Ei iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, tere, head sõbrad, täna on meil palju kirju, saate lõpu poole räägib onu Aleks kassist. Aga meil on pikka aega ütlemata nende küsimuste vastused, mis rännusaadetes antud said. Ja see on juba nii kaua aega tagasi, et endalegi küsimused meelest ära läinud. Aga õnneks on ikka vastuse tulnud ja, ja sealt on siis need küsimused meelde tuletada saanud. Ühes saates me küsisime seda, et milline loom peale känguru on veel Austraalia papi peale ja selle peale on õige mitmel vastanud päris õigesti, et see loom on emu tähendab, kui arvestades seda, et lind on ikka ka loom, nii nagu kõik need putukad ja muud tegelased ka. Ja sellepärast see küsimus niimoodi natuke kavalalt saigi püstitatud, et mis loom on ja kui nüüd keegi otsis mingeid loomelindu roomaks ei pea, siis tema muidugi sinna seda vastust ei saanud anda ka teistele känguru, mis seal emu. Varasemast saates sai küsitud, et kuidas sai see känguru endale nime ja Tallinna poiss Toivo ratas on vastanud nii et siis see kõik on liiga pikk. Jutt seda ümber jutustama ei hakka, selle kohta võib lugeda raamatut muinaslugusid. Autor Richard Kipling, lehekülg 32 kuni 36. Peale selle on seal veel muidki huvitavaid jutte. Lühidalt öeldes, känguru sai oma nime joostes, kui kollane koer dingo teda seitse tundi taga ajas meie kassi haka, seda nii pikk lugu jutustama. See on tõesti üks võimalus, kuidas känguru endale nime sai. Aga teine legendi moodi jutt räägib siis sellest, et kui esimesed eurooplased sinna maale läksid ja kohtusid pärismaalastega ja ja siis nägid kõige pea seda imelikku loomaringi hüplema, siis nad küsisid selle pärismaalaste käest, et mis loom see selline on, üritasid selgeks teha, mis loomaga tegemist on. Ja need pärismaalased vastases omas keeles känguru. No ma ei tea, kas ma nüüd õigesti hääldada kuidagi niimoodi see pidi olema, mis nende keeles tähendas, siis ma ei saa aru või ma ei tea, mis seal, mis on käest küsida ja see võeti väga kenasti teadmiseks, et ahah, et see loom ongi see känguru ja pandi talle selline nimi ja selle asja nimi on talle küll kenasti jäänudki siiamaani. Nii et erinevaid versioone on siis selle känguru inime saamise kohta ja kui keegi leiab veel mõne versiooni, siis võib sellest merele kirjutada. See versioon on igal juhul selline päris lustlik. Aga mida aeg kevade poole, seda vähem meie küsimustele vastatakse ja kõige usinamad on Toivo Ratas, Taavi Kalju ja märk kuus. Peale kevadilm ma tegin, kindlasti mõjutab seda vastamist ka meie postiteenistus või õieti postmarkide kriis, sellepärast et nüüd on kirja saatmine tehtud nii raskeks kui raskeks ühte asja veel üldse teha saab. Jah, ja muidugi see ka võib-olla, et nüüd on meie hommikune saade vaid esimeses programmis ja kes te meid kuulate, öelge palun oma sõpradele ka, võib-olla siis niimoodi, leiavad mõned jälle meid üles. See võib olla muidugi küll, mõni ei oska, meedial otsidagi selle äriraadiovarjust. Aga nüüd hakkame siis rääkima, fantaasialoomadest, keel, panda, algas, selline loom võiks Austraalias elada natukene lumememme sarnane ainult kahe palliga ja sarvedega ilusa punase suugaja põskedega. No ma arvan, et selle looma elupaiga kohta saab kõige täpsemalt teada Greete kirjast, Greete on 11 aastane, elab Märjamaal. Greete kirjutab, et selle looma keha katavad läikivad karvad. Eritunnuseks on sabal kolm laiku emast ja neid ei ole. Alla kolmesajaaastastel isastel on sinised, aga vanematel kollased laigud näol. Ja Emmastel neid ei ole, on kõhu peal kuldsed triibud, mida jälle isastel ei ole. Need on 10 sentimeetri pikkused, umbes 600 grammi raskused. Need loomad elavad kõrbetes Oaside lähedal karjades. Need loomad hakkavad meie planeedil alles 30 miljoni aasta pärast elama ja ise elavad kuni 5000 aasta vanuseks. Siis tõepoolest neid praegu veel Austraaliast ei leia. Siis ei olegi midagi muud soovida kui 30 miljoni aasta pärast. Head selle looma avastamist. Häälitsevad vaikselt ja see hääl meenutab laulu, söövad liivaga läbi aetud lehti ja viljade segu ning joovad vett. Siis on selge, et nii paljude aastate pärast ikka liiva ja vett siin maakeral veel on. Ja need loomad paljunevad munadest, mis ema on peitnud märga liiva ja niipea, kui nad ilmale tulevad, saavad nad isa või ema käest süüa. Ja see on huvitav loom ja kui me nüüd nendest fantaasialoomadest olema õige mitmes saates juba rääkinud, siis mul oli huvitav võimalus näha ühte raamatut Soome raamatukogus raamatut, kus suured teadusemehed päris niimoodi teaduslikul alusel olid siis konstrueerinud maakera loomastikku umbes viie miljoni aasta pärast, millised loomad siin viie miljoni aasta pärast võiksid elada ja peab ütlema, Nad olid lasknud fantaasial sama vabalt lennata nagu teie siin. Nii et seal olid kõikvõimalikke põnevaid elukaid, fantastilise kujuga olid need sarved ja kõrvadel elukatel. Nii et tõesti nagu muinasjuturaamatut ma vaatasin seda, aga nad ise väidavad kaljukindlalt, et kui praegustel loomadel lastakse areneda selles suunas, siis võivad miljonite aastate pärast meie planeedil ilmuda küll. Kas nad olid kujutanud inimest ka? Ei, inimest ma sealt raamatust ei leidnud, aga igasuguseid põnevaid ahve näiteks leidsin ma sealt küll, kes nägid väga kaugelt sarnased meie ahvidega välja. Kassiilik oli ta millegipärast tegelen põhiliselt suurte loomadega, nad nägid välja kangesti vot selliste juba välja surnud imetajate eestlastega, igasugused need Trinoteeriumide suurelt hiidninasarvikud, ehid, hirved ja kangesti sinna suunda, nii et nemad prognoosivad loomastikku hakkab jälle suurenema, tähendab loomade mõõtmed Akadel suurenema, tulevikus tulevad hiidloomad siia maa peale. Aga niisuguse loomapildi ja kirjelduse, kes tekkis siia maakerale seitsmeteistkümnendal sajandil on meile saatnud siin Nielander Võrust ja selle looma nimi on triibuline, tigusaurus. See suur loom on sauruste valitseja. Tema erinevust teistest saurustest on see, et tema pea on oranž ja kaitseks on tal kaela peal soomus. Ja kui see loom häält teeb, kõlakse kisa võrust Tartusse. Nagu huvitav, selle sauruse saba on nagu männioks. Kõrvad pole tal just kõige suuremad, aga ta kuuleb nendega väga hästi. See saurus meenutab mulle seda ühte looma ühest Georgi raamatust ühe pildi pealt, kes elas oma soolase lähedal. Ainult etalon, selline ilus värviline Dio karp seljas. Tundub, et niisugused eelajaloolistele loomadele sarnased loomad on teie jaoks väga põnevad, sest et lausa fantastiliselt huvitavad loomad jõudsid meile raadiomajja valmis voolitud kujul ilusasti pehme, samblaga vooderdatud kastikestesse. Ja need loomad tõid siia Eero ja Tarvo Alev. Jah. Kuna nendega kaasas on ka pikk-pikk kirjeldus siis varume kõik kannatust ja kahe nädala pärast loeme siis nende kahe põneva sauruse elulugu. Minul on siin ees üht tore elukas, kelle pildi te leiategi raadiolehest. Ja tema nimi on luuga ja ta elab väga kaugel, ta elab Pluutol 10 sentimeetrit kuni 10 meetrit kõrge, kirjutab Helena, kes ise 10 aastane elab Tallinnas. Ja edasi kirjutab nii, et iga kuupsentimeeter tema kehas kaalub üks gramm, sellepärast oleneb tema raskus sellest, kui suur ta on. Noh, eks see kõikidel loomadel ole vist nii, et raskus oleneb sellest, kui suur ta on, väike loom on kergem, suur Lumrask jalad on tal pikad ja peenikesed, aga hästi tugevad, palju tugevamad kui raud. Luugad elavad karjades, ruut on väga lopsakas loodus, aga seda inimene, luugad elavad seal looduse vahel. Üks Pluuto taimedest ongi, et kuri seal ronib taim luugadel kasvavad need vahel jalgade küljes luugad söövadki, helkuri õite segu korjavad igat värvi õisi, trambivad jalgadega, katke segades ühe jalaga ära. See on nagu elus mikser, siis seda segu nad kasutavad ka enda kaunistamisel, määrivad endale peale nende nahale hea. Ei tea, kas see teebki nemad triibuliseks nagu sinised sebrad ja nad on väga osavad määr ja sellepärast tavaliselt loomad ei oska ennast nii ilusti triibuliseks määrida. Ainult sulelised luugad ei saa seda teha, luugade, ela, Pluutor, mitte ühtegi looma, sellepärast luugadele ühtegi vaenlast peale klastembu, kes elab teisel planeedil, käib Harbani Tõgimas. Üks klastemp on tervele karjale luugadele väga ohtlik. Sulelised luugad saavad lennata kogu aeg, kui tahavad, aga tavaliselt luugad peavad selle endale külge kinnitama. Ja siis on need mingid tiivad, ilmselt need on siis põõsas ootamas sel ajal, kui nad ise söömas käivad ja siis kui need koletised ilmuvad, siis kinnitatakse ruttu-ruttu tiivad selga ja minnakse, lendlus on väga mugav süsteem, huvitav, miks ükski maa loom ei ole sellise asja peale tulnud, et võiks evolutsioneeruda äravõetavate tiibade suunas, siis kui neid vaja pole, siis paned põõsasse vahele ja põõsast võtta ja võib-olla saaks siis mitme peale ühed tiivad muretseda, ei peaks nii palju energiat kulutama ühtede tiibade väljaarendamisele ja see annaks väga palju võimalusi. Ükskord ammu-ammu siis kui planeedid tekkisid, ei puutu lauk sisse, sealt tuli välja miljardeid luugast, siis nad ajasid augu kinni, hakkasid seal elama. Huvitav, kuidas nad sinna augu sisse sattusid? Ja kõik luugad on kohutavalt vanad, sest nad ei saa lapsi. Suurem osa bluugast on ta jalad, need on kehast kolm meetrit pikemad, kõige pikemad jalad on kuus meetrit. Tegelikult on luuga inimesest palju rohkem arenenud. Luugasid on igasugused, ainult pead on ühesugused. Huvitav, kuidas siis nende vahel vahet teha? Siin on küll joonistatud mingi kaak ja ma ei tea, kas astuks luuga trepist üles või on selle luuga nimi trepist. Seda võib mõelda nii ühte kui teistpidi siin üks elukas näeb välja just nagu trepp, õieti nagu lennukitrepp. Millegipärast lennukitrepil on suure punase ninaga pea küljes. Nagu vihane kalkun, näeb lennuki trepp välja. Kaak on ka väga huvitav see, nii nagu kaks suurt kõrva, mille vahel on täpiline triibuline pea ja propeller tal peas ei ole, pea, saaks väiketutiga, vihmavari. Mugav loom sellepärast vihma ajal ei ole kuhugi varju minna, varjan kohe kogu aeg pea peal olemas. Aga Joosep Metslang on ka joonistanud hiigla põneva tegelase Joosep kirjutab nii, et selle eluka nimi on klastemp, aga minu nimi on Joosep. Aga see on ilmselt siis seesama, kes nüüd luugasid söömas käib, elas kord üks klastemp ja ta oli õudsalt kuri, kui ta korra sabaga vastu maad lõi, võpatas isegi see oli nii kõva löök, ta sööb hapukurki, lihalauda klaverit, patju, vildikaid ja eriti hea meelega telefoni. Aga ujub sõnnikuhunnikus. Vabandust, ma unustasin öelda, kus ta elab. Ta elab planeedil Neptuun. Luugadest pole kunagi minu, tekkis hoopis selline küsimus, et Joosep kirjutab. Ta lööb sabaga vastu maad, kas ta käib siis sabaga vastu maad lööma? See peaks siis olema, kui ta need uni läheb, et siis tuleb sabavastane tuuni, see on siis selline piraatlik loom ise elab, Neptuuni laga käib meil siin maa peal sabaga vastu maad löömas ja liha kurki ja klaverit ja Telefoni söömas. Võib-olla sellepärast telefonid nii kohutaval tunduvadki, et kuskil otsas klaste neid parasjagu sööb ja siis Pluuto käib kollitamas, neid luugasid. Nüüd hakkab meie jutt kangesti kassi poole kiskuma selles mõttes, et onu Aleks jutt ootab, aga enne kui pärist kassist rääkima hakkame, siis äkki on veel ühest okastega kassist rääkida ja see on ka üks fantaasialoom ja sellest kassist on meile pildi ja jutt saatnud Kaidi piiriste Pärnust. Ta kirjutab nii, et kord vaatasin, et keegi on närinud minu pliiatsiotsija kustukumme. Riidlesin õega, et mis seal õudminu, pliiatseid, kuid see polnud minu õde, kes lõhkus. Siis märkasin, et ema õmblusmasina juures nurgas magas mingi loom. Ta oli kassisarnane, ainult tal olid pikad okkad, suured sinised silmad ja kohev suur okastega saba ise tooli, umbes nagu kassipoja, sarnane ja suurune. Ta oli huvitav selle poolest, et saab ennast suuremaks ja väiksemaks teha, kui hakkan paberikasti välja viima. Vaata, need polegi vaja viia. Ta sööb paberit, pliiatseid, lilli ja maiusroaks on kadakaoksad. Ta mängib kõigega, mis põrandal maas on. Ta on toaloom, õue ta ei taha minna. Kui valgust näeb, poeb peitu, tuleb oma nurgast välja umbes siis, kui hakkab pimedaks minema. Ka pojad on tal imelikud, peaaegu ilma, peata ümmargused okkalised nagu kastanimunad. Suvel teda peaaegu ei näe, tegutseb ainult siis, kui on pime. Ta on tore ja huvitav loom. Välja näeb ta väga tore ja huvitav, suured sinised silmad, suu kõrvuni peas veidi irvik kassi moodi, kes seal Alice Imedemargi tegutseb ja umbes samalaadseid templeid. Millegipärast on tal kahe kõrva vahel selline sarv. See võib olla enesekaitseks ja ta näeb kangesti välja subsiililik, nii et mina oleks teda nimetanud isegi siil kassiks või kassiiliks. Võib-olla on ta kuskilt planeedilt tulnud, mitte helendav tundmatu kass. Ei tea, kust ta tulnud on, aga mul on kuri kahtlus, et ta käis eelmisel nädalal ka minu korteris sest meil juhtus täiesti seletamatu lugu, meil kadus ära terve kausitäis kompusid ja kõik pereliikmed teatavad, et nemad, mitte keegi ei ole mitte ühtegi kommi võtnud, keegi pole ühtegi kommi suhu pannud, aga ometi. Kahe tunni jooksul kadus terve kausitäis kompusid ära. Sellele kassile niisugused tembud vist passiks. Kell kirja järgi otsustades on puhtalt tema käsi seal mängus kedagi teist pole seal võimalik süüdistada. Suur aitäh kõigile, kes neid vahvaid loomakesi välja mõelnud ja küll me kõigist neist ka räägime. Aga kannatust, kannatust. Raivoga oleme küll oma saatega jõudnud onu Aleksi jutuni ja see jutel kassist päris kassist. Kas on, eks huvitavamaid koduloomi, mis inimene kunagi oli endale loodusest saanud ja koduloomi on igasuguseid, on veised ja lambad, on kitsed ja koerad, hobused, kanad, haned, kõik nad on väga-väga kasulikud. Kellest saab piima, kes teeb tööd, kes annab liha nahka, kes kaitseb kodu ja käib inimesega jahil nagu kutsu midagi. Kas kas lööb nurru? Kas lööb nurru muidugi, kas see on ka väga-väga kasulik seal, kus ta püüab hiiri. Aga kui tõtt öeldakse, hiirte püüdmise Amed kodukassil kõige tähtsam ei ole ega pole vist kunagi olnud huvitav, mis tema ametis algas rongi nurru löömine. Tema amet oli just nimelt nurru lüüa, olla armastusväärne kallis ja tore ja sisustada enim ellu rõõmu ja lusti head hubasust. Loomulikult. Siirdepüüdmise amet oli kassil vanast ajast peale ka näiteks maailma üks vanimaid linnu, mida üldse teatakse Jeeriko linn. Arheoloogilistel uurimisel leiti jälgi sellest, et seal peeti kasse ilmselt ikka hiirte vastu ka veidi niisugustes kohtades, kus tolleaegsed inimesed hoidsid eriti palju teravilja. Seal leiti siis kasside jäänused ja see oli kõik. 7000 aastat enne meie ajastut tublisti üle 8000 aasta tagasi. Aga võib-olla veel varem hakati kasse pidama Egiptuses Egiptuses peeti neid peetakse praegu, aga vanas Egiptuses peeti neid mitte lihtsalt hiirte püügiks neil pidi just nimelt selleks, et kodus oleks see tore loomake. Kassi peeti seal ka pühaks loomaks, see Egiptuse kiisu oli suurte kõrvadega pikkade jalgadega punakashalli ja valgega ja tema nimetus sõna kas vanaegiptuse keeles oli nii ju, ja sellest kassist siiamaani on jäänud üks niisugune spetsiaalne kassitõug ja selle nimetus on egiptuse New aad. See on siis sellest, et ta ütleb Mäo arvatavasti selline sõna, mis tähendas kassi tuleb tõesti sellest suurepärasest ainulaadsest sõnast, mida kassid terves maailmas kasutada, aga nii ju see võib kõlada kui näo, näo või mao või veel kuidagimoodi, aga see on üks ja seesama sõna võib olla erinevate ja lektides nii-öelda, kõlab ta erinevalt. Ja selle sõnaga oskavad kassid öelda väga palju asju teineteisele ja ka inimestele, vähemalt nendele, kes oskavad kasside keelt oskavad kassidest lihtsalt aru saada. Kui kass ütleb seda peenikese häälega ja vaikselt diviisi siis ütleb ta tavaliselt niiviisi oma lastele ergulad kaduma ning kas on aeg magama minna või kas tuleb nüüd söögiaeg või seal, olgu emme juures või tulgu emme juurde, see on niisugune hästi-hästi kõrge, hästi peenike hääl ja väga vaikselt. Kui sama sõna kasutab kõuts, üks isane kass ja sama tooniga nagu emane kass, kui ta räägib oma lastega kassipoegadega, aga kõuts ütleb seda hästi kõva häälega ja ütleb teisele Godzile. See tähendab, et seda teist kõutsi nüüd koledasti solvati. Talle öeldi, et sa oled närune kassipoeg ja mitte täiskasvanud kassi. Ja kõik need hirmsad kasside kontserdid. Isased kassid peamiselt katustel, kevaditi, eriti märtsikuus, teevad kõik need koledad nagu ulgumised, eks ole. Tegelikult on sellesama sõna ütlemine eriti kõva mehe häälega ühe kõutsi poolt, teisele kõutsilt ja võetakse kui sai. Huvitav, kas eri maailma paikades elavad kassid üksteisest aru ka saavad? Saavad küll, väga hästi saavad aru, sest kõik kassid üldse mitte ainult selle miu või mao abil ei räägi teineteisega. Palju tähenduslikumad on kasside omavahelises suhtlemises igasugused poosid ja kõiksugu liigutused, eriti saba, omad kõrvad ja saba. Vaat need on kõige ilmekamad koertel on samuti, et paljudel teistel loomadel, aga kassidel, näiteks see on niiviisi, et kui saba käib sinka vinka vasakult paremale, siis kas on vihane või vähemalt kas arvab, et tal on alust vihane olla. Ja ta kas annab mõista, et ta võib rünnata lihtsalt väljendab oma pahameelt. Või tõepoolest juba väga vihaselt ajab oma vastase minema, kui see saba on ilusti jalgade ümber kõrvad püsti, siis kassil on niisugune hea rahulik olek. Kui saba on sirgelt pool püsti ja otsa poole, siis kas on uudishimulik ja täis lusti tutvust teha teise kassiga loomulikult, siin on väga tähtis, kas ta seisab kuidasmoodi, ta vaatab, kas ta vaatab päris kõrvale võita, vaatab teise ütleme kassi või kasvõi inimesed sõltuvalt sellest, kellega ta suhtleb silmadest, oma vastase silmadest palju mööda või natukene. Kui ta vaatab otse silma, see on rünnaku signaal praktiliselt siis saba käib ikka sind otse silmavaade, see on väljakutse kõikidele loomadele. Te ju teate, arvatakse, et inimese pilku ükski loom ei talu. Asi pole selles, asi on selles, et otse pilk tähendab kõikide loomade jaoks väljakutsed inimestega. Tavaliselt loomad kardavad, sest inimene on väga pikk võrreldes loomadega, meie inimese, tean, et see on tänu sellele, et inimene kahel jalal seisab oleksime käpukil, siis me oleksime suure koerakõrgused, palju kõrgemad, kuid kõik loomad mõõdavad just vertikaalis püstloodis mõõdavad oma vastuseid ja isegi viie-kuueaastane laps isegi suure koera silmis räägivad juba kassist on väga tõsine loom. Ja kui selline loom vaatab otse silma, tähendab, kutsub välja vihaselt niiviisi, siis ta on kardetav siht, viiakse muidugi pilk kohe maha või kõrvale aga päris tõsist vastast raevunud härga või tiigrid või karuti sellega loomulikult ei peleta, kuna lapsed. Nii et jah, ei maksa loota, et otse suunatud pilk kohe hirmutab jubedasti mingisugust tõepoolest ohtlikku elukad ja naksitrallid said ka rottidest oma pilgu abijahu. Aga ma tahtsin küsida, et enne oli juttu, et kassi olnud päris jumalaks kohe peetud. Ja muidugi jumalaks on kassi peetud paljudest kohtadest kõige tähtsamaks jumalaks, millel ka kõige suuremad ja ilusamad jumarusena karjääri on kas teinud ikka Egiptuses, Vanas-Egiptuses ja vastava jumaluse nimi oli past või vastet, see oli jumalanna selle jumalanna auks. Egiptlased ehitasid linna, mida nimetati kassima ja kas jumaluse maja Berg pasteet, see oli umbes 14. sajandi paiku enne meie ajastut. Ja seal oli vastavalt kaks rahvalikku pidustust ilusat kassi, tantsu ja laulupeod kaks korda aastas Egiptuses, märtsikuus ja juunikuus just siis, kui kassi tron, pulmad tavaliselt ja peab ütlema, et see oli rõõmu ja lusti ja toreduse. Jaga armastuse ja lapse eest hoolitsemise jumalanna vasteid ja tema auks tihti suitsu palderjanirohust lauldi, tantsiti, naerdi joodud erinevalt teise jumalanna pidustustest, mis on ka kaslane, aga ta on palju hirmsam elukas, ta vinna. Tapmise ja sõjapidamise jube jumalanna kuid huvitav on see, et nad jumalannad omavahel on seotud kassijumalanna mastid leevendab kuidagimoodi Sohmeti otsele sõjajumalanna tujusid ja toob ta nii-öelda toredatesse suhetesse inimkonnaga tagasi, kui vahest vinna inimeste peale väga vihane. Üks kord egiptlastele oli väga tähtis raamad jumalustest niinimetatud surnute raamat, see on ka selge, miks nad niiviisi seda raamatut nimetasid, sest egiptlased arvasid, et iga surnu otsekohe ise muutub jumaluseks liitub teiste võimalustega kokku, nii et kui jutt on jumalatest, siis paratamatult egiptlased tegid juttu surnutest ja vastupidi. Nii selles raamatus on siis kirjas, kuidas Ahmed lõvinna ükskord sai inimeste peale nii pahaseks, et otsustas kõik hävitada. Aga kas, kes inimesi armastas, meelitas lõvinnad õlut jooma? Ta lisas natukene verd, siis lõvinna ei teadnud midagi, aga vere lõhn sõjajumalanna muidugi meeldis. Kui ta hakkas seda segu jooma, siis jõid õlut, nii palju jäi magama, ärkas üles ilmselt väga suure peavaluga ja siis kiisu viis ta nii-öelda tagasi normi, kasutades palderjanirohtu. Nii et näete kassile, kas jumalusele me oleme ikka väga palju tänu võlgu? On isegi selline huvitav teooria keeleteadlastel et ingliskeelne kassi niisugune hellitav nimetus, passikad, passi on sellest samast vanaegiptuse sõnast kassijumalanna nimest vast vastet. Ja tõepoolest praktiliselt kõigil rahvastel. Kas on ühe sama juurega CAD inglastel katse? Kata või Katosis vastavalt nais- või meessoost itaallastel nüüd kott vene keeles, eks ole, kodie tšehhi keeles kas eesti keeles Kissi, soome keeles kõikides keeltes, aga näiteks koera jaoks igas keeles on oma nimetus ilmselt tõepoolest just seal samast Egiptusest kassid, levisidki vileinimeste poolt asustatud maailmad. Pärast, kui nad jõudsid Euroopasse, segunesid nad Euroopa metsiku metskassiga. See oli karvasem, natukene väiksem, aga nisugune pointšakam tugevamate käppadega. Kas see päritoluga loomad meie kodukassid, kel on nii Egiptuse kui ka Euroopa metskassi verd, on meil siiami kassid? Nemad võib-olla tõesti tekkisid omaette, nii nagu me varem ka rääkisime sellest, eks ole, see on vist Kaug-Idas toimub, see on tavaliselt suhteliselt kaugel sellest, mis toimub meie pool, eks ole, nii-öelda lääne poolt Egiptuses kassi ja nimelt kõuts hiljem sai hoopis tähtsaks peajumalaks, kujutage ette, kui tõsiseks siis ta nimi, raa jumalus ara? Alguses keegi ei tea, kui mitu 1000 aastat tagasi võib-olla 10 oli ilmselt oina sarvedega väike elukas hästi primitiivne, väga ürgne. Aga ütleme, 13.-st 14.-ks sajandiks kindlasti hiljem ka muutus raag, kes oli selleks ajaks juba peal jumala kassikujuliseks kõutsi kujuliseks ja tema kohta võib sellest samast tähtsast surnuteraamatust lugeda. O raam, Sa oled suur, kas jumalate ees tasuja, au ja kiitus sulle ja sinu mõõgale nimelt suure terava mõõgaga raiuski, see kõuts raha pooleks, eriti ohtlikku draakoni, selle draakoni nimi oli imi Uhenev. Seesama imi Hennessey oli kaose ja korralageduse draakon ja just nimelt kas kõuts nimega päästis maailma sellest korralageduse suurest mahust, vot niisugune lugu. Ja kas see on ikka üks tähelepanu väärne tegelane küll temast on palju muinasjutte ka. Ja muidugi kassidest on mitte ainult müüte, kassidest on väga palju muinasjutte ja mitte ainult muinasjutte. Kassidest on luuletusi kirjutanud näiteks suur luuletaja lääl kassist on kirjutatud romaane, näiteks kõuts Murry elu, vaaded ja elulugu Hoffmanni poolt. Suurepärane romanda kadusine ja ilus kass oli mitme kunstniku poolt niivõrd armastatud, ET Coya Rennuaar, Picasso Stein lein, neid on sadu, arvatavasti suuri kunstnikke, kes on kassidele pühendatud suuri maale ja oli isegi üks Šveitsi kunstnik Günther mind kes maalis ainult kassi, kusjuures on suur kunstnik. Õlimaale tegi ta kassidest aga ainult kassi, teda hüüti kasside Raphailiks. Ja muidugi muinasjutud kassidest on suurepärased šarl PRO valgi kiisuke saabastega kass siis muidugi suurepärased kassist, muinasjutud on müünud ja selle sajandi kirjanikkude poolt loodud ja nendest kõige tähtsam ja tuntuim on kindlasti kass, kes kõnnib omapead. Neljad Giblingi muinasjutt. Selles muinasjutus vist tõesti on kajastatud seesama ettekujutus, et kas on loom, kes kõnnib omaette, aga suurepäraselt oskab suhelda inimesega, säilitades oma sõltumatust. Ja see on väga hea muinasjutt ja ma ise päris usun, et enam-vähem niiviisi sa tõesti oli kassiga juudele kodustati. Jah, tõepoolest niiviisi selline leping toimus ja kindlasti mitte selle metsiku mehe, vaid just nimelt metsiku naise ja nende mitte juba enam nii metsiku lapse ja kassi vahel. Oli see leping sõlmitud. Lapsed, ma arvan, et seda onu oleks juttu kuulates tekkis teil nüüd kindlasti küsimusi, nii et nii et küsige. Aga kui me järgmine kord Alexiga kokku saame, siis me räägime kiirtest. Muidugi, kui juba kassist, siis kindlasti hiirest ka ta on väga tähtis loom. Ja ootame ikka Ellede fantaasialendu ja ootame, et siia raadiomajja jõuati loomad ja igasugused elukad ja meile ikka kirjutate ka ja need Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
