõpuni lugenud, aga ma arvan, et lapsed, poisid seal raamatu raamatukogudest oma raamaturiiulitelt välja otsida ja lugeda ise selle loo lõpuni, siis saab selgeks, kas see kolletis seal oli või, või ei olnud ja, ja mis muud põnevat sel suvel nende poistega veel juhtus. Aga siin raamatus on jah, need igasugused koletisi üles joonistatud küll jah, siiani juurde ka kirjutatud, mis nende nimed on Ühe juurde kirjutatud plesi osauruse, teise juurde Elasmosaurus ja need on siis needsamad saurused, keda me käisime ju seal sauruse näitusel vaatus nägid kaunikesti sümpaatsed välja seal näitusel võrreldes mõnede tegelastega, kes seal olid hirmus suured ja kohutavad ja palju hambaid suust ja siis neid saurusi arvataksegi elavad veel tänapäeval ka või tähendab, aga paljud inimesed väidavad, et nad midagi taolist on näinud eriti just maailma meredes. Eelmine kord me rääkisime Loch Nessi koletisest ja tema peaks olema ka mingisugune taoline, kuid olemas on, aga vot lisaks on taolisi sauruseid nähtud väga palju ookeanis. Kõikvõimalikud meresõitjad on näinud küll merepinnal siuklevaid maokaelu ja siis selliseid nagu voolikuid, mis üksteise järgi sukelduvad jälle veest välja tõusevad ja siis paksu keret, millel on peenike Madujas kaelia, tilluke mao peasel kalot tilluke kerega võrreldes, noh tegelikult see pea niimoodi lehmapea või härjapea suurune, nii et ega ta nii väga tilluke ei olegi, aga aga kere on veel märkimisväärselt suurem ja siis mõned on näinud ka hiiglaslikke selliseid angerja, taolisi loomi, kes on angerja jookseb pikad mõned nendest kuni 27 28 meetrit. Siis on nähtud veel hiiglaslikke krokodilli moodi loomi kirjeldatakse kas või siinsamas raamatus ühte juhust esimese maailmasõja ajast, kus üks sakslaste allveelaev torpeteeris inglaste kaubalaeva ja siis selle plahvatuse tagajärjel paiskus merest välja hiiglasuur 15 20 meetri pikkune krokodillitaoline elukas, need seal allveelaevatekil olnud kuus inimest nägid õhus lendavat krokodilli, siis kadus 15 sekundi jooksul merre tagasi, ta ei osata midagi öelda. Selles raamatus on veel pilte ujuvatest saartest, mille peal lausa inimesed võivad elada ja need on juba vanaaegsed, joonistused ja siis suurtest kaladest või kalataolistest saartest, mille vastulaevad on põrganud ja hiiglaslikest elukatest, kes laevu rünnanud, nii et laeva hiiglaslikke haarmete võrku mässinud ja siis nüüd haarmed üritavad laeva merepõhja viia. Ja noh, taolisi koletisi nähtud on väga-väga palju. Muidugi küsimus on see, kui palju nüüd neid jutte kõik uskuda võib, sest võib-olla mõni on lihtsalt selline vana meremehest pajatanud sadamakõrtsis, et oma elu põnevamaks teha. Aga terve rida selliseid lugusid on ka väga paljude inimeste poolt nähtud ja siis dokumentaalset tõendid on olemas ka? Jaa, muidugi inimene on selline, kes püüab kõik ära seletada, mereelukatele on püütud ka mingit seletust leida, sest ei taheta uskuda näiteks klesi osaurus ikkagi tänapäevani säilinud Splesivus ausalt surid välja umbes 70 miljonit aastat tagasi ja mõni täppisteadlane püüdnud isegi välja arvutanud, milline võiks olla tõenäosus, et taoline loom elaks. Ja see tõenäosus on kaduvväike, üks miljonile, no see on väga utoopiline. Teiseks, kuidas nad siis on saanud tänapäevani säilida? Nad peaksid olema nagu igivanad sadu tuhandeid aastaid, aga põhimõtteliselt nii vanu hobuseid ei saa olla ja kuna neid kusagil paljunemist pole nähtud, Nad peaksid teoreetiliselt ikkagi paljunema rannas tulema, rannale, munema poegima, siis see teeb ka nende olemasolu kahtlaseks. Näiteks seda krokodillitaolise looma õhku piskumist, millest ma rääkisin hiljem on püütud seletada sellega, et seal piirkonnas elavad harikrokodillid, need on maailma kõige suurem krokodillid ja tänapäeval teatakse suurimad eksemplarid võivad olla kuni 10 meetrit pikad. Ja kes on loomaaias käinud, siis meie loomaaia suurim krokodill on ka just nimelt harikrokodillid ja arvatakse, et see, keda need allveelaevnikud nägid, et see oligi juhusliku, sinna merele ujunud harikrokodill, kes siis sai pommitamisest põrutada ja lendasid plahvatuse mõjul veest välja. Koli arvatakse lihtsalt olevat suur mõõtmisviga 15 sekundiga, kui täpselt käivad mõõta, kaugelt vaatad, kas ta nüüd 15 meetrit pikk või 10 meetrit või 20 meetrit seal on kaunikesti raske määrata. Ja noh, näiteks need maotaolised meremaod, arvatakse, et on olemas taolised hiigelangerjad, kellede vastsed klaasangerjad võivad olla juba peaaegu kaks meetrit pikad, noh siis vastavalt nende täiskasvanud vormid võivad olla veel tunduvalt tunduvalt pikemad ja need ujuvad saared, millest ma rääkisin, siis neid on päris lihtne ära seletada, need on ilmselt vanadele meremeestele ette sattunud puhkad, sinivõi, mõned teised suuremad vaalaliigid, kelle kõrval siis tolleaegsed purjelaevade purjepaadid tundusid tõesti tillukeste haprostena ja ja see suur vahel tundus neile tõelise saarena kahtlasem lugu olnud nende meremadudega, kes neid laevu enda sisse üritasid põimida, ka neile on püütud mingi seletus leida ja arvatakse, et tegemist on hiiglasuurte Kalmaaridega 10 haarmelised peajalgsed ja mõned kalmaarid, kes on leitud, on olnud ka 30 meetri pikkused ja haarmed siis ligi 20 meetrit, need 10 taolist 20 meetri pikkust haaret veest väljas liugleb, siis see võib tõesti luua ettekujutuse meeletust meremaost. No miks ta peaks laeva ründamas, on muidugi iseküsimus. Aga seda võib ka kuigivõrd seletada, võib seletada sellega kalmaarid, kasselottide põhitoidus, eks ja kas Lotid ründavad kalmaar üpris tihti ja kalmaarid kaitsevad kašelottide vastu ennast väga aktiivselt, tihtipeale ründavad ise esimesena, et võitjana sellest võitlusest välja tulla ja võib-olla majanduses kašeloti laeva segi ja niimoodi rünnanud siis laeva põhjustatud suurt segadust ja hirmu nende laeval olevate meremeeste hulgas mis mulle endale kõige rohkem huvi pakub. Ma lugesin, et muuseumidesse on toodud ka igasugust merekoletisi, näiteks Kopenhaageni muuseumis. Juba möödunud sajandi keskpaiku oli terve rida merekoletisi sinna muuseumi kataloogides. Nende koletiste jäänused olid paigutatud ka nii nagu muuseumis ikka korralikult kastidesse mingitesse tünnidesse. Möödunud sajandi keskpaiku hakati neid tasapisi lahti, mõistet on, mis seal sees on ja, ja tihtipeale osutusid need koletised siiski Kalmaariteks haid, eks või millekski muuks. Aga kõige huvitavamad on need niinimetatud merineitsid. Need on need näkineiud pool on inimeste saba nagu kalal jalga tasemel on, on saba kalasaba. Ma näitan sulle ühte pilti, see nüüd päris selline kaunis tütarlapse peaga merineitsi ei olegi, et keda me oleme harjunud lasteraamatutes kohtama. Hundi see on päris inetu. See on nagu mõni allilma tegelane soku sarvede kaja kihvadega pikk keel on suust väljas ja ainult kahe sõrmega taga all nagu poolikud jalad. Pardi lestadega ja siis hästi pikk saba. Saba on küll peaaegu nagu näkineiu, rumal. Nojah vot taolisi tegelasi oli ka seal kollektsiooni hulgas. Kui teadlased hakkasid neid lähemalt uurimus, selgus, et need olid osavate meistrimeeste valmistatud, kes olid siis sellega endale elatist teeninud, võib olla ka mõni meremees, oli ajaviiteks seal kois lesides või oma kambris istudes vaikselt net merikuradeid või merineitsid meisterdanud ja siis nad olid kokku pandud kalasabadest ja väikest ahvide keredeste, sinna oli siis mingi väikese anti, loobivad mingi muu loomakese pea otsa veel sokutatud nahkhiire tiivad veel külge kleebitud ja siis noh, see oli puhas fantaasialend, mis kellelegi kätte sattus ja sopitas need kenasti kokku, siis kauples muuseumidele ja teadvuse meestele maha või siis sattusid nad ka tol ajal rikaste inimeste lossides ja niimoodi selliseid igasuguseid koletisi ja hirmutiliselt merest välja toodi, kirjeldati kohusetundlikult ja pandi kuhugi riiuli peale mingi nime all ta seisma ja, ja kuna fantaasia inimesel on üpris piiritu, siis neid elukaid ilmus ka uusi ja uusi, nii et osa on kindlasti puhtad võltsingud nagu osa on ilmselt ka sellised, mis tõesti annavad kuidagi ära seletada nii nagu see krokodillilugu või siis see suur angerjas ja nii nagu see kraakeni kalmaar. Aga kahtlemata jääb terve rida selliseid elukaid, kelle kohta ei oska ikkagi mitte midagi öelda. Mulle tuli meelde, et selles metsajärve raamatus, mida ma loen, seal oli veel üks koht, kus need poisid, kes koletist otsivad, hakkasid igasuguste koletiste kummaliste olendite vastu huvi tundma ja läksid raamatukokku. Ja siis nad on raamatukogust leidnud ühe raamatu, kus on juttu sellest, et 1938. aastal püüdsid kalurid Lõuna-Aafrika rannikuvetest senitundmatu kalad. Kalal oli väga tugev soomuskiht ning kolm paari liha, sellisi vihtuimesid ja kala oli 150 sentimeetrit pikk ja kaalus 57 kilogrammi. Kohaliku muuseumi direktor, mis Latimer pöördus konsultatsiooni saamiseks professor Schmidti poole ja õpetlane klassifitseeriks galaviht uimeliseks kalaks. See viht ulmeline kala on siis ikka päriselt olemas. Ja see on päriselt olemas, mul siin piltki teises raamatus just selle viht, kala pilt, et kui tugevad ja võimsad uimetele sellised liha sellised ja teda arvatakse üheks meie kaasaegsete kahepaiksete esivanemaks tähendab tema vahelüli kalade ja kahepaiksete vahele, et tema on see, kes aitas kaladel kahepaikseks saada, ütleme niimoodi, et on tõesti tähelepanu väärne Karalisest arvati, et on 100 miljonit aastat tagasi juba välja surnud, et teda ei tohiks üldse olemas olla. Näed, 38. aastal tõmmati ta sealt meresügavustest välja kõigi loogikareeglite vastaselt temaksus pidanud välja surema, elab seal rahulikult edasi ja on leidnud elupaika, endal seal Aafrika rannikulähedastes vetes ja elab seal paarisaja meetri sügavuses oma, mis tuim kala elu ja on olemas ja kõik, tema nimi on siis Latimeerija teaduslik nimi. Ja ma arvan sa aimad juba ära, miks talle selline nimi pandi? Ja ma ei aimasid ära, aga see on raamatus kirjas. Nimi pandi talle, mis lati Mary auks. Esemis Latimer oli muuseumi direktor? Jah, just. Ja see oli selliseid põnevaid avastusi. Peaks ikka aeg-ajalt leitakse üles loomi, keda arvatakse, et neid ei tohiks olemas olla. Päris suuri loomi võib veel avastamata olla, selle kohta on selle sajandi algusest veel väga ilus näide, mida mulle meeldib alati tuua. See on kaelkirjaku väiksem sugulane, okaapi, kes avastati aastal 1901, aga noh, ta on ikka peaaegu tonni raskune loom, kaelkirjakut lühend on, aga kere on päris võimas, nüüd meie lehmastikud tunduvalt suurem loom. Ja kujutage ette, kui selline suur loom või Aafrika džunglites kuni sajandi alguseni märkamatuks jääda, kus siis ikkagi inimesed päris tihedasti käivad, aga mered on suhtelised. Kus inimesed rohkem neid imelikke ja salapäraseid loomi näinud on, kas maal või merel? Ma arvan küll, et vees Seda ei julge öelda, et vees, sellepärast siin maismaal on nähtud ka igasuguseid sealsamas Aafrikas nähtud. Väidetakse, et on nähtud igasuguseid imelikke loomi, näiteks tähnilist lõvi või karu, keda Aafrikas ja üldse ei elaga mingit hiiglaslikku karu ana Aafrikas nähtud väga paljude inimeste poolt ja ta on palju kurja seal ühes ja teises paigas teinud ja siis mingid eesli suurust kassi on seal nähtud ja mis seal salata, seal Aafrika soistel aladel arvatakse, et seal on nähtud ka suuri sauruse moodi tegelasi, mingeid hiiglaslikke kolme Varbolise jalajälgi, sealt on leitud suurt raginat, võsastikus, kostnud ka eestlaselt imelikke elukaid välja roninud ja sohu kadunud ja seal on nähtud ka lendavaid hiidsisalik ja veel ma ütlen, et on nähtud, aga ega see ei tähenda, et nad tegelikult seal olemas on. Aga sul oli selles raamatus üks pilt, kus oli nagu kaelkirjakuga tiibadega Jah, ta näeb küll nagu tiibadega välja, need tunduvad olevat siiski loivad nii nagu hülgel või mõnel teisel mereelukale. Esikaelkirjak mööda selle joonistuse järgi tundub küll bee kaelkirjaku moodi veel tehniliseks ka tehtud, nii nagu kaelkirjakud on. Ma ei tea, kas ripuvad vetikad suust välja või on tal habeme, tuustasin lõua all, igatahes ta näeb kaunikesti naljakas välja, juuksed püsti nii nagu punkarid. Et igatpidi naljakas, tegelen, aga ma arvan, need ohvitserid, kes teda nägid merest laeva eest välja tõusmas, need ilmselt nii väga naerda ei tahtnud, kui see selline elukas pea nende laeva ees välja pistis ja neid seal üle laeva reelingu põrnitses. Aga kas ta tegi neile midagi halba, võib-olla tegi lihtsalt nalja või oli uudishimulik? Ei, ta ei teinud midagi, ta natuke vaatas neid ja sukeldus vee alla. Aga ohvitser on oma laeva sinna logiraamatusse kirja pannud, et ta sukeldus siis meest umbes 60 meetri kaugusel, aga enne ta oli meid oma suure võimsa peaga, pikkade uimede taoliste kõrvadega ja suurte siniste silmadega hulk aega silmitsenud. Ja siis vaatas sellise kurva näoga meile otsa ja ujus laevast eemale ning sukeldus, nii et ilmselt tal mingeid pahasid kavatsusi olnud, kuid ta lasi oma suuri võime taolisi kõrvu ja ilusaid siniseid silmi vaadata. Küllap need koletised, kui nad olemas on, nad on ilmselt lihtsalt hella südamega Narglikud. Sellepärast neid nähtaga. Väga võimalik, et nad on arglikud, aga väga võimalik, et neid ei nähta ikkagi sellel lihtsal põhjusel, et neid ei ole olemas. Aga noh, ma ei julge nende kohta midagi sellist põhjapanevat öelda, sest kui ma ütlen täna, et neid ei ole olemas, aga näiteks ülehomme keegi kusagil näeb ja, ja tõesti seal on midagi, siis, siis ma olen ju valetanud ja valetada ei ole ilus. Aga huvitav, kas neid nähti rohkem 100 200 aastat tagasi või siis nüüd nähakse neid sama usinasti, nii nagu palju aastaid tagasi? Koletised ilmuvad nagu hooaegade kaupa, mõnel hooajal neid nagu esineb palju, siis nad kaovad jälle mõneks ajaks ära ja siis nad tulevad jälle. Noh, viimastel aegadel pole kuulda olnud, et mõtlesin nii väga oleks nähtud või on huvi nende vastu langenud põnevamaid asju maailmas või reostus merre sattunud, hävitab nad ära, et me ei tea, mis põhjus on, aga viimasel pole neid nähtud. Aga näiteks selle sajandi algusest kuni kolmekümnendat aastat. Tei. Nähti neid päris palju, siis möödunud sajandi keskel nähti neid koletisi päris palju ja keskajast pärineb väga palju kirjeldusi Konrad keesner, kelle raamatutest me oleme aeg-ajalt oma saadetes jälle rääkinud. Tema üks raamat On lausa pühendatud neile igasugustele koletistele ja seal on kõige fantastilisemaid elukaid, mis üldse ette võib. Kujud. Mina arvan, et see on nii nagu lastel nende igasuguste kollide ja ja Krõllidega, kes seal akna taga kolistavad ja mõnikord voodi alt piiluvad, kui toas pime on metsa lähed, siis meie metsades päris kohutavaid loomi näha, sest et kui on pime, krõbiseb ja siis tuleb ja tundub, et on vähemalt üheksakorruselise maja suurune. Aga kui siis lähemalt uurida ja taskulamp põlema panna, siis selgub, et hiir ajas oma hiire asju või oli öökull lendas üle või vares soputas puuoksa pääl tiibu, nii et noh ma arvan, et väga paljud meie metsade koletised vähemalt on küll puhtalt meie endi välja mõeldud ja kui me siis hakkame mõtlema, et seal keegi peaks ikka olema, siis natukese aja pärast ta juba hakkab väga olemagi seal ja siis ta juba peaaegu et väga ongi seal ja siis me ei julge enam temast mööda minnes, ta on nii väga seal juba olemas, et enam rohkem olla ei saagi. Aga nojah, aga ma ütlen, et kui siis taskulamp põlema panna, siis seal seal ei ole midagi muud, kui vana känd istub vares seal oksa peal on pahane, natukene talle valgust silma lastakse ja ta ei saa rahulikult magada. Aga kui ei pane taskulampi põlema, siis koll olemas? Nojah, ja siis võib kasvõi tunni aja pärast juba kodus rääkida, mis hirmsaid elukaid kõik siin maja taga metsas peidus on. Teinekord aitab võib-olla tõesti kolli vastu võitlemiseks lambi tule põlema panemisest ja siis selgub asja tõeline olemus. Ma tahtsin veel küsida sellist asja, et kas mõnda sorti elukaid on täheldatud ka lendamas või õhk selleks liiga läbipaistev. On nähtud küll, ma juba ütlesin nende lendsisalike kohta, et Aafrikas on neid tähele pandud ja, ja tegelikult üks lendav sisalik draakon on ka päris olemas, Kagu-Aasia metsades elab üks isalikes kannabki ametlikult kohe nimetust lendav droon, kontraakovoolatusen, tema ladinakeelne nimi ja tema ronib puult puule siis, kui tal on vaja naaberpuu otsa minna, planeerib teise puu peale, maandub puutüvele ja on päris lendab, aga ta vaevalt 50 sentimeetrit pikk, niiet kaunikesti mannetu draakon ja vaevalt et ta kedagi oluliselt Ehmatada suudaks, aga kuidas lumeinimesega loodan? Nemad on või ei ole? No ma arvan, et nendest on põnevam rääkida siis kui me toome ka kohe konkreetsed näited, kus või kes või mida näinud on. Aga see on juba nii pikk teema, sellest me räägime kunagi edasi. Nüüd me võiks rääkida millestki sellisest, mis on kindlasti olemas olnud noh, millest on aastaarvud teada. Bioloogia ajalugu. Nojah, sellistest asjadest, mis nüüd päris kindlasti toimunud on, on tegelikult lihtsam natukene rääkida. Mõnele tundub küll, et sellistest asjadest, mida ei ole, et on palju lihtsam rääkida, sest mõtle välja, küll ta tuleb, aga välja mõtle, mis asi on päris raske. Proovige ise mingi elukas niimoodi välja mõelda, et keegi teine teda uskuma kajaks võtab palju rohkem aega kui raamatust mõne päris olemasoleva eluka kohta midagi lugeda, nii et räägime parem ajaloost ja see on päris kindlasti olemas olnud ja eelmisel korral me jäime 18. sajandi keskpaika. Ja aastal 1758 avati Prantsusmaal versais botaanikaaed, kus siis esmakordselt kasutati taimede paigutamiseks sellist süstemaatilist printsiipi, mida tänapäeval kasutavad suurem osa botaanikaaeda, seal nad on siis kenasti klasside, seltside ja sugukondade kaupa paigutatud ja on kergüles leidude sugulased, taimed kõik on üksteise kõrval kenasti kasvamas, neid on hea võrrelda. Aga esmakordselt, senine printsiip võeti kasutusele umbes 200 aastat tagasi, 1750 8761. aastal tehti jälle üks botaaniline töö sakslane, kes töötas Peterburi akadeemia juures Joseph kool. Reuter avaldas oma katsete tulemused, kus ta proovisin erinevaid taimi omavahel ristata. Ja ta kasvatas üles selliseid hübriidid, millel olid tunnuseid nii isa, taimede kui emataimele. Tunnustan mõlema vanem taimetunnused, nagu uus välimus, ilmus nendel taimedel natuke oli midagi isalt, midagi emalt ja selliseid katseid enne teda keegi polnud teinud ja sellist pärandumist polnud keegi varem uurinud. Veel sajand hiljem ilmusid Kuulsa geneetiku Mendeli tööd, õieti geneetika rajaja Mendeli tööd, kes sedasama probleemi väga põhjalikult ette võttis ja läbi uuris. 1760. aastal tehti veel kord üks katse-line järgselt luua taimede loomulik süsteem aga see eriti olulised line süsteemist parem ei olnud ja need taimede klassifitseerimise proove või katseid on tehtud üpris palju, aga päris õiget süsteemi pole tänapäevani kätte saadud, ikka natuke jälle muudetakse ja parandatakse ja see on selline igavesti muutuv ala botaanikas igavesti põnev ala tegelikult nii et kui keegi tahab tõeliselt põneva botaanilise haruga tegelema hakata, siis hakake uurima. Taimede süstemaatika. Aga enne rääkisime koletistest ja kõik koletised oleks nagu loomad. Kas taimede hulgas on ka midagi taolist? See koletisi nimetasin tõesti natukene tinglik, me oleme teatud elukaid hakanud nimetama koletisteks. See ei pruugi olla. Mõni ütleb näiteks krokodilli koletis, noh, ta ei ole koletis või mõni madu on koletis, temaga ei ole seda madu, võtan krokodill. Ja taimede hulgas muidugi on kirjeldatud ka igasuguseid taimi. Ma tean sajandi alguse Peterburi akadeemia üks väljaanne kirjeldas täie tõsimeelsusega inimsööjaid Lilli Aafrika metsades kägistajaid Lillige, siis haarad inimese kinni, söövad ta praktiliselt ära. Tegelikkuses sellised ei ole. On küll olemas putuktoidulised taimed või paremal juhul võib-olla suudab mõni ära süüa hiire suuruse loomakese mõni taim, aga selliseid inimsööjaid ei ole, aga kirjeldatud taolise on küll või on näiteks olemas kägistaja viigipuu, tõesti surmab teisi puid, ta kägistab nad lihtsalt surnuks. Aga kas ta nüüd sellepärast koletis on, temal on lihtsalt selline kasvuviis. Ja see teda siis koletiseks üldi. Nojah, ja ajaloost läks sealt leiutasin koletiste põnev teemad kunagi selle juurde ka veel tagasi tulema, mingeid uusi fakte jälle selgub mõni laps näiteks meile mõne põneva küsimuse saadab, aga täna meil hakkab saateaeg otsa saama. Jah, aga nädala pärast kohtume raadio kaudu teiegi jälle ja kuulete vastuseid oma küsimustele. Meie aadress on ikka Tallinn 200 100, Lomonossovi 21 lasteraadiosiilile. Ja kui mõnel lapsel tuleb meelde soovitada mõnda head raamatut koletistest võiks küll soovitada mulle, et mina teile ühe soovitasin. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
