Tere, erakorralisel ajal on suur roll meie elus teavitussiltidel nendel siltidel, millega kõneleb meiega riik, omavalitsus, ettevõtja koroonaaeg on muutnud meie keelt. Kas see väljendub ka teavitussiltidel ehk sildi keel, kuidas see on muutunud läbi mitme laine on tänase keele saate teema. Ja keelesaate esinejad, eksperdid on Tartu Ülikooli teadlased, üldkeeleteaduse kaasprofessor, Ilona Tragel. Tere. Räpp eesti keele kaasprofessor Külli Habicht, tere. Tere. Miks uuritakse teavitussildi keelt, mida see teadlasele annab? See on lihtsalt nii suurepärane materjal, esiteks son keel, mida me uurime, keelekasutusigapäevane kasutus, tõesti, me näeme seda praegu, ma usun, et kõik, et kuulajad ka on ühe või teise sellise sildiga kokku puutunud mõnel uksel või kusagil laua peal, kus käsi kästakse puhastada ja et me näeme lihtsalt sellist ühte väga huvitavat aega, huvitavat uurimisobjekti. Ja samal ajal ka seda, et ühiskond suhtleb kodanikuga, riik suhtleb kodanikuga nagu sissejuhatuses väga selgelt öeldud oli. Ja me teame mingeid tingimusi ja seda tausta, millelt ta suhtleb, ehk me teame, mida valitsus on korraldanud, mida ta on piiranud, kuidas ta on käskinud käituda oma kodanikul. Ja siis me näeme seda, kuidas siis see vaheaste ettevõtja, kohaliku omavalitsus, võib-olla arstid vahendavad seda sõnumit oma vastuvõtjale, et sellist olukorda võib-olla iga päev keelekasutuses ei olegi, et me saame taustaandmeid nii selgelt näha, ühtepidi, aga teisipidi jälle näeme ka selle vahendaja valikuid. Et kui me tulime siia stuudiosse sisse, siis me nägime ukse peal ka mõnda silti ja, ja siis me nägime ka valikuid, aga võib-olla siis täpsemalt natuke hiljem seal. Jah, ja ma ütleksin siia juurde, et mis meid keeleteadlastena ennekõike huvitab, meid huvitab just nimelt see keele ja ühiskonna peegeldumine praeguses erilises ajas, missugused on need keelevahendid, mis tegelikult sobivad selleks, et teavitada meid ohust ja mida valivad kasutajad nende vahendite hulgast, sest vahendeid on palju. Ja kui me vaatame seda materjali kogutuna koos suures koguses, võrdleme siis me saame sealt üsna palju teada oma keelevõimaluste kohta ja neid võimalusi saab ju kasutada edaspidi ka igasuguse tõhusa kommunikatsiooni ülesehitamisel. Aga kas siis see praegune olukord on tinginud selle tekitanud selle, et te olete hakanud sildi keelega tegelema või, või uuriti enne ka sildi keelt või ei olnud siis varem sildi keel nii oluline? No uuritud on seda ikka, et selline paradigma nagu keelemaastik ikka uurimine, et seal on see sildi keel olnud üks põhilisi teemasid, aga veidi teisest vaatevinklist, et see põhiline oli see, et missugused keelad näiteks mitmekeelses keskkonnas siltidel kajastuvad ja, ja missugust infot valiti, takse kui suurelt, mis värvi ja nii edasi, et natukene rõhuasetused olid teised, et uuritud on ikka silt ja ja tegelikult sellel ajal, kui me alustasime, siis 2020 kevadel mul käis just üks kursus parasjagu, kus me olime juba enne ka tegelikult poodide sild. Ta uurinud kategoriseerimist ja infoedastuse sõnavaliku seisukohalt, nii et see materjal justkui kukkus sülle, siis sellel hetkel. Aga jah, me ei ole maailmas üksi, neid uurijaid on. Me oleme tõest äsja esinenud ühel konverentsil, kus oli terve paneel, siis just nimelt nendest silt kõikidest konverentsil endale, seal oli muud teemad ka koroonakeelega seoses, aga just see terve siltide paneel, kus siis käsitleti näiteks Itaalias Inglismaal, Ameerika Ühendriikides olevaid. Aitäh selle juurde, et mis seal koroonakeelte maailmakongressil räägiti, selle juurde me usume, tuleme kindlasti, räägime nendest siltidest siis veel kas on olemas mingi sildi žanr kas tal on mingid ühised jooned ja me eeldame seda, et see žanr on praegu kujunemas kujunev žanr, et sildi žanrid kui üldisem on kindlasti oma joontega juba varem olemas, aga see koroona, teavitussildi žanr on tegelikult oma selliste spetsiifiliste joontega mis natukene toovad sellesse žanri sisse rohkem ühiskondlikku suunitlust, sellist kaasatuse element. Ja kõik see, mis puudutab siis vastuvõtja kaasamist sellesse infolainesse või diskursuses. See on see, mis kindlasti praegu on sellele koroona teavitussildile oluline eripära, nii et seda Peame veel natukene uurima, aga me praegu oleme ikkagi hüpoteesina esitanud sellise mõtte, et see on kujunev žanr. Me oleme tõesti esimese laine puhul noh, mille, mida nüüd kõige rohkem olnud aega uurida, juba näinud seda, et et need sildid erinevad selle poolest, et nad justkui suhtlevad oma vastuvõtjaga selle sildi lugejaga. Et kui kui silt mu vanasti oli poe silt selline, et avatud nendel kellaaegadel laupäev, pühapäev suletud siis nüüd on seal kirjutatud hea klient. Oleme suletud, millal avame, ei tea. Sinu ja siis ettevõtja nimi näiteks selline standard ja me tõesti uurime praegu seda, et et kui, kui levinud see on, et niimoodi pöördutakse, et see silt näeb justkui nagu kiri lugejale välja. Ja esimeses laines esines seda tõepoolest väga palju, mis on muidugi probleeme, ei saa materjalipõhiselt päriselt läheneda ja öelda, et need sildid on nüüd muutunud selliseks, sest meil puudub võrdlev materjal varasemast ajast, kuna eks ole ei olnud niisugust niisugust aega ei ole varem olnud. Kus selliseid ajutisi silte nii palju oleks. Aga ega ei mäleta küll, et oleks vanasti poe ukse peal, et kallis külastaja, et meie oleme praegu kinni, aga tule pärast ei ole hiljem ja noh, muidugi mis on eriti iseloomulik, eks ole, on need soovid seal lõpus, mis ütlevad siis head tervist, püsime terved, hoidkem 11, eks ole, sellised soovid, mis selgelt loovad sidet sildi koostasildi auku Darja selle sildi vastuvõtja lugeja vahel. Et seda, seda me oleme märganud, see nüüd võib-olla natuke vähenenud selle tõttu, eks ole, et need vahendatavad sõnumid on veidi muutunud teises ja kolmandas laines. Aga siiski sellegipoolest me näeme neid ja noh, me siin siia sõita, sest tegelikult ka kui me tuleme, siis me näeme ühte silti kollast silti tee ääres, mis ei ole üldse ei puuduta koroonat piiranguid, vaid ta ütleb, et jäta parem rada bussile. Ja siis on lõpus aitäh. Ja see on selline asi, mida me ka nagu noh, lihtsalt vaatluslikult paneme tähele, et sellised aitäh, ei, ta on hakanud ilmuma ka koroonaga seotud siltide lõppu, et tundub, et mingi selline suhte loomine, empaatia, kaasatuse suurenemine ühiskonnas, selline ühiskondliku sidususe teema, mis sealt tuleb praegu, kuigi teisel pool on, eks ole, igasugused lõhenemised ja ja vastandumised siis selle diskursuse kaudu, tundub, et otsitakse selliseid hoolivus, sõnumeid ja selliseid sidususe ja üksteisega koosolemise toetussõnumeid. Ma usun küll, et enamustele meeldib, kuigi mul tuleb meelde praegu veebist. Kas ühismeediast üks kommentaar, tegemist oli ilmselt haigekassa kuulutusega sildiga, milles kutsuti üles vaktsineerima ja lõpus oli informatsioon ka vahepeal. Ja lõpus oli siis lause, aitäh kui sa oled vaktsineeritud, mille peale üks kodanik ühismeedias ütles, et selline võlts personaalsus ikka ka ei sobi äärmusedoniks loomulikult, ja võib-olla tõesti mõni nendest sõnumitest, et noh, selles mõttes see aitäh näiteks selle liiklussildi lõpus ikkagi äratab ka tähelepanu, kas pole nii, et natuke kuidagi tundub, et midagi don sisenemas sellesse žanris muidugi jällegi täpselt nagu ma ütlesin, et me ei saa nagu teaduspõhiselt väita seda, kuna me ei ole neid silte varem niimoodi eesti suurim, õigupoolest et ei olnud ju väga palju, et sellist kogu ei saanud, ei saanudki olla. Aga, aga jah, mõned teised võib-olla äratavad veidi vähem või ei, pigem ei ärata niisugust vastumeelsust, et sellised noh, hoolime koos või, või hoidkem kõik 11, hoidkem üksteise tervist. Et sellised on, on ja noh, need on ilmselgelt, eks ole sellele konkreetsele piirangu sildi žanrile omased, et kui muidu kirja lõpus ikka soovitakse kõike head või kes tahab päikest või kes vihma või mida iganes, eks ole, aga et siin jahme tervisele suunata soovid üksteise hoidmisele suunatud soovid, et tõesti see empaatia ikkagi on see, mis, mis nendesse siltidesse on jõudnud ja tõenäoliselt siis hakkab jõudma ka ka teistesse idea, et see on siis peegeldabki tegelikult ühiskonna arengut, et me et me õpime olema üksteise suhtes hoolivamad ja see peegeldub nendest siltidest just see tundub küll täiesti selgelt nende siltide põhjal, nii see võiks ka üldistuda mujale. Just selline õlg-õla tunne ja üksteise toetamine ja üksteisele hea soovimine, et selles mõttes kindlasti võiks peegeldada ühiskonda laiemalt ja keelata teadlastena, me näeme sellest natuke ka, eks ole, sügavamale sisse kui sõnad. Et me vaatame siis ka grammatikat, Nende siltide puhulat siin siia sisse tulles ukse peal oli ka, sain silt, palun kanna maski ja siis oli aitäh, et ka eesti viisakas silt on meil ka ilus, viisakas silt, aga noh, mida me sealt veel näeme, me võime. Eks ole tõesti, aitäh, oli ka muide seal, eks, eks ole, seesama aitäh oli seal, aitäh, et kannad maski, ma loodan õigesti, ma veel tagurpidi piilusin, sealt mäletan praegu meil oli natuke kiire, muidu me pildistame ju igal pool, et see, kuidas siltide kogumine käib, on, aga võite kohe pildi pärast tagasi tulles kindla peale, meil jäi veel tee peale. Nii et aga jah, et me näeme siis näiteks siis verbivormist ka saame oma oma sõnumi kätte, et me oleme vaadanud neid, neid, need on nüüd sellised, mida me oleme tõesti juba jõudnud natukene põhjalikumalt analüüsida, need verbivormid, et ja et eesti tegusõnavormistik on kaasa, seal on palju selliseid vorme, mis tegelikult võimaldavad kas üldisikulise ust, see on siis see, mis kaasab kõiki nii-öelda kõiki suhtlussituatsiooni osalisi et seda väljendada või siis teine on selline käskiva kõneviisi vormistikus, olemasolev võimalus kaasata nii kõnelejat või siis selle sõnumi saatjat kui ka vastuvõtjat. Et see on näiteks mitmuse esimene pööre, kanname maski, teeme nii, et kõik oleks terved, sellised kergelt üles kutsuvad, aga samal ajal kõiki suhtluse osalisi kaasavad vormid, et see on meil vormistikus olemas. Ja praegu on siis just selline hea aeg, kus vaadata nende vormide rakendust. Ja teine selline väga spetsiifiline vorm, mida on vahepeal peetud üsna marginaalseks juba eesti keeles. See on see üleskutsuv käskivas kõneviisis mitmuse esimese pöördevorm, näiteks tehkem nii, et kõik oleks terved või kandke maski. See on siis selline vorm, mis tegelikult võimaldab sellel teate saatjal enda seisukohast kaasata kõik, kellele see on suunatud ja see kõik on siis tõesti terve diskursuse kogukond praegu. Nii et, et need on sellised keeles olemasolevat grammatikavahendid, millal praegu on nagu väga hea rakendusala ja saab vaadata, et kuidas sagedus, erilainetus näiteks muutub, nii et pigem siis üleskutsuv kõne Viismite käskiv kõneviis. Kui palju käsutatakse, et tee seda ja nüüd on aeg nende kohta, meil on andmed ka olemas, tõesti, ja need on ka muutunud muide, nendes lainetes, et et seal see esimese ja teise laine võrdlus on meil praegu tehtud tegusõna vormide sageduse põhjal ja sealt üllataval kombel hakkab silma vähemalt tegusõna vormide valikus, see ette muutub suhtlus käskivamaks, teise lainesildid on valdavalt sina, tee sellised direktiivsed otse suunatud vastuvõtjale ja eeldatakse siis käitumist vastavalt sellele sildi juhendile. Et selles mõttes, kui esimene laine oli rohkem sellise kaasava sõnumi ja emotsionaalse sõnumi saatja siis teises laines muutub vähemalt tegusõna vormide põhjal otsustades suhtlus konkreetsemaks. Et see direktiivse otsene käsk siis saatjalt vastuvõtjale sina tee, sina kanna maski, sina näita tõendit, et need vormid on tunduvalt sagenenud kaheksa korda, kui ma ei eksi, siis see on tõesti nii, aga veidi see muidugi on mõjutatud sellest, et ka need sõnumid olid erinevad, et esimene laine oli, eks ole, oleme suletud. Vabandame ja oleme ajutiselt suled, see sõnum keeli natukene natukese on sellest muidugi mõjutatud, aga samas see verbivormi valik on alati koos sildi koostaja valik, eks ole, isegi siis kui ta oleks tahtnud seal öelda, et ta ei ütlenud, et hoia ennast ja teisi, vaid ta ütles, pigem hoidkem tervist või püsime terved, et mitte mitte. Aga noh, muidugi jah, et need teise laine, sellised põhisõnumid, hoia vahet, kanna maski, pese käsi, et need kajastuvad selles verbi vormistikus ja, ja see, mida me nüüd tahame edasi ka veel uurida, on see, et kuidas siis need vastuvõtjad, need sildi lugejad, kas meie kõik diskursuse kogukonna liikmetena, kuidas me võtame vastu küsida kasutajate käest, meil on need ettevalmistamisel selline uuring, kus me küsima, et kuidas nad tunnevad ennast, kui me ütleme, talla kanna maski või kantakse maski, oli veel ühes kohas sisenedes kantakse maske või et aitäh, et kannad maski või kanname maski või kandke maski, palun kanna maski ja ei ole tulnud, et tema kannab maski nagu kui oli kunagi selline aeg, kui inimene ei tahtnud otse öelda, siis ta püüdis viisakas olla, ütles, et tema läheb sinna laua juurde. Sellist hullust ei ole, seal ei ole jah, aga, aga jah, selline ilma maskita ei siseneta, selline silt on olemas näiteks meil? Jah, et noh, ka väga selliseid resoluutselt ja noh, mis on nüüd kolmandas laines, huvitav on see, et see kandmine hakkab täpsustuma, eks ole, sest et inimesed kannavad neid maske küll, mitte nagu itaallased rääkisid konverentsil ka sellest, kuidas neid kantakse käsivarre küljes, eks ole, ja on ka kandmine aga et see, et, et kuidas neid kantakse, siis kirjutatakse nii, et kanna maski, nii et katad sellega suu ja nina, eks, et sest noh, olukord on tõenäoliselt näidanud, et kõik seda ei tee, selline täpsustumine tuleb. Et jah, et noh, selline areng, et esimeses laines, siis noh, me teame, maske polnud, polnud kuskile sisse ka minna, sest poed olid kinni teises laines, siis olid maskid olemas, me kõik harjusime selle reaalsusega inimestele üsna konkreetselt öeldi, seda tuleb teha ja kolmandas laines. Me nüüd hakkame, siis jõuame selliste täpsustust, nii, eks ole. Et varsti mõeldakse, võib olla uus verb, väljumist tegusõna välja, eks ole, et mis tähendab seda, kuidas korrektselt. Ma jäin kohe mõtlema, et kas see võiks olla, see tuleb täitsa uus teha ikka kus me meil pole ju niisugust tegevust varem olnud. Aga väga paljud kasutavad juba Vaksima, jah, ja isegi teetäht kaob sealt ära. Vaksima Ma lähen paksima, ma sain Waxiga väga ilus. Minu meelest ka üldse ei ole mõtet vastu punnida. Tegelikult oli üks, üks asi käed, mida, et kui mõelda selle peale, et missugused sõnad nüüd tulevad, eks ole, selle uue uue olukorraga, et tõesti üks muidugi selliste olukordade hästi tavaline juhtum on see, et erialaterminoloogia, eks ole, erialakeelte sõna vara tuleb tavakeelde. Et me, me kuuleme esimest korda selliseid sõnu nagu triaas või noh, see vaktsineerima, mis ei ole kindlasti mitte nüüd esimest korda ei kuule, aga kindlasti mitte igapäevane sõnavara, eks ole. Test, millest oli juttu, kas on test või proov või immuunsus, eks ole, mis meile ütleb või eksponentsiaalne kasv näiteks oioi, kõik sellised asjad, et, et see tuuakse noh, nende nende vastuvõtjateni, kes iga päev kokku sellega ei puutu. Ja see on koht, kus on hästi oluline, et see sõnum jõuaks jõuaks ka nendeni, kes noh, võib-olla seda võõrsõna pole eluski kuulnud ja, ja, ja ei taha ka samas olla sellised, et mina nüüd ei saa aru, et need siin, nende sõnumite selguse rahvapärasus on ikkagi väga tähtis ja, ja noh, sõnavara tegelikult tuleb ka nii-öelda juhu loominguna nende siltide loomise käigus. Ta oli väga huvitavaid tegusõnu, näiteks puust ime siin edaspidi või turvalist Oler eksimist Olerexi maa, et, et need on sellised, kus siis asutus enda nime paneb tegusõna vormi sisse, et kaasata Ta jällegi oma klienti ja need on sellised väga armsad. Kasutusjuhud Olerex oli see, kes esimesena vist ütles, et meie töötajad on vaktsineeritud. Ja noh, et, et kui on loominguline keelekasutaja, siis ta on ka intelligentne ja hea kodanik. Ja aeg muutub nii kiiresti, et minu meelest mõned sõnad tulevad ja mõned lähevad ja mõned on õnneks läinud näiteks koroonapositiivne enam minu meelest ikkagi ei kasutata, sest see on nii nii vastuolus sellega, mis tegelikult on. Nojah, ega see, need sõnad on tõesti niikaua kui tal seda kasutust on ja sisu on, nii kaua ta püsib ja eks ta püsib, täidab oma rolli ja kui teda pärast enam vaja ei ole, siis ta läheb samamoodi see erialasõnavara, et kui ükskord kõik on vaktsineeritud ja rohkem pole vaja, siis taanduvad need sõnad ikka sellisest tavakasutusest tagasi oma oma kohta, kust nad pärit on. Aga siltide sõnavara on siis ikka pigem lihtne ja selge. On nii ja naa siiski, et on osa sõnumeid, selliseid, kus on ikkagi väga selgelt nagu mindud, kas bürokraatia keelekasutust, kui sa teed, on tehtud väga keeruline sõnum ja seal on hästi palju selliseid kantse liitlike väljendeid kasutatud aga on ka väga lihtsaid, selgeid kaasa vaid ja siis samamoodi selliseid oma keele, kas siis rõhusõnade tuse võimalusi ära kasutavaid, mul oli siin üks armas näide. Katsun selle üles leida, mis kohe tõi muige suule, et siin oli nii kenasti kasutatud eesti keele modaalsõnu, et näiteks selline silt teadmiseks, punkt üks, näita iseenda covid passis iseenda, niimoodi ilusti lahku kirjutatud rõhutatult. Siis punkt kaks, kui oled vaktsineeritud, astu aga sisse ja söö kohapealse, astu aga sisse, see aga siin tegelikult teeb just sellise Haviliaarse sellise õlut tavarahustava tunde, see on selline modaalsõna, mis siin õiges kohas kasutatuna tegelikult tekitab silla siis saatja ja vastuvõtja vahel. Punkt kolm, kui ei ole vaktsineeritud ostaga kaasa, jälle seesama, aga jälle rahustatud saak kani. Punkt neli läbi põdemisel ka julgelt astu sisse. Jällegi toetuspunkt 15 on ka müügis, kui tahad, 10 euri küll küll siin jällegi võtab nagu selle positsiooni, et ta tegelikult pöördub vastuvõtja poole ja toetab teda. Ja punkt kuus, katsume ikka hakkama saada, kas on mõni söögikoht või jah, eks need tõendid on kõik ju, kas restoranid või kultuuriasutused, seal ta tuleb sellest või see on lihtsalt nii hea kuulata ja ilmselt ka nii hea lugeda, eks ole, et väga viisakalt suunatakse ja väga rõõmsameelselt suunatakse sind sellele käitumisele, mida tegelikult oodatakse praegu riigi kodanikud ja, ja vastupidine näide on meil ka lausa nimetada seal tõesti kaupmeeste liidu koostatud silt, mis siis nii teises kui kolmandas laines on olnud ääretult bürokraatlik mida kasutavad siis noh, ilmselt kaupmeeste liidu liikmed, poed, ma olen märganud suurte keti poodide ustel just seda, et et seda ei tahaks isegi ette lugeda, mul vist ei ole praegu siin käepärast kaaslast ja see algab juba sellest, et selle kujundus on selline, et kogu see kiri, teda on väga palju ja ta on nii pisikeses kirjas, et reaalselt tegelikult kellelegi seda võimalik lugeda ka niikuinii ei oleks. Et sellised sellised sõnumid, tõenäoliselt nad lihtsalt neid ei loegi keegi selles mõttes. Meil ei olegi nagu karv läheb turri ja nad on jah, nad ongi ülibürokraatlikud ja siis veel noh, natukene võib-olla mitte väga hea keelevaistuga inimene on teda sõnastanud, tulevad sellised, kus on seoses ja tõttu korraga kasutatud kusagil ja siis kõigepealt vastavalt ja siis veel kohaselt kuskil ja et noh, ei, ei kutsu lugema juba algusest peale ja kindlasti mina küll usun, et see inimene, kes sinna poodi läheb, kes loeb sellist sõbralik kui kaasavat sõnumit, on teisiti meelestatud kui see, keda, keda lajatatakse vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele. Ja nii, aga muidugi igatpidi me saame aru ka nendest ettevõtjatest, kes seda teevad, sest noh, võimuga võimu sisse loomine, eks ole, käsuallikana on igatpidi põhjendatud ja on keeles tavaline ka. See ongi just see, mis on selle sildi koostevalik. Et kumma ta valib, kas ta valib, et kanna maski selleks, et me mõlemad oleks terved. Sina ja mina koos võida, ütleb, et vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele on meie poes kohustuslik maski kanda. Need on tegelikult vahendavad ju eesmärk on meil mõlemal üks ja sama, aga strateegia on väga erinev, mõni mõnigi kohvi ja võib-olla ostmata. No ma imestaks. Me see hea näide, kas teil on selle ettevõtte nimi ka olemas, ma arvan, et positiivse näite korral võiks tähele panna just siis ma pean kaevuma küll siin on flör ja tiim, selline see on etalon Tallinna restorani neile võõrkeelne aga ühesõnaga arenemisruumi veel on. Ka silt oli ilus ja neitsi tegelikult selliseid toredaid silpe, milles on meeleolu ja, ja tõesti noh, aru saada, et sildi koostajal on hea keelevaist ja ta on natuke mõelnud enne, kui ta seal on kirja pandud, selline spontaanne kaasatus, et neid toredaid näiteid oli meil veel kuskil, aga see ongi vist sealsamas, et need sellised, mis, mis on nagu tahtlikult humoorikad ja kus on loomingulisust kasutatud. Ja no näiteks selline oli Ugala teatri sil, nagu viirus on nähtamatu nagu Toskaana juuksenõel, et mitte Tuvikeseks muutuda hoia mõõdukat vahemaad. Selline intertekstuaalne viide Ugala kunagi populaarse teatritüki sisule, aga on antud edasi siis see sõnum niimoodi, et kes sealt tekstist selle viite välja võtab, see tegelikult ilmselt reageerib siis ikkagi ka selle sõnumi eesmärgile vastavalt. Ja läheb teatrisse, just. Kaitseb ennast hoiab, hoiab teistest eemale ja kui palju te siis olete jõudnud seda kolmanda laine sildi keelt uurida? Need pole veel teda nii pikalt olnud, aga, ja kuidas see uurimine teil üldse käib, kuidas te materjali kogute tudengid olete, kas pannud? No tudengid on tahtnud seda teha, et jah, see algas tõesti sellest ühest keeleteaduslik, praktikas oli naine, mida mina õpetan ja siis sealt hakkas pihta ja ja nad kogusid ise ja, ja, ja kirjutasid, valisid teemad. Külli tuli juhendama selliseid teemasid, mis olid rohkem grilli. Jalaga kogumine käib nii, et käime ringi, teeme pilt. D ja siis kogume, kirjutame tekstid, kogume metaandmed, mis kuupäeval on tehtud, et seda piirangute ulatuse sisu teada. Kus kohas on kogutud siis asutuse nimi, muidugi asutuse liik, koht, kus see sild paikneb, eks ole, me teame, et nüüd sildid on, võivad olla ka põrandal juba ja ja me oleme leidnud Lindeks näiteks on väga loominguline olnud ja pannud sildid rinda oma töötajatele ka, mis on väga armas. Täname teid hoides distantsi, on sellised toredad märgid rinnas, väga armas. Ja viimati ma nüüd, kui ma eile otsi, siis ma nägin, et ka mannekeeni tal on kaelas rippunud lõngapoes kaubamajas Tartus oli jää sellised väga, väga armsad lahendused, et teeme need pildid, märgime siis selle koha, kirjutame ümber teksti ja nüüd oleneb sellest, mida me siis nüüd vaata, et noh siis seda teksti on juba automaatselt võimalik analüüsida, et verbivorme siis me saame sealt automaatselt praegu meil on pooleli selline uurimas, kus me käisime, Lähme koos doktorant Kairit Tomsoni ka siltidel väljendatud põhjust. Ehk et siis miks on kas siis suletud või miks peab kandma maski või näitamata õendit? Vaatame, kuidas see põhjus on nimetatud, kas see põhjus on eriolukord, kas on vabariigi valitsuse korraldus, kas on viiruse levik, kas epideemia kasse on viiruse tõkestamine, kas see on tervise hoidmine kõik sellised, kaardistame need kõigepealt ja siis vaatame, millise sõnaga seotakse seda põhjust, kas seal on tõtt seoses vastavalt on seal näiteks hoopis saav kääne viiruse leviku tõkestamiseks. Palume kõigil maski kanda, et, et selline uuring on meil praegu pooleli. Peab kohe varsti valmis olema, sest 19. novembril on meil meie iga-aastane muutuva keele päev ja seal meil on, on kommunikatsioonipaneel, kus meil on ettekanded ka, nii et selle info saab ka ega vahendada. Siis on sisu märgendamine, et nüüd me just alustasime seda, et me märgendame ka eraldi, mida see silt reguleerib, kas see on siis maski kandmine, tõendi esitamine, käte desinfitseerimine? Jah, nendest kätesiltidest ei olegi praegu ka jutt on, et need on tegelikult ka selline omaette kategooria, sealt saab näiteks vaadata, kas desinfitseerida käsi või desinfitseeriv käed, eks ole, mis keeleteadlastele ütleb midagi nii, aga mida ütleb sihitise käände kohta ehitise käände kasutamise koht tegelikult jah, sa pead käte desinfitseerimise ära lõpetama või jäädki neid desinfitseerima? Jah, et need on huvitavad asjad, et kas need alateadlikult tõesti need vormid, mis, eks noh, et kui on eriolukord, siis on eriolukord autor kirjutab sildile eriolukorra tõttu sule, eks ole. No tegelikult ta ei kirjuta tõttu, sellest võiks ka veel rääkida, ta kirjutab seoses sest tema ei ole seda põhjustanud. Aga et jah, sellised noh, just grammatikavahendid, et nagu noh, mida me saame uurida selle tõttu, et me teame, mida need tähendavad, mis nende funktsioonid on, mis on tõenäoliselt ikkagi alateadlikult need kasutused, et et seda ei saa kusagilt ala järgi vaadata, et kuidas on õige ja valitsus oma korraldustes ütleb neid veidi teises vormis, eks ole, kuna need korraldused on ikkagi kirjakeelne tekstiline, infoaegset nad, neid ei saa niimoodi otse üle tõsta. Ja, ja see on selles mõttes ka väga tänuväärne materjal, et seal keel tema tegelikult kasu osas ja pealekauba veel ühiskonna teenistuses, mis on nagu veel eriti oluline, et, et kuidas siis tõhusalt suhelda tegelikult ja need keelevahendeid noh, nii nagu me alguses rääkisime, et need keelevahendid on siis need, mis annavad meile selle valiku, mille varieerumist keeleteadlastena saame uurida, saame vaadata siis mis tegelik keelekasutus meile selle zhanri põhjal näib ja mida me siis saame järeldada, võib-olla saame ka mingisuguseid nõuandeid lõpuks selle materjali põhjal esitada, et kuidas tõhus kriisikommunikatsioon siltidel peaks toimima, kuidas see välja näeb, kas te olete jõudnud vaadata ka kogu seda materjali selle pilguga, et kuidas räägid inimesega riik? Kuidas räägib omavalitsus, kuidas räägib ettevõtja, et kas seal on vahe? Ma saan aru, et mõni ettevõtja või liit võib kasutada väga kantseliitliku keelt, ma tahaks öelda, et siis räägib riigimoodi, mis mulje teil on jäänud? Jah, see on veel algusjärgus, et meie materjal võimaldab seda teha, aga nüüd praegu päriselt me ei ole siis noh, me ei saa numbreid öelda praegu, aga see vaatluslik mulje on praegu selline tõesti, et kõige sellised spontaansemalt kaasava maad on just sellised väiksemad söögikohad. Eks ole, et sellised kes noh, tõenäoliselt ka teavad osa vähemalt neid inimesi, kes neid silte loevad ja et nad on sellised sellised tõesti sõbralikud ja, ja mul tuleb ikka meelde ta esile tõsta meie kõigi lemmik silton, tatart, too veinibaarivein ja vine ukselt esimesest lainest. Et kui me uurisime, et kuidas esimese laine kohta me oleme uurinud, kuidas aega väljendati nendel sellepärast et seal oli ju teadmata, millal see olukord lõpeb. Sellepärast oli väga huvitav, see on, on ka väga huvitav materjal ja siis nendest meie kõigi ühine lemmik on see veini ja vine ajamääratluse Nad ütlevad nimelt nii, et ühel heal päeval me joome siin kõik koos jälle head veini ükskord niikuinii. Enam-vähem üks kord me võidame niikuinii just. Ja see on ajamääratlus, mis annab hästi edasi kaasatuse, eks ole, helge tuleviku teine silt ütleb teadmata ajaks natuke teine mulje, eks ole jah, selline kurb või siis need sildid, kus siis oli kirjutatud, et suletud vähemalt järgmise reedeni, mäletate seda, eks ole, see tuli alguses nädalaks ajaks ja siis nädala pärast on see vähemalt järgmise reedeni maha tõmmatud. Eks ole, sest. Seda ei juhtunud, et, et jah, see tundub meile, eile, et niisuguseid noh, söögikohad ja, ja väiksemad poed muidugi, kus on sellised toredad käsikirjalised sildid kuskil nurga peal suletud ja siis telefoninumber, noh need esimese laine muljed, mida nad kõige rohkem oleme vaadanud. Nii tõepoolest on, et riik, klik, suhtlus meil on ju tegelikult kriise lehel, eks allalaetavad materjalid olemas, mida mõnevõrra kasutatakse, aga ma ütleks ikkagi, et nagu ootuspärasest või võib-olla siis jah, kõhk, riigi ootusepärasest palju vähem. Ja, ja meie-tunne on see, et need on, nende sõnum on ka direktiivne väga käskiv, nad on selles samas käskivas kõneviisis sinatavad meid, kanna maski, hoia vahet, eks ole, sellised selged riigil on see õigusriik, ongi võim. Aga, aga jah, need erinevad väga oluliselt tõesti nendest sõbralikest Reini paaridest ja, ja teine, mis on riigisõnumi vahel selline kandev joon olnud, on see oht on tagasi. Eks ole, me kuuleme seda kaubanduskeskustes, need heliklipid, mis samuti kriise lehelt allalaaditud on, et et see ei ole tegelikult sõnum, mida me täna enam teada tahame. Eks ole. Ja kui kellelgi nüüd on need riigisildid silme ees, siis nad on sellise punase paela peal seal nagu oleks mingi lindikene, eks ole, nurgas ja sinna kirjutatud oht on tagasi. Sinisel taustal on see silt ise. Et ma olen ka selliseid näinud, kus on see silt on välja prinditud ja siis on nagu see oht on tagasi niimoodi ära jäetud, sealt nurgast näiteks, et tundub jah, et see riigi niisugune võimupositsioonilt sõnumivahetus on valitud strateegia võib-olla ei ole kõigile kodanikele kõige vastuvõetavam kindlasti ta ei ole kaasav. Mida meile näitab see muu tendents, eks ole, siltidel just, nii et siin jah, võiks, võiks mõelda sellise keelevalikute peale, milliseid vahendeid meil on antud selleks, et oma kodanikele sõnumeid vahendada. Tartu Ülikooli kaasprofessorid Ilona Trageli, Külli Habicht on meiega keelesaates ka nädala pärast ja juttu on siis veel kriisiaegsest sõnavarast, maailma koroonakeelekonverentsist, sellest, mida teiste riikide kogemustest on meile pida ja mida meil teiste riikide teadmistest ja kogemustest on, mida näiteks selle kohta, kuidas riik oma kodanikega suhtleb. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan kõike head kuulmiseni ja näidake siis kõik ise oma covidi tõendit ilma küsimata.
