Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad, tere. Tere, minu poolt ka, täname kõiki lapsi, kes on meile saatnud südamlikke uue aasta soove. Ma olen täiesti veendunud, et kuna meil on tulnud nii palju häid soove, siis meil tuleb üks igavesti hea aastaga. Ja ma arvan, et et kõigil teistel tuleb ka hea aasta. Täna räägime natuke teie vastustest küsimustele olete saatnud, mõnel kindlasti on juba jäänud mulje, et me muudkui küsime, küsime teie käest, aga ei ühtegi märget selle kohta, kas vastus, mille te meile saatsite, oli õige või vale ja täname, siis parandame ennast hakkama teie kirjadest kohe rääkima. Siis, kui oli juttu Gröönimaast küsisime teilt, kui palju pingviine elab Gröönimaal. Selle küsimuse kohta on meile tulnud näiteks selline kivi selle kirja kirjutanud Eeva tallinlaste, ta kirjutab, nii. Ühes saates ütlesite, et vaja kaart Gröönimaakoha pealt lahti teha. Ehk siis tegingi kaardi ettenähtud kohast lahti ja kuulasin tähelepanelikult ja vastasin küsimustele. Ühtki pingviini ei ela Arktikas egoga Gröönimaal sellepärast et pingviinid elavad ainult lõunapoolusel ehk Antarktikas. Ja niimoodi on vastanud enamus lapsi meile kirjutanud ja see on muidugi õige vastusega ja see on loomulikult õige, sest pingviinid on Antarktika ja selle ümbruse saarte linnud, mõned liigid elavad ka Lõuna-Austraalias või Lõuna-Ameerikas ja mõned isegi Lõuna-Aafrikasse. Natuke üllatav kuulda, et pingviin Aafrikas olla, aga nii see paraku on, jah. Aga kõige rohkem neid Antarktikas ja selle ümbruses ja pingviinide elu kohta kirjutab Madis Kipper niimoodi, et nad elavad seal suurte kolooniatena, kus on kuni 600000 lindu koos. Ja, ja kes filmidest on juhtunud nägema neid suuri kolooniaid, sellel võib esmapilgul tunduda, et küll seal on üks igavene segadus, muudkui nad Tatsovot ringi, astuvad üksteisele jala peale, vehivad nokka tiibadega ja ja üleüldse nad ei saa millestki aru, on rumalad ja seal on üks tohuvabohu selles pingviinikolooniast, aga tegelikult teadlasest, kes on asja uurinud, need väidavad, et näiteks üks pingviinipaar, kes seal pesitseb ühe paiga peal pesitseb, tuleb mitmel mitmel järgneval aastal samasse paika tagasi. Nii et igal linnul tegelikult seal koloonias on oma paik ja ta hoiab seda õige mitu aastat enda valduses. Kertti Mändla kirjutab. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. Aga meie küsisime muidugi hoopis Arktika kohta ja see on õige ostuks küll, sest nad tõesti elavad Antarktikas 17 liiki neid pingviine tõesti on, ainult et nad kõik seal Antarktikas siis ei, Elo osa ainult nendest viis-kuus liiki on Antarktikas, teised on seal lähisaartel ja, ja seal, kus me juba rääkinud võiksime selles samas külmas Gröönimaa saates. Meil oli teine küsimus ka see oli Eskimata kohta, kuidas Eskumad ennast ise nimetavad. Siin on vastatud, et nad nimetavad ennast kreen lasteks, aga paljud lapsed on õigesti vastanud, kaedne nimetavad ennast innuittideks. Mis tähendab, et inimesteks. Jah, just nii see on, aitäh kõigile, kes meil on õiged vastused saabunud. Kristo Kruusmann, Taavi Kaljo, varadatav Alo Särg, Madis Kipper ja. Aga siis, kui me kaardi ja gloobuse abil seiklesime mööda tundrat, küsis Georg teie käest, kes või mis on kari. Ma loen siit ühe kirja ette. Selle on kirjutanud Leena Tallinnast, kes meid tervitab ja kirjutab, et kari pool põhjapõder karipuudeks kutsutakse põhja, putrusid Ameerikas karipuudega ja saaniga sõidab Ameerika laste juurde Santa Claus jõuluvana. Reena kirjutab meile, et ta oli pikka aega haige ja palub sul siilipoiss olla hästi ettevaatlik, et sina haigeks ei jääks. Ma olen igal juhul väga tänulik, et mulle tervist soovitakse, tervitab ikka kõigile soovima. Aga Georg, see vastus on õige Caribun Põhja-Ameerika põhjapõder, sellepärast et niimoodi arvavad veel parksepa viienda klassi lapsed Alo Särg, Marianne Meikari ja kes meil on kirjutanud, see vastus on täitsa õige, nii et see, mis seal küsimuses ei olnud üldsegi kohane Karipun, tõesti, kes ja tema on see Põhja-Ameerika põhjapuder just ulukina erutusel, põhjapuder ja seal liiguvad päris suured kari, puude karjad ja kes on indiaaniraamatuid lugenud, mina väiksest peast küll lugesin palju indiaaniraamatuid siis seal ühtepuhku juttu nendest karipuudest ja indiaanlaste poolt kari puude küttimisest ja ega ta tegelikult meie põhjapõdrast ei erinegi, aga noh, kui seal teda taoliselt kutsuma nakatunud, siis see nimi endale külge jäänud, aga tegelikult Ta on seesama põhjapõdraliik nii ümber pooluse igal pool levinud, nii siin Euraasias kui siis sealpool Ameerikas. Ja ta elab täpselt samamoodi, nii nagu need põhjapõdrad siin Euraasiaski vaevleb talvel toidupuuduses teeb siis pikki rännakuid metsaaladele ja aeg-ajalt peavad nad isegi üle jõgede ja lahtede rändama kaevab lume alt välja samblikke, mis on tema põhiliseks toiduseks kusesambliku enam kätte sealt paksu lume alt ei saa või neid on väga vähe, siis rändab ära metsaaladele, kus siis toitu natuke rohkem on, aga selle kättesaamiseks tuleb üha rohkem ka vaeva näha. Ja suvel on täheldatud, et nad teevad pikki rändeid ja siis, kui sääsed hirmsasti piinama hakkavad, siis on nähtud kari puu, karju sääskede eest ära ujumas, nii et nad lähevad tuhandete tuhandete kaupa kas siis merre või jõkke ja pagevad nende sääseparvede eest saartele ja vaiksemalt kohtades, lootuses seal siis varjupaika leida ja muidugi sinna, kuhu Caribudees liiguvad, sinna liiguvad neile järgiga need toreda väljanägemisega kannata hundid, kellest noored on siis sellised mustjas ja vanad lausa lumivalged. Ja need on üksteisest nimodi sõltuvad. Et seal, kus on Caribu ees seal hunt järgi, nii nagu me sellest juba kunagi rääkis ja sääsed on ka ikka siis nende kannul ja, ja sääskede kannul on vist linnud. No ega linnud nende verd imevad, putukad vertime, vaata sääskede kannul nii väga. Liigu. Lindudel on tähtsamad need sääsevastsed, kes elavad vees ja linnud sätivad oma elu nagu nende vees olevate sääskede järgi, sest need elavad seal kõigepealt pikemat aega, kui need sääse valmikud elavad nokkis verd imevad ja teiseks ei tükkinud nii ära rändama ühest kohast teise ja ära kaduma. Nad on kindlalt paigal ja nendel on parem orienteeruda sääseparved ja võib olla ka nii, et näiteks kui tuleb kõvem tuul, siis haarab terve parve sääski ja vii Pedja kümneid või isegi sadu kilomeetreid eemale kuhugi. Ja võib nad hoopis rahukuta. Need parved on kaunikesti ebakindel saak, aga noh, kui see parv parajasti külje alla tuleb, ega linnud ära ei ütlevad, söövad hea meelega ja võivad tõesti ka põhjapõtradele kannul käia, põhjapõtrade seljas lausa neid sääski süüa. Aga eks nad lindudel samuti tüütu, tegelikult nad võivad linnud püüda seda verd imet. Kuigi sulgede alt muidugi nahani jõudmine palju raskem kui, kui näiteks läbi karvade, õhukese naha. Aga siis on karipuudele, eks heaks sõbraksist tuul, kes need sääseparved eemale peletab. Nojah, suvel kindlasti, aga ma usun talvel näiteks tuul neile jälle suureks nuhtluseks, sest tuul vinge ja tema eest leia kusagil varju ja ja kui sa ikka tundide viisi selline vinge ja külm tuul puhub, siis võivad nõrgemad ja, ja väetinud loomad seal lausa ära külmuda, nii et ega see tuur nüüd kogu aeg Karendas õpetajale heitliku meelega sõber ütlemini. Suvine tuul on karipuude sõber, sellepärast et noh, sääsedoniga suvel. Jah, nii me võime küll öelda. Lapsed on tammekännu Jaanidega palju toredaid pilte saatnud virmaliste, sest ma arvan, et neist räägime siis, kui jälle tammega Jaaniga kokku saame või mis teie arvate? Nii oleks õige oi ilmalised taevas ja mul tuli meelde, et kui esimesel tähetornist sisu Peep Kall vastas veel ka laste küsimustele. Ja Jaan oli ka üks küsija, nii et jaanimeil praegu siin ei ole, aga jaanihääleme saaksime möllamas. Aga kas need küsimused ja vastused on meil ju kuskil lindi pealt, kus kohas nad on sinu kaenlas karbi sees? Ja ongi siin? Kuidas siis praegu päikese tervis on ütlema, et kui ta põleb ja põleb ükskord tuleb läbi ka vä? No ikka ahjus, kui puud lõpevad ära, siis tuli kustub ära ja päikesel täpselt sama lugu. Päikesel sellest kütuseks on vesinik niisugune kerge gaas seda temas hirmus palju. Me ütleme, et see on üks 33 nulliga Arv grammisid, no siis on juba ükskõik, kas öelda grammi või tonni, kui arm on nii pikk, et ei mahu ühe rea peale vihikusse näituseks hästi ära. Nii et tõepoolest on väga palju seda kütust temal ja seda jätkub veel viieks miljardiks aastaks. Aga siis ei aita küll midagi, siis on see otsas. Ja siis ta hakkab kustuma pikkamisi jahtuma. Muidugi jahtumine võtab aega veel seal miljardeid aastaid ja planeedid käivad ikka veel tema ümber, kuigi päike on juba kustunud. Aga siis ei saa muidugi meil enam maa peal näiteks elada ka, sest enne nagu päike kustub see ei lähe nii väga vaikselt ja rahulikult, vaid enese ta paisub. Heidab oma väliskihid kõik ära. Ja siis ta läheb, kuigi ta jahtub, ta läheb nii suureks, et meil maa peal läheb ikkagi nii kuumaks, et kõigepealt lendab meilt õhk ümber maa ära siis auravad ookeanid tühjaks. Noh ja siis selle tulise ja kuiva maa peal ikka elamisest ei tule küll midagi välja. Aga praegu on päike, päike, ta on kuum ja soojendab akud ära, kustub, mis ta siis on? Siis ta on ära jahtunud ta enam valgust ja soojust ja kiirga, siis ta on külm ja must. Ta jääb pisikeseks siis kuu suurune pisikene, hirmus tihe, nii ta jääbki, aga tähti on muidugi teisidel palju, kõik need, mida me näeme nüüd, on ju ka päikesesarnased. Muide siiski on niimoodi, et need, mida me näeme, need on kõik päikesest palju suuremad, palju tulisemad. Ma isegi ükskord arutasin niimoodi, et kui me kõikide tähtede asemele, mida me näeme, paneksime päikesesugused, tähed, just täpselt samasugused, kui päike on just sinna kohta, kus need tähed on, tähendab kaugusele, nagu nad on. Siis me näeksime taevas vaid kahte heledat tähte, aga ka mitte nii eredat nagu kõige heledamat meil siin on suure vankri tähed näiteks ja vist veel viis tähte oli, mis väga nõrgalt paistavad. Ja rohkem polekski tähti. See näitab seda, et kõik need tähed, mida me siin taevas palja silmaga näeme, nüüd on kõik päikesest palju suuremad ja palju tulisemad. Sest nii kaugelt nad paistavad meile, päike ei paistaks nii kaugelt kui enamik tähtimis taevas on ja siin oligi ühe lapse küsimused kinnist tähtedest. Kinnistäht ongi lihtsalt tähtede vananenud nimetus, tänapäeval enam nii ei ütle. Aga nimi on tulnud sellest, et tähtede omavaheline asend taevas paistab, et ei muutu. Aga mõned tähed liiguvad nende seas ja need on siis need planeedid, mis tähendabki niisugust teiste suhtes liikuvat tähte, need, mida me näeme siis Marss ja Jupiter näiteks nad ei ole siis kinnistähed. Aga siis veel need langevad tähed, mille puhul võib midagi head soovida. Ja kinnistähed on tõesti tähed, aga langevad tähed ei ole tähed, vaid tavaliselt on lihtsalt üks tolmukübe, mis tuleb hirmus suure kiirusega siiami õhku sisse, noh, kiirusega näiteks 10 kilomeetrit võttis ikka veel kiiremini tulla mitukümmend kilomeetrit sekundis. Ja kui nii kiiresti tuleb õhku, siis ta läheb põlema, lihtsalt põleb ära ja me näeme seda helendavat jälgimist tema põlemisest järgi jääb. Aga vahel juhtub ka, et tuleb natuke suurem tolmukübe, ütleme tuleb juba liivatera. Siis on see jälg lihtsalt palju tugevam, heledam tuleb pärast suur kivi. Siis me näeme juba nagu tulekera liigub taevas, niisugust me nimetame siis juba poliidiks ja kui nüüd see niisugune suurem kivi või rauatükk võib ta olla või üldse metallitükk. Kui ta ei tule väga suure kiirusega, siis ta ei põlegi täielikult ära, et osa võib siis maha kukkuda. Ja siis me võime leida meteoriit. Jah, aga kus nad siis nad kividel kübemed põritanud, kus nad liikuma hakanud, kas aegade algusest ei tahaks seda uskuda, kuna nad on koondunud kõik sinna Marsi ja jupid. Ta oli vahepeale, nad seal liigub näiteks suur parv nagu rõngas, niimoodi ümber päikese kohe kõik kohad on seal neid täis, siis on täiesti ilmne, et seal on olnud planeet, mis on läinud kunagi katki. Noh, millal see juhtus, ei tea, kas kolm või neli miljardit aastat tagasi midagi, nii, sest et kosmoses siin maailmaruumis kuskil ei ole mingit muud võimalust korjata kokku puhasta rauda, niipalju kui näiteks meteoriitide taevast alla kukub. See on peaaegu puhas raud, aga raud esineb seal üksikute aatomite na, mis tähtisest plahvatavate tähtis, sest välja paiskunud neid ei saa ju kuidagi muud muidu kokku niukseks suureks rauaga hakkaks. Või sadu tonni kaaluvateks kamakateks, nii nagu need sealt vahest ülevalt alla tulevad tükkidena enamasti siis muud võimalust ei ole. Kui planeedi sees kublahi tekib, siis on niimoodi, et ta on üks suur gaasikera ja seal on raua aatomit ka sees. Aga tal on aega, et see asi sätib seal ennast või settib. Ja paks ikka vajub põhja, nagu öeldakse, ja siis ongi niimoodi, et see raud ja koonduvad sinna keskele, meie ema, kellel on ka keskel, on rohkem, raud on seal maa sees, kus pinna peal vähem. Nii et maakera keskel ongi raud. Öeldakse jah, et rauast tuum vedelast raua sularauast. Äärmiselt huvitav, kõva surve on seal all, selle mõjul läheb nii tuliseks, niiet sulab ülesse. Aga see raud on nähtavasti gaasis kuskilt planeedi seest tulnud. Mina vähemasti olen kindlalt seda meelt, aga ma pean siiski tunnistama, et kõik astronoomid, õigemini need vist rohkem geoloogid, kes astronoomiaga natukesega meteoriidi kokku puutunud ei ole selle asjaga tärit. Mina vaidlen neile vastu vangist. Et tähed, meteoriidid ja kraatrid, see on igal juhul väga põnev. Mul oleks jälle mõne aja pärast hulk küsimusi ja tähetark. Peep Kalm on nõus. Vastame veel edaspidi ka lapsed kõikidele teie küsimustele. Nii et kui teil tekib tähtede ja selle ilmaruumi kohta veel küsimusi, siis on ta kirja ja saatke oma kirjad teele. Aga nüüd hakkame rääkima jälle naljakate nimedega loomadest, lindudest ja hakkame pihta valitsejatest. Esimene on heeringakuningas väga huvitav. Tema kohta ei oska keegi öelda, mis valitseja demoson või keda tema valitseb. Nimi on küll uhke heeringakuningas, aga tegelikult tuntuks kala. Kaunis kummaline, kalakasvataja kolm-neli isegi viis meetrit pikaks ja näeb välja nagu lapikuks litsutud leht. Nii et see paksus kuus või viis sentimeetrit õhuke liistakas ujub siis seal meres ringi ja ta siis ujub niimoodi natuke kummaliselt võngutades seda keha, noh nii nagu maod ujuvad taoliselt ja nii ta siis suudab päris kiiresti seal meres edasi liikuda. Aga kuninga nimi tuleb sellest, et tal on huvitavad seljauimed. Nüüd on tal päris palju, aga eriti teravad ja pikad. Ja punast värvi on pea taga kohe ja need jätavad mulje eemalt vaadates koos tuleb kroon peas. Ja sellest siis kuninga nimi. Aga heeringakuningas kutsutakse sellepärast, et need kummalised kalad ujuvad tihtipeale koos heeringaparved, aga kuna neid eriti palju uuritud ei ole, sa arvatakse, päris kindlalt ei teata ka, arvatakse, et sellepärast Natreering parve juures ujuvad, nad söövad neid heeringaid. Aga võib-olla nad lihtsalt liiguvad koos malamatega, nii nagu kuningatele sobilik on. Võta sa siis kinni aga selline mõistatuslik ja, ja natuke naljaka väljanägemisega kalase heeringakuningas siis on ja nad ujuvad ringi Atlandi ookeani põhjaosas, seal, kus neid heeringaid palju olnud. Kes teab, võib-olla tõepoolest ongi see heeringakuningas tõesti heeringate kuningas aga siseneks naljaka nimega kala veel kohversäga. Portfell sega, ta on tõesti natuke naljakas kalaga, temaga on sellised lood, et teda võib isegi siinsamas Eestimaa peal näha, mitte küll meie jõgedes järvedes, aga võib-olla kellelgi elavad nad akvaariumis looduse kaupluses, Loomaaiast võite te neid kohata ka ja nad on väga tillukesed viis, kuus sentimeetrit, ainult pikad vuntsid kestega. Akvaariumis peetakse neid Kohverzegalasi, selleks, et nad põhjadest sööksid ära toidujäänused puhastavad siis seal akvaariumi toidujäänustest ei lase vett hukka minna, nii nagu akvaariumipidajad ütlevad. Aga muidugi, kui nad seal põhjas Songivad, siis nad ajavad sealt ka selle muda ja kõik, mis sinna sadestunud, on üles, need seal põhjas on pidevalt sellised muda pilvekesed ja mõnedel akvaristika muda pilveksid eriti meeldi l. Nemad siis ei taha neid kohver segasid pidada ja püüavad neist vabaneda, kui nad seal põhjas on olnud, aga üldiselt minule nad meeldivad ja pisikesed ja toimekasse põhjas oma untsikestega Songimas ja need on päris tore vaadata, aga nende kodumaa on Lõuna-Ameerikas sealsetes Murastes veekogudes, nad siis elavad looduses ja seal Hannes Puntsidest palju abino akvaariumi hoiame nii puhtad, et vesi on selge, aga mudases vees on Vunstest palju abis, nendega nad kombivate, leiavad need toidupalakesed kenasti üles. Ja mispärast need siis Kohversagadaks nüüd kutsutaks? Sellepärast, et neil on keha külgedel sellised nagu luuplaadikesed kahes reas ja siis meenutanud kohvri välispinda ilmselt või portfelli välispinda, nii nagu sina ütlesid, portfell säga. Ja sellest siis ilmselt on neile antud ka taoline nimetus. Aga see, et nad käiksid kohvriga portfelliga ringi, seda ei ole. Kõigile olevustel on ikka inimesed need nimed andnud ja võib-olla seesama kohversäga oleks endale meelsamini hoopis mõne teise nimega. Nüüd, kui ma olen nüüd loomanimesid ja linnunimesid vaadanud, miks inimesed välja on mõeldud, siis ma usun, kui loomad ise saaksid valida ja ise kaasa rääkida, siis nii mõnegi nimennad viskaksite kus seda ja teist ja, ja ma arvan, et mõni agressiivsem loom võiks isegi hammustada seal nimepanijad, aga nad ei saa paraku ennast kaitsta ja nii nad peavad leppima nende nimedega, mis inimesed neile annavad. Siilipoiss, mis sa arvad, kes võiks olla kapijänes? Ma arvan, et see jänes, kes moosi armastab Nojah, või võib-olla mõni laps arvab, et jänes, kellel on kapp või vähemalt ta elab kapis aga tegelikult on seal Aafrika lõunaosas kapimaa ja seal elavad siis need kapijänesed ja nad näevad välja peaaegu samasugused nagu meie valgejänesed või Kesk-Aasia mägedes elavad tolai jänesed, kes on siis natuke halli enestest väiksemad, veidi lühemate Kõrbadega. Kapi jänesekõrvad on küll päris pikalt, räägitakse, et kuni 13 sentimeetrit pidid nad pikad olema, see on arusaadav ka tema elab väga soojas piirkonnas ja seal päike kõrvetab koledasti ja jänese karv on tihe ja higistanud jänesed ka sugugi. Siis ainuke viis soojust ära anda nende suurte kõrvade kaudu noh, eriti silmatorkavalt suured kõrvad on Põhja-Ameerika preerijates elutsevatel preeria jänestel, neil on nagu eestitelt ära võetud ja neile külge pandud, sest vaene jänes, kui need kõrvad oleksid lontis, tunned, Nad, lohistasid need mööda maad järgi, nad on nii suured ja tundud nii rasked olevat, aga poolkõrbealadel, kus nad Ameerikas elavad, teisiti tule lihtsalt toime. Kuumus on nii suur ja nad kuumeneksid vaesekesed üle ilma nende suurte kõrvadeta. Noh, ja ja eluviis on sellel kapi jänesel enam-vähem taoline, nagu meie jänestel sünnivad neil pojad, kes on karvadega kaetud ja suured silmad peas ja, ja elavusel sa vannis või lageda taeva all mingeid Urgega pesasid mode kaevu. Et jänes nagu jänesed ikka, ainult et tänu kapimaal on ta siis eesti keeles saanud sellise kummalise nimetus. Aga siis on ühele loomale nimeks pandud ahv, hiir. Võib-olla see on hiir, kes järelahvib. Ma ise arvan nii, et et kuna ta turnib päris meelsasti puude otsas, siis võib-olla sellepärast, et ta teistest hiirtest sagedamini seal puu otsas kõnnib, et ahvid käivad puu otsas ja siis on del arestitud Achireks. Siis ongi afia. Võta sa kinni, kes keda afib, ahvid on maakeral ilmunud palju hiljem kui see afiir, nii et ahvid ahvivad safiiri järele. Sest see Achiron hiirtest üks kõige vanemaid noh niimoodi selles mõttes kõige vanemaid, et ta on maakeral elanud juba palju-palju miljoneid aastaid ja tema on siis pisikene umbes meie mets hiire suurune, 10 sentimeetrit või natuke üle selle pikk pika sabaga saba on tal siis ja tasakaalu hoidmiseks ja puude otsas turnimiseks ja sööb ta seal puu otsas puude seemneid ja pungi koort näkitseb nii nagu kõik hiired nende lapsukest päris normaalselt hiire elu. Ja näeb sihuke pontsakas välja ka taimtoidulised loomad, kes puude otsas elavad, kipuvad millegipärast ümmargused kõik välja nägema nii sisse Achirgaa ja erilise osavusega ahvi osavusega ta silma ei torka, ta kaunikesti kohmakas ja selline hädavarese moodi on tema liikumine, erilist osavust oma liikumisel üles ei näita. Vot selline on siis afiir, kes elab seal kaugel Kagu-Aasia metsades. Neid niisuguste veidrate nimedega tegelasi on muidugi hästi palju, eks edaspidi Georg räägib teile neist veel. Aga järgmise saate tarvis, võtke jälle oma kaardid ja pliiatsite paberid välja siis kui see meie järgmine saade raadiost tuleb, sellepärast et siis me teeme juttu taigast. No ja üldse okasmetsadest, sest Põhja-Ameerikas need okasmetsi ka seal need Tigaks ei kutsuta. Ja muidugi ootame teilt jälle uusi küsimusi. Jah, aga enne kui me ära lõpetame ühele küsimusele, saame veel kiiresti-kiiresti lavastatud ja parksepa, viies b klass küsib, et kas siilipojad sünnivad okastega sünnivad küll okastega, aga need okkad kohe paistab välja, nad on õhukese nahakihi alljäätmetesse nahka puruks ei tee siis selle õhukese nahakihi all ja okaste peal on vedelikku, mis kaitseb seda nahka okaste torkimise eest. Siilipojad sünnivad sisse, vesi imendub ruttu naha sisse, okkad tõuseb püsti, lähevad läbi naha ja siis on okkad kohe näha ka, aga nad esialgu veel pehmekesed, õige okka moodi muutud alles nädala või paari jooksul. See on küll tore küsimus ja tulevastus. Ja muidugi kirjutage, küsige jälle meie käest, sellepärast et meie aadress on ikka sama. Tallinn, Lomonossovi 21. Lasteraadiosiilile ja indeks on 200 100. Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
