Ostke punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, head raadiokuulajad, on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on luubi all kosmosega seotud teemad ja neid teemasid aitab selgitada ta Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe. Tere, Tõnis. Tervist. Ja tänasesse saatesse oleme me valinud teema, mis puudutab tähti ja nimelt teadlased proovivad leida vihjeid, mis aitavad neil aru saada, kui täht on plahvatamas. Tõnis, kas tähed plahvatavad ootamatult? Jah, ja ei, selles mõttes jah, et me tavaliselt ei taba seda nii-öelda plahvatuse algust erinevate taevast jälgivate teleskoopide või kas maadest või kosmoseteleskoopide abil avastatakse ikka ja jälle, et mõne tähe heledus on kõvasti kasvanud tähtede heleduse üldiselt on muutunud mõnel tähel kõvasti kasvanud. Et siis võib põhjuseks olla see, et, et kas on tegu näiteks noova plahvatusega või ka supernoovaplahvatusega. Ja erinevus on siis see, et, et noova on selline plahvatus, mille, mille nii-öelda järel tavaliselt täht jääb alles või tegelikult seal kaksiktähega ja see kaksiktähesüsteeme ballest supernoova puhul tähti tavaliselt hävineb. Ja ei, selles mõttes, et just nimelt, et me ei noh, ei tea, millal see juhtub täpselt, et siin paar aastat tagasi nüüd juba oli petel kiuse nimelise tähe tugev nõrgenemine ja siis oli osa astronoomide kogukonnast, kes hoidis hinge kinni, et kas nüüd plahvatab, supernoova. Ei plahvatanud. Et noh, me tegelikult ei tea veel noh, nii detailselt need protsessid võtavad aega. Mis tähe sees toimub sel hetkel, kui ta plahvatama Et kui me räägime massiivsete tähtede plahvatustes, siis nüüd on supernoovaplahvatused ja need tekivad siis, kui tähe tuumas saab kütus otsa, seal enam energiat ei toodeta, selleks ajaks on sinna tekkinud Donsult rauast tuum ja nii-öelda rauast kaugemale ei saa termotuumareaktsioonid toimuda. Ja, ja see seal kiirgus otsa saab siis see tähendab, et üks oluline osa tähte tasakaalus hoidvast jõudude kombinatsioonist, mis on siis gaasi rõhk ja kiirguse rõhk, see kaob ära ja täht hakkab kokku kukkuma ja ta kukubki, kui aga ta kukub nii-öelda seal sees oleva raudtuuma peale noh, tegelikult see raudteetuum isegi veel tõmbub kokku neutrontäheks juba enne oma massi all kogu kogub kokku ja põhimõtteliselt siis selle tähe välisosad, kukuvad selle tekkinud neutrontähe pinnale ja põhimõtteliselt lööklainega visatakse kõikjal seepeale kukkuvaine visatakse sealt välja, seal sees tekib lööklaine nagu sihuke põrge selle tuuma pealt piltlikult öeldes ja, ja siis visatakse kogu aineselt välja, seal on siis väga tõsised energiat mängus. Ja noh, me siis näeme seda, ütles selle tähe nii-öelda suurelt hästi suureks paisuv tähe eladus meeletult tõuseb ja seal toimub hästi palju tuumareaktsioone, genereeritakse, sünteesitakse uusi keemilisi elemente mida seal tuumas noh, sellist kogus isegi varem ei olnud. Ja seda me siis näeme supernoova plahvatusena. Teadlased proovivad leida vihjeid, et ennustada seda hetke, mil see täht plahvatab. Miks. Seda innustust on raske teha, et seda ilmselt ikkagi ei ole võimalik teha. Teadaolevalt selles mõttes võib küll arvata, et, et jah, et see täht on oma eluga umbes nii kaugel, et tal oleks viimane aeg super super nõuana plahvatada. Aga, aga me tegelikult ei tea seda, kas see toimub noh, nüüd või tunni pärast või, või järgmine aasta või, või no ma ei tea 1000 aasta pärast, et, et seda me ei oska ette ennustada. Aga üks, üks värske uuring tegelikult mille üks siis kuidas kaasosaline või, või põhisüüdlane oli kosmoseaparaat ess, mis üldse uurib, eksoplaneete otsib eksoplaneete vaatles ühe supernoova plahvatuse päris esimesi hetki. Et see supernoova plahvatus leidis aset ühes kauges kauges galaktikas. Ja oli siiski piisavalt hele, et Tessi kaamerates piisavalt hea kvaliteediga signaali anda. Ja siis mõõdeti kolmekümneminutilise sammuga plahvatuse algusest kuni siis umbes kuu aega ligi või mõõdeti siis selle selle plahvatuse käiku. Et täiesti unikaalne. Aga see, et see plahvatus peale jäi, see oli ju juhuslik. See oli täiesti juhuslik jah, et selles teises vaatab päris sihukest arvestatavat trükitaevast, et et kui Kepleri kosmoseteleskoop otsis eksoplaneete umbes niisuguse väljasirutatud käe peopesa suurusest taevaalast, siis Tess vaatab ühte korraga ühte 13 kümnendikku ühest taeva poolkerast, nii et noh, väga-väga-väga palju suuremat valada. Ja seetõttu ta ka leiab väga palju rohkem asju sealt. Ja noh, selles vaateväljas tavaliselt on ka hästi palju galaktikaid, galaktikad on hästi nõrgukesed nendes Tessi tissipiltide peal ja noh, ainult siis ütleme kõige heledamad sündmused seal galaktikat näha, noh, näiteks saama supernoova plahvatust. Aga see, et see plahvatus nüüd juhuslikult peale jäi, mis teavet teadlaste jaoks tulevikuks annab? See avastus tegelikult oli selles mõttes huvitav, suudeti jälgida päris esimesi momente, kuidas plahvatus toimub. Igasuguseid arvutimudeleid on tehtud, kuidas supernoova plahvatus aset võiks leida? Pannakse jälle ikkagi noh, nii palju inimkonna teadmist sinna sisse kui vähegi võimalik, et see võimalikult tõetruu oleks. Aga noh, mudeleid võib teha väga palju ja eriti noh, tuleb reserved reservatsioonidega suhtuda nendesse kui nii-öelda mudeldatakse nagu sellist, ma ei tea. Piirkonda teadmiste kaardil, mis on nagu valge. Et siis mudelid võivad ütelda väga paljutki, aga see tõekriteerium minu arvates vähemalt on eksperiment, astronoomilised vaatlused, see peab loodusega kooskõlas olema. Ja, ja selle Tessi vaatlustest siis avastati tegelikult, et et seal päris alguses supernoova plahvatuse alguses toimus veel nagu niisugune väiksem sähvatus, lisaks, et vahetult, kui see sõprana plahvatus heledas, hakkas kasvama, noh nii-öelda see täheplahvatus järjest paisus, siis järsku tekkis veel sinna nagu sähvatus sisse ja see on üsna heas kooskõlas praeguste või seniste teadmistega. Et nendel hästi massistel tähtedel vahetult enne supernoova plahvatus toimub, nii-öelda selle termotuumareaktsioonid toimuvad kihtides kõige ülemises kihis, aga mitte tähe pinnal ikkagi tähe sees seal pähe tuumas tähe tuuma kõige välimises kihis põleb siis vesinik, heelium, miks siis heelium seal noh, raskemateks elementideks, kuni siis lõpuks need ahelad jõuad rauani välja. Ja need erinevate erinevate kihtide süttimine noh, sõltuvalt siis selleks, kui kõrge on seal temperatuur sees. See toimub mingitel sihukestel nagu kergelt plahvatuslikku protsessi täna võib öelda, aga nad on ajaliselt hästi lühike, on see kihvt kihvt põlemise, nende sammude lisandumine, see on aastateskaalas protsess, nii et see ongi see päris päris viimane. Selline. Plahvatuse eelne areng ja selle supernoova puhul arvatakse, et see väikene sähvatus, mis seal selles heledus kõveras, leiti, et see viitab väljapaisatud ainele, mis paisati välja sellises protsessis, kui hapnik hakkas termotuumapõlemisel noh, nii-öelda edasi põlematud raskemateks elementideks ja, ja siis täht tegi siukseid kerge pahvaku, aga ei lennanud laiali, aga ta viskas oma välispinnalt ainet enda ümber kosmilise ruumi. Ja kui nüüd see supernoova plahvatus, noh, sellise hästi suure kiirusega saine lendab laiali, põrkab kokku selle varasema seal tähe ümber olev ainega seal tekib lööklaine ja selles lööklaines vabaneb palju energiat, mis siis noh, tegelikult tähe heleduse kasvuna peegeldub. Aga noh, kui see front sealt edasi liigub sisse nagu kaob ära ekset. Et see, see sähvatus nagu saab siis läbi. Et, et see on siis see, mida nii-öelda vaadeldi ja sellist asja varem ei ole vaadeldud. Et see, see andis tegelikult nagu väikese sellise võimaluse kontrollida selle tähe noh, surmaeelse arengu noh, mingisuguseid etappe. Ehk siis tegelikult täiesti juhuslikust avastusest tuli midagi sellist, mida varem ei olegi mitte kunagi uuritudega vaadeldud sellisel kujul. Jah, et vaadeldud ei ole, et uuritud on, mudeleid on tehtud aga see nüüd ilmselt sordibki välja. Noh, ma ei tea arvukatest mudelitest mingisuguseid mudeleid, mis on tõenäolisemad. Aga sellega meie tänaseks lõpetame, aitäh, Tõnis, sel nädalal Kosmose teemasid lähemalt avamast juba järgmisel nädalal on järgmised põnevad teadusteemad siin saates luubi all. Mina tänan teid kuulamast ja kohtume õige pea busse punaseks koostamiseks.
