Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge. Tere, lapsed häid jõulupühi kõigile. Teie olite jõululaupäeval kindlasti kenasti kodus ja kõik kuuse ümber rõõmsad ja küünlad põledasida. Mina käisin aga jõululaupäeval metsas, metsas olid ka jõulupuu või mina ei teagi, kuidas seda nüüd nimetada, ikka jõulupuud, see oli nagu loomade jõulupuu. Jõululaud seostub kindlasti kõikvõimaliku hea-paremaga lastel kindlasti kodudes verivorsti ja piparkookide ja muu sellise kraamiga. Aga noh, osa meie hulgast oli loomade peale ka mõelnud, et nende toidulaud oli ka pisut rikkalikum kui muidu. Nojah, see jõuluaeg on ikka olnud vanast ajast peale juba selline, kus siis ka metsaloomi ja ka koduloomi kõikjal meeles peetud ja, ja kui ise süüakse, siis antakse ka nendele väiksematele vendadele või elusolenditele, kes meie kõrval elavad natukene paremat nina-ist. Kas siis selleks, et nemad kab nendest pühadest, aimdust saaksid või lihtsalt selleks, et praegu on ikkagi raske aeg, see talv on loomadele igatpidi raske aeg. Ja siis tuleb lihtsalt neid nõrgemaid ja hargnevaid sõpru meeles pidada, ma vist päris selle peo tipppunktiks sinna metsa jõudnud, sellepärast et seal lume peal võis näha päris mitmesuguseid ja palju jälgi. Toomad olid seal võib-olla juba tantsu löönud. Ja vot kui jutt nüüd jälgede peale läks, siis ongi lapsed meile kirjutanud nendest loomadest, keda nad metsas jälgede järgi ära tundnud on nähtud siis jänese, kitse, põdrajälgi ja ka rebase jälgi, ilmsesse rebane pole küll seal laste toodud toiduga maiustamas käinud, aga demons käinud hiilimas neid, kes seal maiustajad või mine sa tea, mis asju tema seal söödaküna juures ajada oli. Nüüd on jälgi jällegi raskem uurida. Ilm on teinud jälle nii järsu pöörde. Nojah, see ilma kohta, mina ei oska enam midagi öelda. Üks päev on nii, et pakane näpistab nina küljest ära, järgmine päev sulatab nii hirmsasti, et vesi voolab mööda, tänavate, lumi oleks nagu peoga ära pühitud. Lepime sellisena, nagu ta on ja oleme rahul. Ja mul muide tuleb veel, et et mets pidi täna tulema meile siia vestma jõulupuust ja, ja mina mõtlesin, et mina kohtan teda seal metsas, aga ilmselt tema oli siis ühel teisel jõulupuul. Me saime metssiga kokku metsaserval ja me rääkisime temaga päris pikalt Teil päkapikkudest ja tema metsades jõulu veetmise kommetest ja, aga ma arvan, et mis me siin nüüd hakkame sellest heietama, las lapsed parem kuulavad. Kus siin ma ei näe enam mitte midagi oma ürituse lambiga praegu valgustust näidata, tuleb siia üks ähmane laik lume peale. Me oleme sinuga siin küll juba dikt käega mööda seda metsale stragistanud. Mina istun igatahes nüüd siia maha ja ootan lumehange küll, istu, läheme veel natuke maad edasi. Ma olen küll palju metsas käinud, ma ei tea, kuidas ma nüüd nii ära eksisime, Kuusemets ütles oma selle kännu peitnud on. Vaat värskulunt ei, hunt see küll ei ole või kui on, siis ta on ühe silmaga hunt, tema, neid meid niikuinii ei näe. Veel töö nalja teha. No mis sa siin ikka siis teed u. Ja see nüüd öökull või ei ole see kull küll keegi teeb meiega naljau. Ahaa, see on ju mets, thats. Näete, jõudsite kesi, siis mets täitsa kännu juurde. Tere Anne ja tere Georg. Tere. Palun väga vabandust, Neeme, tõesti hilja peale. Tore tõika jõudsite sihiga ja mul on hea meel, et te tulite mind siia metsa vaatama. Sellepärast et näed, kõik teised on juba ära läinud. Te, jäite mopidusse natukene hiljaks, sellepärast et päkapikud jooksid juba laiali ja teis, Etets, mütsid ja muud detsilapsed läksid juba magama. Sellegipoolest kutsun ma teid enda juurde pohlateed jooma. Aitäh, muidugi me tuleme sinu juurde teed jooma, sest kaunikesti külm hakkasin mööda metsa Hukerdades küll ja pohla teediale mina kunagi joonud, aga sa ütlesid siin, päkapikud jooksid juba laiali. Ma olen palju lastega rääkinud ja uurinud seda asja, nemad on ikka öelnud, et päkapikke pole olemas, et see on üks väljamõeldud asi, aga tead, mina ise küll usun, et nad on olemas. Ja nüüd, kui ma sinu käest kinnitust sain, siis on see ka üks hea kinnitus küll ja annad ikka sellised pisikesed, umbes 15 sentimeetrit kõrged alati punase tuttmütsiga ja ma olen isegi ühte raamatut lugenud, mille üks hollandi teadusemees on kirjutanud päkapikkude kohta. Selles raamatus on kirjas, et päkapikud elavad just täpselt siin Eestimaal väga suur piirkonda, kus nad siin metsades ringi liiguvad. Selle ise ei maksa üldse kahelda, et päkapikud on olemas kindlasti nii nagu on olemas mets, täts, nii on olemas ta päkapikk ja ta oli just nii pikk, kui on sinu pakk. Jah, just niimoodi 15 sentimeetrine, aga mõni päkapikk, võib-olla ka 17 sentimeetri pikkune, siis korvpallur päkapikk. Sina Georg oled, eks naljamees ma arvan, vastake meie Kalevi meeskonda küll ei passi, aga oma korvpallimeeskonnast mängib kindlasti jõhvikas kätega ja väga hästi. Kas sina arvad, kas ongi niiviisi olemas, kas päkapikke näevad, peidavad nad inimeste eest ennast täiesti ära, aga raamatutes on ju olemas kõik päkapikkude elulugu ja mina tean ka seda, et Leedumaal ühes klassis tulid jõuluks päkapikud klassi ja kõik lapsed nägid ja õpetaja nägi ja see oli päris tõestisündinud lugu ja mängisid seal, mina usun küll töö, nii mõnessegi klassi võib veel tulla päkapiku peale uut aastat. Nojah, ja kodudes käivad nad ühtepuhku väga paljudel lastel sussid akna peal ja hommikul on sussid küll kompud, küll midagi muud paremat täis ja kes see muu ikka neid täidab, kuse päkapikk? Mina olen igatahes lapsepõlves vähemalt päkapikud mütsitutti näinud. Sinul on vedanud, mina ise pole näinud, aga mina enda jaoks selgeks pärast ma metsas kunagi päkapikujälgi näe nimelt seal raamatus, mida ma lugesin, seal oli kirjas, et päkapikkudel on sellised talvesaapad, vot mul seal all on muster, mis lume peale jätab linnuastumise jälje, mina ei tea üldse vahet, kumb on siis päkapikujälgi kombo, mingi linnukese jälg täiesti õige ja lapsed usuvad. Kaerg, päkapikud on kindlasti olemas peale seda, kui sina oled nii veendunult minuga koos sellest päkapikkude loost rääkinud ja mina mets, dets olen ju ka olemas, päkapikud on mu sugulased, et ma saadan kõigile eestimaalastele palju tervisi päkapikkude poolt ja, ja oma mets, detsipere oht. Ja näed, kui ilusal ajal te tulite mulle külla ja siin on ju uhkelt ehitud kuused kõik ja aga ma olen siin metsas näinud ka niisuguseid kurje jälgi. Muidugi igaüks võib endale kuuse tuppa viia, aga kui ma näen, et kuusk on ladvast ära raiutud, siis mul on väga, väga kurb ja kõige parem oleks muidugi kui me võtaksime hoopis küünlad, tuleksime õue, kus meil on kuusepuu õues, paneksime sinna külge, on ju mul õigus, Georg. Muidugi on sul õigus ja need kuused, mis nüüd linnas, turgudel ja kaupluste juures müüakse, need on tegelikult metsameeste poolt spetsiaalselt selle jaoks kasvatatud, nemad teavad, kust tohib kuuske võtta. Aga need kuused, mis metsas oma elu võiksid, võib olla 100 või isegi 200 aastat elada. Nendest on kahju, kui need lihtsalt üheks nädalaks sinna toanurka seisma tuuakse. Vaata, mets tegid siinsamas sinu kännu juures anniks nutega kuusk, nuttev, kuusk, sa mõtled, et kuusel on pisarad, eks ju. Näed. Ja muidugi, kui murrad kuuseoksa, siis tuleb sealt niisugune pisar välja ja tegelikult on see pisar juu kuusevaik ja selle kuusevaiguga. Sellega on nüüd niisugune lugu, et juba vanadest vanadest aegadest kasutati seda kuusevaiku mitmel mitmel otstarbel. Ja nüüd ma küsin sinu käest, mis otstarbel kasutatakse kuusevaiku, kas sa küsid seda minu käest? Ei, ma küsin kõigi kõigi laste käest, kes mõjutu kuulavad. Nii et see on siis meie saate üks küsimus, ma ütlesin, et see küsimus kõlab siis nii, et milleks vanarahvas on kasutanud kuusepuuvaiku. Ja, ja ma ootan teie kirju ja soovin teile kõigile ilusat rahulikku jõuluhead vana aasta lõppu ja võib-olla kohtumiseni jällegi uuel aastal mets tätsiga. Ja nüüd, kuna nüüd lastega on jutud räägitud, siis kutsun ma teid alle ja Georg oma kännu sisse teed jooma. See on küll põned, joon. Jah, seal mõtlesitud juures istusime veel päris kaua, ajasime juttu, jõime õige mitut asja, seda pohlateed ja see oli ka üks tore käik, eks seal metstotsi juures nüüd aasta lõpus ja uue aasta alguses trad metsas meil kõigil rohkem käia. See on igatpidi kasulik, näeb, palju, kuuleb palju värskes õhus ringi, liik on ikka kõige parem, aga kuna on jõulukuu, räägin siis jõulujutte edasi. Jõulud on selline aekusega, püüab ikka enda ümber ilusamaks teha ja tuuakse kuused tuppa ja igale jõule ega nääre ilma nääripuutega ette ei kujuta küll. Mina olen küll kuulnud, et mujal maailmas ei olegi alati kuusk, tuppa tuuakse nüüd. Ma arvan, et sellest võiks pisut juttu teha. Sina, Urmas, tunned neid taimi nii hästi ja võib-olla sa räägiksid meile natukene? Sageli tuuakse tuppa Euroopa nulgu nurgan kuusest pisut erinev puu, vanemaid puid saab hõlpsasti eristada, nii et mul on käbid püstised ja lagunevad talveks ära. Käbisoomused kukuvad ükshaaval käbitelje küljest ära, aga kuusekäbid on ripu ja kuusekäbi jääb talveks kuusele külge. Peale selle veel. Okkad on ka sageli nulgudel lamedad ja alt valkjad, selle valk ja tooni okaste alaküljele annavad õhulõheribad ja see kuusepuu ja teiste igihaljaste taimede batoomin. Aastavahetuseks on palju vanem kui jõulud ise, nii et juba igiammustel aegadel toodi tuppa rohelise kuusepuuoks. Ja ja me oleme lausa õnnega koos. Meil kasvab kuusk igal pool teda nüüd küll ei kasvaja. Seal, kus kuusk looduses puudub, tuuakse tuppa mingi muu selles piirkonnas kasvav puu või põõsa oksad või väiksemad taimed. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal, on traditsioonid au sees ja Inglismaal on väga armastatud astelpõõsas, tema on igihaljas, madalakasvuline puu või kõrgem põõsaslehed on tal nahkjad, läikivad igihaljad jäävad talveks külge ja meenutavad pisut tammelehti, aga ei ole nii ümardanud hõlmadega ja astelpõõsad tulevad just sügiseks ja vara talveks. Värvilised punased viljad tugeva luuseemnega õitseb tema kevadel jätan tal valged lastel põõsa oksad on Inglismaal just väga populaarsed. Aastavahetuse taimena. Näiteks Inglismaal on väga populaarne meil Eestimaal lumeroosi nime all tuntud rohttaim. Kas roos kasvab siis kohe lume sees või Kasatu lumepealgi heide päris lume peal ei kasvaga. Sügisel alustavad õitsemist niverd hilja, otse vahetult enne lume tulekut ja jääb niiviisi lume alla. Õied lume all talvituvad ja kevadel nagu lumi ära sulab, jätkata kohe rõõmsasti õitsemist. Lumeroosi kutsutaksegi inglise keeles Krismezreus. Et jõuluroos tema õied on valged, üsna suured, seal 10 kuni seitse sentimeetrit, läbimõõdus, isegi musta lume roosil. Ja nimi on tal küll must, aga tegelikult see nimi tuleb musta värvi juurtest. Risoom on tal must, aga õied on tal lumivalged. Lumeroose kasvab üldse looduses üle 15 liigi, neil on pärit kõik Euroopa mägistelt aladelt. Sel taimel on nii vahva nimi, aga kas ta siis ikka jõuludel õitseb ka? Just just Inglismaal on palju pehmem talv kui meil ja sageli ei ole seal veel paksu lumekihti ja õitseb just nüüdsel ajal. See ilus sõrmed liitlehtedega. Lumerooslehed on tal nahkjad, tumerohelised, läikivad ja tal on palju ilusaid kollaste peadega tolmukad. Missuguseid taimi veel rahvas armastab jõulude ajal tuppa tuua? Euroopas on väga populaarne sibullill hüatsint meilgi tuntud kevadise healõhnalise õitsejana. Hüatsint on perekonnas üle 30 liigi, nemad pärinevad Vahemere maadelt ja samuti troopilistelt Kesk ja Lõuna-Aafrika aladelt. Votsentil On õied kobaras ja temast on aretatud eriti Hollandis väga palju sorte, mitmeid sadu sorte. Õie värvilt on valget, kuni tumetume Liliani välja. Viimasel ajal on meil päris popiks muutunud jõulutäht. Mõni kutsub teda küll ka piima lillekest altpoolt on lehed rohelised ja üleval on nii, nagu oleks punane tutt peas. Mis sina sellest taimest tead? See taim tegelikult on hoopiski põõsas osa liike, puud nende kodumaal Brasiilias, Kesk-Ameerikas, nemad kasvavad troopilistel alal ja selle taime nimi on jõulutäht. Tema kuulub mürgisesse piima lilleliste sugukonda. Tema sisaldab mürgist piimmahla. Kui seda lehte või õit vigastada, siis hakkab sealt kohe tilkuma niisugust kleepuvat venivat piimmahla välja. Ja osadel piimalilleliikidel on koguni mahl nii mürgine, et nendega saab kalu püüda, kui varred katki tampida või ka kasutatakse noole mürgina. See jõulutäht tal nagu õis ei olegi. Õied on väga väiksed, ilmetud, aga need värvilised lehed varre tipuosas on tegelikult kõrglehed nagu tuntud taimedest. Kallalgi. Valge õiekatteleht on tegelikult kõrgleht. Eks ta on meil populaarne oma kauni välimuse tõttu ja samuti ka selle kõige pimedamal ajal. Rikkaliku õitsemisaja pärast peab arvestama sellega, et tema on lühipäeva taim Brasiilias. Troopilises vöötmes on öö ja päev enam-vähem ühe pikkused. Ja selleks, et ka järgmisel aastal ta meil kenasti õitseks tuleb temal suveperioodil päeva kunstlikult lühendada. Aiandites pannakse jõulutäht pärastlõunal musta kilekate alla, et ära siis petta tema sellest meie Eestimaal olevast pikast päevast. Soovitan teilegi, kui te selle kauni jõulutähe olete omandanud eta teil järgmine aasta kenasti õitseks, siis peate kindlasti talle võimaldama lühemat laeva. Proovige seda trikki. Samuti on praegu paras aeg valmistada toa illustuseks mitmesugustest taimedest vanikuid, Jabergija, jalake, Grasse ja kroone. Nendeks sobivad väga mitmesuguseid taimed. Ka lumimarjaoksad, okaspuudest, kadakas ja samuti mänd. Mänd on ka selles mõttes väga hea, et männil ei kuku kuivades okkad küljest ära. Kuusel ja paljudele teistele okaspuudele ilma veeta hoides okkad üsna pea tulevad võrse küljest lahti. Kui teil kasvab aias jugapuu, siis jugapuul on väga ilusad tumerohelised okkad ja vahel tulevad talle punased käbid. Lihaka seemnerüüga viljad külge siis samuti. Nuluoksad on väga kaunid ja selles ei olegi midagi võõrapärast, et me tahame oma tubasid kaunide sündmuste aegu kaunistada või Decureerida kaunite taimedega. Nii on olnud see meil ja ka mujal maades. Kõige lihtsam on võtta praegu üks kartulid ära koorida ja sinna sisse torgata mitmesuguseid kõrsi, mida võib ka praegu lume alt leida. Kõrsi ja oksakesi ja see lakke riputada annab aastavahetusele meeleolu. Kuuseoks toob head lõhna tuppa, milleta ei kujuta ettegi enam meie aastavahetust. Ja nüüd oleme jälle tükk maad targemad ja suur aitäh sulle, Urmas, ilusat jõulu ja ilusat aasta lõppu ja, ja me saame siis sinuga kokku jälle uuel aastal, sest lapsed on saatnud meile päris palju küsimusi, aga, aga täna vist ei saa sind rohkem kiusata, nii et lähme nende küsimuste kallale. Järgmisel aastal. Uuel aastal siis uuesti kohtume raadio teel ja seniks teile rahulist aastavahetust ja rõõmsaid pühi. Nüüd ma tahaksin tänada kõiki neid lapsi, kes meile sellel aastal kirjutanud, neid on küll päris palju ja muidugi aitäh ka kõigile neile täiskasvanutele. Aga ühest kirjast ma tahaksin natukene ette lugeda, selle kirjutanud Pärnu 21. laste päevakodu, suured ja väikesed. Nemad kirjutavad, et nad püüavad sel aastal rühma kaunistada kõik enda valmistatud vahenditega. Eriti palju neil looduslikku materjali kirjutavad veel nii, et meil on valmis juba Taimeseaded kuivatatud taimedest ja lilledest jõulukroonrühma välisuksel enda valmistatud alusküünaldele, mida me igal õhtul ja hommikul põletame päkapikud, käbidest, pikett kuusepuule, pihlakamarjadest ja kaunistusi looduslikust materjalist küll on tublid lapsed ja vaat mis nemad veel kirjutavad. Et mets täitsa nende suur sõber ja nemad püüdsid koos kõik meisterdada komeetritutsi. Ta tuli neil päris päkapiku moodi välja. Hiljuti olla nad käinud siis Pärnu Eliisabeti kirikus ja siis olid nad selle metsitati ära kinkinud. No loodame, et ta seal oma uues kodus ennast siis ka hästi tunneb ja meie loodame, et mets, kes need seda sõnumit kuulis, et ta on Pärnu laste suur sõber. Aga nüüd võiks vaadata, kas lapsed ka Mets tutsi viimasele küsimusele vastata on osanud. Küsitud sai, et, et millistel lindudel on antud nimed, Jaak Kreet, Margus Mikk, Peep Villut. Lapsed on selle raamatu linnud rahva keeles ja meeles kärmesti üles leidnud ja see on ka õige, et selle raamatu on koostanud Mart Mäger. Mõned lapsed on leidnud üles Komortmega teise raamatu Eesti linnunimetused, kus oli siis kirja pandud, et jaak on hallvarese nimi, kreeton, pasknäär, Mikon Meriski teine nimi, pillu on öökull ja Marguse nime kannab koguni kaks lindu, üks on pasknääre, teine mänsak. Peebu nimi on ka kahele linnule antud nii bioLeole kui vään kaelale ja ele. Ainson veel kirjutanud, et on see vast alle saamad, poleks iialgi osanud arvata, et mõnel linnul võib nii palju vahvaid nimesid olla. Aegs heal lapsel on ikka palju nimesid. Tegelikult tasuks seda raamatut kohe põhjalikult uurida, sealt leiab igasuguseid huvitavaid tarkusi. Ja kui me nüüd juba küsimustest räägime, siis eelmine kord me ju küsisime laste käest veel ühte asja. Küsisime, milliseid Punase raamatu kalaliike meie küsinud küll kalu, aga tegelikult siis kaluse küsimus puudutas, küsisin, milliseid Punase raamatu loomi püütakse siis töönduslikult ja need kõik on siis kalad ja need kalad võib siis kohe kiiresti üles lugeda. On Peipsi siig rääbis Peipsi tint, jõesilm me küsisime küll kolme, aga võib tegelikult nimetada Kanelia parksepa lapsed kirjutavad, et nendel On Peipsi siig väga haruldane kalapoeletil on teda veel näinud siis on nemad veel saanud ostaga rääbist natukene vabamalt juba ja ainult Peipsi tinti on nende poelettidel siis pidevalt jätkunud. Noh siin Tallinna poole Põhja-Eesti pool on tegelikult need kaks esimest kaunikesti haruldased kalad ja võib-olla siis vahetevahel mõni laps on jälle näinud purgi sees või, või karbi sees siis seda jõesilmu, suitsutatud ja marineeritud. Ja vot need ongi siis need kalad, kes on tegelikult punase raamatu liigid ja see tähendab tegelikult seda, et kuigi neid püütakse, on nendel kõikidel püügilimiit peal, tähendab, tohib teatud hulga ainult mööda, nii et see liik päris ära meelte kaoks. Nad on kõik väga maitsvad ja head kalad. Ja kui me annaksime kaluritele vabad käed, et minge, püüdke neid kalu nii palju, kui te jõuate, siis paari aastaga poleks meil enam CIA tindi, ei, võib-olla silmupoegagi sealt veest enam kätte saada. Ongi tänaseks kõik ja see oli selle aasta viimane siidisaade, tuleval aastal kohtume teiega jälle, loodame et järgmisel aastal ei ole neil vaja rääkida niipalju, et katse kõikama õuealune puhas hoida ja tänavaid puhastada, aknaid pesta ja üleüldse Eestimaa puhtana hoidmiseks või peaks nii palju rääkima, nagu ma nüüd viimasel aastal seda teinud oleme. Väga-väga soovime, et uuel aastal oleks rohkem tegusid, mis tervis uueks aastaks soovida soovidagi puhast-kaunist oma Eestimaad ja seda, et hing oleks ilus ja koolivaheaja puhul siis kõikidele libedat, suuska ja ilusat talveilma ja, ja kõike muud toredat ja sead, kes seda teab, võib-olla tuleb veel sel aastalgi lund. Head vana aasta lõppu kõigile ja head uut aastat.
