Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad, kena kevadet kõigile. Tere jälle. Ja täna vastame teie küsimustele ja anname vastused nendele küsimustele, mida meie ise teie käest küsisime. Saate lõpus räägime teile ka veel maapäevast. Meil on täna tammekännujaan ka siin taastus läbi, et meile head kevadet soovida. Praegu ta loeb ühte juttu seal sellepärast, et lapsed on oma kirjades palunud, et meil saates ikka muinasjutte loetakse. Ja näiteks Tallinna poiss Tanel murume palub, et võiksime ikka iga saate lõpus ühe muinasjutu jutustada, aga kuna tammekännujaan on siin, siis palumete jutustaks selle muinasjutu kohe. Tere, lapsed, ka, kevad on juba täies hoos ja tihtilugu lapsed tunnevad huvi, et kuidas linnud küll oskavad pesa ehitada, kes neid õpetab. Ja selle kohta on üks tore hiina muinasjutt. Ja see kõlab siis nii. Kord kutsus fööniks linnud kokku, et õpetada neid pesa ehitama. Fööniks on lindude kuningas, tema juurde tulid pääsuke. Kõrbukas, öökull ja kana fööniks kõneles. Igal linnul peab pesa olema, aga pesa ehitamist pole kerge õppida. Selleks on tarvis kannatlikkust, muidu ei tule midagi välja. Ei ta jõudnud veel oma jutu lõpetada, kui kana juba nokka pühkima hakkas ja sinnasamasse magama jäi, ei kuulnud fööniksi kõrvukas öökull, vaid jõllitas talle oma kollaseid silmi ja mõtles, et eks siin on liiga kirjud suled ning liiga õrn hääl. Kas niisugune iludus oskab midagi õpetada? Asjata vedasin end siia ning öökull hakkas naeru lagistama. Tahavad ju alati, kui neile mõni asi ei meeldi ja lendas minema. Fööniks aga jätkas. Enne kui pesa ehitada, tuleb mõtelda, kuhu see ehitada. Kõige parem on valida puu otsas kolmeharuline oks. Seda kuuldes lausus kanakull lendamisi. Selgub, et see on päris lihtne kolmeharulise oksjon nii palju kui tahad. Minul on juba selge, mis asi see pesa on, kanakulli tiivad laiali ja lendas ära. Aga fööniks, lindude kuningas aina kõneles, siis tuleb otsida raagi, painutada need nokka ja jala abil looka ning laduda üksteise peale. Vares kuulas selle kohani ja raksatas siis ka. Kui asja tuum on tugevas nokas ja osavalt haaravates küntes siis saan mina toreda pesa rohkemal teada pole tarviski. Ja veel kord Kraksatades lendast aera, aga sõnnik seletas edasi. Pesa ei tarvitse ehitada tingimata Haralisele oksale, veel parem on see teha katuseräästa alla, kuhu ei saa kallale ei vihm ega lumi. Varblane otse virgus. See on hea, lendan kohe linna, enne kui teised linnud kohad rästa alla võtta jõuavad. Ja tal hakkas minekuga nii kiire, et unustas isegi hüvastijätuks Sirtsuda. Aga fööniks ei olnud veel lõpetanud. Pärast seda, kui koht on leitud ja raudpaigale pandud tuleb noka vahelt savi tuua ja praod hästi kinni mätsida, siis pesa seestpoolt vooderda, kuivanud rohukõrte ja sulgedega. Ja ongi teie eluruum valmis. Fööniks vaikis. Väike pääsuke, kes tema jutu lõpuni oli kuulanud, tänas lindude kuningat viisakalt ja lendas ära minema, lendas ka fööniks maha, jäi ainult rahulikult magav kana. Mõne aja pärast, kas nägijat tema kõrval kedagi ei ole ja ütles. Kopp, mis olen veidi tukkunud. Aga tõesti oli see parem kui tühist loba kuulata. Ega vanasõna asjata ütle. Kui fööniks kõrrel istub, teeb ta seda halvemini kui kana. Mida ta siis mulle nüüd nii väga olekski võinud lõpetada, mõtles kana. Ning ta läks kaagutades oma teed. Seepärast ei oskagi kana tänapäevani omale pesa teha, vaid elab ikka inimese ehitatud kana kuurides. Pesa tegema pole õppinud ka öökull. Päeval tukub ta puuõõnes, öösel istub oksal ja lagistab naerda. Naerda lagistab ta sellepärast, et ta millegiga maailmas rahul ei ole. Kanakull leidis suurel puul jämeda Haralise oksa ja seadis ennast seal nii hädapäraselt sisse. Varastab endale küll pesa, kuid pesas on jämedad rautholknevad sellest igale poole välja, tuul puhub läbi, vihm peksab ülevalt. Varblane elab katuseräästa all tühimikudes. Üksnes pääsukene, kes tähelepanelikult ja kannatlikult kuulas ära kõik, mis fööniks kõneles, oskab tõeliselt ilusat pesa ehitada pääsukese pesa pealt mätsitud saviga, seest vooderdatud kuivadel rohukõrte ja pehmete sulgedega. Tema ei karda ei vihma ega tuult ning ta poegadel on alati soe ja hubane. Selline oli see lindude pesa ehitamise, hiina muinasjutt. Tjumetsid otsiga toksisid neid pesakastide kukkuja. Teie oskate pesakastide? No ma arvan, et iga linnud selle üle küll ei rõõmustaks, vist. Jah, kui pesakastid savil kukuks Madsaldatud vaevalt et nad sinna sisse läheksid, seal ei tööta. Õpetlik muinasjutt, mida Tammega Joan meile luges, enam-vähem tõepärane ka, sest nende pesade peale mõtleme, millest siin juttu oli siis tõesti pääsuke nendest pesategijatest kõige osavam meister ainult seal vaesele kanale natukene ülekohut tehtud, sest ega demoni juhm ei olegi nagu pealt paistab, inimene on temale ette-taha kõik ära teinud. Kanal on kadunud, vajadus seda pesa ise ehitada, aga aga need kanalisest, kes metsas on Nemad ikka mingisuguse pesa teevad valmis küll, nii et ollakse kana nüüd saatuse hooleks jäetud, elaks metsas edasi, siis ta ikka midagi oskaks teha küll. Georgil on ühes raamatus päris pesapilt lindude pesa tegemise oskus, kunst. Mina ütleks, et see on päris Kunsku erinevatel lindudel väga erinev. Ja see sõltub sellest, kus nad siis parajasti elavad. Näiteks olete kuulnud kindlasti nendest linnusaartest põhja jäämere kaljusaatest, kus suurt midagi ei kasva, ei meres taimi ei kalda peal taimi ja seal ei ole pesa materjali ausalt öeldes kusagilt võtta, siis sealsed pesad näevad välja nii, et palja kivi peale munetakse munad ja ongi kogu pesa. Kusjuures selleks, et need munad alla ei veereks, siis on nad eriti koonusekujulised, nii et nad, kui nad veerema hakkasid, nad hakkavad veerema ümber oma telje ja ei pudene kalju karniisilt vette. Aga kui me tuleme natuke nüüd siia lõuna poole edasi siinsetel aladel, näiteks merelinnud mere ääres elutsevad lindudega nemadki, eriti osavad pesameistrid ei ole. Ja kajakad nemad teevad sellise lohukese maa sisse, siblivad seal natukene kõhuga vastu maad jalgadega aitavad ja siis nii kaugele, kui saad pesapaigast nokk ulatub korjad kõrrekese ka panevad külje alla ja ongi kogu pesa, mõned kurvitselised näiteks teevad samasuguse pesaga vooderdavad siis selle, kas siis kivikestega kunstipäraselt või meri karbikestega munadel oleks paik, kus olla päris vastu maad, ei oleks siis osa veelinde näiteks mitmesugused pardid ei ehita ka eriti uhked pesa väljastpoolt, aga kuna neil on palju udusulgi, siis nende udusulgedega nad vooderdad selle pesa kenasti ära, munevad sinna munad ja nende udusulgedega munad pärast hea kinni katta. Niiviisi nad ära ei jahtuks, siis kui part parajasti hauduma ei ole. No luik seal kõrval, tema vooderdad ka päris kenasti näiteks kühmnokk luik, aga seal pesamaterjali teeb ta, niiet ta kuhjub enda alla just nii kaugele, kus kael tal ulatub tirida siis veest veetaimi, mätsib neid sinna ja kole mudakuhila moodi luigepesa välja. Kuna ta pesitseb veel nii piiri peal, et vesi võib ühtepuhku seda pesa üle ujutada, siis ta kogu aeg kohendab seda. Taseme tõusule on mõnel korral täheldatud, et vot need pesad võivad olla kuni meetri kõrgused kuhilad. No ja kui kuhilatest juba jutt tuli, siis flamingopesad on lausa uhked savikuhilad, nii et ma olen tihtipeale mõelnud ise, kuidas vaene flamingo üldse sellise kuhi otsestada muna haududa saab. Pesas on, aga juu tema siis saab? Neid pessi igasuguseid, noh, võtame kasvõi varesepesa, mida me kõik näinud oleme, mis siin muinasjutus ilusti kirjeldatud sai. Aga näiteks hallvareste omaette pesa üksipäini pesitseb, rong pesitseb vareslastest üksipäini aga künnivaresed, nemad millegipärast teevad omad pesad kõik kokku pesitsevad kolooniates ju see annab siis neile sellise turvalise molu. Aga hakk, demon hoopis kummaline, tema on kolinud Rabuudunud pesitsema ja tema ei tee üldse sellist uhket risupesa, nagu teised varesed teevad ja tihtipeale läheb pesitsema ka korstnasse või kuhugi sellisesse inimese poolt rajatud paikadesse siis pääsukesi seal räästa all me kõik oleme näinud, räästapääsukesed teevad räästa alla suitsupääsukese, meie rahvuslind, tema teeb jälle ruumidesse sisse pesa, kuigi see pesaehituse stiil enam-vähem on neil sarnane. Aga kummalise pesaga saab hakkama Kagu-Aasias elutsevat Pääsuke Salangaan nimelt, tema ei kasuta oma sülge mitte selleks, et pesa kokku kleepida, vaid lausa eritab seda sülge nii ohtralt, et teeb ainult hüljestele pesa. Ja need on seal Hiinamaal ja tais eriti hinnatud toiduks ja kuna need pääsukesed ilmselt on ajapikku ära õppinud inimene neid pesi, himutseb jah, tahab ära süües, ta teeb nüüd pesad väga raskesti ligipääsetavatesse koobastesse, seal Tais on näiteks terve hulk inimesi, kes elatavad ennast selles, et nad eluga riskides ronivad sinna lausa ligipääsmatusse koobastesse korjavad sealt pääsukese pesi ja müüvad neid siis Hiinas on terved dünastiat, kes tahavad ennast ainult sellest pääsukese pesade korjamisest ja ja nende müügist siis olen kunagi ühes filmis näinud, see on äraütlemata ohtlik tegevus. Minu meelest on üks raskemaid elukutseid üldse siin maailmas, aga neid pääsukesi tõesti on nii palju, et ega need inimesed oluliselt ei suuda nende arvukust pesade korjamisega vähendada küll. Kas need inimesed Hiinas söövad siis pesi või mune, ikka söövad, pesi pääsukese pesi, mitte pääsukese mune ja korjavad just need pesad, nendes keedetakse erilisi roogasid, püüd väga maitsvad olema. Aga mina see pesa ise olen näinud. Ta meenutab natuke Serantiin tarretist või midagi taolist, tardunud želatiini massi. Ja ma küll ei taha uskuda, et ta nüüd mingi eriline maiusroog võiks olla, aga noh, kõigil on teadega maitse üle ei vaielda. No siis kummalised pesad on veel sellised, mida kaevatakse maa sisse, nagu te teate, kõik kaldapääsukesed ja jäälinnud kaevata umbes meetri pikkused torud, sinna maa sisse pesitsevad seal maapinna õõnsustesse. Väiksemad linnud ehitavad juba päris kunstipäraseid, pesid metsvindi pesadega, te olete kõik näinud, see tehakse siis puutüve ja oksa sellise piiri peale ja vaadatakse väljastpoolt samblikke ka seest jõhvide udusulgedega, sellise pesa ehitamine on tõeline kunsttükk. Aga üks uhkemaid pesi, mida siin Eestimaa peal leida võib näha, võib, on kindlasti sabatihase pesa seal selline väike pallike, mis on rohukõrtest tehtud Pealt poolt sambla, samblike maskeeritud ja seest veel umbes 2000 sulega vooderdatud. Nii et üks sabatihasepaar kulutab pesa ehitamisele umbes kolm nädalat. Ja vot siin ongi selline õnnetus, et kui nendel juhtub nüüd pesitsemistega midagi, näiteks pesa läheb katki või keegi rüüstab selle pesa ära, siis nemad enam selle suve jooksul teist pesa ehitada jõua kajaka selles suhtes on seal lihtne. Ma olen nii, et keegi sööb need munad ära. Uut lohku sätitama ja nädala pärast on uuesti kolm muna seal pesas ja ta hakkab rahulikult neid edasi hauduma. Aga sabatihase pesitsemine võib lõppeda nii, et need munad saavad hukka ja rohkem ta selle suve jooksul muneda ei saanud. Aga missugune maailma kõige uhkem pesa võiks olla? Ma arvan, et see võiks olla jaanalinnupesa. Jaanalinnul on nii uhked munad ise, nii suur. Jaanalinnupesa on lohuke liiva sees, nii et kui seda uhkeks nimed, mune on seal küll palju, sest munevad mitu emalindu ühte lohku ja siis tihtipeale jäetakse vaene isalind üksipäini sinna selle munakuhila otsa hauduma. Nii et ta ei mahu tihtipeale kõikidele munadele. Pealegi osa jääb külje alt välja, ta vaesekene üpris hädas. Aga minu meelest kõige uhkemad pesad teevad kangurlinnud. No ütleme nii, nad koovad koos suure vaipa, mis on kinni igalt poolt, väikesed lennuavad on seal vaiba sees. Ja seal vaipa sees pesitseb 10 või paarkümmend või isegi paarsada lindu koos igalühel oma taskuke selle suure vaipa sees. Ja see on tõesti uhke pesa. On see seinavaip või põrandavaip, on ta puude küljes keset muru või ripub kuskil. Ta ripub puu otsas, et tinglikult võiks öelda, et on seinavaip õieti puuvaip ja tihtipeale võib-olla seal läheduses puu otsas veel uhke pesa, millel teeb vasarpeas on selline suure nokaga lind, kes elab Aafrikas ja teemadel, sellise nagu väikse onni või lehtla sinna läheb hästi varjatud sissepääs, igal aastal leidub uued võim, Sonny, nüüd selle peale kulutab ta jälle kõvasti aega ka siis on pojad ja munad hästi kaitstud, kagu see pesa lõpuks valmis on. Ja millest ma veel tahaksin rääkida, minu meelest. Väga uhked ja armsad sealjuures on koolibri pesad, nad tihtipeale on ainult veidikese suuremad, kui sõrmkübarad kolib redise köietillukesed, mõned neist kimalase suurused linnud. Ja noh, need ei saagi siis väga suures pesas pesitseda. Nii et need on väga huvitavad. Ja siis on veel mõned troopilised linnud, kes ehitavad pesa ka umbes sellise tillukese sõrmkübarasuurused, nii et sinna täpselt või vaevalt vaevalt mahub üks muna sisse. Ja siis selleks, et seda muna haududa, istud oksa peal ja osaliselt siis saavad ainult selle pesa sinna külje alla sätitada, seda muna välja haududa. Vesi on igasuguseid ja eriskummalisi, aga ma arvan, et me ei jõua nendest kõigist ära rääkida. Mida maailmas põnevat leida. Nii et kui teil küsimusi tekib, siis palun kirjutage. Enne kui me laste kirju nüüd edasi lugema hakkama, kuulaksime vainurästa laulu, tema on praegu juba täies lauluhoos ja kui te nüüd raadiost kuulates võib-olla tunnetega looduses hõlpsamini tema laulu ära Me palusime, et kui te mahti saate, siis kirjutage oma tähelepanekutest ja vaata siilipoiss. Päris palju tähelepanekuid on kirja pannud Jaanus Jõekallas, kes elab Märjamaa lähedal. Ja Jaanson oma kirja kirjutanud 29. märtsil. Jaanus kirjutab meil nii, et ma elan Märjamaa lähedal Järta talus. Meie maja asub metsa, siis kodus olles olen ma üksinda, mul puudub tegevus. Võib-olla sellest on mul tekkinudki suur huvi looduse vastu, eriti lindude vastu. Ja ma teen ka ilmavaatlusi tahaksingi saata teile oma märtsikuuvaatused. Üheksandal märtsil olid sipelgad pesast väljas. 16. märtsil kuulis musträsta laulu ja nägi teda. Seitsmeteistkümnendal märtsil märkas, et lumikellukesed õitsevad. 19. märtsil. Kuulis lõokese laulu ja 26. märtsil kuulis vindi häälitsusi. 29. märtsil. Selle päeva kohta on Jaanus kirjutanud. Oli väga soe, päike paistis terve päeva. 29. märtsil nägi alusliblikaid, vist olid need koerliblikad. Ja ta kuulis isegi linavastiku häälitsust ja päikesepaistel nägi sisaliku. Veel nägi oma silmaga vinti. Siis nägi laulurestast ja õhtul lendas õhus hulgaliselt sääski. Jaanus lõpetab oma kirja, nii et ma kirjutan teile alles esimest korda. Aitäh, Jaanus, sa kirjutasid sa tõesti hoolega ringi vaadanud ja südamega kõik kenasti kirja pannud. Ja nüüd, kui see kevade edasi edeneb, siis need vaatlused lähevad aina põnevamaks. Iga päev tuleb aina uusi uusi huvitavaid asju juurde, nii et peab sulle hästi palju jõudu soovima, et sa jõuaksid kõike märgata ja üles kirjutada. Pika kirja on meil jälle. Parksepa keskkooli viienda b klassi laps. Siin on neil kõigepealt vastused meie küsimustele, neist me veel räägime ja siis on ühel leheküljel ja veel nipet-näpet. Ja siin nad kirjutavad, et tähistasid loodussõprade ringiga kevade algust. Lõokesepäevana teise B-klassi lapsed esinesid muusikalis-sõnalise ettekandega lõoke siis oli viktoriin, mängud ja matk tere, kevad, seega õppisid siis tänavu põhjalikumalt tundma ühte kevadekuulutajat põldlõokest edasi kirjutatud, niiet. Põldlõoke saabus tänavu meie kodukohta juba seitsmeteistkümnendal märtsil sammu paraku jõudis ta meile ka 1982. ja 1983. aastal, kuid 1986. aastal jõudis ta alles 19. aprillil Meie kodukanti. Nõnda näitavad laste vaatlusandmed. Ja siit kirjastan kohe ilusti näha, kui tore on see, kui need vaatlusi on pidevalt tehtud, siis on kohe millegiga võrrelda ja saab selgeks, et ega need aastad nii vennad ei ole nii nagu vanasõnagi ütleb. Seal võru kandis maitsesid nad vahtramahla 21. märtsil ja lumikellukesed ja märtsikellukesi puhkesid õitsele. 14. märtsil. Ja siis on nad saatnud meile veel ühe väikese muistendi lõokese muna kohta. Lõokese muna ülemisest poolest tekkis taevas alumisest maamunavalgest sai päike kollasest kuu muust osast tähed ja sellest siis lõoke püüdvadki lauldes tõusta kõrgele taeva alla ja sealt helisevad laulu kallata üle põldude väljade. Kuni päikesel on sära ja õhul soojust. Oleks tore, kui te leiaksite veel selliseid loodusega seotud muistendeid ja lugusid ja meile saadaksite siis me loeme neid jälle ette ja, ja ma usun teistelegi õpetlik kuulata ja nendele natukene mõtiskleda, miks sellised lood tekkinud. Jah, aga kes pole veel näiteks loodusvaatlustega algust teinud, siis ega praegu pole sugugi hilja, sest et iga päev on kindlasti midagi sinna märkmikusse kirja panna. Aga nüüd on meil siin veel kirjad, kus on vastatud meie stepisaates antud küsimustele vastanud Märt kuus, Alo Särg marjamos, Laura Kolk, Tanel kuti parksepa lapsed ja veel mõned teised. Küsisime teie käest, kuidas kutsutakse stepituult. Stepituult nimetatakse tõepoolest Suhhoveiks ehk põuatuuleks nagu lapsed on õigesti vastanud. Teine küsimus puudutas hobust, kes seal kunagi stepis väga laialt levinud oli. Ja see hobune on tuntud pruse valski hobuse nime all kuulus vene maadeuurija Nikolai valske, tema järgi on nimetatud hobune ja tänapäevaks on see hobune minu teada loodusest täielikult kadunud. Vähemalt ei ole viimase paarikümne aasta otsingud tulemusi andnud. Ja nüüd on need loomi võimalik näha ainult loomaaedades ka siinsamas Tallinna loomaaias ja Märt kuus on meile saatnud sellise sõnumi, et esimese jaanuari seisuga 1987 elas loomaaedades ja aedikutes 723 pruse valski hobust. Ma usun, et tänapäeval on see arv enam-vähem ligilähedane, võib-olla natukene on neid juurde tulnud, aga mitte olulisel määral. Ja siin on kirjutatud pidarpanist, ka selle võib õigeks lugeda ka nende hobuste karjad. Sind stepis tõesti ringi liikusid, aga need hobused on tänaseks hävinud. Aitäh kõigile lastele, kes meile vastanud. Küsimusi olete meile päris palju saatnud, aga olge kannatlikud, küll neile ka vastuseid saada. Tehke ta enam rohkem küsimustele vastata ei jõua, sest meil on vaja rääkida veel maapäevast päevast, mis õige pea tulekul ja. Ja me sõidame siili poisiga sinna maapäevale ka siis kuulete, mis seal toimus. Aga nüüd räägib teile, mis maapäev niisugune üldse on, akadeemik Jüri Martin. Maapäev sai alguse 21 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides, algatajateks olid California loodusteadlased. Maapäeva põhieesmärk oli selles, et keskkooliõpilaste kui ka üliõpilaste ja ka üldsuse tähelepanu pöörata sellele, mis toimub nende ümber looduses. Millises seisundis loodus on, kus on inimtegevus ükskõik milline, kas tööstus või põllumajandus või ka päris tavaline igav Päevase elutegevuse toimetamiste tagajärjed loodust on kahjustanud ja mis põhjused on ja kuidas sellest kui midagi väga viltu on, kuidas sellest üle saaks? Praegusel ajal me räägime väga tihti sellest keskkonnaprobleemidest, looduskaitsest, keskkonnakaitsest ja võib-olla isegi liiga palju, juba. Ära hakkab tüütama, et uudist sealkandis enam midagi ei ole. Aga tollel ajal oli niisuguse rohelise mõtteviisi tekkimise alguse aeg. Enne neid aegu olid teadlased, kes tundsid muret, kes teadsid täpselt, mis on juhtunud, millised looma- või taimeliigid on kusagilt kadunud ja mis neid ohustab, aga rahvale üldiselt oli see kuidagi nagu ükskõik kui see just et inimest päris otse ei puudutanud, ütleme kui te näiteks elasite mõne hirmsa tossova korstna kõrval lausa ja akent lahti teha ei saanud või teie õues hävisid ära lilled ja muru läks kollaseks seal miskipärast ja nõnda edasi. Vot siis inimesed nagu ei tundnud suurt huvi selle vastu, mis tema kodust veidi kaugemal oli, aga ometigi 70.-te aastate alguseks sai ikka üsna selgeks, et kogu see heaolu, milles me oleme, televiisorid, autod, soe vesi ja nõnda edasi, et kõik see midagi maksab, see ei tule iseendast kusagilt ja kõik see, mida me iga päev kasutame, kõik meie asjad, mis meid ümbritsevad ja mida me tahaks, et nad meil oleks kõik, see tuleb lõppkokkuvõttes loodusest neid loodusvarasid, mille arvel me nii-öelda nagu elame praegu, et neid ei olegi nii väga palju, neid on ikka parasjagu ja rohkem neid kusagilt juurde ei tule ja seetõttu on neid kasutada vaja väga mõistlikult, et me midagi ülearu ära ei viskaks, see on asja üks külg ja teine, et me ei mürgitaks, ei rikuks loodust. Tundub, et seda loodust on siin maamunal küll kole palju, et see maakera on hirmus suur ja Keila jätkub. Aga ei jätku sugugi. Noh, tänapäeval me teame tõesti, et ei jätku juba kaevus vesi enam juua ei kõlba, siis tähendab midagi on ikka väga viltu läinud. Tollel ajal see asi nii hull ei olnud, aga, aga märgid juba olid, et midagi nii võib juhtuda. Seepärast leiti, et on väga vaja niisuguseid üritusi, kus inimesed saaksid ühest küljest teada, mis toimub ja teisest küljest ka saaksid ise kaasa rääkida, kaasa aidata sellele et, et midagi hullemaks ei läheks. Laste käes on tulevik, see on niisugune küll õõnes ütlemine, võib-olla lapsed on veel väikesed ja ise päris hästi ei mõista seda, et nemad on ju need tulevased täiskasvanud ei lähe kuigi palju aega mööda, kui hakkavad otsustama seda, kuidas elada ja mida teha. Meie asemele tulevad tänased lapsed. Muidugi, lapsed ei saa tööstust ümber teha ja ei saa kaevandusi kinni panna või avada neid uuesti ja kõike, seda aga saavad oma koduümbrust tundma õppida, see on esimene asi. Inimene saab mõelda ainult siis, kui ta teab midagi, kui ta ei tea, siis ei saa kuidagiviisi mõelda, ei ole millegiga mõeldud. See tundub nii lihtne, kodu on siinsamas ja ümbrus on ka kogu aeg olemas. Tahetakse ikka mingit sellist suurt ja põnevat ülesalla. Suured ja põnevad ülesanded seisavad kooslus väikestest igapäevastest tegemistest, sest noh, eks neid paraade ole peetud ju siin ka küllalt palju suuri üleskutseid tehtud ja ega see tulemus on olnud üsna lahja, aga neid on ka vaja. Loomulikult, ja maapäev ongi üheks niisuguseks tavaks, kus kutsume üles kõiki mõtlema eeskätt oma koduümbrusele. Ei oleks näiteks Metno küll see on nüüd minu maja õu mis teispool planku annet või aeda, et see pole minu asi, viskama oma prahi üle üle aia ja et sellega on kõik korras, ei ole. Seal ei pruugi olla naabrimeest, kes pahandama hakkab, kui ta näiteks oma katkised mänguasjad viskate üle plangu naabri õue. See võib olla küll mets, aga ei ole ju saladus, kui suurtemate või ka vähemate linnade ümber metsas käite siis iga teise põõsa taga mingi prahihunnik. Tähendab, see rikub loodust ja ilma looduseta inimene hakkama kuidagiviisi ei saa, tema on ikkagi looduse osa, olgugi et ta noh, natukene targem kui ütleme konn mätta otsas, aga teisest küljest sõltub tema kogu sellest looduse heaolust täpselt sama palju kui see konn. Kui meil ikkagi ei ole puhast õhku ja puhast vett, ega see tarkus ka palju ei aita, siis on ikka juba asjad sassis, kui niimoodi on, ja paraku ta tihti nii on. Tähendab, me lihtsalt ei mõtle oma tegude tagajärgedele kas või seda, kui viskame mingisuguse plastikkotti või, või, või plastikmänguasja kusagile põõsa alla, see jääb sinna kümneteks aastateks. Aga kui neid vihkajaid on, on mitusada, siis ongi prahihunnik valmis. Ja kui need on iga natukese maa tagant pudeleid ja, ja konservikarpe ja nõnda edasi, no siis me lihtsalt risustama oma looduse ja, ja loodus ei saa areneda oma normaalset teed. Probleeme ja küsimusi on väga palju, millest tasub mõelda, mille üle tasub aru pidada. Maapäev on üks päev, kus mõelda, tasuks hankida ka uut ja uusi teadmisi sest ma veel kord ütlen, kui teadmisi ei ole ka, siis mõelda ka ei saa ja rääkimata tegutsemisest tähendab tegutseda võib, aga võid tegutseda rumalasti ja seda me ju ei taha. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
