Me näeme praegu sellist võib-olla kahtepidi tendentsi,  et me soovime võib-olla järjest suuremat elamispinda tänu sellele,  et inimesed veedavad väga palju aega kodudes. Kontor, lasteaed. Selline büroopind, elamine, õhtusöögid, lõunasöögid,  et kogu selline kodune elu võtab hästi palju ruumi,  aga teistpidi me näeme ka inimesi, kes soovivad just  sellisest suuremahulisest elamispinnast loobuda,  et me tahame oma jalajälge vähendada. Me tahame oma mingis mõttes ka niisugust mõtet puhastada  ja tahaksime elada väiksemal pinnal. Eesti arhitekt Mari Hunt on üks neist, kes on katsetanud  elamise võimalikkust minimaalsel pinnal. Ka oma 20 ruutmeetrise stuudiomaja projekteeris ta  teadlikult väikese ning mahutas selle ühte Pirital asuvasse aeda. Mari mõtteviis ning praktiline kogemus väikest ruumi  organiseerida olidki põhjuseks, miks just tema maidla mõisa  lähedusse minihotelli projekteerima kutsuti. Maidla loodusvilla puhul oli siis lähteülesandeks see,  et see peab olema luksuslik hotellituba keset imekaunist,  loodust ja hotellituba projekteerides on väga oluline  arvestada sellega, mis on siis ühele hotellitoale omane. Meil on seal suur lai voodi, meil on öökapikesed,  meil on seal sissepääsuala garderoobiga lisaks  ka kõigi mugavustega duširuum. Aga arvestades seda, et, et see kõik võiks võimalikult vähe  ruumi võtta, siis oli nende asjade selliseks heaks  projektiks põimimine üsnagi üsnagi suur väljakutse,  sest et me soovisime ka seal, et see hoone oleks võimalikult  väikese ehitusaluse pinnaga. Ja arvestades seda, kui palju midagi ruumi võtab,  siis pidimegi hakkama nii-öelda seestpoolt väljapoole projekteerima. Iga millimeeter selles mõttes on oluline. Ja et tekitada sellest ruumist midagi enamat kui lihtsalt  üks hotellituba koos kõigi vajaminevate objektidega  siis seal tuligi mängu see ümbritsev loodus. Meil on suur panoraam vaade ümbritsevale maidlasoole. Hoone ise asub mõnusalt puude ja soopiiril. Ja seal voodis lebades on selline selline hästi hoitud tunne,  et me saame tunda ennast mugavalt linnade vahel,  aga samas vaadata nii-öelda ringi kappavaid,  põtru ja kitsi. Mida seal tõesti on? See kolmnurga vorm tekkis sellisest erinevate erinevate  plaani lahenduste katsetamises ja siis Idee oli just selles, et anda sellist panoraamvaadetsid aga  samas mitte traditsioonilist kandilise hotellituba  jäljendades vaid pigem luues siis sinna siseruumile  mingisugust teistsugust elamust. Et viibides sellises kolmnurkses ruumis on,  on päris hea vaade siis külgedele. Aga samas kui meil otse seal keskel on, siis vaade kaminale,  et meil on võimalik vaadata nii ümbritsevat loodust kui  ka siis elavat tuld. Ja sellise kolmnurkse kuju alla sai väga mugavalt  siis paigutada nii selle sissepääsuala kui  ka siis WC ja duširuumi lisaks ka veel siis külma panipaiga. Kogu see hoone, kuna see on nii-öelda, me oleme alustanud  seda seest väljapoole projekteerimist, siis,  siis siin siin sai iga selline millimeeter väga oluliseks. Minu idee oli, et selle, see hoone oleks kaetud üleni  monoliitse materjaliga ja kuna seal on tegu erinevatel  tasanditel terrassidega siis tundus kõige ainuõigem  materjalivalik selleks puit puit, mis oleks kasutusel  nii horisontaalset kui vertikaalsetel pindadel. Seal on nii-öelda terrassipuitu kui ka siis fassaadipuitu. Ja arvestades seda, et tegu on suhteliselt keerulise  loodusliku asukohaga, kus meid mingitel hetkedel ümbritseb  soo ja suured üleujutused ja lisaks asub see  ka puude varjus siis otsustasin kasutada selleks termo,  töödeldud puitu. Ja see termomänd kuidagi sobitub sinna sinna kaskede alla  väga mõnusalt. Ta loob sellise hea sooja puiduse tunde ja vaadates hoonet,  mis on üleni nii pealt kui alt, kui külgedelt  siis sama materjaliga kaetud, siis see annab talle sellise  mõnusa sooja ja hea tunde. Kuna villa asub keset lodumetsa, siis materjalivalikul termo  töödeldud puidule alternatiive ei olnudki. Kaks ööpäeva, 215. kraadises ahjukuumuses küpsetatud  termopuit ei hallita ega mädane vaid peab suurepäraselt  vastu ka rabaniiskuses. Tellija peamise soovi, kuidas pakkudak puutumatut loodust  nautima tulnud inimestele iga silmakaardi avanevaid vaateid  lahendas arhitekt astmetega. Võttes arvesse seda imeilusat loodust, mis seal ümberringi on,  oli oluline tekitada sellist vaateplatvormitunnet. Ja üks asi on vaadata ümbritsevat loodust sellisel jalakäijatasemel,  teine on siis hoone tasemel ja siis kolmas on veel hoone katusel. Et kogu see kogu see ala ujutab tegelikult üle,  seal on kevaditi suur suurvesi ja seal maapinnal kõndides  oleksime põlvini vees. Aga selleks, et see hoonesse minemine oleks  siis võimalikult mugav, sinna said ka loodud laudtee,  tänu millele on siis võimalik astuda esimesele astmele,  sealt esimeselt astmelt avaneb vaade siis sellisele hommikupäikesele,  kus on võimalik nautida hommikukohvi ja võtta päikest päeva  esimeses pooles. Seal on erinevad tasandid, me saame liikuda  ka hoone peale ja hoone katusele. Ja katuselt avaneb siis vaade just väikese loojangule saab  vaadata tähistaevast ja pidada sellist romantilist õhtusööki. Ja kogu see astmelt astmele minek oli ka arhitektuurselt  väga oluline, sellepärast et see tingiski sellise astmete  maailma ja kogu selle arhitektuurse keele. Et hoone tagaosas on siis sellised üleelusuurused,  trepiastmed, mille alla on tegelikult peidetud  ka väike panipaigaruum, väike kuuriruum ja see see hoone  ongi siis selline tõttab nagu. Kaissu. Sama eesmärki pakkuda inimestele võimalust elada väikeses  hoolega läbi mõeldud minimajas kannab ka kuus aastat tagasi  visionääride poolt loodud ja järjest edasi arendatud koda. Oma lihtsuses ja universaalsuses sobib koda  nii loodusesse kui ka linnaruumi. Algne idee, see, et koda on, on oma vormi  nii lihtne, et tema sees saab oma elu ise seada oma maitse järgi,  et ta on nagu raam selleks, et oma elu seal sees ehitada. See on jäänud noh, sellest tulenevalt ka selline lihtne  välisvorm on jäänud, et, et need, see on,  see on põhiline, ma arvan. Sest see on üks põhjus, miks miks ta ilmselt  ka nii laialt levis, et inimesed suutsid kuidagimoodi  samastuda selle. Ma ei tea, stiil isegi võiks öelda stiilitus,  et ta on nagu selline minimalistlik. No kogu aeg, kui ma seda tegin, oli küsimus see,  et ma ei tahaks kuskilt peale suruda kindlat stiili  või võtet. Et see, millises stiilis siin oma oma maailma  sees korraldada, et see on elaniku asi, ühele meeldib  üksteisele teine ja, ja minu arust on hea,  kui on defineerimata. Koda filosoofia on on palju laiem kui ainult üks kindel funktsioon. Koda on siis ruum, ta on üks väike ruum,  aga ta samas võimaldab olla väga paljude funktsioonidega  ruumide kooslus. Ehk Me võtame selle koda ruumi, mis on niivõrd universaalne  ja minimalistlik, et ta sobib tegelikult maailmas kõikidesse kultuuridesse. Esimestel aastatel toodeti koda betoonist. Tänaseks on tehnoloogia ennekõike ka mõtteviis muutunud  ning minimajad valmistatakse läbinisti puidust. Puidust kodade tegemine on ka palju dünaamilisem  ja võimaldab suuremat paindlikkust. Me saame teha kodasid erinevates suurustes kiiremini. Me saame paigutada aknaid, olla paindlikumad inimese  ruumivajadusest ja linna planeeringulisest vajadusest lähtuvalt. Samamoodi on puidust koda peaaegu kolmandiku oma kaalust  võrreldes betoonist kodaga, mis annab transpordi  märkimisväärseid eeliseid. See on keskkonnajalajälje koha pealt palju jätkusuutlikum,  palju rohelisem. Kui me kasutame koda puhul vineeri siseviimistluses väljas,  kasutame hööveldatud puitu ja mändi. Seda osatakse väga kõrgelt hinnata. Armastatakse ka seda, et puitu on võimalik värvida  erinevates toonides mis annab siis koda puhul kasutaja jaoks  erinevat paindlikkust kohandada niivõrd universaalne toode  siiski enda vajadustest lähtuvalt. Puidust kodasid on samamoodi võimalik toota kiiresti  ja liinil ja efektiivsuse ga, mis tuleneb mahust. Eesti me teame, on Euroopa kõige suurem puitmajade  eksportöör ja maailmas selle koha pealt neljas. Et siin on kindlasti väga suur ressurss võimalik kodade  globaalseks distributsiooni iks ja levitamiseks ära kasutada. Puidu peale üleminek oli ikka päris keeruline,  kompleksne küsimus tegelikult. Puit võimaldas seda, et maja oleks kergem,  teda oli kergem muuta. Varem betooniga on väga selged valulauad,  mida siis. Muuta on väga raske, kui on vaja kasvõi noh,  10 sentimeetrit kitsamat teha või, või? Või 20 sentimeetrit pikemat. Nii et puidu puit andis väga lihtsaid, selliseid. Ruumi muutmise võimalusi kergem ja no väga suur hulk inimesi  küsis puitu selles mõttes, et puit on ikkagi väga meeldiv  materjal ja noh, viimastel aastatel on tema selline  keskkonna jalajäljest tulenev jutt ka kõigile väga selgeks saanud,  et ta seob meil see CO kahte ja kui me selle kuskile paika paneme,  siis ta on seal aastakümneid. Me teame, et miljon inimest kolib linnadesse  ja linnades ruumivajaduse puudus on äärmiselt suur. Ja see koda puidust koda, eelkõige liigutamise lihtsus  ja transpordi lihtsus on, on väga-väga oluline. Saame siin tuua näiteks näite, kuidas Saksamaal Hannoveri  linn ruumilahenduse parandamiseks siis inimestele eluaseme  tekitamiseks tõstis kodamajad üle viiekorruselise elumaja tahaaeda. Ja see üle viie korruselise elumaja taha aeda tõstmine. On tegelikult piirkond, kuhu muidu ei oleks mingil juhul  võimalik ehitama olnud, minna sellepärast,  et ligipääs puudus. Seetõttu on, on võimalik linnaruumi kujundada ümber  nii nagu seda inimkond vajab. Nüüd meil on arenduses ka kodade, üksteise peale panemine,  üksteise kõrvale panemine, kombineerimine kahe-kolme koda koosluses,  et tekib täiesti eramu või siis suurema bürooruumi vajadus. Samal ajal arendame ka rohekatuse suunas. Arendame ventilatsiooni CO kahe taseme mõõtmine ruumis on  pandeemia ajastul äärmiselt oluline. Lisaks sellele arendame koda asumite või linnakute valguses  ka autonoomset veepuhastussüsteemi seal,  kus siis keskne kanalisatsioon ja vesi ei ole kättesaadav. Hiljutises ÜRO keskkonnaprogrammi aruandes tõsteti koda  esile kui väikese jalajäljega maja mida saab deinstalleerida,  teisaldada ja uude asukohta paigaldada. See võimaldab elanike kriisiolukorras, näiteks katastroofide  puhul kiiresti ümber asustada. Sisuliselt mõne päeva jooksul on võimalik ühest  funktsioonist siis need ruumid muuta ümber teiseks  või viia hoopiski teise kohta, kui otsustatakse  linnapiirkonnas teatud maa-ala teisel viisil arendama hakata. Järjest rohkem eelistab puitmajas elada ka linlane. Eriti on seda märgata Rootsis, kus linnade uusasumeid  ilmestavad madalad enamasti kolmekorruselised moodulitest  kokku pandud ridaelamud. Kui parkstaadi ridaelamu projekt on selline päris huvitava arhitektuuriga,  seal on arhitektuur, on, on siis justkui niimoodi kaheks jaotatud,  et siis tänavapoolne front on selline üsna selline  konkreetne ja lakooniline. Aga siis, aga siis siseõuepoolne pront on see,  kus siis käib põhiline elu. Ehk et majad on kolmekorruselised, viimane korrus on selline poolkorrus,  kus siis on kolmandal korrusel selline hästi avar  ja mõnus katuseterrass. Katuseterrassid on liigendatud, nii et igal korteril on  piisavalt sellist oma privaatsust. See hoovipoolne pool näeb päris atraktiivne ja,  ja huvitav välja. Konkreetne objekt on siis puitelementidest koostatud moodulid,  nii et kogu kandev konstruktsioon on puidust. Kogu välisviimistlus on tehtud puiduga. Loomulikult on ka sees kasutatud võimalikult palju puitu,  kuid tulenevalt siis sellisest Skandinaavia maitsest on  selline viimistlus üsna lakooniline. Meie Pärnu tehases on valmis toodetud moodulid,  moodulitesse on siis installeeritud kõik tehnilised  installatsioonid ventilatsioon, küte, elekter,  torud on tehtud lõpuni siseviimistlus s on valmis ehitatud  vannitoad kuni tualetipaberihoidjate ja,  ja PC-harjadeni. Ja on ühtlasi ka paika pandud kõik kohtkindel mööbel,  köögid, magamistoakapid, köögi tehnika, nii et kohapeal jääb  siis need moodulid. Mida siis nagu võiks võrrelda selliste duplo suurte plokkidega. Kohapeal kokku tõsta, teha äraühendused. Koristada ja ulatada klientidel võtmed. Kuigi Eestis ehitatud majade kvaliteet on Skandinaaviamaades  väga hinnatud, valib arendaja arhitekti ikkagi oma koduriigist. Nii oli see ka Vallinki puhul. Tootjad loodavad siiski, et olukord muutub  ning lähitulevikus ei old enam tellimuse täitjad,  vaid täislahenduse pakkujad. Hetkel on meil siis tootmises meie jaoks läbi aegade kõige  suurem projekt, mis siis mis siis koosneb 550-st moodulist,  millest siis tehakse 227 korterit kahe kuni neljakordsetes  kortermajades läheb see siis kiruna linna Põhja-Rootsis. Ja see nüüd on selles mõttes ka võib-olla päris teistmoodi  projekt võrreldes senistega, mida me teinud oleme,  et kui valdavalt siiast saati me oleme töötanud alati  kliendi arhitektuuri järgi, siis antud juhul oleme välja  töötanud oma standardtoote koostöös oma inseneride  ja Rootsi arhitektidega. Ja erinevalt siis tavapäraselt sellest, kus klient on tulnud  meilt küsima maju, siis läksime ise pakkuma ühele  konkreetsele piirkonna arenduse le oma lahendust. Ja lisaks sellele projektile, siis on meil töös sama  kontseptsiooni järgi täna veel üks järgmine projekt  ja läbirääkimistes on veel üsna mitmeid. Elustiilist ja valikutest sai alguse ka iglumaja,  mille arhitektuuriajakiri vell valis 2020. aasta kõige  loomingulisema disainiga moodulmajade hulka. Meil otsest seoses eskimote, lumeonni või sinuiiti tonniga  tegelikult väga ei olegi, välja arvatud see,  et kui kunagi päris esimene iglu saun sündis et  siis ümar vorm kuidagi meenutas seda ilu. Ja sealt see sõna nagu lihtsalt tekkis, et tundus nagu huvitav,  komb iglu ja siis saun kokku panna, et kaks sellist  kontrastsed asja nagu. Tänaseks on iglude mudeli valikus kolm kodukontori  ja kolm saunamudelit ja viis maja tüüpi. Puit, mida kasutatakse, on pärit Eesti metsadest. Laastud teevad valmis Lõuna-Eesti laastumeistrid. Selle laastu kasutusele võtulugu tegelikult mõnes mõttes oli  hästi lihtne. Me otsisime sellist maa lähedust ja naturaalsust. Ja siis kuidagi kobistasime laastu otsa,  et kõrval olid vanad laastukatused. Ja põhimõtteliselt see esimene mõte meil oli see,  et seda laastu annab hästi vormide. Üks asi oli see vorm, teine asi, laastuga on see,  et mis mulle nagu väga meeldib, on see, et on elus materjal. Tihti võib näha, et ütleme, kuiva ilmaga,  nad tõmbavad kokku niiskusega, nad jällegi paisuvad ja,  ja võib-olla veel, mis sealjuures nagu huvitav on,  on see, et on esiteks üdini naturaalne, ta tundub selline  õhuke aga tegelikkuses võib see laastu fassaad  või katus siis, kui ta õigesti tehtud on,  õigest materjalist kesta kuskil 40 50 aastat. Me tegelikult seestpoolt neid nagu ei töötlegi,  et me väljast tõsi, täna värvi me oma majasid,  aga seda peaasjalikult sellepärast, et see on klientide soov. See laast võiks olla täiesti naturaalne,  teda ei pea tegelikult töötlema. Et, et vanal ajal ka ju, kui laastukatuseid tehti,  ega sinna mingit värvi või midagi muud nagu sinna peale ei  ei lisatud. Et, et pigem see on jah, nagu efekti mõttes. Kuna iglud on kerged, saab neid lihtsasti transportida  ja paigaldada koduaeda loodusesse, metsa  või mere äärde isegi mägedesse. Taanis on neist kokku pandud terve loomapargi toimimise  jaoks vajalik hoonete kompleks. Meile meeldib öelda, et neid maju samamoodi nagu ma ei tea,  näiteks Mercedes ehitab tehases oma autosid. Meil on jagatud tänane Tootmine selliseks liiniks, kus on siis piltlikult öeldes  neli töökeskust kus me esimeses töökeskuses alustame  põrandast põranda sisse, paigutame kanalisatsiooni,  elektri, kõik sellised asjad ja ehitame üles  ka natukene siis sellest maja karkassist. Kui see osa on tehtud, liigub see toode järgmisesse keskusesse,  kus me siis alustame ehitust seest väljapoole,  ehk me paneme uksed, aknad, me paneme siselaudise. Sealt edasi siis niiskustükkmaterjalid nii edasi  ja nii edasi. Ja siis me paneme majale soojustuse, kui see on tehtud,  liigub ta järgmisesse keskusesse seal pannakse talle välislaast,  pärast mida ta liigub viimasesse ja neljandasse töökeskusesse,  kus siis noh, pannakse piltlikult öeldes kogu tilu lilu külge,  ehk et installeeritakse, kuigi mööbel pannakse segistit,  pannakse valgustid ja nii edasi ja mis siis meie jaoks on,  oluline on see, et igas selles keskuses on see tööetapp  jaotatud võrdselt, ehk et põhimõtteliselt igas keskuses see  maja on täpselt 16 tundi. Täna siis põhimõtteliselt meil tuleb sellest liinist iga  kahe päeva tagant üks maja. Kui Liisa ja Mihkel Nirgi endale kodu hakkasid otsima,  oli tingimuseks, et majal oleksid suured aknad. Loodus ulatuks majja ning eluruum pikeneks õue terrassidele. Kuna sobiliku maja ei leitud, otsustasid nad sellise kodu  endale ise välja mõelda. Tehasest elemendid tellida ning maja krundil kokku panna. Maja keskel ongi siis seal suur ja pani aed,  mis on haljastatud ja valgustatud ja aeda ümbritsevad suured klaasseinad,  mis toovadki siis aiailu tuppa ja toovad  siis maja keskele nii-öelda ka valgust. Samas see aed annab ka privaatsust ja kogu see maja,  seal on kasutatud selliseid erinevaid modernse Jaapani  arhitektuuri nagu detaile, et seal on kasutatud niisuguseid põrandaaknaid,  baas ja vannitoas, mis toovad ka tuppa valgust,  aga samas on need privaatsed. Kuna soovijaid, kes samasugust kodu endale tahtsid,  oli küll, aga hakati sarnase disaini ja kontseptsiooniga  maju tootma ka teistele. Tänaseks on välja töötatud kuus maja tüüpi,  mis tulenevalt stiilist kannavad eri riikide nimesid. Nende arhitektuuriline idee on sama ning nad kõik on  ehitatud ristkihtliimpuidust ehk CD-st. Pere ise kolis nende vajadustele paremini vastava  planeeringuga Taanimajja. Kõigepealt oli siis siseplaneering, kus me tahtsime  siis eraldada maja nii-öelda lärmakamad osad  ehk siis elutoa, köögi ja magamistoad. Me tahtsime, et meil oleks nurgaklaasid ja teiseks me tahtsime,  et see maja tekitaks visuaalselt väljast mõtet,  ta nagu kahe plaadi vahel. Ja siis oli tükk. Nuputamist, et kuidas me saaksime niimoodi teha,  et klaasinurkadesse ei teki poste, mis muidu tavaliselt on  üsna tavalised ehituses ja saigi välja töötatud nagu mõte  konsulteeritud inseneridega ja sellel majal on enamus  kandetarindid on üldse viidud õue. Mis siis tagab meile sellised esteetilised klaasinurgad ja,  ja neid me oleme siin kestalt kasutanud,  et oleks põnevam see maja. Kogu maja ümbritsevad konsoolid ja elutoas,  kus on kõige rohkem klaaspinda, seal on ligi neljameetrine  siis niisugune nokk ees mis siis kõige tugevama päeva  päikese katkestab ära ja ei lasegi majadele üle kuumeneda. Ja loomulikult ka puid siis ise, et puid ise ei juhi kuuma,  et ta ei salvesta seda niimoodi nagu kivimajad. Et puidu puhul ongi siis, et. Talvel on sul see seinad soojad, et ta ei juhi külma  ja suvel samamoodi, siis ta ei küta seda maja  nii kuumaks. Et puit ise ka juba hoiab. CD, siis kõige suuremad eelised ehituses on  siis number üks, mida mina panen, on see on ikka tõeline  ehitusehitas materjal, et kiirus siis on ta tugevus,  ta, ta on väga tugev materjal. Aga ta on näiteks kuus korda kergem kui betoon. Arhitektide jaoks on ta tõesti ka tõeliselt niisugune  unistuste materjal, et sul on ikka väga lihtne joonistada  mingisuguseid asju õhku ja, ja see siis selle CD  ka lihtsasti on lahendatavad. Need asjad. Taani maja on meil siis läbivalt 3,8 meetriste lagedega et  see annab hästi palju valgust ja avarust. Ja samas näiteks me oleme seda kõrgust siin  ka ära kasutanud. Et näiteks lastetoad on meil siis osaliselt kahekordsed,  et suuremal lapsel on tehtud teisele korrusele magamistuba  ja väiksemal lapsel on mängutuba. Et ka selline nagu võimalus ära kasutada seda ruumi. Meil selles suhtes on selline väga klassikaline puitpõrandad. Me oleme kasutanud sellist keraamilisi plaate,  looduskivi puidutahveldust, et mis me pakume veel on  sellised erilised uksed, mis sulguvad magnetitega,  et meie majas siis uksi paugutada ei saa. Ja, ja, ja oleme hästi palju sellist, just seda puidu  tahveldust ja, ja seda kasu toonud, nagu siia interjööri ka. Meie majadel on jah, aknad seisavad vundamendi peal,  selleks me oleme teinud külmakatkestused vundamendi sisse,  oleme enne valu paigaldanud komposiitmaterjali. Mis hea külg sellel veel on, kui aknad on seinaga ühe joone peal,  on see, et sul ei teki nagu surnutsooni küttele,  küttetorude ja akna vahel. Et küttetoru jookseb täitsa akna eest läbi  ja sellega seoses on kõik ilusti köetud,  kõik pinnad, et ei teki põrandasse külmasid alasid. Et meie majade puhul meil ongi väga tähtis disain. Et igal meie majatüübil on unikaalne disain,  kuid kõiki neid siis tegelikult ühendab visioon kodudes meie  visioon siis kodudes, et kõikides meie majades on hästi  palju avarust, valgust, meil on kõrged laed. Ja meie ruumiplaneering on ka siis hästi läbimõeldud,  et kõik need kodud või kõik need majad me olemegi loonud  nagu endale, et just seda silmas pidades,  et kuidas meie enda päevaplaan on, kuidas me ise võõrustame inimesi,  millised on meie enda pere vajadused.
