Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toel. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal räägime lähemalt kosmosest teemadel. Ja neid teemasid on siin stuudios abiks lahkamas Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe. Ja täna räägime me sellisest nähtusest nagu eksoplaneet, nimelt hiljaaegu avastati Uuse eksoplaneet, mis on väiksem kui maa sama tihe kui raud ja piisavalt kuum, et sulada. Aga Tõnis, alustame sellest, et mis üldse on eksoplaneet. Eksoplaneet on planeet mõne teise tähe juures kui meie päike. Väga lihtne tegelikult. Mitte midagi keerulist. Kui planeete on kaheksa, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun siis kas oskad üldse aimata, kui palju võib-olla eksoplaneete? Praegult on ikka, ma ei tea, üle 5000 näidvast teada juba ja Mei et nii-öelda otsimismissioone, kosmose missioone, millega neid otsida, on mitmeid ja neid tuleb järjest järjest juurde, nii et need muudkui leitakse juurde, nii et noh, ega ma ei julgenud ennustada, mis ajal meil on, mis aastal meil on 10000 eksoplaneeti täis, aga see ei ole väga kauges tulevikus, ma arvan Aga kui neid nii palju üldse on, siis miks neid uusi vaja avastada? Kõige olulisem põhjus kindlasti on uudishimu ja motiveeritud sellest, et kuidas meie siia oleme tekkinud, et kuidas meie planeedisüsteem on tekkinud, kus on millegi poolest eriline või on see tavapärane. Ja no kaua aega ei olnud tehnika piisavalt võimekas, et avastada neid teisi teiste tähtede, planeetide ja nüüd umbes 25 aastat jämedalt on, siis on siis see aeg, kus need on, kus on leitud erinevatel viisidel on tehtud eraldi kosmoseaparaat, et need otsida siin saades varemalt räägitud Kepleri kosmoseteleskoope, Tessi kosmoseteleskoop, mis annavad, on andnud hästi suur osa nendest avastate eksoplaneetidest. Eksoplaneetide loomaaed, mis on siis avastatud, on ülimalt mitmekesine ja tekitab küsimuse, et kas meie päikesesüsteem viimati ei ole mitte suhteliselt haruldane oma nii-öelda ülesehituse mõttes ja noh, et millised planeedid millisel kaugusel nad on tähest, millised tingimused siin on ja kui stabiilne see planeedisüsteem on? Hästi-hästi palju, aga noh põhiosa on ikkagi uudishimu, selles, me tahame teada, et, et mis see meie koht maailmas on. Kas muidu teadlased selles osas on ühel meelel, et misse eksoplaneet täpselt on, ma küsin seda sellepärast, et tavaliste planeetidega, kui võib, nii seal tavaliselt pole läinud, no ütleme, planeedid siis selle osas on ju päris palju vaidlust olnud, et mis see õige planeet siis on. Tõepoolest eksoplaneetidega natukene lihtsam, sellepärast et eksoplaneet ametlikult ei olegi pandud planeedi definitsiooni sisse. Kui ma alguses ütlesin, et eksoplaneedid on planeedid mingi teise tähe ümber siis tänapäeval on leitud ka selliseid planeedi suurusega taevakehasid, mis ei ole mitte ühegi tähe ümber lihtsalt ulbivalt vabad kosmoses mis on visatud tõenäolised doom planeedisüsteemist välja mingisuguste. Noh, kas kaks täht on üksteisest väga lähedalt mööda lennanud või on seal mingid suured planeedid migreerunud oma tähe ümber ja visanud väiksemaid planeete välja? Ka meie päikesesüsteemis on jaht 2006. aastal pandi paika planeedi definitsioon mõnes mõttes noh, tehti selline kirik keset küla see nagu päris lõpuni võib-olla ei rahuldanud kedagi. Aga noh, selles see on ikka natukene parem, kui meil üldse mingisugust arusaamist ei Olaviga, eks käiks, lõputu vaidlus ja, ja siis on defineeritud, et see peab olema piisavalt suur taevakeha, mis on ümmargune, peab tiirlema ümber oma tähe, see nüüd käib meie päikesest planeetide kohta, eks. Ja Peab olema nii piisavalt massiivne, et ta on enda enda orbiidi lähedal, kõik teised taevakehad kas minema peletanud või enda peale tõmmanud. Kosmiline ruum tema ümber on suhteliselt puhas, et sama samal orbiidil ei ole teisi kosmilisi objekte. Pluuto neid nõudmisi ei täida, seda viimaste toidu ja, ja sellepärast tema planeeti. Ei ole jah, et seal seal ümbruses on piisavalt palju niisuguseid väiksemaid taevakehasid mis on väga sarnastel orbiitidel, kui Pluuto. Paljud teadlased sellega ilmselt rahul ei ole, et Pluuto planeet ei ole. Miks. Seal on kaks põhjust, et üks on niisugune noh, võib-olla füüsikaline põhjus, et, et see planeeti võib ju tegelikult või võiks defineerida ja see on, mõnes mõttes on ka mõistlik defineerida selle põhjal mismoodi üks planeet töötab. Et, et noh, seesama, et on piisavalt suured, tantsis ümmargune, seal võib-olla peab olema midagi sulanud seal sees kunagi noh, näiteks ta, et ta ei ole lihtsalt mitte ümmarguseks kokku kogunenud kivihunnik piltlikult öeldes vaid nagu seest ära sulanud. Ja, ja võib-olla on seal mingi Lamdektoonika võib-olla, kui gaas, gaasplaneete pilvekiht, mis seal kõik toimuvad ja nii edasi siis see oleks füüsikaline lähenemine. Aga siin on ka noh, nii-öelda rahulolematus on ka poliitiline põhjus, et Pluuto teatavasti on. Või siis oli ainukene planeet, mille oli avastanud Ameerika teadlane ja noh, nüüd enam ei ole neil sellist au ei anna rahu, selgelt jana rahu. Nii et kuna Ameerika ei ole avastanud ühtegi planeeti, siis nad väga tahaksid, et see üks peaaegu planeet oleks planeerinud. Jah, ja tegelikult siis, kui kui need Pluuto saaks uuesti planeediks kuseda planeedi mõistet tõenäoliselt seda vaadataks mingil hetkel ümber uuesti. Et, et siis võib-olla selgub, et meie päikesesüsteemis on noh, võib-olla paarsada või 1000 või mõni 1000 planeeti siukseid, Pluuto sarnaseid kuskil seal väga kaugel Päikesesüsteemi välisosades. Ja on tõenäoline, et siis on ameeriklased avastanud juba palju planeete sest paljud neist on avastatud ameeriklaste USA, siis observatoorium ides. Kui tulla nüüd tagasi eksoplaneetide juurde, siis see konkreetne eksoplaneete, millest ma sissejuhatuses mainisin, et mis on väiksem kui maa sama tihe kui raud ja piisavalt kuum, et sulada see avastati 2019. aastal. Aga mis temast veel teada on, peale selle, mis ma juba ette lugesin? Ta on, tundub et üks niisugune eriline planeedi klassi noh, nii-öelda esimene pääsuke vist võib öelda, et ühest küljest on ta jah, selline maast väiksem planeet mis on selgelt, et otsitakse või tahetakse teada, et kas maast väiksemaid planeete ja kas nad võivad olla elukõlblikkuse tsoonis, et noh, see on siis see piirkond mingisuguse tähe ümber, kuskohas temperatuur on parasjagu selline planeedi peal, et seal võiks olla vedelat vett. Siis see avastatud planeet on nii-öelda ülilühikese niisuguse ülilühikese aastaga võib öelda, et selle konkreetse planeedi, mis on siis kas ta nimi, kaan? Jah, see peaks olema tegelikult Jason kee J 367, B et see on üks niisugune kataloog, milles on kaardistatud hästi külmi tähti. Et hästi hästi jahedate tähtede kataloog, väikse massiga, jahedate tähtede kataloog. Ja, ja see on niisugune päikesest palju väiksem täht. Ja selle tähe ümber tiirleb siis planeet, mille aasta pikkus on 7,7 maatundi. Nii et lühike jah, et ühe meie ööpäevaga teeks, oleks sellel planeedil kolm aastat ja natuke pealegi Aga see konkreetne eksoplaneet teadlastele vist pakub päris palju huvi. Selle eksoplaneedi sarnase taevakehast on meie päikesest näiteks Merkuur märkuuril on üsna suur metallist tuum ja see Merkuuri tuum on suhteliselt sarnane sellega, missugune siis nüüd avastada eksoplaneet arvatakse olevat. Et on suur metalltuum ja seal peal on siis piltlikult öeldes kivimite kirme. Ja, ja kuna see planeet liigub oma ema tähele niivõrd lähedal, siis on seal hästi kuum temperatuur on, on hinnatud seal 1400 kraadi seisuse järgi. Et see tähendab siis, et, et see planeedi pind on ilmselt vedelas olekus, et seal on siis nii-öelda sulametall. Et see on niisugune omapärane nähtus, et see võib võib-olla noh, niisugune fantaasial lennata lasta siis kujutada seda äkki ette, et seal selle väga punast valgust andva tähe ümber tiirleb nagu niisugune väike elavhõbedatilk. Aga eks teadlased ilmselt uurivad siis edasi, et mis see täpselt, milline see täpselt kõik seal välja näeb ja mis põnevat veel selle planeedi kohta võimalike eksoplaneedi kohta võimalik leida on, aga meie peame tänaseks otsad kokku tõmbama. Kohtume teiega juba homme samal ajal aitäh kuulamast. Bussipunaseks koostamiseks.
