Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad, niikaua kui siilipoiss siin paari paki lahti harutab, loen ma ette ühe küsimuse, millele Georg vast kohe kiiresti vastab. Kreetholl Märjamaalt küsib, kas kaimani don krokodillide sugulased ja kas kaimannid elavad Lõuna-Ameerikas. Ja nad on krokodillide sugulased, elavad ehk Lõuna-Ameerikas krokodilli eeliste selts jaguneks erinud sugukondadesse üks sugukondadest, Cayman lased ja need on siis välimuselt ja ehituselt kõik väga sarnaselt krokodillid. Vahel on üldse välimuse järgi äärmiselt raske vahet teha isegi alligaatorid, kes krokodillid test päris tublisti erinevad, on tegelikult kaugelt vaadates ikkagi krokodillid, mis krokodill, nii et väga raske on teda eristada ja seal on see helistamise võimalust tema naeratuse järgi seal üks sugukontsert krokodillide hulgas ja ma arvan, keda see asi nüüd täpsemalt huvitav, see on juba väga detailne jutt, ehituse jutt võiks võtta lahtise loomade elu viienda köite ja seal selles lõpuosas on nendest natukene jõutud. Aga see pakk, mida siilipoissi hoolega lahti harutas on meile saadetud Võrumaalt ja siit pakist tuli välja. Kohutavalt pikk, roheline ja karvane madu. Ja selle mao saatis meile Mervi Wilson. Aga see madu on päris rõõmsa näoga ja tutt on peas. Nii et paistab sõbralik olevat. Aga mina arvan, sa vist eksid. Ma ei ole küll lugenud, mis kiridel kaasas on, aga mul on tunne, et see ei ole üldsegi madu, et see on ilmselt mingi röövik ja et kui see kunagi võiks hukkuda, siis tuleks siis tulevikus tõenäoliselt liblikas ja võib olla ka mõni mardikas, võiks välja tulla. See on tõeliselt huvitav. Mõtle, kui suur liblikas võiks tulla sellest poolemeetrisest röövikust. Kui veel mõelda seda, et tegelikkuses on see tegelane 20 korda suurem kui siin Palju on 20 korda pool meetrit. Georg ütles, et 10 meetrit, et kümnemeetrine, röövik, kui sul liblikas sellest võiks tulla. Ma arvan, kuue seitsme meetri pikkuse kerega ja see peab siis tõesti lendama juba nii, et sellise Tero, taktilise või vanasti lennanud hiidsisaliku võtmetega Kui palju huvitavaid mõtteid tekkide loomakest vaadates. Aga selle tegelase nimi on ratas loom ja ta elas lõunamereratas saarel. Ja närvi on kirjutanud ka ratasloomast veidi rohkem. Ratas loom elas ürgajal, keha oli tal roheline, silmad sinised. On jah, sinised suu ja nina punased, tõesti, punased tõi ümmargusi putukaid. Kedagi ta ei kartnud, keeras inimesi kivatakse, neelas alla sugulasi, hoidisem muretses ka neile toitu. Kõige enam meeldis talle lesida mere kaldal päikesepaistel ratas loomelas lõunamereratas saarel. Väga huvitav. No selle järgi otsustades tundub päris hilisel ürgajal need alla alla miljoni aasta tagasi ja see on peaaegu teile geoloogilise ajaarvamise järgi. Aga siin on väike must kollike. Päris õigesti arvasid. See on korstnakoll. Huvitav, kas ta ongi nii suur ja mis korstnas ta elab, see on ka selline huvitav loom, noh, korstnaid hakkab ka ju vähemaks jääma eeva sugu, kes kütted on ja nii, et see loomake võib ka välja suremast. Ma annan sulle kohe selle kirja, mis anne Jukk saatis ja palun loe. Selle looma nimi on korstnakoll, ta on küllalt väike ning väle ja krutskeid täis. Muidu on ta must, aga väikesed punased silmad kiirgavad soojust. Ta elab meil kodus, suitsulõõrid suhelda, põhiliselt puhkab oma tempe hakkab tegema sügise poole, kui ahju kütma hakkame. Vahepeal, kui me ahju küdema paneme, puhub ta meil suitsu. Mõnikord kustutab ta tule ahjust ära või loobib sädemeid ahju ette. Aga üks asi meid talle põrmugi. Kui me toa õhutusluugi lahti teeme, mis läheb korstnasse, siis ei anna ta terve õhturahu, muudkui vilistab ja möirgab, nii et hirm hakkab. Toiduks tarvitab ta kõike, mis põleb, aga lemmikroaks on tõrvane mänd. Ja siis on üks väike lisaleht, mille peal on kirjas, et minu korstnakoll on sellise suurusega nagu ta siin kotis on. 12 sentimeetrit pikk, seitse sentimeetrit lai, punaste silmadega ja siis kaks käpanga. Armas Kall päris tore ja igatahes tema olemus sai kohe selgeks, niipea kui ta siit Pakisest välja sai võetud. Me kõik ühel meelel arvasime tegevustele Nõgise vaimuga. Kaks valmis meisterdatud tegelast on meil veel üks, on niisugune esimesed jalad ja tagumised jalad on kohupiimatopsikujulised rohelised ja neid esimesi tagumisi jalgu ühendab bee biit peenike kere. Siis on tal müts ka veel peas. Tundub, et kärss ka ees, see on millegipärast triibuline kollane kärss ja sinised triibud ja näed päris lõbus tegelane välja. Sander Saamuel, kes selle oma armsa loomakese meile toimetas sellele loomale nimeks pannud süüra georkas. Sina oled sellist nime kuulnud? Ei füürer, ta isegi meenutab mulle praegu esimesel pilgul mitte midagi. Aga Sander kirjutab, kes ta on. Füüra on sama suur, kui ma ta tegin. Ta tunneb väga hästi lõhnu ja näeb ka väga hästi. Tal on rohelised soomused. Füüro lunib korjuste sisse, et end vaenlase eest peita. Ta näeb seal välja nagu läbi korjuse paistev rohi ja hakkab seal tasapisi seda korjust sööma. Ta läheb seda siis ka sööma, kui vaenlane teda jälitab. Füüra vaenlon, tiiger, tiiger sööb teda hea meelega. See liik tekkis 1983. aastal. Nad elavad karjas füüra häälitsus, ankriuksumine seda häält Teppa hammastega. Ta hõõrub neid üksteise vastuhääli, teeb ta siis kui ta teisi kutsub. Siis kriuksub 10 korda. Aga kui tegemist on vaenlasega, siis kriuksub ta viis korda ja füüra elab 2000 aastaseks. Ja see on väga põhjalik kirjeldus selle füüra kohta näeb väga teaduslik välja ka ta on arvuti peal koostatud skeem, nii et tundub, et füürat on väga põhjalikult uuritud ja tema andmed on kõik hoolikalt arvutisse sisestatud. Georg Sander kirjutab, et ta tekkis 1983. aastal passi. On võimalik, et praegu liike tekib juurde. See on küll võimalik, et liike juurde tekib, ainult et ma kardan väga, et kui ta nii äkki tekkis, siis ei saa olla loomulik, kuid siis võib-olla ta. On loodud liik selles mõttes, et kas siis mõni inimene geneetiliste katsete tagajärjel sai seda uue liigiga hakkama või, või on keegi ta siia toimetanud, võib-olla ka üks võimalused, lihtsalt teda ei ole enne märgatud ja leiti alles esimest korda 1984. aastal üles, aga mind paneb hämmastama hoopis see, et kui ta tekkis üheksa aastat tagasi et kus siis on teada saadud, ta 2000 aastaseks elab. Võib-olla ta ise ütles kellelegi ja siis peab olema tegemist väga intelligentse loomaga, kui temaga võimalik suhelda, nii et on kõrge arengutasemega loomekkida ei olegi päris siin maapealne eluks. Omapärane näeb välja küll ja siis ma mõtlesin, et tal on üks sabacki küljest ära pudenenud, aga see asi, mida ma sabaks pidasin, ei ole üldsegi saba, vaid see on hoopis putuktoiduline loom. Valeleht. Ja selle looma kohta on kirjutatud nii et vale. Lehe pikkus on viis sentimeetrit, ta ümbermõõt on kaks sentimeetrit all on ka kõrvad. Nende läbimõõt on viis sentimeetrit, ta sööb putukaid, selleks kasutab ta oma kõrvu. Keha värvus, pruun, kõrvade värvus on roheline. Putukaid sööb ta niimoodi valvab oksale. Õie kõrval passib seal putukaid. Kui putukas läheb õies nektarit sööma, siis langetab tomat kõrvad, mis on lehe moodi putukale peale, aga need on kaetud liimiga, niiet putukas jääb sinna kinni, siis töödelt oma kõrvad üles pista, puu punase keele suust välja, limpsab putuka neelab alla, tal pole üldse hambaid. Pale lehte elab Aafrika vihmametsas, ta häälitseb ka, sahistab seda häält, teeb ta keelega, nühib keelt, vastu suulage. Vale lehe vaenlaseks on kotkas. Valelehte elab kuni 50 aastaseks. See liik avastati 15. veebruaril 1992. Ja see on huvitav tema juures mul tekib jälle kohe paar küsimust. Esimene küsimus, miks arvatakse, et ta loomund kangesti Taive moodi, kas tal on midagi loomale, iseäraliku ka või ta võib-olla putuktoiduline Taimuks? Ta käitub küll kangesti putuktoidulisel taime moodi. Aga minul tekkis selline küsimus, et kui ta sellise kasvuga on viis sentimeetrit ja kaks sentimeetrit vaenlaseks Okotkas, kas kotkas näeb teda, kas see on võimalik, et kotkas märkab nii väikest? Lausa seal puu otsas istub seal ta võib siis tähele panna seda pale lehtede ära süüa. Ilmselt tal peab olema siis sellise puulehe moodi veel kangist ja vot kuidas sealt teda siis märgatakse ja siin on veel päris palju täiendusi vaja küsida. Ja ja minul on ka üks küsimus Sanderile. Sander ei ole meile oma aadressi saatnud. Nii et oleks kena, kui aadressiga saadaks. Ja siis on Sanderi küsimus ka, et kuidas suudab kasse rott nii kaua vee all olla? Noh, ega ta nüüd nii väga kaua seal vee all ei olegi kahhel ott on suur vaal. Tal on hästi suured kopsud, sinna mahub palju õhku ja selle õhuökonoomsel kasutamisel suudate umbes pool tunnikest seal vee all olla, nii et ega see nüüd mingi eriline rekord ei ole. Väga paljud teised loomad suudavad enam-vähem sama palju seal vee all, et ilmselt ta suudab peal olla tänu oma suurtele kopsudele ja selle õhuhästi arukale tarbimisel. Aga neid põnevaid fantaasialoomi on meile joonistatud päris hulganisti ja nii mõnelgi neist juures pikk-pikk kirjeldus. Nii et ärge pange palun pahaks, kui me täna jälle kõigist vahvatest tegelastest rääkida ei jõua. Aga Meil on veel aega neist kõnelda ja on ka palutud, et kas me ei saaks kuidagi seda tähtaega pikendada, mis on meil ette nähtud nende fantaasialoomade väljamõtlemiseks ja mina mõtlen küll, mis sa siilipoiss arvad? Fantaasialoomi võib välja mõelda igal ajal, ega siis ei saa nii, et märtsi lõpuni võib mõelda ja siis kohe enam üldse mitte. Võib-olla nüüd märtsi lõpus alles hakkavadki kõige paremad mõtted tulema. Me võime oma tähtaega natuke pikendada ka noh kasvõi aprilli lõpuni Ja kui siis ikka väheks jääb, siis võib ju veel, sellepärast ei ole kusagil öeldud, et mõtelda tohib 30. aprillini, esimesel mail, enam ei tohi üldse fantaasia looma peal mõeldav, ikka tohib. Nii et mõelge ja kirjutage, joonistage meisterdage ja katsuge siis see ka meile saata kuidagimoodi. Tere kuulsin teie saadeti, otsustasin saata teile oma looma, selle looma nimi on kirbukirp, ladinakeelne nimi, kirpukus, kirpukus, Kibulaatus väga ilus, kõlav nimi on talle pandud. Ja siin on looma pilt sajakordse suurendusega, seda vaevu-vaevu minu silm eristab seda suurendatud loomasin kirbukirpe napp, tavaliselt koera kirpude seljas aga eluasemeks kõlbotallega tarakanid, lutikad ja muud meelde tuntud parasiidid. Välimus. Tan, pruunime, pisike putukas, taropia, keha, keharon üheksa jalga. Huvitav, milleks üks jalgsi tarvilikud, kui tal on neli paari kaheksajalg, aga mis ta seal ühe jalaga seda hoiab üleval või või paneb seda lonkama kuidagimoodi? Kirbu kirbul on rukkilillesinised silmad. No peab ikka hea nägemine olema sellel, kes näeb sellisel tegelasel veel silmi, ma arvan. Et seda saab vaadata suurendusega, mikroskoobiga või siis selle valgusmikroskoobiga Nojah, võib-olla, et on mingi väga hea mikroskoop siis ja pea küljes on tal nokk, mille koera kirbul verd imeb. Üheksa jalg on tal selleks, et kirbu seljas püsiks, koerad kirbu, Nahkum kõva ja libe. Nüüd ma siis sain teada, miks talle sellega ta siis ta üldse ei liikuvaid, haagib enda kõvasti kinni ja seal ta siis püsib. Eluiga on viis aastat koera Kirkele seljas, kus elab vahepeal ära sureb, läheb ta järgmise koera kirbu selga. Toitub kirbukirp, koera kirbuperest. Nokk on tal kõva nagu raud sellega, et tal on hea läbi koera kirbu, selja verd imeda ja küljes Talimi napad, mille kirpukus koera kirbu selgelt kinnitab, muidu koguks ta selja küljest maha. Ja need kipukusi on kahte sorti isased ja emased, muidu nad mõlemad ühte värvi, aga üks, 60 jooksuaega, vot seda ma ka ei teadnud. Putukatel jooksuaeg on üks kuu enne jooksuaega muutub isane kirbukust punaseks emasele kipukusele kaugele näha. Kirmukesed elavad eraldi igalühel oma koerakirp. Jooksuaeg on üks kord aastas, viies juuni kuni 15. juuni. Siis peavad need koerad kirbud seal kõik tihedasti olev sel ajal, et nad üldse kokku saaksid. Ja 10 päeva elavad isane, emane kimpus koos 10 päeva pärast lükkab emane isase koera kirbu seljast maha. Kui isane kirbukkunud kahe päeva jooksul uut koera kirpu ja teie, siis ta hukkub. Väga julmad tavad on nendel. Emane kipukus kannab poegi 20 päeva, siis sünnitab ta kakskolm elusat poega. Nende imetamise tarvis on emal kaks nisa kuuenda, seitsmenda jala vahel. See on jälle väga huvitav, see on erakordselt huvitav putukas. Pojad elavad Emmaga koos kuus kuud, seejärel alustavad nad iseseisvat elunädala jooksul varitsevad nad koera kirbule lähenevaid teisi vabasid koerad, kirpe hüppavad neile siis selga. Hirmus kirpe täis koerale, kus saavad veel need kipukuse terav. Paljuneda saavad noored kirpukused hakata alles kaheaastaselt. Talveks poevad koerad kirpude seljast maha, lähevad koera naha sisse peitu, talveund magama, diskevadel ärgata Ta ja endale koerakirp otsida. Kui vahepeal on kirbutõrjet tehtud, mis nad siis teevad? Külma, suhtlesid nad, kartlikud võivad saada kopsupõletiku. Vaenlased vaenlasi on tark kolm. Inimene põhjustab kirkukkusele palju häda. Ta mürgitab kõik koerad, kirbud oma koerte seljas, mürk kipukusi tappa, küll aga ei ole neid enam koera kirpe, kelle seljas elada. Teiseks, vaenlaseks on koer, koer pühendab palju maas ja suure loputuse peale võib kirbu koera seljast maha kukkuda, kuigi tal on üheksa jalga. Koerakirp ise tekitab palju häda kirpukustele. Kirbukusi imemine paneb koera kirbu seljas sügelema ja kui see oma selga jalaga nühib, kukub kirbukus maha. Kui vaene Kirmuks endale kahe päeva jooksul peremeest ei leia, ootatada surm. Tervitab Kirsti Tiits Tallinnast seitsmeteistaastane, see oli üks väga põnev ja põhjalik kiri ja väga põnev loom oli see ka ja see oli väga põhjalik ja ma arvan, et isegi lausa eeskujulik kiri teile kõigile, kes te neid loomi välja mõtled. Ma esitasin siin jutu käigus kogu aeg küsimusi ja natuke hiljem sain kohe sellele küsimusele jälle vastusega. Et veel kujunes nagu kohe dialoog välja, kuigi ma ainult kirja üksipäini lugesin. Ja siin on jah, väga ilusti välja mõeldud see, kus kohas ta elab ja kes tema vaenlased on ja kuidas paljuneb ja kõik see, mida me soovitasime, nii et hästi põhjalikult oli sellele kirpukusele lähenetud taseme mulle kohe väga lähedaseks taastada, kohe uurida ja temast veel rohkem teada saada. Aga sellise Krulli moodi tegelase pildi on joonistanud Angeelika Tohver kes elab Tartus ja kirjutab Angeelika, nii, mõtlesin välja ühe looma. Selle looma nimi on kõrb ja tal on selline nimi sellepärast et tal on suured kõrvad. Ise on see loomake väike nagu kass. Ta on ümmargune ja kõhukas. Jalad on kõrv peal väga lühikesed ja sellepärast kõnnib ta üpris vähe. Silmad on tal suured, kuigi neid pole kellelgi eriti näha, sest kõrv peal on pikk karv. Saba pole tal ollagi, ühesõnaga, see loomake paistab välja rohkem karvapuntra. Miks siis ükski inimene pole teda näinud. Aga just sellepärast, et ta on kohmakas. Taan pris, kiuslik, kõik teised loomad ei salli kõrv pead. Algul elasid Kõrbijad kõikjal, kuid siis hakkasid teisi loomi kiusama ja pidasid ennast kõige võimsamat, eks. Muidugi ei olnud nad kõige võimsamad, siis see juhtus. Ühel päeval olid kõrv, tead mõnusasti oma koopas. Nad elasid karjakes ühes koopas ja siis tulid teised loomad ja ütlesid. Hei, teie. See on meie koobas. Muidugi oli teisi loomi rohkem ja Kõrbijad otsustasid endile teise eluasemeotsida, kui ka sealt aeti need välja. Lõpuks läksid need veel omavahel ka tülli, hakkasid lihtsalt vaidlema, kelle süü see kõik on. Siis nad läksid lahku, igaüks oma teed. Nüüd need elavad tihedas metsas. Mõni elab isegi inimeste majade lähedal kõrkjaid, armastavaid inimesi. Tihti nad vaatavad inimesi eemalt ja õhtuti käivad akende taga piilumas. Kõrged elavad üksi oma. Kas nad söövad kõike rohtu, juurikaid, pisikesi putukaid, puukoort, tavaliselt söövad nad päevas korra. Nad on ühest küljest imelised. Magavad täpselt selle aja, kui lumi on maas. Siis on neil tänavu küll kurb talv olnud, sellepärast et tänavu nad ei olegi vist maganud eriti. Ja siin on kirjas ka see, et nad ei saagi lumega väljas olla, sellepärast et jalad on neil nii lühikesed, et nad uppusid lumme ära. Tavaliselt nad yhe litse, ainult siis, kui nad on rõõmsad, lasevad nad kuuldavale rahuloleva butisemise. Ja nii need kõrbed elavadki siis elavad üksi, ainukesed olevused, keda ma peale enda veel sallivad on inimene. Ja selline ongi minu välja mõeldud loom, kirjutab Angeelika, et see on kiuslik ja isegi natuke ülbe, aga tunneb siiski nüüd üksi elades, et ta pole kõige parem ja kõik kõrv pead on väga vanad ja sellepärast ka väga targad. Võib-olla elabki kuskil metsasügavuses selline loom. Hiilib õhtuti akna taha ja vaatab oma suurte siniste silmadega inimesi. Natuke kurb on muidugi selle Kõrbja saatus. Igal loomal on oma lugu ja eks tema lugu oli just selline. Ja siin on veel ott luugi kiri, kes meil juba kord saatis palju ilusaid värvilisi linde, kelle kohta oli ka pikk jutt juures ja tänandis kirjas veel üks uus loob päikesest sisalikust kirjutada, nii et tere, saadan teile väikese pildi, väikesest sisarikustes on tõesti imetilluke pilt, tema vaatamiseks tuleb kajale luupi kasutada. See on Eestimaa loom, kes elab põõsaste allpoolkõdunenud lehtede vahel. Pildil on ta elusuuruses. Mu elu suurus on küll ainult kaks sentimeetrit. Ja pealtvaates sisalik on lapik, et tal oleks mugavam lehtede vahel ringi roomata. Kunagi jäta ta saba maha, isegi siis, kui saba tõmmatakse. Sööb lehti, teeb oma pesalehtedesse kraabitud auku, sinna sisse muneb ta ainult ühe muna, valvab pesa juures ühe nädala, siis koorub munast väike sisalik. Talvel nad magavad, kõige suuremad vaenlased on inimesed, kipud nende elupaikadest puud ja põõsad maha raiuma. Nii kirjutab siis kuueaastane ott esimesel märtsil 1992. aastal ja see on väga tore kiri. Sellepärast et siukseid sisalik on palju olevust, kes saba maha jätta, need on suhteliselt vähe, kes saba maha jätavad. Millegipärast mõlemad Eestimaal elavad liigid sellised sattunud, aga mujal maailmas on neid selliseid sisalikke, kes saba maha jätta, õige palju. Mitu looma on jälle välja mõelnud Alo Savi, kes elab Võrus. Kord me juba rääkisime tema küürsaurusest, aga nüüd on ta välja mõelnud lõbusa lohe ja sajatigu. Sajandi kuue elab igal pool jääs mullas, liival, puu otsas, rohus, metsas ja meres ja igasugustes veekogudes. Sajandi, kus ööd, mulda, liiva, lund, puukoort, puulehti, paberit, riiet ja plastmassi. Aga maiuspalaks limpsib ta jääd nagu jäätist 100 teoloogolm silma ja 20 jalga. Aga jalad on erinevad. Esimene paarov kaevamiseks, teine jäässe kaevamiseks ja mööda jääd ronimiseks. Kolmas parun iminapad. Neljandad on tavalised, jalad, viiendad, enesekaitseks küünised. Kümnendad, ujulestad ujumiseks. Saadiku muneb mune. 100 teol on oma maja seljas, elab 300 aastaseks, jookseb 86 kilomeetrit tunnis, on arenenud teost ja sajajalgsed. Äärmiselt huvitav eluks. Väga kirev on ta küll. Nii mulle siin kaks põnevat looma. Üks on 12 aastase Meelise loom, kellel nimeks nupullane kahe nõrga B-ga keskel. Raske välja öelda, see loom näeb välja siis nagu papagoi nokaga Klaabu kellel on inglitiivad konnajalad viis karva pealae peal ka püsti, uhkelt turnimas. Ja see elab siis Aafrikas Punase mere kaldal, sööb kalu ja meretaimi. Loplannan päkavähetuntud loomsest avastati paar aastat tagasi. Noblase andmed on pikkus 80 sentimeetrit, kaal 10 kilogrammi, õige Brullakas loomakene siis siin teine on väga naljakalt kurja näoga, mõtleks nokaga tegelane, kel lühikesed loivad. Meil on kolm paari käsi veel. Vist jah, kolm paari käsi, need kõverad pettuvad jalakesed silmad millegipärast ühe külje peal ja kõõrdi tugevasti kõõrdi kohe suurte ripsmetega varustatud ja pikk nokk on ka sihuke harule nagu sarvikul ja siin on juures jutt see vesi, Lapland, veeloomi ja poegib ka vees, pesi lõplane sööbee taimi. Ta on ööloomi, magab suveund, vesi, lappasin, on väga hea haistmine ja kuulmine, ta sööb end suveks rasva paksuks. Kes teda sügisel või varatalvel suveunest ärganud näeb, ei usu oma silmi, sest ta on nii kõht nagu heinakõrs tuleb sellest, et ta näeb magades suveund, huvitavaid unenägusid, mis kulutavate varasva ja ta peab kõvasti siplema seal unekäigus, kuidas rass nii hirmsasti ära kuluks, muid niisuguseid tegelasi, kes suveund magavad, kui selliseid on tegelikult päris palju, paljud kõrbeloomad, pagatsume und ja meile tuntud loomadest kindlasti Kesk-Aasia kilpkonnad taolised, kes siis seda suveund magavad ja ja need on sellised huvitavad kilpkonnad, kes siis magad, suveund ja siis see suvi, uni läheb sujuvalt üle talveuneks, nii et neil on üks suur uuni, võta sa kinni, on see suvi-sügis- või talveuni? Aga kahjuks ei ole Meelis ja Reimo meile ka ümbrikule aadressi kirjutanud. Nii et me teame ainult, et Meelis on 12 aastane ja ei ma 10 aastane, aga kus need kaks toredat fantaasia looma väljamõtlejad, poissi elavad, ei tea. Aga siin on veel palju selliseid kelle nimesid ja aadresse me siiski teame, kes meil on siis saatnud oma toredaid loomi. Kristel unus Pärnu kuuenda keskkooli neljanda c klassi õpilane saatis meile kohe raamatukese, mille pealkiri on soolumbs. Märjamaalt on Greete hull saatnud meile toreda loomakeel balda. See on pilt. Ja siis on väga pikk ja põhjalik kirjeldus ja ilus pilt tulnud Toivo Rataselt, kes elab Tallinnas. Selle me loeme ilmselt järgmises saates ette ka täna enam ei jõua lihtsalt kõik ette lugeda. Siis on veel pika loo okastega kassist kirja pannud Kaidi piiriste. Võru poisi Siim, nii Lenderi triibulises tigusaurusest, ma arvan, et räägime ka järgmine kord. Ja järgmiseks korraks jääb neil küll põnevat ettelugemist. Jah, neid kirjeldusi ja loomi üllatavalt palju tõesti tulnud, nii et meil jätkub veel pikaks pikaks ajaks neid tänamisi ja ja ettelugemist. Soovime teile head fantaasialendu ja et need lõbusad loomakesed siis ka siia meieni jõuaksid. Ja nüüd, kui saade hakkab lõppema, fantaasialoomadest sai pikalt räägitud, aga tegelikult ma tahan teile meelde tuletada, et on olemas päris loomad ka küll looduses ja küll loomaaias hakkavad pesakastist välja ronima, kes lõunamaalt tagasi tulema ja linnalaps, kes ei pääse praegu loodusse. See võib nüüd jälle Loomaaiatee jalge alla võtta, sest loomaaias on üht kui teist põnevat kevadel jälle näha. Seal loomas on selles mõttes ka veel mõnusad ka neid loomade pilte kaasa osta ja, ja võib-olla kellel tänavuaastane kalender veel muretsemata on, siis loomaaia uus kalender on kenasti olemas ja võib-olla tahate seda endale osta. Aga meie kohtume teiega jälle nädala pärast ja siis on jälle uued jutud. Nii et kuulmiseni ja kaunist kevadet Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
