Metslased on jalutuskäigul läbi Eesti oma teekonna esimese  servakese peal ligi 40 kilomeetrit jalge alt läbi lastud  oleme jõudnud skulptorite Maiki ja Renee juurde. Aastal 2012 otsustasid nad kolida linnast ära  ning leidsid oma maise paradiisi vanas raudteejaamas. Kui me siia tulime, siis ma vaatasin, et vau,  et nii palju maju see kuulutus ütles, et põrandaid ei ole,  vana oligi raudteejaam ja selline töölisoone  ja siis kui me tulime, siis vaatasin, et ei,  et. Nii nii nunnumaja, et kuidagi nagu väiksemana ma justkui  piltidel oli ja siis ma ütlesin, et nii palju hooneid on  veel ja siin oli nii põnev. Perekoer toora lahkel loal panime oma jalad tema basseini jahtuma. Väike jahutus jälle. Jalava jala majal. Meie jalad normaalsuurusesse kahanesid, tulid jutuks vana  maja taastamise valud ja võlud. Mõlemaid jagub. Kui muru on olnud mõnda aega niitmata, siis osade arvates on  kogu aias olev kraam justkui kõigile kuuluv vara. Kolhoosi on inimestel peas, et peab ikka ära vedama. Aastaks 2012 oli enamus väärtuslikku kraami siit laiali tassitud. Maiki ja renee tegid isegi üleskutse asjad tagasi tuua. Ja osad osad asjad ikkagi oleme saanud tagasi. Et, et on täitsa mingid Mingid aknad ja arhitektuuridetailid ikkagi. Saanud tagasi? Vana jaamahoone teise korruse kunagised tööliskorterid on  saanud väärika uue sisu ja vormi. Ühes neist asub ateljee, millest toimetab maigi,  kes viimasel ajal rohkem maalikunsti usku pöördunud. KontraMägi meie, see on see täitsa konrongi siin,  aga ma mõtlesin, et kui oleks, saaks Konrad Mägi maalija,  teeks kilekoti peale maali, et see oleks nagu sigadus,  et. See on niisugune maaelu romantika teema,  et Konsum on selline koht, et kus sa käid muuseumi asemel. Ja, ja siis, kui on vaba aeg, siis ma tegelikult nüüd ma mõtlesin,  et sirelite asemel ma maali õunakus seal üks õuna Põiamaal. Pätsu on. See, et selle ma tegin 2018 Siis, kui oli arutelu, et kas ikka pätsule teha monumenti  või mitte teha ja ja siis minu meelest on ta ikka kuldne mees,  et see Eesti vabariigi esimene president,  et et see lihtsalt on sellest, et kuidas päts  siis nagu alasti kisti ja leiti kõikide vigu  ja asju, aga aga see alastusal, et ikkagi kuld See on positiivne kommentaar pätsu kohta minu poolt. Ja selle jõltsi, nii et see on Rene tehtud. See on Tallinnas seal Patkuli trepi juures. Vaata siis. Tagavara jeltsin. Vaata, mõlemad oleme presidenti, nüüd. Ja kui kellelgi on soovi koju saada dekoratiivset,  kuid kerget kivi, siis palun Renee teeb teile hüperrealismi  ürgne vorm. Naise kolme näpuga. Selleks on vaja tolmumatkale. Kurat, petab. Kui ma elasin mustamäel 11,3 ruutmeetrit oli,  siis ma mõtlesin, et tegelikult tahaks elada kohas,  kus saaks nagu ühest toast teise vähemalt käia. Univadki suured asjad esialgu pealtnäha proosalistest soovidest. Siin oli koht, kus meie teed Marju Joosepiga lahku läksid. Piduliku hetke tähistas pererahva meest tehtud väärikas ruibe. Korraga ära soovitatav, et midagi mõelda. See on ikka 70 või. Tänasime pererahvast ja kaasakulgejaid ning läksime pikkade  varjude saatel vastu päeva viimasele kahele kõndimistunnile. Kui hommikused rituaalid tehtud, võis asuda teele retke  kolmas päev, mis lubas jälle kolmekümmet kileti algas  imelise vaatemänguga. Need peaks olema rohetäpikud juulikuus on selles mõttes  hästi mõnus matkata, et siis. Lendab liblikaid kõige rohkem. Sellistel metsateedel eriti, kus. Kõrval kasvavad mingisugused õitsvad taimed,  et see imeilusad lähed ja liblikad tõusevad lenduda,  et niisugune muinasjutuline matk Matka muinasjutulisust suurendab veelgi sobival hetkel tee  äärde jääv kena veekogu mis on teelisele ühtlasi  nii vann kui ka pesumasin. Ta. Ja. Vannis käidud nüüd. Paneme edasi hirvelaane poole. Seda must leeder ja punane leeder, kaks erinevat liiki on  sellel punasel leedril, ka see vilja liha on isegi söödav,  aga seemneid ei tohi süüa. Et seemned on inimese jaoks mürgised? Meie järgmine siht oli üks metsatukk tiduvere lähedal. Tee sinna viib läbi kunagise üks küljede kantsi. Paarsada aastat tagasi tundus mõisaäärele põld olevat  maruigav ja ta otsustas, et siia saabub. Mida täna teame Vigala hirvepargina. Aastaks 2021 on park hubaselt metsa kasvanud  ja igati mõnus ning natuke salapärane oma Middendorf poolt  siia toodud eksootiliste liikide ja puuhiiglastega. Mõisahärra Tendro kapriisidel oli ka teatav positiivne. Ütleme see ümbruskonna taludesse ka see Mingisugune ilumeel või mingisugused puud  ja põõsad hakkasid tegelikult levima. TinAndreller on siitkandist pärit ajaloolane,  kelle üheks kireks on metsavendluse uurimine. Vanavigalas teid pidi kuue kilomeetri kaugusel asub üks  tähendusväärne koht meie lähiajaloos. Olime jõudnud kurjakuulutava nimega olulise metsatukka. Oluline on selles mõttes, et Eestis seda organiseeritud  üle-eestilist vastupanu ei olnud ja noh,  tegelikult ei tekkinud kunagi. Aga mõned katsed seda luua olid ja nendest võib-olla kõige  suuremaks läinud oligi relvastatud võitluse liit lühendiga  mitte segamini ajada tänapäevase raamatukogude vahelise laenutusega,  mis on ka vel. Kuigi mõlemad on väga olulised ja, ja tegelikult see  organisatsiooni alge saigi alguse siitsamast espool tillaste  raba Arraste külast. 1946. aasta esimeses pooles otsustasid Läänemaa talumehed  eesotsas Endel Redlichiga, et metsavennad peaksid  üle-eestiliselt koostööd tegema tenniseeruma mitte otsese  relvastatud vastuhaku, vaid infovahetuse  ning koordineeritud vastutegevuse mõttes juhuks,  kui algab uus sõda, mida toona usuti juhtuvat. Sõjaväelist tausta meestel ei olnud, aga oli tunne,  et midagi tuleb ette võtta selle ülekohtu vastu. Aga no eks nad tahtsid kõige paremat ja,  ja üritasid siis laieneda ja tegelikult seda kõike seda  organisatsiooni siitsamast põrgupõhja punkrist juhtida,  et noh, lõpuks ta üle Eesti uues maakonnas võiks täna väita noh,  tänaste teadmiste põhjal selles mõttes ja 35. vallas  või omavalitsus, ta nagu mingisugune esindus oli  ja noh, 47. aasta suvel siis tegelikult võib-olla läkski see  asi nagu niimoodi laialdasemaks, kus üritati neid kontakte  üle Eesti luua värvati selliseid liikmeid,  kes siis omakorda noh, tundsid paljusid inimesi,  kes siis mõned Eesti vabariigi ohvitserid või,  või ka Saksa sõjaväes teeninud kodanikud,  kes nagu omasid laia tutvusringkonda Juba organisatsioon, siis peab olema ka põhikiri koos  liikmeks astumise avalduste ja nimekirjadega,  mis lõpuks ka karmilt kätte maksis. Sõna levis. Ühelt poolt tõstis see inimestes usku, et kõik pole veel kadunud,  teisalt aga tõmbas enda peale julgeoleku sauroni silma,  sest igasugune organiseeritud vastupanu oli reaalne oht  valitsevale korrale. 1947. aasta lõpuks olid jõustruktuurid, juba jäi. Vana aasta viimasel päeval siis rünnati seda punkrit noh,  ütleme sisuliselt oktoobrist kuni detsembri lõpuni oli seda  operatsiooni ette valmistatud, tegelikult nad teadsid,  et see punker kusagil siin piirkonnas on. Eks see press oli tegelikult päris kõva peal,  et seda nagu siis täpselt välja uurida. Nagu kõik punkrilahingud, nii ka see oli ette määratud saatusega. Metsavendade ainus eesmärk oli võimalikult väikeste. Ka katustega taanduda. Pärast lahingut võtsid vallutajad punkrist kaasa olulised  asjad nagu relvad ja dokumendid ning ebaolulised koos  punkriga pandi põlema. Aga kivi ja raud ning mälestused ei põle. Siit leitud asjad. Ja munkrivallide peal on jah siis erinevaid esemeid,  mis siit mullasest välja tuli, noh näiteks Maximi. Ütleme siis raskekuulipildujalindijupp noh,  siin relvapuhastuse alid, mingisugused magasinide jäänused  või signaal rakettide kestab, see on mingi toidunõu toidunõu  ja kas mingi kauss või võib-olla kasvali pudelist,  et kruus, et ega selge on see, et erinevaid asju üritati ära  kasutada enda huvides on teada ka ju seda,  kuidas koorelahutajast ja jalgrattadünamost tehti  siis selline väikene käsigeneraator, et tekitada mingit  elektrivalgust endale, et noh, proovisin järgi,  põhimõtteliselt on võimalik, aga ta ikkagi nõuab päris palju jõudu,  et seda nagu ringi ajada, et. Siia jah, et nende ahi oli siis selline,  ütleme suht tüüpiline metsavendadele. Plekist. Kütusevaat. Sinna sisse oli siis kivid laotudele selline kolle tekitatud ja,  ja siin natukene neid ahjukive ja siis ka neid. Raadioakumulaatoreid on siis natukene säilinud. Siin veel karbo rundum. Kui sa tahad oma noa üle tõmmata Aga? Seda võimalust ma jäta küll kasutamata. Metsavenna luisuga ihuda nuga. Ja. Tead, kui veider tunne see on. Võib-olla oli näiteks Endel Redlich viimane,  kes oma nuga ihus sellega ja võib olla pärast seda ei olegi. No kindlasti on. Aga noh, mängime seda mängu, et ei ole. Aga läks raip jumala terav. Ja et saada selgemat pilti sellest, mis tingimustes  ja kuidas metsavennad elasid siis on Martin koos  kamraadidega rekonstrueerinud põrgupõhja punkri algupärasest  punkrist vaid mõnekümne meetri kaugusel. Siin on ka piltlik näide sellest, kuivõrd hästi sulandub  maapealne punker loodusesse. Vaata nüüd alles tuleb, on. Hiiu Janek ja Kertu Saaremaalt vanaisa oli üks metsavend dest,  nad on siin käinud eile. Ahah, tegelikult saab siin päris hea aimu,  kui pime asi. Ja kui madal Mis punkris olid, olid magamisasemed, lavatsid. Need on siis nüüd ja siin ja siin on ütleme,  tehtud ühe tasandiline, ilmselt ta tegelikult oli kahekordne  suur laat, sellepärast et inimeste arv juba kuni 14,  kes siia. Ikkagi aeg-ajalt ära mahtus, oli nii suur,  et noh, muidu nad ei oleks mahtunud. Punkri nurgas siis oli noh, ütleme meie paigaldasime  selle butapoorse ahju siianurka, aga ilmselt oli ta tõesti  kunagi selles nurgas. Just ja siis siin kõrval oli eraldi selline väiksem osa,  mis oli siis ka ilmselt kellegi magamisruum  ja ilmselt ka laud oli selle koha peal. Et et ega siin väga mingeid erilisi luksusi  ja asju ei olnud Algupärases põrgupõhja punkris raadiot ilmselt ei olnud,  sest on teada, et üks metsavendadest käis külas võimude eest  salaja vaba maailma raadioid kuulamas ning tuli  siis oma raadio kuulamispäevikuga siia, et uudiseid edasi rääkida. Kodu kaunistamisele rõhku ei pandud, sest  ega teisipidi oli vaja ju sedasama. Seda ka silmas pidada, et võib-olla seda punkrit ongi ainult  mõneks nädalaks mõneks päevaks. Et ega nalja pärast selles mõttes keegi metsa ei läinud. Et seal oli ikkagi see mingisugune selline pool müstiline  segu sellest usust ja lootusest ja hirmust sees,  et noh, et see, et see kõik ei saa niimoodi kestma jääda,  nagu ta praegu on ja, ja see peab paremaks minema  ja noh Tegelikult kui nii võtta, siis nendel, kes uskusid  ja lootsid, olid kindlad, et see läheb paremaks tegelikult  nendel oli õige. Mis ta lõpuks läks. Aitäh Martinile ajalugu taas alustamast. On asju, mida lihtsalt ei tohi unustada. Liikusime tagasi vanale raudteetammile. Ja siruta s. Langeb pisara, see kivi na. Juubel. Nii kuidas me seda tähistame pikemate sammudega? Ja 1,3. 1,3 kilti tähendab normaalsel teel umbes kahtekümmet minutit  laias laastus kilomeeter 12 minutiga. Nende pikemate sammudega jõudsime suusalõkkeplatsile,  kus meid ootas Marko mees, kes teab kõike rippvooditest  ja just sellise pesa kasuks, olin mina sel aastal otsustanud. Alustame sellest, et kuhu seda saavutada. Panna kahe maast kõrgema objekti külge sisuliselt  katuseromiga auto ja üks selline RMK katusealune  ja sul on juba põhimõtteliselt olemas, olen Riia lennujaamas  olnud sellega betoonpostide vahel ja ei ole küsimust. Kuidas see protseduur täpselt käib ja kui lihtne see  tegelikult on, saab vaadata metslaste sots,  meedia lehe kis külgedelt. Aga ühe lihtsa kinnituse näitame siin ära. Ma teen siia punutise, mis tähendab, et ma tulen ühelt poolt  nööri ja siin on noh, põhimõtteliselt on see,  ma lähen alati sisse sealtpoolt, kust ma tulin välja. Vasakult tuli välja. Lähen üle nööri, lähen vasakult sisse. Tulin paremalt välja. Nöör. Sisse tulin vasakult sisse ehk siis sisuliselt mul  joonistavad siia uud. Ja lõppu tõmba kõige tavalisem kingalipsu. Aga kuivõrd kiiresti rippvoodi püsti saab? Kui seda nüüd teha ilma jututa see on see,  et kaks minutit üles ja minut kokku. See on proole veel? Jah, natukene harjutamist ja pole väga midagi. No aga palun meest sõnast paneme kella käima,  aeg läks nüüd. Ja tööd. Aga kinni üks 29 13. Seks läks Markol aega veidi üle 50 sekundi  ja kui te arvate, et teil on rippvoodis kileviineri tunne,  siis te eksita, saab magada selili ja külili. Kõhuli magajatele ei sobi. Ja. Tere. Mis? Matka neljas päev tõi meile uue kaasa kulgeja  geenitehnoloogia doktor Peebu kellega hakkame peatselt  rääkima ulmelisest tulevikust. Ees ootas mahe ligi 40 kildine päev. Jaa. Tere, palverändurid tervitavad metslasi. Väga armas. Märjamaa oli meie teel esimene suurem koht,  kus saime oma varusid täiendada. Hingasime korra tsiviliseeritumat õhku, puhkasime jalgu  ning pugesime tagasi metsateele, mis täna oli eriti  matkaliste rohkem. Nüüd praegu tuleb meil see metslaste kamp vastu. Tere. Jumalast super näha, me tuleme praegu Raplast,  aga paneme Valga poole, meil on oma rada poole ja. Ühed sinna, teised tänna, elu käib jõudu priidule  ja hellele. Metsas käib elu igal tasandil. Kui näete sellist vidinat, mis esmasel vaatlusel võib  tunduda põdrapostkestine, siis asi on palju roosalisem. Tegemist on üraskipüünisega, kuhu need tegelased tulevad,  spets lõhna peale kohale ja kukuvad kopsikusse. Niiskete suvedega suudavad kuused vaiku toota  ja ennast kaitsta. Aga kui on kuiv, siis ei teki seda vaiku  ja siis saabki, puu on nõrk ja saabki ürask sinna koore alla ja. Ja sinna ta muneb ja seal siis ja arenevad  siis juhtub, me näeme. Ja siin, nii ta juhtub. Nii palju autosid pole juba kolm päeva näinud. Pärnu maantee. Tüüpiline seljakoti, matka ja vigastus. Huvitav, millest see tekib? Aga see jääb ka kitsaks või. Valutab ka? Ei. Ei, ainult pisara. Nii ja siis õhtul, kui sa seda võtma hakkad,  sinu ise sirgeks või viis. Palun. Ei jõudnud kiltigi käia, kui veidi väsinud silt teatas,  et oleme Märjamaa ärdade kaitse alal. Mis imeasjad need veel on? Karsti järved ja see vesi siis kaob ära läbi nende paekivi lõhede. Pinnasesse. Kusagil allikatena tuleb mingis teises kohas välja,  et see vesi võib kaduda täiesti üleöö ka,  et, et ühel hetkel on justkui nagu järv ja hästi märg  ja ja ööga suudab nagu see pinnas selle vee kõik vastu võtta ja. Ja hommikuks on järv kadunud. Sellega oleks hea teha kinnisvaratehinguid. Kevadel ja. Kilomeetrid läksid. Lennates ja lennates läheneb ka tulevik,  millega igapäevaselt tegeleb Peep. Selle nimi on puidukeemia. Kui me teame täna, mida puidust teha saab,  kõik teame, et saab lauda teha, maja ehitada,  mööblit teha, me kõik teame ikka puidust tehakse paberit,  erinevaid paberitooteid, siis see puidukeemia annab nagu ühe  nüansi juurde, et kuidas me saame puidust teha  keemiatööstusele jätkusuutlikke tooraineid. Kuidas asendada nafta baasil keemiat puidu baasil toorainetega. Põhimõtteliselt, kuidas puidust saab teha plastmassi? Jah, see on üks. Üks näide, kuidas saaks puidu baasil teha plastmass. Ei ole üldse ulmeline tulevik, vaid on täna täiesti reaalne reaalsus. Ja noh, fraktsioneerimine põhimõtteliselt tähendab seda,  et me võtame puidu, puit koosneb põhimõtteliselt kolmest  suurest komponendid on emitselluloos, tselluloosija,  ligniin ja noh, meie protsessi eesmärk on need kolm omavahel  lahku lüüa. Ja siis igaühel neist on oma spetsiifilised omadused. Mida me siis suuname turule erinevatesse keemia  ja materjalitööstustesse? Okei, kui me nüüd fantaseerime tulevikule,  kas see võib mingil hetkel nagu täiesti kaotada ära vajaduse  kasutada naftat mingites toodetes šampoonides,  kilekottides, kus iganes see nafta on ilmselt siin püksi  sees vist on ka natukene naftat ju. Eks seal biomass ei ole lõputu ressurss,  et eks tuleb leida need kohad, kus see vahetus kõige  suuremat mõju avab. Et biomassi baasitooted peaks esmalt olema pika elueaga ja,  ja me peaks hakkama sealt peale, kus täna see naftabaasi,  toodete reostus kõige suurem on, et noh,  üks teema kindlasti on mikroplastid, et tegelikult  mikroplasti taseme asendamine puidupõhiste mikro  mikrobioplastiga on täiesti võimalik ja sellel on  looduslikult hoopis teised tagajärjed kui see,  et. See plastik. Ookeanites ringi uimid, ligniin on definitsioon,  mida me tegelikult tavakasutuses väga palju ei kuule. Puidus on see üks kolmandik puidust. Et tänased nii-öelda biotoodete tootmiste ased  või rafineerimistehased ligniin nende jaoks on ebamugav kõrvalprodukt,  mis põletatakse või millega tuleb tegeleda,  kui kõrvalproduktiga. Ja meie selle tehnoloogia eesmärk on saada võimalikult kõrge  kvaliteediga ligniin mis võimaldab meil ligniiniga liikuda keemiasse,  noh, üks näit kõige lihtsam näide, millega kõik kokku,  puu on vineer. Et vineeris, sul on kase nii öelda spooniis. Sa ne erinevad spoonilehed, liimid kokku fenoolsete vaikudega,  mis on 100 protsenti fossiilkeeme. Noh, meie eesmärk täna on viis aastat ette vaadates,  et leida sellised vaigud, mis asendavad neid fenool vormal dehüüdvaike,  et meil saaks olla 100 protsenti peopõhine vineer,  ehk siis on mul kasespoon kasest endast tehtud liimid  ja mul ongi lõplikult nii-öelda 100 protsenti ökoloogiline toode. Täpselt sama, nagu ma arvan, neist isegi paremate omadustega  ka selle nii-öelda tugevuse mõttes ja ka ligniinist ütleme  nii-öelda see suurem ja pikem perspektiiv on süsinikkiud. Et ligniini baasil toota süsinikkiudu ja sellest  siis teha erinevaid. Süsinikviibreid, millest teha neid ülitugevaid materjale. Et see on ka suund, millega me täna selgelt tegeleme. Kõlab ulmelisena see Eesti meeste leiutis  ja ei usukski, kui nad seda siinsamas Eestimaal juba ei teeks. Äkki see ongi meie kauaotsitud nokia ja mingis mõttes  tagasiminek talupoegliku mõtteviisi juurde,  kus kõigele leiti rakendus. See puu, mis metsast välja tuleb, et anname talle  siis kõige suurema väärtuse, mis me teha oskame. See on, see on see, mis on minu drive ing Force igapäevaselt. Tee. Varbola linnuse poole jõudsime segada ühe rebase  jahipidamist ning päästa autorataste alla sattumisest ühel vaskussil. Loodetavasti see ka õnnestus. Viimased kilomeetrid enne Varbolat olid eriti ürgsed  ja salapärased Varbola hõng. Linnuse vallil ootas meid arheoloog Mauri,  kes viimase aasta jooksul eriti põhjalikult uurinud Eesti  ühte suuremat linnust, millel pinda erinevatel andmetel kaks  kuni viis hektarit. Ja kui me käiksime mööda neid Valli harjusin, eks siis 580 meetrit saame täis. Pool kilti üle poole kildi, nii et kui 10 korda käia on juba  viis kilomeetrit tuldud, järelikult sa peaks tunni ajaga  käima siin 10 ringi peale. Aga miks just siia tekkis linnamägi, mingi 50 matkarea  autori alarmiku soovitused, see on minu jaoks võibolla  kõige-kõige kiusam preerikoja pealik Marko viib meid otseteele. Eksperimendid inimkehaga, kõige magusamat osa  ning mõndagi muud juba järgmisel korral. Pagan. Us. Ta.
