Mina olen Kadri Runnel, looduskaitse bioloog Tartu  Ülikoolist ja me oleme Tartumaal Kastre vallas ühes  kaitsealuses kuusesegametsas. Ma räägin teile Joondaalikust, mis on üks umbes 500-st  kantseniliigist Eestis, kes elab surnud puudel  ja konkreetselt see seen elab ainult suurtel,  vanade kuuskede lammatüvedel. Joonte alikal on. Ja tema eritunnuseks on joon mida on võimalik näha siis,  kui sellest viljakehest lõikad väikse lõigu. See on must joon, mida saab vaadata, kas luubiga  või palja silmaga on ka näha see seen tegelikult elab ise  lamatüve sees, tal on suur seeneniidistik,  mis jookseb mööda seda lamatüve ja viljakeha on ainult tema  sugulise paljunemise organ. Nii et kui ma siit sellest tükikese lõikan,  siis ma ei tea sellele, see on jälle kuidagi kahju. Aga põhiliseks eritunnuseks on see, et ta elab suurtel  kuuselama tüvedel, et teisi sellesarnaseid,  seeni sellises elupaigas ei, ei ela. Loomariigis on inimene eripärane seetõttu,  et tal võtab laste suureks kasvatamine päris kaua aega. Joonte allik on seeneriigis natuke samasugune. Tema eripära on. Tal võtab elutsükli läbimine hästi kaua aega sellest hetkest,  kui satub sobiva puuduvee peale seeneeos,  millest moodustub seeneniitstik kuni selle hetkeni,  kui see seen moodustab viljakeha ja looma uusi eoseid,  millega ta saab edasi levida võib kuluda mitu aastakümmet. Nad on ohustatud ja haruldased sellepärast et,  et enamus meie metsamaast on majandatud ja majandatud  metsamaastikus enamasti neile sobivat elupaika ei leidu. Inimeste jaoks on puiduseened olulised eelkõige seetõttu,  et siin puidulagundajad ilma nendeta ei jõuaks toitained  puidust tagasi metsamulda ja metsamuld muutuks vaesemaks. Aga see konkreetne liik on oluline seetõttu,  et teda on lihtne ära tunda ja üles leida erinevalt hästi  paljudest teistest organismidest, kellel võivad olla  samasugused elupaiga vajadused ja seetõttu seda,  see peetakse väärtusliku metsa elupaiga indikaatorliigiks. Nii meil kui mujal põhjamaades. Ma arvan, et suures plaanis inimesed saavad tagada seda,  et metsas oleks surnud puid, et looduslikus metsas lihtsalt  ei ole nii, et kõik puud on terved ja sirged ikka mõni on  kõver ja mõni sureb ennem kui teine ja peab lihtsalt vaatama,  et selliseid puid majandus metsas ka oleks. Seal on alati see küsimus, et äkki tast saaks teha midagi  muud või äkki kuidagi. Võiks ka sellest kõverast puust olla inimesele kasu,  aga. Aga võib-olla on küsimus, et kas siis kõigist puudest  peab olema kasu inimesele.
