Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on lisaks delta tüvele Eestis tuvastatud ka oomikroni tüve levikut. Seejuures ei ole üle poole neist seotud reisimisega, mis viitab sellele, et Eestis on ka riigisisene oomikroni tüve levik. Tervise- ja tööminister Tanel kiige sõnul arutab valitsus homsel kabineti nõupidamisel piirangute osas mitut stsenaariumit. Üks variant on see, et mingeid muudatusi ei tule ja teine on siis see, et sel kellaajalise piirangu ära kaotada teatud perioodiks. Ja kolmas on tõenäoliselt see aastavahetuse erandid, aga on siis nii-öelda ühe alternatiivina käsitletud ehk et selleks konkreetseks nii-öelda usas tööks või, või, või selleks nädalavahetuseks erand teha, ehk siis homme jõuame, jõuame ka ilmselt lahenduseni, et selge on see, et, et kas see nakkusohutus nüüd oluliselt see ei muuda. Kui me aastavahetuse öösel ütleme, et kella 23-ni võib siseruumides viibida, siis me ajame kõik inimesed ruumidest välja, kus niikuiniisiis üritus jätkub, tõenäoliselt aastavahetust oodatakse ikka üheskoos, tõenäoliselt siin tuleb leida mingisugune mõistlik lahendus. Tõhustus tooside hulk on Eestis Euroopaga võrreldes keskmisel tasemel. 60 protsenti inimesi on seda võimalust kasutanud, ent 40 protsenti on veel ootel. Kiik lisas, et Euroopa tasandil käivad arutelud, et koroonatõend võiks üle Euroopa kehtida vaid üheksa kuud sest 12 kuud annab valekindluse. Me teame juba delta puhul veel enam hommikul variandi puhul, et kahest vaktsiinisüstist, isegi ühest Janseni puhul ei piisa 12-ks kuuks kaitstuse tagamiseks, selleks tuleb teha tõustus doos hiljemalt poole aasta möödumisel esmase kuuri lõpetamisest. Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja koroonaviiruse seire uuringu juht Rutt Kalda ütles, et õhustus doosi saanutel on risk nakatuda koroonasse 10 korda väiksem. Samas on Eestis antikehadega isikute arv võrreldes oktoobriga tõusnud viie protsendi võrra ja on hetkel 82 protsenti, jätkab Rutt Kalda. Võib ju öelda, et see 82 protsenti on päris hea aga samas me ju teame ka, et antikehade olemasolu iseenesest veel ei tagasta absoluutset kaitset, nii et võivad siiski haigestuda ka need, kellel on juba varasemast siis kas kaitse olemas vaktsineerimise või siis ka haiguse läbipõdemise läbi. Aga jah, et need ülejäänud 18 protsenti, et need kindlasti on, on kõige enam ohustatud, siis siis haigestumisel eaga, raskele haigestumisel
