Peipsi kalasaagi väärtusest esmakokkuostul moodustab koha ligi poole ja ahven veidi üle kolmandiku. Kuigi ahvenapüügimahtu suurendati ligi poole võrra, ei tasakaalustada kalameeste hinnangul koha kvoodi vähendamist. Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juhatuse esimees Urmas Birk ennustab, et järgmise aasta kvoodid toovad Peipsi ääres kaasa pankrotilaine Urmas Birk. Tähendab firmadel pankrotilainet ja need, kes kutselised kalurid on püüdmas, käin nende äraminekut mujale tööle. Kuna need kalapüügiseadused reguleerivad niimoodi ühte ja teist ja kolmandat asja kokku, siis õnn on kui 15.-st septembrist, kui lahti läheb kiire püük, et saavad nädala või kaks püüdega maius eriti. Aktsiaseltsi Peipsi kalamees esindaja Anatoli Filippov täiendab. Jätkusuutlikkus puudub käega ja siis me ei tea, mis toimub ja kes on süüdi selles, kas meie neid Kaweld ja seda kohalikult sealsed elanikud, võib-olla riik, raske öelda, aga iga aastaga aina kehvemaks ja kehvemaks siis püügiolukord läheb edasi ja siis iga aastal me vaatame, mis toimub ja kas on mõtet selle äriga tegeleda, võib-olla pillid kotti. Püügikvoodid sõltuvad kalavaruseisust, mis omakorda sõltub pealetulevate põlvkondade arvukusest ja biomassist, kuid ka kala, väljapüügist ja keskkonna tingimustest, selgitab Tartu Ülikooli Peipsi kalanduse töörühma juht Väino Vaino. Kas on kaladele sobivad kudel tingimused olnud, kuidas on toidukonkurents olnud seal kalad ja nii edasi ja nii edasi ja muidugi üleüldiselt keskkonnatingimused, et meil siin Peipsis on terve kompleks kalu, kes osad armastavad, mäletad vett ja teised eelistavad jälle sooja vett, eks juhuslikke soojendi sobib kohale ja latikale paremini ja jahe vesi sobib tindile ja räägi selle ja nagu me kõik teame viimastel aastatel ja viimastel aastakümnetel on need keskkonnatingimused väga kõikuvad. Kord on meil talv ja kord ei ole meil talvekord, on meil jääkate ja korda ei ole ja kordan veel kuumad suved ja siis on meil jahedad suved, et need keskkonnatingimused on väga muutlikud ja seetõttu on ka järve kalavarud küllaltki muutlikud. Peipsi kalapüügikvoodid pannakse paika Eesti ja Venemaa ühises kalapüügikomisjonis. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki Tuus jätkab. Muidugi, ega siin midagi ju suures plaanis rõõmustada ei ole, et järv kindlasti annaks välja palju rohkem püügivõimalusi, aga see eeldab ka seda, et me nii-öelda järgime oma kvooti, ei püüa neid üle ja võib-olla ei soovi nagu sellest maksimumi võtta igal aastal, et igal juhul see sõnum on, see varusid tuleb jätkusuutlikult majandada, siis on see ka pikas plaanis majanduslikult kõige kasulikum ja need kõikumised võib-olla on nagu väiksemalt selle võrra.
