Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tões teel. Siililegi selge. Tere, head sõbrad. Täna on see päev, kui me loeme jälle teie kirju, saate vastused ka mõnele oma küsimusele. Ja Georg räägib kindlasti täna ka bioloogia ajaloost. Ma hakkangi kohe kirju lugema. Kõigepealt ma loen Kadri Jaaniksoni kirja, Katri elab Tartus. Tere siilipoissi, teised mina kirjutan teile esimest korda. Kuulan teie saadet alati huviga. Eriti meeldivad mulle need saated, kus te käite rändamas või räägite huvitavate nimedega. Loomadest. Tahaksin endale ka väga mõnda loom, aga isa-ema pole sellega nõus. Nad ütlevad, et looma jaoks ei ole aega ja söögi muretsemisega on ka raskusi. Mul on sellest väga kahju. Mul oleks teile üks pisike sooga, palun rääkige mõnikord lendkaladest. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas see kala küll lennata saab. See on tõesti huvitav, kuidas saab kalal rünnata, Georg. Ega see päris lendamine ei ole, tegelikult kala hüppab veest välja ja siis, kui ta on välja hüpanud, ta ajab oma uimed laiali, need tõesti hästi laiad nende abil ta planeerib siis seal mingisuguse hulga meetreid, mõnikord 10 15 meetrit, kui tuult ka natuke alla saab, siis võib-olla isegi natukene rohkem, niimoodi ta siis seal lendab, nii et need on minu meelest suured, petmist kanduvad päris kaugel. Ja noh, kui inimene hüppab kaugust või kõrgust, siis ega ta sellepärast ei lenda, nii et kalaliikumine meenutab küll lendamist, aga tegelik päris lendamine see muidugi ei ole, sest ta hüppab ainult vees, ta kukub lõpuks vette tagasi, ainult natuke aega, siis liugleb õhus, ta planeerib, seal on midagi kehvapoolse purilennuki moodi ja neid lendkalu meie meredes jõulaga, soojemates ookeani vetes võib nendega siis kokku juhtuda ja lendamas näha, aga ma usun, filmides on päris paljud näinud neid lendkalu, kui nad veest välja kargavad. Samamoodi teevad veest väljahüppeid delfiinid ja vaalad. Nad satuvad sinna vette tagasi samamoodi nagu lendkalad. Miks need kalad siis hüppavad üldse? Kes seda nüüd teab, miks seda võtet nad kasutavad, kui nad vaenlase eest põgenevad ja vahel tundub, et nad hüppavad lihtsalt lõbu pärast veest välja, võib-olla, et nii saab kiiremini edasi. Seda ma ei oska nüüd öelda, miks nad just lendavad, aga ka selline omadus neil on välja kujunenud ja ma usun, et kõige parem seletus on sellele ikkagi see, et niimoodi kergem vaenlase vaateväljalt ära kadudes kujutage ette seda vaenlast, mis olukorda tema nüüd satub. Ujub kala, tema ees tõuseb pinnalt lähedusse ja nüüd võiks teda nagu hakata kinni püüdma, ta peaks sukelduma, hakkame pinna läheduses ringi ujuma, siis ta on ühtäkki kadunud, õhku tõusnud sõna otseses mõttes, kuhu ta maandub sinna röövkala muidugi ei oska enam seal vees järgi minema hakata. See on huvitav, ta teeb selliseid haake, et kallal natuke jänesekombed hüppab eest ära. Ja Kadri on joonistanud ühe lõbusa näoga siili ja siin on luuletus ka. Siilipoissi kõrbes nähti seal ta luges taevatähti siis ta veel sa vannis käis, see lausa imelisena näis. Aga kodus on kõige parem, seda siilipoiss teab juba ammu. Näe, paistabki kodutare ja siilikke kiirendab sammu. Päris õige luuletus kodus on tõesti kõige parem, kõige kindlam ja kõige soojem ja kõige rahulikum. Aga sellega ei ole veel kadrikiri lõppenud. Kaadrey saadab vastuse ühes meie rännusaates antud küsimusele. Nimelt sai küsitud, et mida sööd soomusloom. Soomusloom on ju selline naljakas loom, kellel on hambad maos. Kadri arvab, et soomusloom toitub sipelgatest ja termiitidest. Tal on tugevad soomused ja nendega saab ta lõhkuda termiidipesi saaki, limpsida kaheharulise kleepuva keelega. Ja samamoodi arvavad ka Toivo ratas Märt kuus viieaastane Lauri Tartust, Alo Särg ja Ott Luuk. Ott on kuueaastane. Lauri on meisterdanud sulle vahva kaardi. Ta on tõesti palju vaeva näinud, värvilisest paberist, lõiganud ja kleepinud ja rebinud. Lauri on selle kirja saatnud ema abiga ja siin on veel lisatud, et loomad neelavad kivikesed makku, mis soodustavad toidu teenindamist. Ja just niimoodi see on, nagu siin kirjades nüüd ära öeldud juba sai. Soomusloomadel on tõesti selline pikk, kleepuv limane keel ja ta on isegi natukene mee, vaid nektarilõhnaline, need sipelgad, tuled huviga, vaatan, mis asi see siis nii hästi siin lõhnab. Ja kui nad siis on tulnud vaatama, mis see lõhnab, siis lõhnab asi järsku, kleebib nad enda külge kinni ja viib ära soomuslooma suhu ja hiljem makku. Ja maos on need hambad ilmselt sellepärast, et see geel kepilkasti suts ja suts suust välja suhu tagasi. Ja kui ta siis samal ajal, kui keel liigub, peaks hakkama nätsutama veel need suus olevaid putukaid võiks keelbiga saada või ta ei jõuaks nii kiiresti ahmida, sest ega see väga mõnus ilmselt seal sipelgapesas nüüd seista isegi soomuslooma taolisel loomal ei olla kähku kähku ahmima nii palju, kui ta saab ja siis hiljem maos on aega neid juba peenestada küll, kui nad sinna makku viidud on. Aga kas ta siis tõesti muud üldse mitte midagi, sööge ainult sipelgaid. Tähendab, ma ei ole lugenud küll, et ta midagi muud sööks, tema on üks selliseid väheseid loomi, kes on toiduspetsialistid, ütleme nii, kes söövad tõesti ainult ühte kindlat toitu ja kõrvale nagu ei vaata midagi muud süüa ei taha, tema ei ole veel kõige hullem, aga tihtipeale niimoodi, et mõni putukas näiteks on kohastunud toituma ainult ühest kindlast taimest või väikesest taimegrupist. Mujalt ta seda toitu kätte ei saa ja juhul, kui see taim juhtub ära kaduma siis on see putukas hävingule määratud, nii et nad on omavahel nii tihedasti seotud ja taim on seotud nii tihedasti selle putukaga, et ainult see putukas suudab seda taime ära tolmeldada. Ja selliseid kitsaid toiduspetsialistide muidugi on suhteliselt vähe loomariigis nimetada. Võib-olla siis võiks koolibri tuua, kes siis toitud ainult nektaris linnu kohta küllalt kummalisest toidust, mis liiginektar, see ei ole nende jaoks nagunii väga tähtis. Selliseid sipelgatest toitvaid, loomi, imetajate hulgas on veel teisi ka üks tuntumaid, ilmselt teile kõigil on tuhnikese lab Aafrikast kummaline, väga kaevav loom, ütleme nii karupoeg Puhhi väljendusi kasutada tal on ka hästi võimsat esijalad ja küüned nende küljes, millega siis nüüd termiidi pisi saab lahti raiuda lausa, sest need on väga kõvast materjalist, meenutame isegi veidike tsementi elektrotõesti vaeva kõvasti nägema ja kus siis lahti on saadud, siis hakkad muidugi termiidid seda kiiresti parandama ja siis on tarvis jälle kibekähku kõht täis ahmida nad enne juhuks müür kinni, müüritud kõht saab täis, sööd ja rohkem ma praegu nii äkitselt ei oskagi selliseid toiduspetsialiste nimetada, neid kindlasti on veel. Nende elu muidugi on selles mõttes raske, et kui see toit ära kaob, siis on nad hukule määratud. See, kes nii valiv toidu suhtes ei ole, temal on elu kergem, tema ahah, täna seda ei ole, ma söön mõne teise asja. Näiteks väga paljud pisikiskjad on sellised, kõik, mis liigub, kõlbab neil süüa alates putukatel, lõpetades pisikeste imetajate, matute või millega tahes. Mis aga ette jääb, see süüakse ära. Aga teised loomad ja valivad väga hoolega toitu nende elu. Muidugi on selle võrra palju palju rask. Aga nüüd ma võtan siit järgmise kirja. Tere. Minu nimi on marit, Sinijärv, olen 11 aastane, kirjutan teile esimest korda. Mulle meeldivad väga loomad, eriti koer ja hobune, tahan endale väga rotti, aga vanemad ei luba. Olen vahel kuulnud teie saateid ja need meeldivad mulle väga. Meie loomadega juhtub igasuguseid asju, neil oleks koer kassipoja ära söönud. Ja loomakaitsepäeval kukkus meil kas katuselt alla. No kassid on ju vanad kukuvad, nad oskavad kukkuda. Suvel oli Meli jänes kadunud ja me leidsime ta lauahunniku alt. Palun öelge saates, millal teie saated? Seda ma võin tõesti kohe öelda. Igal teisipäeval algab meie saade 20 30 esimeses programmis. Ja saate kordus on igal kolmapäeva hommikul pool 10. Marit on siia ilusa koera veel joonistanud njuufaundlandi või või mingi suur lambakoer. Ja ta kirjutab veel lõpuks, et palun rääkige oma saates koertest ja korraldage rohkem joonistusvõistlusi ja mänge. Neid mängime natuke ikka, teeme joonistusvõistlusi, võib-olla ka edaspidi. Koertega on lugu nii et koertest me oleme nüüd hakanud rääkima televiisoris, seal on loodusloode, selles loodussaates on viimasel ajal päris palju koertest juttu olnud. Kuu aja pärast tuleb veel üks koertesaade, kus räägitakse koertest linnakorterites ja ma loodan, et sa siis seda kavatud, kui koerad sind huvitavad, nii et ma arvan, siin siili saates koertest praegu rääkima ei hakka. Aga mis nüüd puutub nendesse teistesse koduloomadesse, siis need kõik on toredad hamstrid ja rotid samamoodi. Ainult et otsa koera ja kassi ja üldse kodulooma võtmine, selline probleem, mis tuleb oma pere keskel siis selgeks rääkida, ta on ikkagi selline asi, et kõik pereliikmed peaksid temaga nagu nõus olema, kui kellelegi ei meeldi, näiteks kui ema paaniliselt rotti kardab, isa ütleb, et kassimina mingil juhul korterisse ei võta, ükskõik mis loom, moldova kassi, ma ei taha siis selget rott ja kass langevat sellest peres ära ja tuleb siis mõelda nende loomade üle, mis siis veel järele jäävad ja võib-olla üldsegi ei ole vaja suurt looma võtta ott rahulikum ja kindlam akvaarium või siis mõni kanaarilind või viirpapagoi. No seda peab iga pere omavahel arutama, mis nende pere hingeeluga kõige paremini kokku läheb ja, ja kui ei jõuta ikka üldse ühisele kokkuleppele, siis võiks näiteks osta ühe pundi kaktused ja need aknalauale ritta laduda hoopis kaktuse kasvatamise endale need ka elusolendid ja huvitav on nendega tegeleda. Ja kaktused on peale kõike muud veel väga kannatlikud. Kui te suvel mõneks ajaks maale sõidate või kogu perega puhkusele lähete, siis kaktus ootab teid kannatlikult, seal aga hamster, rott, papagoid või kalad. Ja ka paljud lilled. Sugugi ei saa ilma teieta kodus hakkama. No ja ma kardan, et isegi suve kuulisse kannatlik kaktus on natukene nördinud, kui kastmisära unustata, sest talvel ta niikuinii on ilma kastmata suure osa ajast nädalakese tants peab ka suvel vastu, aga väga kauaks ei tohi ka kaktust ära unustada. Suvel see on ainuke aeg, kus ta meie kliimas niimoodi kasvada rahulikult saab ja siis peaksite maastiku jõudma hoolcaganud. Aga nüüd siilipoiss, palun loe ette, vanaema kiri. Kuigi olen vanaema, kuulan teie saateid alati huviga. Ka seda viimast saadet, kus oli juttu laste välja mõeldud loomadest. Ka minul oli lapsena välja mõeldud loomi. Nad elasid minu kodu juures ja mõnda ma isegi kartsin. Ühed kenad loomad on mul kogu aeg meeles seisnud. Need ei ole mul välja mõeldud loomad, vaid kohtasin neid unenäos päris väikese lapsena. Unes olin oma kodus, rehetoas oli valge suveöö vanaema tabureti juures põrandal istus väike loom, kes pidi olema õhtu kätta. Joonistada oma loomi ei oska ja sellepärast modelli joonista. Ta oli rotist vähe väiksem vesihalli sametise kasukaga. Suured pehmed käpad, väikesed ümmargused kõrvad, naeratav nägu ja silmad peaaegu kinni. See loom laulis väga vaikse, muheda ja õrna häälega. Tema ülesandeks oli lapsi magama uinutada, silitas neid õrnalt oma pehmete käppadega teine loomuli kirja ott. Ta oli rotist vähe suurem, hallo, suured kõrvad ja ta kandis isegi prille. Tema pidi kõik sündmused üles kirjutama. Ja siis kolmas loom oli siguri. Ta oli nirgist väiksem pikka keha ja lühikeste jalgadega. Tal oli väike pea ja pruunikas kasukas. Ta ei püsinud hetkekski paigal. Kogu aeg jooksis ja keerles ringi. Ma rääkisin neist loomadest ka oma lastele pilvileja Urvele, nüüd räägin ka lastelastele ennelile ja Elinale. Soovin teile jõudu ja jaksu jätkata neid toredaid saateid. Heade soovidega. Evi Ader. Ma tahaks küll õhtu käpaga kokku saada ja Sigurit, temal on nii huvitav nimi ja kirjarott oleks ka muidugi huvitav, nad kõik on toredad. Ja kes teab, kui palju neid fantaasialoomi siin maailmas veel on? Ma usun, et päris päris palju. Neid on kindlasti väga-väga paljust igalühel, võib olla või nii, ja nüüd me siis tõsiselt kutsume teid kõiki üles, kes te kuulate, meedia, kel tahtmist on natuke meisterdada, vaeva näha, saatma meile oma fantaasialoomade modellid, maketid, kujukesed nii nagu te näete, aga sellisel kujul, et nad ka valmis meister taksite, siis kasutades ükskõik millist käepärast materjali, mis teil parajasti juhtub olema, kas plastmassist pudelid, plastiliin või sobi või mingi muu hoolimise materjal, lõngad, nöörid, nööbid ja riidetükid ja ühesõnaga noh, igasugust materjali võib kasutada. Ma usun, et kodus ema lapikotis on palju lõbusaid lappe siis kindlasti on tõepoolest kodus selliseid neete, mis on nii üksi jäänud, et ootavad sõpra või ootavad paika, kuhu nad pannakse. Poistel leidub ikka mingeid klotse ja Traati, või tuleb aint natuke kodus ringi vaadata, otsida? Kindlasti mingi materjal on olemas ja siis muidugi kõige tähtsam on see loomise välja mõelda, et kujutad ette, milline ta on, siis saab hakata materjali otsima, sellepärast et muidu võib sündida nii et et kõigepealt otsitakse väljamaterjal ja siis vaadatakse, mis loomadest teha saab ja see ei ole üldsegi, see loob kõigepealt tullakse loomika välja mõelda ja siis teedki oma kujutluspildile anda vorm, natuke ma räägiksin, mismoodi kujutluspilt ja siis suunata saaks, kõigepealt võiks välja mõelda selle looma välimuse, millised ta mõõtmed on, kas ta on sellise samas suuruses nagu teda valmis meisterdada või on ta 10 korda vähendatud või 100 korda vähendatud või on ta hoopis 10 korda suurendatud ette ta tegelikult näeb ainult mikroskoobi all, mis tema keha katab karvad, suled või soomused või hoopis midagi muud materjali. Mis värvi ta siis äkki tal on mingid erilised tundemärgid, näiteks alati on neil kõrva kolmandiku peal suur kollane täpp, näiteks eritundemärk, kas välimus, kaasta ajati vahel siin on ka võimalusi mõelda ja kui see välimus on välja mõeldud, siis võiks järgmisena mõelda selle peale, et kus kohas ta siis elab, kas ta elab siin Eestimaa peal või kusagil kaugemal, kas ta on metsaloom, pai stepiloom, ei kõrbeloom või jääväljade loom jõe põhjas liiva all või maa sees, ühesõnaga vot see tuleks ka välja mõelda, kust tema siis elab ja kas ta inimest pelgab või pelga selle peale. Mõelge ka. Ja kas ta on maakeral juba elanud, elab praegu, saab alles tulevikus, ütleme, 10 miljoni aasta pärast siin elamu. Et võib-olla kõigepealt on lihtsam see, kui te panete selle loomaloo kirja. Ilmselt jah, see loomale peab välja mõtlema mingi elulegendi, tema eluloo ja tema kohta käivad andmed ja siis mida veel võiks tema kohta kirja panna, need ühte maaelukombed või eluviis, kus ta elab, sellest me juba rääkisime, näiteks kuidas ta suhtleb, kas ta elab üksipäini või elavad nad karjas väikestes peredes, kas tal on oma territoorium või hulgub ta ringi lihtsalt nii, et elab seal, kus juhtub, või elab ta kindlas ümbruses on lõhnaloom, tähendab, tunneb kõige paremini lõhna või on ta nägija loom, kes näeb hästi või kuulja, loob selle peale võiks mõelda, mis tal on siis kas nägemine, kuulmine, haistmine, hästi arenenud, kas ta teeb mingit häält ka ja miks ta häält teeb, millal ta hääl teeb, seda peale võiks mõelda, kuidas ta veega suhtleb, kus ta kardab vett, armastab vett, kasutab ettaid joomiseks ja, ja kui ka vanaks elukas siis elada võiks, selle peale võiks ka natukene mõelda nii, ja siis, kui see on selgeks mõeldud, siis järgmine võiks olla see söök, mida ta siis sööb. Kuidas ta söögi kätte saab, käib öösiti söömas, hiilib saagi juurde, varitseb seda saaki ja kas ta sööb palju või sööta ainult kord aastas, kord nädalas või iga päev viis korda ja siis võiks natuke mõelda ka veel seda, et kuidas ta siis paljuneb. Kas ta teeb pesa ja kui palju tal poegi võiks olla ja kuidas need pojad sünnivad, kooruvad munast sünnivad elusana. Ühesõnaga noh, selle ümber nii nagu loomadel, teate seda üle mõelgiga. Ja siis võiksite mõelda ka selle peale, kuidas inimesega läbi saab, kas ta kardab inimest ja on kadumas sellepärast et inimene tema elualadel tuleb või vastupidi, et ta on inimkaaslejad, tähendab nii nagu rott postakas, kes hea meelega ronivad sinna, kus inimene ees juba ja kui see kõik on läbi mõeldud, siis võiks mõelda talle ka nime. Nii nagu te gear kirjutust aru saite, ei ole kaisuloom, aga temast võiks saada ka. Pärast kaisuloom ja tähendab, tegelikult on selle asja mõte selles, et kui te kõik olete läbi mõelnud siis te tegelikult saate aru, kui paljudest asjadest ühe looma elu siin ilmas sõltub ja ma loodan vähemalt, et uurida natuke ka päriselt olemasolevate loomade eluviisi ja toitumistavasid ja seda oma looma täpsemalt uurides hakata. Võib-olla mõtleme ka natuke nende teiste loomade peale ja lõppkokkuvõttes see nii kerge ülesanne ei olegi, nagu ta esimesel silmapilgul paistab, et võtaks ühe niidi nööri p traageldaks midagi kokku vati sisse ja siis olekski loom. Aga tegelikult me tahaksime, et te mõtleksite just sügavalt selle looma elu peale looma meisterdamine isegi nii tähtis ei ole, kui see legend, mis sinna meisterdatud looma juurde käib. Kui nüüd tõesti mõni ei saa meisterdamisega üldse hakkama, siis ei pruugi sugugi jätta seda looma välja mõtlemata. Siis te võite saata meile lihtsalt selle legendi ja me loeme need legendid kindlasti saates ette ja ma usun ka seda, et ega teil ei jäänud kõik meelde, mida ma nüüd rääkisin, mille peale mõelda võiks, sellepärast me proovime selle juhendi või kuidas seda siis öelda avaldada ka raadiolehes, et te saaksite rahulikult kõige üle järgi mõelda. Eks joonistada ju ka võib, sest et võib-olla mõtlete välja niisuguse looma, kelle jaoks kohe üldse maailmas materjali ei ole. Ja ka see on võimalik, nii et me jääme huviga ootama, mismoodi nüüd tegema neid hakkate, kas te kirjutate või joonistada või meisterdada valmis, kui see hakkab meile selguma, eks me siis ütleme, aga kuidas me neid töid auhindame? Ja kõigist teetöödest saab kokku ka üks kena näitus, mida paljud näha saavad. Jah, muidugi, see näitus saab olema ainult siis, kui need tööd tulevad, aga kui neid töid ei tule, ega siis näitust teha ei saa ja siis ei saa auhindu kanda. Ja kuna tegemist on päris tõsise ülesandega, sellega tuleb päris palju vaeva ja mõtlemist ja arutamist siis me ootame töid märtsi lõpuks, nii et ärge väga kiirustage, mõelge rahulikult, tehke korralikult, muidugi. Pärast näitust ja auhindamist, kes soovib, see saab oma loomakese kindlasti tagasi. Nii et head fantaasialendu ja meisterdamist. Meile on tulnud terve suur kuhi neid ussikuningakirju ussikuningas on tänavu aasta popp teema, siili saad, me ootame, et neid tuleb võib-olla veel neist, räägime siis edaspidi sellepärast, et nad on kaunikesti sarnased nendele juttudele, mis me juba ette oleme lugenud. Aga räägime nendest kindlasti. Igal juhul aitäh kõigile, kes oma kohtumistest ussikuningaga on kirjutanud. Ja võib-olla on veel mingeid iseäralikke tegelasi, kellega olete mingil ajal metsas põllul või linna tänavalgi kokku saanud. Nii et sellestki võiks kirjutada. Tere, üldse sellistest põnevatest, kohtumistest põnevate elusolenditega võiksite meile kirjutada ükskõik kuskohas siis sündinud ei oleks nii ja siis on meile tulnud küsimusi igasuguseid. Ma valisin paar tükki tänaseks välja selliseid lühidalt vastata vaid küsimusi, näiteks üks on selline, et kui vanaks elab krokodill? Krokodill on roomaja ja roomajate eluiga üldiselt ei ole pikk, nende väiksemate krokodillid on erandid, nemad elavad päris vanaks, näiteks Niiluse krokodill harikrokodill võivad elada 100 120 aastat vanaks. Väiksemad krokodillid neli 50 aastat vanaks, suure alligaatori 80 aastat vanaks, nii et noh, vaadake nii-öelda peaaegu inimesega üheealised. Ja järgmine küsimus on need, millest toitub skorpion. Oleneb sellest, kui suur ta on, sellest sõltub ka tema toitumine. Väiksemad söövad eranditult igasuguseid putukaid. Suuremad võivad kinni püüda putukatele lisaks väikesi sisalikke, võib-olla ka väikesi imetajaid, kui nad need kätte juhtuvad saama. Nii et söövad teisi loomi, kellest nende jõud üle käib. Nüüd küsimus, et kust on pärit ahvid seal natuke pikemat vastust nõudev küsimus, aga alustuseks ütleksin nii, et et ahvid on pärit soojadest regioonidest ekvaatori ümbrusest, seal olnud kunagi välja arenenud putuktoiduliste loomadest poolahvid elavad samuti seal ekvaatori läheduses. Me inimesed oleme ka sealtsamast pärit, need ahvi kombed on meil siiamaani küljes, tähendab, Me armastame seal sooju ja kui sooja ei ole, siis me püüame sooja enda ümber luua, paneme riided selga, kütame toad soojaks, püüame endale troopikakliimat kogu aeg ümber hoida. Nii et see näitab ka, kustkohast me siis ikkagi pärit olemas, et kusagil ekvaatori või sooja piirkonna alati, et kui me oleksime siin põhjaaladel loodud või tekkinud, siis me oleksime karmi kliimaga kohastunud, vajaks seda soojust nii hirmsasti kui praegu. Ja siis soovitaksime. Teade, et mitu loomaliiki on maakeralt. Ma mäletan, Georg, et alles hiljaaegu rääkisid, et neid loomaliige hävib peaaegu iga hetkega. Et kas ongi üldse võimalik öelda, mitu loomaliik maakeral on? Ma kardan, et päris täpselt ei ole ja siis kui mina koolis käisin, siis oli kooliraamatus kirjas, et maakera elab umbes poolteist miljonit loomaliiki. Nüüd mõned aastad tagasi ilmunud raamatutes on see loomaliikide arv antud palju umbmäärasemad, seal on määratud viis kuni 20 miljonit erinevat loomaliiki. No tähendab, need poolteist miljonit on siis need, keda me tunneme, ülejäänusid, me ei tunne üldse. Ja palju neist meil teada saamata ära hävib, seda me ka ei oska öelda, nii et seda arv on tõesti väga raske öelda ja ütleme siis niimoodi, et neid on poolteist kuni 20 miljonit loomaliiki. Aga missugune arusel täpselt peab olema, seda vist ei oska ükski inimene maakera praegusel hetkel öelda. Nojah, ja seda ei tea kohe peaaegu üldse, et kui palju neid minevikus olnud on. Aga minevikust me võiksime rääkida küll, ma mõtlen sellest bioloogia ajaloost. Sellest me siis täna natukene räägimegi, ega meil palju aega enam ei ole, aga mõned andmed 1856. aastal leiti Düsseldorfi lähedalt neandertallaste surnud inimese säilmed ja kui neid hakati lähemalt uurima, seda see hetkel elava inimesega võrreldes nägi hoopis teistmoodi välja. Teda siis peeti inimese esivanemaks alguses ei osatud määratlemise ajal ta nagu võis elada, arvati, ta, elas enne jääaega ja hiljem siis selgus, et seal juba võib-olla isegi 100000 aastat tagasi elanud inimene, et on hoopis teistmoodi. Talle anti siis selle leiukoha järgi nimi Neon, Tartali inimene, nimi anti talle 1864. aastal ja ladina keeles siis homoni Ander talendis. Nii et see oli esimene selline ürginimese leid. Pärast seda hakkas neid tulema eri maailma pooldajat väga palju ja, ja tänapäeval näiteks on need uurimused keskenduvad Aafrikasse. Nii. Ja paar aastat hiljem, 1858. aastal sõnastas saksa arst Robert Birkhoff teadusliku forismi, mis kõlab järgmiselt, rakk tekib rakust. Ja see oli siis väga tähtis postulaat tollel ajal jälle sellepärast et see selgitas ära siis selle rakkude tekkimise võimaluse. Ja andis sellel nagu ühese seletusega ühese põhjendused seal nagu ainuvõimalik tee rakkude tekkimiseks üldse siis kui juba mingi rakun olev rakud olemas, siis saavad selle baasil uued rakkudele tekkinud ja sellelsamal 1858. aastal toimus tehtuks väga tähtis sündmus. Nimelt kirjutas Kagu-Aasias viibiv afi olles Charles tarbimine kirja ja selle kirevuse artikkel artiklis rääkis ta, sellest. Erinevad geograafilised ja loomade leviku andmed näitavad seda, et looduses peab toimima mingi vallik. Ta nimetas selle Sis looduslikuks valikuks. Tema meelest see idee on loodusele ühineda. Valik toimub erinevatele liikidele, mõjub erinevatele liikidele ja, ja see artikkel mõjutas Charles Darwin, kes oli umbes 20 aastat samade probleemidega tegelenud ja see kiirustustada tööd avaldama, et juba järgmisel aastal 1859. aastal ilmusse Charles Darwini kuulus tööliikide tekkimisest, aga enne veel samal 1858. aastal avastasid inglise maadeuurijad väärton ja Sping tanganika järvel koosviibimist ekspeditsioonile, siis leidsid seal üles ja kui te nüüd vaatate Aafrika kaarti kodus, siis te näete, et stanganika järv suur ja võimas järv, noh kas või näiteks Peipsi järvega. Mõelge siis, selline suur järv on üles leitud alles mingisugused 150 aastat tagasi. Ja siis spink üksinda jätkas need uurimisretki ja tema jõudis välja Victoria järveni ja avastas siis selle Victoria järv ja kui te nüüd seda veel vaatatesse on õige suur järgmisel Aafrika kaardi peal. Nii et näete, kui suuri asju oli veel sadakond või 150 aastat tagasi võimalik Aafrikast üles leida, mis siis loomaliikidest või, või linnuliikidest rääkida, kelle avastamine jätkub seal tänapäevani. Aga ma arvan, et siinkohal me jätame sel ajal nüüd pooleli ja järgmisel korral siis räägime põhjalikumalt, sest Charles Darwini raamat, Liikide tekkimine Aadress on meil ikka Tallinn 200 100, Gonsiori 21 lasteraadiosiilile, kõike head teile ja kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
