Metsanduse uue arengukava 2030 üldeesmärgi Eesti metsandus on kestlik saavutamiseks on kavandatud tegevusi kolme alaeesmärgi abil. Esiteks arvestab metsandus kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga. Teiseks metsasektor, majanduslikult konkurentsivõimeline ja kolmandaks metsandus on kaasav ning arvestab metsade, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Keskkonnaminister Erki Savisaar. Või ütleme selgelt välja, et aastast 2050 tuleb jõuda süsinikuneutraalsuseni ja kõik ettevõtted peavad ju samuti jõudma siis süsinikuneutraalsuseni, muidu see ei ole võimalik. Ja seega nad peavad täna mõtlema, kuidas nad aasta-aastalt selles suunas liiguvad niimoodi, et me lõpuks kõik ühiselt selle eesmärgi saavutame. Metsanduse arengukava kokku pannud juhtkomisjon on sisearuteludes kokku leppinud, et raiemaht võiks jääda vahemikku üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas ehk enam-vähem sama suureks, kui see on olnud viimastel aastatel. Kas see aitab piisavalt süsinikku siduda? Erki Savisaar. Ja kui me niimoodi liigume selles suunas, et meie metsade vanus, teine struktuur on selline ühtlane ja me saame iga-aastaselt enam-vähem ühepalju sealt puitu välja võtta siis see etapil kaasa ka kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitte ainult üheks aastaks, vaid seda pikaajaliselt ja pideva protsessina. Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder välja pakutud raiemahuga siiski rahul ei ole. Nii nagu ma olen isiklikult öelnud, minu enda arvamus on see, et see raiemaht peaks olema natukene väiksem ehk jääma sinna kaheksa kuni üheksa miljoni tihumeetri kohta aastas. See oleks üks võimalus täita ära need Euroopa Liidu komisjonipoolsed eesmärgid. Aga samal ajal arvestades seda, et meie metsade järelkasv ja nii-öelda jätkusuutlikkus oleks tagatud
