Puust ja punaseks, puust ja punaseks. Rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toel. Tere, ilusat nädala algust puust ja punaseks alustab, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal pöörame oma pilgud taevasse ja vaatame, mida põnevat on teadlased leidnud ka kosmose valdkonnast. Ja selleks on siin stuudios sel nädalal Tartu Ülikooli astronoom Tõnis. Tere, Tõnis. Tervist. Ja tänases saates me räägime Ühest sellisest nähtusest, mida tegelikult kõigil meil on täna põhimõtteliselt võimalik, raske on näha ka. Nimelt tasub siis õhtul või öösel pilgud taevasse suunata, sest on võimalik näha keminiide penis. Mis need keminiidid täpsemalt on? Ütlemineedid on maakeeli tuntud kui langevad tähed ehk siis teooriaid. Ja noh, meteoor ise on tegelikult selline pisikene tolmukübe, mis kosmilise kiirusega kihutab maa atmosfääri ja seal siis põhimõtteliselt ära põleb, tekitas siukse heledajuti taevasse. Ma saan aru, et need on üsna võimsad. Vist niimoodi võib öelda jah, et keminiidide puhul on üsna palju sihukeseid suhteliselt suuri osakesi. Et kui noh, tavaliselt näed, meteoorivoolusid on palju, igal öösel võib näha langevaid tähti, enamasti on nad sellised juhuslikult ikka mingist tolmumaa atmosfääri kukub. Siis keminiidide meteoorivoolu tekitavatel osakeste suurus on on võrdlemisi suur, noh, võib-olla seal siuksed heledamaid tekitavad umbes millimeetrised. Liivaterakesed. Augustikuus on ju tegelikult ka hea aeg, et vaadata taevasse, sest siis on ka hästi palju langevaid tähti. Kuivõrd nüüd detsembri keskpaiga tähesadu, siis erineb augustikuisest. Erineb põhiliselt selle poolest, et jah, perseiidide meteoorivool, mis on augusti keskel nähtav või esimesel poolel nähtav. Seal on umbes sama palju meteoori tuleb tunnis, kui on niisugune ilus pime vaatluskoht, siis no võib näha, umbes võib olla 100 vahel võib-olla rohkem meteoori ideaaltingimustel, nii et üks inimene kunagi noh, nii palju ei näe tunnis. Aga see on nagu see ideaalne kogude aja peale kokku. Aga perseiidide meteoorivoolu meteooride hulgas on hästi palju üsna nõrkasid meteoori. Nii et see heledate meteooride hulk on väiksem kui keminiidide meteoorivoolu. Ja noh, tegelikult eks neid selliseid tugevamaid meteoorivoolust on veel, et et päris jaanuari esimestel päevadel Ankvoderantiidide meteoorivool, kus on ka palju meteoor tunnis näha, aga nad on kah jällegi nõrgad, võib-olla isegi veel nõrgemad kui need perseiidide omad. Aga noh, selles mõttes jah, nüüd siin. Kuidas siis aasta jõulude ja aastavahetuse puhul on nagu mitu tükki. Organgeminiidid siis ikkagi on nii-öelda see kõige tugevam. Ta on kõige heledamalt, ma ütleks ja üks hästi oluline erinevus on veel see, et nii need kvadrantiidid, mis on jaanuari alguses, kui perseiidid augusti esimesel poolel need meteooride kiired tuleb kiire sähvatus ja noh, võib-olla mitte väga hele siis keminiidide puhul on kiirus on meteoriidi kiirus, taevas on suhteliselt tagasihoidlik ja nad on tihtipeale jätavad pikemad jäljed ka taevasse, noh, nad on nii-öelda kuidagi visuaalselt visuaalselt paremini jälgitavad, mitte nagu vilksatas, vaid noh, on ikkagi nagu, nagu näha, et mingi asi lendab hetke. Ta läheb aeglasemalt, see läheb natukene aeglasemalt, jah. Tähendab üks oluline erinevus on, on veel, kui valdav osa meteoorivoolust, mida me teame, on põhjustatud komeetidest komeetide poolt siis kemineeride põhjustajaks on hoopis üks asteroid, Phaetan. Et mille, noh, mis seal maalähedane asteroid ja mille orbiit lõikub maa orbiidiga. Mis iganes see päris täpne põhjus on, miks sealt seda neid osakesi siis nii palju on noh, nii-öelda kosmosesse maha jäänud. Kas ta on mingi teise taevakehaga pihta saanud? No ma ei tea seda, et igatahes on ju teada, et see keminiidide meteoorivooluosakeste orbiit langeb selle asteroidi orbiidi kokku. Kemi niiden siis detsembri keskpaigas just võimalik näha, jah. Jah, et see maksimum on 13. 14. detsembri paiku ja noh, meie jaoks on peaaegu noh, kogu öö on nad nähtavad kuskil kella 10-st õhtul, ma arvan, et on kõige paremini, siis hakkavad juba nad paremini näha, nähtavale ilmuma, sest see koht nii-öelda, kus nad taevast lähtuvad, on Kaksikute tähtkujus sealsel teminiidid. Kui see radiant ehk see koht, kus nad taevas näivad tulevat, on väga madalal horisondi all, siis me ei näega meteoor. Kui nüüd keegi täna õhtul tahabki keminiide vaatama minna, siis ma pakun, et linnas neid väga hästi ei ole näha või kuidas? Neid linnas võib-olla näha siis, kui on selline koht, kus valgustid otse silma ei paista, et, et heledamaid võib näha täitsa vabalt. Aga noh, loomulikult parem on minna kuhugile, kus on natukene pimedam. Et noh, juba natukene linnast välja sõites, ma arvan, niimoodi linna tuled otse silma ei paista, on nagu päris juba hea, et näiteks metsas mets ei ole hea. Hea sellepärast, et puud varjavad horisondiga, sest meteoor on igal pool üle terve taeva näha. Et, et selles mõttes ei pea vaatama kuhugile mingisse kindlasse punkti vaid ükstapuha kuhu kohta taevasse. Et Kaksikute tähtkuju tõuseb küll õhtul idakaarest, aga see ei tähenda, et võib vaadata lõunasse või põhja või läände, põhimõtteliselt ei ole vahet, lihtsalt mida kaugemal sellest Kaksikute tähtkujust vaadata taevas nii-öelda siis seda pikemad võiksid olla meteooride jäljed, aga võib olla ka seda vähem on neid näha siis. Pigem ikkagi kuhugi lagendiku peale minna. See on täitsa lagendik, on väga hea. Tuleb siis sõrmed risti hoida, et, et on mõni selge hetk. Jah, et kui taevas väga pilves on, siis ei ole ilmselt ka ju midagi. Ma ei tea täpselt sellel aastal muidugi üks niisugune väikene tilk tõrva meepotis on see, et on praktiliselt täiskuu ja täiskuu ja meteoori hirmus hästi kokku ei käi, nii et see noh, nii-öelda need nõrgemad meteoriit peidab üldiselt ära. Aga noh, ega see ilm ei ole ka suurem asi, niiet no vaatame Võib-olla üle Eesti, mõni koht on selline, kus äkki äkki midagi ikkagi näeb. Loodame, et ilma ilmateadet tuleb vaadata. Sa ütlesid, et kusagil kella 10-st alates on hea neid näha, kas, kas on mingisugune konkreetne aeg ka, kus nad võib-olla kõige tugevamad on? Et kui keegi tahab kindla peale minna, et tahab ikka näha, et siis teab, mis kell õue minna. Et üldiselt on meteooride ka niimoodi kipub olema, et, et mida hommikupoole, seda rohkem on neid näha. Gemini meteoorivoolu maksimumei ole niisugune väga lühikene, terav selles mõttes kesta näiteks 10 minutit või 15 minutit. Et põhimõtteliselt on terve öö jooksul on ikkagi täitsa omajagu palju näha. Kui keegi ei jaksa võib-olla kaua üleval olla, et siis hommikul varem üles ärgata pimedas veel. Ja täitsa täitsa vabalt see, see võib töötada ja noh, võib-olla on isegi parem. Aga kui keegi nüüd täna õhtul läheb keminiide vaatama ja näiteks teeb sellest mõne ilusa foto ka siis Tartu tähetorn korraldab praegu astrofotokonkursid, räägi mõne sõnaga sellest ka lähemalt. Astrofoto konkurss on siis fotokonkurss, mille sisu või kuhu esitatakse astrofotosid ja, ja see on mõned astrofotokonkursi, on Eestis toimunud, et see on siis üks üks järjekordne ja erinev võib-olla selle poolest, et, et osaleda võivad noh, ma ei tea siis hällilastest Raukkadeni. Et on mitu vanuserühma ja väga mitu kategooriat. Ma kutsuks üles kõiki vähegi huvilisi, kes on, kes on öisel öises taevas, aga võib-olla mitte tingimata, aga päike on astronoomiline objekte erinevad atmosfääri nähtused minu meelest sobivad kah sellesse kategooriasse et siis julgelt osa võtta. Ja, ja see nii-öelda täpsem info on tähetorn, punkt, Uudee punkt e-aadressilt või ka astronoomia nimeliselt veebiaadressilt leitav, et sealt juhatatakse õigetesse kohtadesse. Nii et kui te täna õhtul lähete Keme, nii te vaatama, siis see on hea võimalus ühtlasi ka fotokonkursil osaleda. Tõnis, kas sina lähed täna õhtul vaatama keminide lehel on sul oma mingi lemmikpaika, kus seda vaadata? Seal on kodust jah, et kuna ma elan observatooriumi lähedal, siis seal on üsna mõistlik taevas mõistlikult pimeda taevas. Ei ole puid ja ei ole linnavalgustus nii väga. Aga sellega, Meie tänaseks lõpetame juba homme, samal ajal oleme tagasi, jäämegi. Järgmistel kosmose teemadel aitäh, Denissi, aitäh, raadiokuulajad puust ja punaseks, puust ja punaseks.
