Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Kõik muutub, kõik muutub kohutavalt kiiresti, peas on igasuguseid plaane, kuhu tuleks minna. Ma arvan, et kõigepealt ma loomaaeda, siis male, botaanikaaeda, Saaremaale, lähen ujuma, siis metsa jalutama tuleks minna ja Lätimaale võib-olla Peipsi järve kala püüdma. Aga. Tere, siilipoiss küll on hea, et nüüd väike pausi jutus sekka tuli, saame sulle tere öelda ja lastele ka tere öelda. Tere. Siis hakkan jalgpalli mängima, oled nii plaani vei, kuidas sul siis selline, kust ta need plaanid kõik olid võtnud, kas teie siis ei ole märganud, et varsti on suvi? Ma loodan kogu hingest, et varsti on, aga praegu veel suvi ei ole. Kõigil on suveks hästi palju põnevaid plaane ja ma usun, et kuhugi sel suvel oma mikrofoniga ka jõuame siiski igale poole kindlasti mitte. Kuhu sina soovid, aga nüüd tantsul Mahdiks kiri ette lugeda? Jah, ma loen selle kohe sellepärast, et seal nagu põnevusjutt selle kirja kirjutanud koeri olev ja ta kirjutab, et resiili, onu kirjutan teile esimest korda, olen 13 aastane. Tahaksin kirjutada teil oma eelmise aasta kevadisest sündmusest, mida ma kogesin. Olin siis viiendas klassis, oli ilus päev, päike paistis, otsustasime Jaanaga, nii on Kairi klassiõe Nimib Veskimetsalilli korjama minna. Huvitav, miks Kairi kirjutab eelmisest kevadest? Võib-olla sellepärast, et Tal on väga hästi meelde jäänud see eelmine kevad ja võib-olla kirjutate sulle, kui sa nüüd väga soovitada, mis temaga sel kevadel juhtus, igal juhul soovin nüüd edasi, järgmisel päeval oli vaja teha lillekompositsioone lillenäituseks. Tere kevad. Nõnda me siis läksime korjates lilli, jõudsin ühe puu juurde, seal tõusin püsti selga sirutada, ootamatult lendas minu nina eest mööda lind. Siis märkasin, et puul on õndsus. Kutsusin jaanapuu juurde ja vaatasime õnsusest sisse. Õõnsustes oli pesa ning pesas linnupojad. Nad olid väikesed ja pruunid. Veel oli seal üks roheline muna. Me ei puudutanud linnupoegi üldsegi, korjasime veel lilli. Lõpuks hakkasime tagasi minema ja siis läksime veel seda pesakest vaatama. Tema nüüd oli ka viimane linnupoeg munast välja koorunud ja mõned rohelised kooretükid olid ka seal. Ja siis me sõitsime bussiga koju tagasi. Huvitav, mis Lindse Ulyselunduses? No seda on muidugi raske öelda, kui see väga palju võimalusi, aga ma usun, et see võis olla näiteks kuldnokk. No neid seal Veskimetsas on päris palju võis olla ka võib-olla mingi rästas või mõni väiksem linnukesest isegi suuruse kohta pole siin midagi öeldud. Kaunis raske ära arvata. Sellise kirjelduse järgi, kes seal võis olla, võisid olla kõikvõimalikud suluspesitsejad, linnud kellel on siis värvilised munad, rähni, langed välja, siis nende munad on ilma värvainete, nii et nemad ei saanud olla. Aga see oli vist küll õigesti tehtud, eks ole, et Kairi jalamune ei katsunud neid pesast välja ei võtnud ja õndsust ilusti kaugemalt vaatasid. See oli muidugi õige, sellepärast et noh, need pisikesed linnupojad, nad on õrnad ja kui neid siis seal kätte hakata võtma, võib kohmakate sõrmedega päris tõsiselt viga teha. Ja linnuvanemad võivad ka tihtipeale pesa maha jätta, kui inimesed kipuvad seda pesa tülitama hakkama. Nii et sellepärast on tõesti aga mõistlik siis, kui linnupesa leiate teda korraks vaadata, kohe minema minna ja mitte seda torkima hakata või nina liiga lähedale toppima hakata. Sest inimese lähedalolekul on veel teine hädaga, inimene jätab oma kohalolekuga jäljed. Ta murrab seal oksi ja see pesa, mis oli maskeeritud maskeerimise, võib ta kaotada inimese tegevuse tagajärjel. Muidugi puu, õnnega iso inimene suurt midagi teha, aga näiteks kui ta maapinnalt põõsaste seest leiate selle pesa, siis püüdke jätta kõik täpselt sellisena, nagu ta oli, sest kui te seal mõne oksa ära murrate mõned lehed ära kortsutab või midagi muud teete, siis see pesa jääb vaenlasele nähtavale ja ümberringi on neid vareseid, Harakaid, pasknääre, jaga rästeid väga palju, kes võivad selle pesa ära rüüstada, näiteks kasvõi see armas sõber, orav võib tulla pessa ülevalt poolt ja poegadest munadest tühjaks süüa. Nii et linnud oskavad nende looduslike vaenlaste pesa pihta, aga kui teie selle peidu ära rikute, siis võib see lindude väga suurt õnnetustu. Sellest oleks muidugi kahju. Linnulaulu jääks väheks, nagu linnulaulu jääks vähemaks, siis tuleks putukaid sääski juurde. Seda küll ei tahaks. Ja kes praegu tõesti tahab linnulaulu kuulata, siis maikuu on tegelikult maailma parim aeg linnulaulu kuulamiseks, linnulaulu õppimiseks, need, kellel pole, see asi veel päris selge, see võib nüüd võtta binokli ja võib-olla mõne sõbra kaasa, kes tunneb paremini linnulaulu või siis kuulata kodus linnulauluplaate enne ja siis minna metsa ja püüda meenutada seda laul. Aga kõige kindlam viis võib olla. Kui linnumääraja ja kuulete kusagil linnulaulu, siis uurige binokliga hoolikalt lindu ja püüdke siis jäta meelde seda laulu, mida te kuulete. Ja otsida siis linnumäärajast pildi järgi sellele linnule nime iga ja siis tasapisi hakkab kõrvus laulu eristuma, üks laul on juba selge, hakake teise lauluga nii tasapisi jälle peale. Kui te püüate näiteks 20 laulu kõik korraga ettevõttega 20 linnulaulu, siis teil on õhtuks selline segapuder peased. Ei tunne isegi tihase laulu enam ära ja varblasi kutsumine paneb teid kahtlema, et mis põnev lind, see nüüd võib-olla sellepärast oleks mõistlik alustada tasa ja targu, ühekaupa ja kindla peale. Kuulame nüüd lindilt kevadise metsa hääli. Need hääled on lindistanud Fretissi. Nüüd kutsume teid tagasi 21. aprilli, kui me Annega käisime paganamaal, kus me arutasime lastega ja ühe Krabi kooli õpetajaga mööda matkarada käisime mööda paganamaad. Raadi mäe peal on veel torni jäänused järgi jäänud, aga see on juba ammu ära lagunenud ja sai kõrgele üles ronida, siis oli kõik ilusti need neli järvesid näha. Praeguse samas mitteorganite ongi, ongi piiriorg ürgorge ja oru sisse jäävad nelijärve. Kikkajärv on kõige suurem järv 22,3 meetrit sügav sealgi ka järves on üks kivine saar väikese kasetukaga ja legend jutustab selle saare teket niimoodi. Et vanapagan oli tahtnud hakata üle kikka järve silda ehitama, et hõlpsamini Lätimaale pääseda, sest sealpool on juba lätimaa. Nii hakanudki siis oma tööga peale pannud püksiharu sisse kile ja mulda, aga oma tööga jäänud hommik kätenaabritalus kikka talust oli kik kirenud, vanapaganad ehmatanud ja püksid kärisenud katki ja kivid ja muld langenud kõik sinna järve põhja ja selles tekkinudki see kikka järve kivine saar. Sõid ikka järve kivine saar liigub, aeg-ajalt ta tegelikult on Lätimaa poole peal ta nagu Lätimaasaar. See kikkajärv ise on aga kalapõiekujuline, milline on kala põis ja üks poiss siis tuleb, teine põis keskelt on koos ja selle kikka järve kuju kohta on samuti legend, et vanapaganad ei tulnud sellest silla, võtame sellest midagi välja. Nad köie tahtnud järve kokku kiskuda, aga köis läinud katki ja nii jäänudki järv keskelt kitsamaks. Aga teist köik pold enam kuskilt võtta. Nii, nüüd me lähme alla liivakraavi, aga kõigepealt ma räägin teile ära ka selle, kuidas liivakraave tekkis. Sealpool me sinna ei lähe, seal on kitsesoo, seal oli vanapagana magamisase ükskord vanapagan öösel maganud ja õudne äike tulnud vanapagan karganud ülesse, mis siis muud kui punuma ja punudki siia liivajärve poole taha jäänud kolm suurt jälje hauda, sinna me samuti ei lähe, see on kaugel ja ka siin enne liivajärves hüppamist ta komistanud ja Tõngelt suure varba küünega sügava vao ja praegu me lähmegi selle vanapagana suure varba küüne sisse. No lähme siis siit Raadi mäelt peaks olema muidu hästi ilus vaade ümberringi näeks kaugel, aga udu on nii et me ei näinud sugugi seda Kikarvega. Aga, sest pole midagi, kas sa tead? Kas, kas see suur auku ongi nüüd vanapagana? Küünejälg see ongi suur liivakraav vanapagana suure varba küünejälg. Parasõrg meetrini, pikk, 50 meetrit lai, 36 kuni 40 meetrit sügav sälkorg. Tegelikult on ta kinud põllukraavist niimoodi, et mööda voolanud vesi ja siis on see tekkinud, aga noh, legend räägib nii, et ta on siis ikka vanapagana suure varba küünejälg ja väikse varbaküüne järgi jääb natukene sinna poole väike liivakraave. Aga nüüd lähme siis päris vanapangana. Küünejäljed, mis. Siin küll väga põnev. Kuuluma liivajärv, siin on liivane põhi, siin käime kõik suplemas. Kas seal teisel pool pesitsevad kuprad või hea, Me lähme kohe koprate tamme kavatama. Koprad on kõva laastamistööd seal teinud. Nüüd me lähme Sarapu järve juurde, seal, kus oli vanapagana pähklimetsa. Vaata siilipoiss, kui põhjusin, käbisid maas, oli ühtki kuhja puudel, mis sa arvad, küsitledes, eks monomonopagan pillu vingelt. Aga ehk ikka oravad see Kollod seal ülevalpool mäe peal, seal ikka see oli ikka neid kuuskasid, on Sarapu järve selle järve nimi on tulnud sellest, et siin järve ümbruses kasvab palju pähklipuid, sarapuu puid ja öeldi, et siin oli vanasti vanapagana pähklimett. Sarapu järvel pikkus on 310 meetrit, laius 120 ja 8,8 meetrit sügav. Nii edasi, mis järv sinna edasi ja mis ma teen, alguses rääkisid ja seal oli siis suurem järv, temal oli 22,3 meetrit sügav. Aga siin on palju kopraid ja, ja palju kopraid on siidliivajärve, teisel pool Lätimaad on ka koprad kõva tööd teinud. Kikka järve juures, seal on päris niimoodi, et näha on kõvasti olnud tööd teinud Eesti, Läti kuplutsoodikasti hooajal ja me oleme ikka kõik seda omavahel hästi läbi saanud. Sellepärast et lätlased käivad ju siia ujumas ja kikka järves seal, kus on lastel on kikka, järve pool on oma supluskohta, meil on siin liivajärve juures oma supluskoht, need omavahel ikka saame niimoodi läbi ja lätlased tulevad ka siia ujuma. Kumeruse parv on, kas see on põhja? Põhja ta küll lastesse mingi eesti poiste parve Eesti poole pealt. Kohalik Tõnisson on olemas, keda põhja laseksime, kindlasti oleks, ma arvan, nii lähmegi sinna rada mööda tagasi, lähme sinna liivajärve juurde tagasi, ma näitan teile väikest liivakraavi ka ja siis lähme ülesse truubi palumäele saame kopratammile ligemale ka. Programm näeb välja nagu üks, üks hunnik risu, mis on kuhjatud siia, kust vesi peaks läbi voolav, ma ei tea, see on siis nagu väike oja või? Jah, ongi nagu Ojamis kahte järve ühendada. Kobrast ei ole näha. Ega ta nii kaval tegelane, et ega ta meile ei näita küll, aga lähme nüüd teistele järele, huvitajad, pidime nägemisele. Siis ei oleks huvitav Georgi või tammekännu Jaaniga tulla siia kopratammi vaatama. Nüüd olemis päris liivase kaldaga mudajärve ääres. Ei, aga ma olen ikka liivajärve juures see supluskoht. Nüüd lähme edasi, sisenes mudajärv. Piirioja siin siis ongi Eesti-Läti piiri ühinemispunkt, sealpool on juba piima, siin on Eestimaa, aga see mudajärve siini ujumas ei käida, siin on ainult hästi palju kalu. Jäid nüüd need kõik järved meelt, ka järv, parappu, järv, järv, mudajäär, nii tublid lapsed. Sa vaatad käbedalt, nüüd läksid poisid sealt mäest üles, jooksevad meie veerel jõuame. TM igal juhul proovi. Ega me ei tohi maha jääda. Ahah. Siit annab ikka trügida. Trepp köhida igatahes väga mugav Drespon. Tubli tööpanuse paise. Siin õitseb üks loo kannu. Nagu vanapagan on ikka kõik mustad jõud oli abis, et kes võidab, see saab krabi endale, nii vanapagan, siis võitiski selle krabi endale kõik need krabivaldused siin trumpi valu mööda. Üldiselt mängisid, ei tea võib-olla sedasama potik noist poistest. Siis peaksin Krabi kooli õpilased vale uuesti tagasi mängima. Kaardimängus. Mis te olete? Krabi koolipoisid, ela Antsla Antsla keskkoolist, Skaoligaalist? Sellepärast nii nobedalt signaalist yles jõudsite küll veel võttis tükk aega lõõtsutadest, jah. Seal õpime kompassi ja Morsekemisele, õpime audi seadused ja parveehitamist ja kalapüügilõpetatakse ma juba vanaspetsialist seal. Kuidas sa neid barbisid, hindad, mis siin liivajärves oli, ta siin selles muda äärasin, oli kaks parve näha, ühel olid, pakub peal ja teine lisa, väiksem. Kohut käia oli ikka paremini ja paremini ikka, mis on suurem? Kui rohkem pääle minna. No sa ise teist parema kui jõuaks. Lumesaja spetsialistide olete ka muidugi. Igal juhul, aga nüüd me vist peame edasi sammuma, sest kõik selja taga ootavad vanarahvas räägib niimoodi, et siin sai vanapagan endale kapjade asemele inimese, need jalad, selle talu juuretsi, pakki Alatalukoht. Nii et siin siis sai vanapagana nädal Capri taseme inimese jalad, nagu meilgi paganamaale tuli, siis tema tuli siia maarjamaalt suure ehmatusega, jah, seesama piiriorg, mis siin oli siis tema isa nimi oli ürgam, tema tõmbas selle oma jalaga selle vanapagana ette, et vanapagan ei saaks selle äikese ehmatusega edasi joosta ja siis tekkinud kese piiriorg ja vanapagan jäänudki sinna piiriorgu pidama ja siis hakanud vaatama siin ümberringi, et päris sobiv koht, et võiks siia päris elama jääda ja mõttes siis rahulikku elu hakata elama ja et hakata siis kitsi pidama. Siin valgesoos oli siis tema magamisase kitsesoos, siis hakkas ta oma kitsi pidama ja siis seal ühes rabas oli siis tema kitsejootmise kohta, aga noh, siin talub mehed, kiusasid ikka vanapaganat, ei lasknud tal seda oma talukes kuidagi pidada. Nii et ei tulnud tal selle talupidamisest ka midagi välja. Siis tahtis, pidigi vaene mees ühest järvest teise Muku põgenema. Polnud elu sugugi nii lihtne ega kerge. Ei olnud jah mis sest, et kõiksugused, kurjad jõud olid, aga näed ei lastud vanapagana rahulikku elu elada. Kas te oma oli lastega siin tihti käite? Ja iga kevadel meil on siin oma matkamised ja, ja ikka ikka proovime igal aastaajal, siis näiteks talvel on meil siin suusarajad kõik siin needsamad paganama need suured mäed ja orud, need on kõik meie suusarajad ja suvel on see põhiline ja muidugi lapsed. Suvel ise tulevad siia ujuma liivajärve visiiri poisiga vaatasime koolimaja ümbrust ja seal on küll kõik hoolega korda tehtud ja me hakkasime juba varakult tegema, siis tahtsime nii, et maapäevaks saaks ikka kõik korda. Meil on väga väikekoole 50 õpilast, dist ongi, mina ise näed, olen alles siia veebruarist siia kooli tulnud tööle. Aga ma ise olen siin koolis käinud, siin on kogu aeg väiksed klassid olnud. Näiteks üheksas klass, kes nüüd lõpetab, seal on ainult üks tüdruk ja kaks poissi. Kuuletegi meie krabi kõige kuulsamat laulu seal siis paganama valk ja kõik te võite refrääni kaasa laulda, sest refrään on väga lihtne. Igal juhul me soovitame kõigil sinna minna. Sellepärast et seal on põnev puud on ümberringi ja järvede peal on parved. Minu meelest väga põnev kant üldse, terve see paganama ja seal on veel tore loodusõppe baas Pähnil kus lastel on võimalik tõesti seda loodust tundma õppida, seal korraldatakse igasuguseid õppelaagreid. Päevi loodusõppekeskuses me käisime ka. Kui suvel on ilusad ilmad, siis võiks sinna tagasi minna siis Ongiks tore puhkus ja tööreis meil ees, millest teised ka kuulevad. Ka niidast jõuame veel vastata mõnele küsimusele ka sa lugesid siin Kairi kirja? Kairi oli ka veel üks küsimus. Mul on mure oma potilille pärast. Lille kastan mu ilusti, aga tal hakkasid õied närbunud ja siis üks tüdruk soovitas õied ära noppida. Mulil saab küllalt valgust ja korrapäraselt juua. Tahan teada, kas ma tegin õieti, et õied ära noppisin. Veel tahan ma teada, kas väikeses korteris võib pidada merisiga ja kuidas siis teda hooldada, palun öelge, kust saab Merisiga osta. Võib-olla aitab siin natuke see, et, et kas ta seda lille vähem. Sest tihtipeale on ka nii, et see igapäevane kastmine ei olegi lillel nii väga hea, ta tahab natuke puhata ja proovi sellel kastmisega veidi vahet pidada ja kutile tervis paranema hakkab, siis võib-olla oligi selles kastmisesse viga, aga seal võib muidugi olla väga palju muid põhjusi, et kõige põhjalikum vastuse saame anda sulle siis, kui sa meile kirjutad, täpselt, mis lill see on ja kuidas temaga täpselt toimib. Näiteks nädala aja jooksul. Kui sina ja teised lillekasvatajad mäletavad, siis Urmas rääkis, et mitte kunagi ei tohi sinna lillepotialusele bet jätta sest siis saavad juured viga. Et võib-olla oli ka nii, et su lillepotialusele jäi vesi mitmeks nädalaks ja, ja üldse, kui te veel käest küsite midagi, siis ärge kirjutage lihtsalt lill või loom, sest igal lillel igal loomal on oma nimi ka. Täpselt teine küsimus merisea kohta oli juba palju täpsem, selle kohta võib öelda, et ega merisiga väga palju ruumi taha. Ruum oleneb kõige rohkem sellest, kuidas sina ja sinu, võibolla õed-vennad ja isa, ema sellesse meri heasse suhtutud, tema eluruumis piisab poole ruutmeetrise pinnaga kast, sellest on talle küll ja küll ja kui sa vahel lased tal joosta mööda tuba ringi ka, aga siis pead hoolikalt järgi vaatamist, muidu ta närib näiteks lauajala või tapeedi sulle ära või teeb muud pahandust, siis saab ta selle ära elada küll. Ja kus neid merisigu saada võib, ma arvan, sa võid käia looduse kaupluses vaatamas ja need igasugused kooperatiivkauplusi, kes kauplevad nüüd akvaariumitarvete ja ka kõikvõimalike toa loomadega, neid on siin Tallinnas juba küllalt. Näiteks kollasel tänaval on üks väga hea kauplus, on olemas veel Marxi puiestee ääres. Ja minu teada Lasnamäel on paar tükki, nii et küsi sõprade käest ka nõu, küll samune üles leiad ja siis nendest kauplustest leiad sa ilmselt kui endale merisea hamstri või kes sinu korterisse siis parajasti sobib. Järvamaalt saatis kirja üheksa aastane Tanel Kutti Tema kirjutab meile teist korda, talle meeldib koguda ravimtaimi, ta kavatseb seda teha ka eeloleval suvel, see on igal juhul tublid, ma arvan, et me läheme ka, korjame endale teematerjali, aga nüüd me juba mitu saadet järjest oleme lubanud rääkida bioloogia ajaloost. Ta ei ole jõudnud. Nii et me peaksime seda täna küll tegema, ma arvan, et siis küsimustele kirjadele vastama, siis jälle järgmises saates ja nüüd siis. Veidikene sellest, mis toimus 180 aastat tagasi, täpsemalt 1805.-st aastast peale mida põnevat juhtus siis bioloogia ja arstiteaduse vallas, nendel aastatel ja 1805. aastal asutati suuri, tänaseni tegutseb Moskva loodusuurijate selts. See vene keeles kõlab Moskovski obsiast vahispertaatili büroode ja see selts töötab tänapäevani väga viljakad. Seal on väga palju inimesi, kes loodusuurimisega tegelevad, annad välja põnevaid ajakirju ja raamatuid. Ja see selts on väga elujõuline, mis meie päevadeni säilinud. Muuseas, selliseid ühinguid on asutatud väga paljudes kohtades, mitmetel maadel aga nii elujõulise, nii kaua tegutsevad, on suur, suur haruldus. Ja samal aastal Saksamaal ilmus Alexander Humboldti esimene töö käsitles taimede geograafiat ja üldse taimede levikut siin maakeral ja seostas neid ka siis kohalike kliimatingimustega. See teemaringkond huvitas teda väga pikka aega välja. Paar aastat hiljem, 1807. aastal ilmus siis tald suur raamat taimede geograafiast ja see raamat oli hästi põhjalikke, tolle aja teadmiste kohaselt äärmiselt uus ja põnev. See raamatu kirjutamine võttis mehelt väga palju aega. Ta oli alustanud seal raamatu tegemist juba 1790. aastal nii et 17 aastat valmistust raamatu ilmumist ette ja reisis väga palju, käis Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias ja vaatas koha peal siis need taimed kõik üle ja mõtles selle üle sügavalt järele. Ning kirjutas siis sellise taimegeograafiaraamatu ja väga palju tsiteeritakse seda raamatut veel ka tänapäeval, nii et see oli ikka tõesti kapitaalne töö. Ja 1808. aastal avaldasid prantsuse teadlased Souzcovjee ja Bronsjev ühe artikli, milles nad esitasid teooria, et maa sees need geoloogilised kivimite kihid ja nendes kivimite kihtides olevat loomade taimede jäänused on ühest ja samast ajast pärit tol ajal. See oli päris uus idee, sest varem arvati, et nad looma diagnoos on juhuslikult kusagilt sattunud sinna. Aga nende idee oli siis see jah, et see kivimikiht ja seal olevat loomade ja taimede jäänused on ühevanused ja selle järgi siis on võimalik ühe või teise ajastu elanike kindlaks määrata. Saame teada, kes siis ühel ajal koos elasid. 1809. aastal ilmus üks väga põnev ja tähtis töö. Selle kirjutas shambaptist lamarc prantsuse teadlane ja selle raamatu pealkiri oli zooloogiafilosoofiast ja see oli esimene evolutsiooniteooria raamat ja omaja teadmiste seisukohalt väga hea ja paljud teist koolis on õppinud lammarki teooria on selline reaktsiooniline ja vale ja tegelikult see töö tähtsus oma aiamaailmapildis oli väga-väga suur võib-olla isegi sama suur kui Darwini töö natukene aega hiljem, nii et me ei tohiks nädalamatki tööde tegemist nii väga alahinnata. 1812. aastal asutati üks botaanikaaed, noh, need olla asutatud palju, aga see on kuulus Krimmi botaanikaaed jättis samuti väga vana, asutatud 1812 1813. aastal pidas inglise teadlane nimega Wells ettekande Londoni kuninglikus ühingus ja avaldas seal arvamust, et inimeste rassid on nii erineva väljanägemisega seetõttu, et erinevad klassid on kohanenud teatud kindlate kliimatingimustega. Kollane rass, ütleme seal rohke päikese ja külma karmi talvega, seal neegroidne rass kuuma kliimaga väga ohtra päikesevalgusega ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga et see päritolu ei ole erinev nendel kassidel, nad on kõik ühise päritoluga, kuid need elutingimused on neid nii erinevalt mõjutanud, et nad on ajapikku erinevaks välja kujunenud. Nii, ja 1820.-st kuni 38. aastani ilmus tšehhi teadlase Kaspar Steinbergi töö eelajalooliste taimede alalt ja seal tema siis süstematiseerida eelajaloolised taimed ära õieti need taimejäänused ja avaldas arvamust missugustes, perekondades, sugukondadesse, üldse need taimed olid, no selle koha peal me jätame siis tänasele aja loojale pooleli. Saime rääkida ainult 15 või 20 aasta sündmust ära ja ma usun, et järgmisel korral jätkame aastast 1820 Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
