Langenud on nii haiglaravi vajavate inimeste hulk kui ka üldine koroonaviirusesse haigestumine. Üldine nakatumiskordaja oli selle nädala alguses 0,85. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et nakatumiskorda on mõnevõrra kasvanud siiski Harjumaal ja Ida-Virumaal ehk siis suuremates maakondades. Seal on nakatumiskorda ja 0,9. Ja nagu me teame, et kui neis piirkondades nakatumine hakkab kasvama, siis mõjutab see väga oluliselt ka Eesti üldiseid näitajaid. Sellegipoolest oleme üleriigilises vaates endiselt langustrendis ning riskitasemelt oleme siis kollasel ehk keskmisel riskitasemel. Ja kui senine trend jätkub, siis võiks oodata, et detsembri lõpuks võiksime jõuda rohelisele riskitasemele ehk siis madalale riskitasemele. Nakkushaiguste osakonna juhataja ütles, et Eestis ringleb pea sajaprotsendiliselt veel delta tüvi. Uue oomikroni tüvega on eileõhtuse seisuga tuvastatud 12 nakatunut. Seniste andmete põhjal on üha rohkem kinnitust saanud ka algul Sis somicrondi väe kohta olnud hüpoteesid. Et see tüvi võib-olla siis parema leviku potentsiaaliga, seda näitavad meile ka senised Lõuna-Aafrika andmed. Samuti esialgsed andmed viitavad, et see tüvi on teatud juhtudel võimeline siis antikehade kaitsest läbi murdma ehk siis siis vaktsineerimise või läbipõdemise järgselt. Küll aga näitab seal meile, et väga-väga oluline on enda antikehade või meie immuunsust nii-öelda ajakohasena hoida. Ehk et kui me oleme ennast hiljuti vaktsineerinud või kui meie vaktsineerimiskuurist on juba üle kuue kuu möödas ja oleme teinud endale täna lisadoosi, siis me sellega tõhustame oma kaitset ja selle viiruse tüvel on on selle võrra keerulisem immuunsusest läbi tungida.
