Kantar Emori tänavuse uuringu järgi on Eesti keskmine annetaja kõrgharidusega naine, kelle vanus jääb 30. ja 40. eluaasta vahele. Uuringu järgi eelistavad eestlased enim annetada vanemliku hoolitsuseta laste toetuseks. Lähemalt räägib Swedbanki toetustegevuste juht Merje kloppetz. Kõige enam kõnetab Eesti inimesi isid vanemliku hoolitsuseta lapse aitamine, näiteks erinevate lastekodudele ja lasteküla toetamine, samuti siis haiguste ravivõimaluste kättesaadavus. On teine südamelähedane teema ja kolmandaks oli siis kodutud loomad ja nende heaolu parandamine. Kantar Emori uuringu järgi on eestlaste arvates suurim ühiskonna valukoht tervishoid. Swedbanki toetustegevuste juhi Merje kloppeti sõnul on inimesed aina teadlikumaks muutunud ka vaimse tervise hoidmisest ning see on tõusnud ühiskondlike valupunktide edetabelis kõrgele kohale. Lisaks näevad eestlased oluliste valupunktidena kvaliteetse hariduse kättesaadavust ja probleemseid peresuhteid Swedbanki annetuskeskkonnas armastanaidata. Ta on enim toetatud organisatsioon. Vähiravifond kingitud elu Fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe sõnul annetavad inimesed koroonakriisi ajal küll vähem, ent fond seda väga teravalt tunnetanud ei ole. Räägid Katrin Kuusemäe. Kui me nüüd mõtleme, mis teemaga me tegeleme, et ilmselt on vähk selline haigus, mis on puudutanud absoluutselt kõiki Eesti inimesi, et kas siis kas siis lähemalt või kaugemalt, et ja me mitte keegi ei ole ei ole kindlad, et järgmine abi vaja ja ei ole meie enda pereliige, sõber või. Ei vanust ei sugu ega ka sotsiaalset staatust, et see võib tabada meid kõiki igal hetkel. Vähiravifond kingitud elu tegevjuhi Katrin Kuusemäe sõnul annetavad inimesed vähiravifondile kõige rohkem detsembrikuus 96 protsenti kõikidest annetustest kulub ravimite ostule ning ülejäänud raha läheb fondid tegevuskuluks.
