Kirikuelu tere, head kuulajad. Muidugi võib sõita kaugele ilma otsa ja lüüa vaimustusest käsi kokku ja imetleda, kui ilus kõik kuskil on ja kui põnev, aga ka Eestis on palju avastamist ja imetlusväärset. Seekordses kirikuelu saates räägime me maamärk riidest, mis on suunanud oma terava tipu kui nõela taevasse. Eesti arhitektuuri ja kunstiloolane Anneli randla tutvustab Eesti kirikuid, mida võiksid ka kõik kultuuri kunstiajaloo huvilised külastada ning näpunäiteid, mida vaadata. Teise teemana aga räägib Hannes Hermaküla järjekordsest kristlikust artistist. Niisugused jutud täna minu nime Krista taim, head kuulamist. Tänase saate külaliseks on Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Eesti arhitektuuri ja kunstiajaloolane Anneli randla. Tere. Tere. Palusin teid täna saatesse, selleks, et te annaksite natukene nõu neile, kes tahavad suvel mööda Eestimaad ringi sõita aga lisaks kaunitele kohtadele mõisadele, miks mitte looduses rahvusparkidele kuskil külastada, pühakodasid siis millised on need Eestis võib-olla erilisemad, huvid odavamad, millele teie kui ajaloolane tähelepanu pööraksid? Ja kas on ka võimalik kuidagi eristada, et võtta saared eraldi, võtta Lääne-Eesti Kesk-Eesti Põhja-Eesti, et siis vastavalt maitsele, keda, kes mida otsida tahaks ja milliseid ajalooperioodi lähemalt vaadelda? Jah, seda võib vaadata piirkonniti, aga võib-olla ma alustaksin natuke kaugemalt, et tasub mõelda selle peale, kui rikkalik kiriklik pärand ka arhitektuuri ja kunsti mõttes meil on, alustades siis 13.-st sajandist toona siis katoliku kirikutest siis reformatsioonika tulevad luteri kirikud väga paljud siis varasemalt katoliku kirikut, mis sisse ju saavad luteri kirikut, eks sinna kõrvale hakkab tekkima siis õigeusu kirikute ring. Sealt veel edasi tulevad vabakogudused ja nende palvemajad, kui me tuleme välja kuni 20.-sse sajandisse, siis jah, et tõesti kõige suuremad ja uhkemad, võib-olla isegi kirikute ehitatigi päris, kas üheksa, seitsmenda sajandi lõpus või 20. sajandi alguses? Noh, arusaadavatel põhjustel nõukogude ajal neid juurde väga ei tulnud, aga väga põnevaid asju on ju ka nüüd siis uuest eesti ajast ehk siis päris ka 21.-st sajandist. Ja teistpidi, et kui me mõtleme, et tõesti need pühakojad on siis päris pisikestest talupoeglikust puit, kabelitest või palvemajadest, kuni suurte uhkete katedraali tõi välja. Et see on väga-väga rikas pilt, ei ole paika Eestis, kus ei leiaks mõnda pühakoda ja neist ma usun, et ei ole ükski selline, mis mis ei tasuks külastamist. Neis kõigis on on midagi mis võiks huvi pakkuda. Aga ma mõtlesin võib-olla mõne näitena siin välja tuua kõigest arusaadavalt ei jõua rääkida ja noh, kunagi oleme me kokku arvutanud pühakodade programmi jaoks, Doned tegutsevaid pühakodasid on umbes 450. Tegelik arv on muidugi veel suurem, sest on neid, mis on varemetes. On neid, mis on mitme koguduse kasutada ja selles mõttes see on väga-väga ligikaudne arv. Aga, aga võib-olla mõne näite varal Oleks huvitav, kuidas vaadata ja mida aru saada sealt, et ma võin vaadata, et tore uhke hoone aga see ei ütle mulle mitte midagi, et ma ei tea, mis. Ja meil on üks väga tänuväärne projekt juba Eestis pikemat aega olnud teelistekirik. Ma väga loodan, et see sel suvel ka kenasti käima läheb uuesti. Teeliste kirikute koduleht on üks selline hea alguspunkt, kust otsida endale sobivaid siis kirikuid, kas siis perioodi stiili või konfessiooni või piirkonna järgi ja, ja sellise esimese info suhteliselt muidugi, et aga kuidas neid hooneid vaadata või võrrelda või ära tunda. Üks mis kirikute puhul Eestis ju on olnud selline traditsiooniline 13-st sajandist pihta, et kirik on piklik hoone viilkatusega ja torniga, et maastikus väga selgelt äratuntav. Ja eks nad keskajast peale ongi ju mõningate eranditega ka ehitatudki, selleks et olla maamärgid, olla need pidepunktid nii maastikus kui, kui siis ka inimese elusat, mille ümber siis elu võiks koonduda. Ühe noh, see keset küla on, on väga lihtne ütlemine, aga väga tabav ses mõttes, et tõepoolest tatud ju inimeste keskele ehitatud mõni mõnigi neist on küll hiljem see asustus kiriku ümbert on ära kadunud ja mõnigi kirik on jäänud seetõttu sellesse uhkesse üksindusse. Meie maastikus ka olgu siin kas Pöide või näiteks ka Järva-Peetris, mis on suured, uhked keskaegsed kirikud, mille ümber on, on asustus oluliselt varem varem oluliselt rohkem olnud kui täna. Aga selliste võrdlustena võib-olla ma, ma just mõtlesin, et kus võib-olla mille peale väga ei mõelda, on meie puitarhitektuur puitkirikud. Kui Ruhnu vana kirikut enamasti teatakse, et 1640.-test aastatest siis suures osas pärinev siis ja kohalike iseehitatud ära kasutatud laeva detaile ja väga toredad pingistikuga, kus siis on, on tõesti erinevatel peredel oma pingid mingi otsas, siis ka vastavalt ära tähistatud. Aga, aga tõepoolest, et kui Ruhnu vana kirikult teatakse päris hästi, siis sugugi mitte mitte vähem oluline, ma ütleks, on, on nõva kirik mis on vast üks sadakond aastat noorem, aga siis 18. sajandi keskpaika vähemalt dendrokronoloogia järgi, siis on tema palgid dateeritud kiriku enda pärimuse järgi on on siis kirik selle koha peal oldud küll juba palju varem. Aga nõva kirik, see on üks selliseid, hästi võib olla peidetud pärleid, et mis on nüüd ka väga ilusasti restaureeritud viimastel aastatel hästi-hästi pieteeditundeliselt ja tõesti sellise puitkiriku vastu. Ma ütleks, et musternäidis nõva puhul, mis on peale selle, see tõesti väga armsa puitarhitektuuri oluline on ka tema vitraažid, aga vitraažid siis sellisest jutumärkides ehk et tegemist on noh, meil ainulaadse lahendusega, kus siis need vitraažid paberist ja kahe kahe klaasi vahel ja see on olnud selline tehnika, mida 19. sajandi lõpus on olnud suhteliselt laialt kasutusel, aga ta ei ole väga püsiv ja, ja, ja seetõttu need on üksikuid väga üksikud, mis on, on tänaseks alles ja Nõval on siis tõesti Eesti ainsat seni teadaolevat sellised paber, vitraažid. Et tasub ka neid vaadata. Aga sellesama nõva juurde, et, et kui siis nõva olevis luteri kirik mitte kaugel sealt on, on teine puust pühakoda on siis nõva Peraküla vabakoguduse palvemaja ja nüüd, kui kui luteri või ka õigeusu kirikud on meil maastikus väga nähtavad ja, ja domineerivad siis vabakoguduste palvemajad on teist laadi, noh, seal on ajaloolised põhjused, miks ning ta ei saanudki ehitada oma palvemaju algusest selliseks, et need väga silma paistaksid. Aga seal on ka see põhjus taga, et need on koguduste endi ehitatud, enamasti tõesti koguduse liikmete ehitatud ja sageli kavandatud teised väiksed kodused, väikse kogukonna jaoks ehitatud hooned mida ka täna ikkagi mitmel pool päris aktiivselt kasutatakse. Mis on, on sellise pühakoja näitena ka väga teistsugune kui, kui, siis ütleme, luteri või õigeusu kirik ja neid on muidugi kõige rohkem on, on Hiiumaal või Läänemaal Saaremaal ka. Et noh, näiteks Hiiumaa sakraalmaastikust moodustavad nad ikka päris päris suure hulga ütleme, kui nõval vaadata neid kõrvuti, siis noh, kui sealt mõeldagi edasi Hiiumaa peale, siis siis noh, teine selline paaritumis mulle endale on ikka meeldinud, kuhu, kuhu ma tavatsesin ka minna, nii et mõlemalt alati vaatan, on on Hiiumaal Käina, et kus siis Käina keskaegne kirik, mis on varemetes, aga millest ühte osa praegugi vähemalt suvel kasutatakse ja on siis Hiiumaa üks kahest olnud siis üks kahest keskaegsest kirikust ja väga-väga uhke torniga ja ka omamoodi ajalooga muidugi pärast teist maailmasõda. Aga Käinas on ka natuke siis asulast väljas, on, on Käina Mäeltse baptisti palvemaja mis on üks vanemaid Hiiumaal ja mis siis on täpselt selle just sellise puust palvemajade arhitektuuri mõttes põnev ja, ja noh, ka sisustuse ja inimeste poolest hästi põnev. Et selliseid paare või, või ka mitut kirikut leiab, leiab õige mitmelt poolt. Või ütleme, kui sealt Hiiumaalt edasi mõelda Saaremaa peale, siis Saaremaakirikuid ilmselt tuntakse väga-väga hästi, et enamasti kui mõeldakse eriti keskaegsete kirikute peale, et tõesti see sarma kirikute ring ja tõesti ta on seda väärt, et neid kõiki külastada. Aga võib-olla jälle sellise paarina võiks mõelda Pöide peale ehk siis öid. Keskaegne kirik ja, ja tema paarikuna mitte kaugel mõni kilomeetri ainult on, on Tornimäe õigeusu kirik üks suuremaid ja uhkemaid ja mis siis tõesti ka väga kujukalt peegeldab Ta ajaloolist situatsioonis seda, kuidas mindi üle õigeusku ja, ja mis sai siis luteri kirikutest ja, ja mis selle kõrvale siis tekkis ja mis tänase päevani mõjutab seda nii sakraalmaastikku kui, kui siis ka koguduste elu. Aga pöite keskaegne kirik muidugi sellise tõesti suure uhke mingis mõttes isegi linnuse kirikuna seal selle juures oli tõesti ega ordulinnus on hea näide sellest, kuidas kirik võib olla küll 700 aastat ja rohkem vana. Aga tal on ikka veel meile midagi pakkuda. Pöidest on, on tulnud uusi leide, peaaegu hakkasin iga paari aasta tagant midagi välja, et selles, selles mõttes tasub, tasub ka neid vanu kirikuid käia üle ja vaadata. Et noh, püüd maalingutest on, on ühel ja teisel pool ka juttu olnud, aga ja nüüd kenasti nähtaval ka, et kui tellingud on kõik maha võetud, on siis tornialuses võlvikus olev nägu päris võlvistik tipus kelle puhul päris kindlad ei ole, kellega seal tegemist on, aga tore selline naeratav nägu sealt alla meile vaatab, igaüks võib ka ise mõelda, et keda või mida ta tema jaoks siis tähendab. Küll sellist asja, et kas keskajal oli tavaline, et kirikud olid sellised värvilised, mitte sellised valged, nagu me oleme praegu harjunud? Jah, meiega luteri kirikud on olnud palju värvilisemad mitte ainult keskajal, vaid ka veel kuni 19. sajandini kindlasti ja mõnel puhul nad päris valgeks on, on saanud alles kas kolmekümnendatel või veelgi hiljem, nõukogude ajal, kui mitte midagi peale valge lubja ei olnud saada ettekujutus, et jah, et nad on puhtalt valged, interjöörid olnud, on, on suhteliselt hiline nähtus, võib öelda ja eksida, värvilisus tuleb nendesse kirikutesse õnneks jälle tagasi. Sellega, kuidas siis on jõutud uurida neid uuesti ja, ja siis ka mõnel pool avada neid uhkeid maalinguid, mis siis kiriku seintele on olnud, et pöid, et ma juba mainisin. Aga vast kõige suurem muutus interjööris, mis viimastel aastatel on toimunud, on Koeru kirikus ja Koeru, kus siis väga uhked keskaegsed maalingud on nüüd kahe kolmandiku kiriku ulatuses ka välja puhastatud sellest Ta saab siis tõesti ettekujutuse, kui värviline see kirik on olnud ja kui palju tegelikult see värv ja, ja need interjöörile juurde annavad, et kui ta ei ole ainult pelgalt siis tõesti valgeks värvitud vaid uhkelt, siis eest päis maalingutega ja vööndkaartega, triibulist, lillelist ja, ja kõike see mulje, mis on intervjuusid jätavad, on mis hoopis midagi muud, koerast mitte kaugele, eks, et siis Järva-Jaanis tulid samasugused maalingud või sama tüüpi ütleme maalinguid välja, mida on välja puhastatud küll suhteliselt vähe, aga aga ettekujutuse saab ka seal. Et kuidas neid need konkreetselt on siis ja hiliskeskaegsed, maalingud. Või siis ka mõne aasta eest ka Ridala kirikus, kus tulid siis ka välja lausa figuuridega maalingud, et kus on siis jah, et pühakut kenasti näha. Ja, ja üks suurte tiibadega ingel. Ta ikka sedalaadi maalinguid ilmselt leiame me või lähemalt loodame leida veel ka teistest. Eesti kirikutest. Aga kui nüüd jätkata selle väikese tuuriga, et te rääkisite ära saared, aga kui nüüd Mandri-Eesti peal sõita, millistesse kirikutesse veel minna lisaks siis Järva-Jaani ja Koeru kirikus. Kogu see Järvamaa keskaegsete kirikute ring, Türi Ambla otsapidi ka mis haldusjaotuse järgi on ju nüüd Viljandimaaga, Pilistvere või Suure-Jaani, et nad kõik on, on seda väärt külastada. Aga kui sealt edasi mõelda, noh, Peipsiääre peale siis vanausuliste palvemajad on, on üks tõeline kullaauk, mida ju noh, viimastel aastatel on hakatud rohkem teadvustama, aga tõepoolest, et tasub neid minna vaatama, et see on väga omapärane kultuur ja ta on, ta on ka ikkagi erinev sellisest, siis päris õigeusukultuurist nii selle poole pealt, kuidas kuidas nad koguduse toimivad, kui, kui ka siis kui vaadata nende ikonostaasi ja, ja kirikute sisustust, et siis seal on, on täitsa oma eripärad olemas. Või kui sealt minna, siis veel lõuna poole, siis setomaa tsässon, nad on kas ka võib-olla vähe teadvustatud, aga väga, väga põnev ka pühapaikade pühakodade ring, mida siis tõesti siiamaani kogukonnad ja seal ei ole ju mitte kogudus vaid, vaid tehti selline külakogukond, kes siis sellist Chezzonatis üleval peab ja korras hoiab. Kõige suurem ja uhkem on Võõpsu. Aga neid on ju ridamisi seal igas külas ikkagi täiesti oma omanäoline pühakodade ring või kui tulla siis Tartu poole, sest noh, selge, et Tartu linnas isenesest vast Tartu Jaani kirikut teatakse hästi, aga ka seda, et kui seal on ka käidud, et tasub ikka minna vaatama, sest neid väga kuulsaid terrakotaskulptuure. Et neid tuleb ka kogu aeg juurde, selles mõttes, et mitte näiteid tehtaks juurde. Mõned koopiad ka aeg-ajalt lisanduvad, aga et neid originaale ka konserveeritakse ja kuna see on väga pikk protsess, siis iga paari aasta tagant jälle riiuli peale tulevad mõned mõned juurde, et mida siis saab ka kirikus seid näha. Ja toomkiriku varemed loomulikult, väga suur Peetriga, miks, sest Maarja kirik, mis ju loodetavasti siis saab varsti ka jälle kirikuks tagasi. Või Pauluse, mis on väga uhkelt ka restaureeritud ja tõesti ka 20. sajandi kirikutest väga oluline juugend kiriku näide, mida, mida meil ju väga on, on väga vähe. Aga võib-olla tasub mõelda ka seal samas Toomemäel või Vallikraavi tänava alguses oleva Tartu metodisti kiriku peale, mis see, mis on 21. sajandi kirik ja, ja mille ruumilahendus ja valguslahendus on, on minu meelest üks õnnestunumaid heliste muudate kirikust? Ringis see tavaliselt ei jää nagu inimestele päris selliseid turisti trajektoori peale aga aga tasuks vaatamist ja noh, just et, et kui on ka võimalust sisse pääseda, et see päiksepaistelisel päeval on, on tõesti väga väga uhke see valguslahendus seal või kui sealt siis noh, liikuda ütleme Põhja-Eesti poole peale, siis siis jällegi kui hakata, ütleme, Narva poolt tulema, siis Narva enda kirikud on need, mis tasuvad kindlasti vaatamist. Et Narva Aleksandri kirik, mis omas ajas siis 19. sajandi lõpus oli, oli tõesti 1880, mis ta valmis sai. Et Otto bioshipiuse projekteeritud kirik oligi mõeldud toona siis kõige suurem olema mõeldud Kreenholmi töölistele Kreenholmi ka on seotud, siis mitte ainult Narva Aleksandri kirik, mis oli luteri kirik, aga ka siis Narva õigeusu kirik, peakirik ta toona siis mõlemale kogukonnale, siis kes selle Kreenholmi tööliste hulgas olid, oleks siis suur ja uhke. Nad on, on tore paar ka selles mõttes seda tajub küll siis, kui minna Narva Aleksandri kiriku torni, et siis on, on seda võimalik aru saada, et nad tegelikult ehitatud ühele teljele ja niiviisi vastakuti teineteist vaatama nii-öelda. Paraku on sinna siis mõned mõned majad vahele ehitatud, täitsa telg enam maapinnal tajutav ei ole, aga, aga tornist saatest endiselt aru. Või kui sealt siis hakata vaikselt Tallinna poole tagasi tulema, siis, siis noh, jõhvi kirik on kindlasti üks selliseid, mida tasub vaadata. Meeldetuletuseks, et Eesti selline Narva Tallinna sõjatee, et vastis Jõhvi kirik, tõesti on meil kõige kindluslikum kirik keskaegsetest kirikutest, et mis on olnudki aktiivsele sõjalisele tegevusele kohandatud. See on nüüd küll mõnikümmend aastat tagasi, aga kui, kui kiriku kõrval oli pelg ka lasketiir ja nii kummaline kui see ka ei tundu, et see, see ei olnudki nii kohatu seal kõrval. Et kui mõelda selle keskaegse situatsiooni peale, et kus, kus selline suur kivihoone, nii ehk teisiti riigikaitse rääkisime, toimis aga, aga jõhvi puhul tõesti ka selline aktiivne sõjaline pool või, või, või siis sealt edasi tulles Haljala mida nüüd on ka viimastel aastatel väga uhkelt restaureeritud ja ta on siis saanud uued põrandavallaga ja uuesti valged seinad. Need olid ühed tulekahju järel väga appikalt ära tahmanud, aga nüüd on, on siis ka kenasti korda tehtud. Ja Haljala, mis on, on ka selles mõttes väga põnev keskaegne kirik, et kui me mõtleme keskaegsete kirikute peale, siis me eeldame, et see, mis neist praegu järel on noh, et, et seda on küll muudetud, aga et enamasti nii, et sinna midagi juurde lisatud, aga Haljalas tundub, et on olnud kivikirik juba varasemalt olemas, mis on ära lammutatud mingil põhjusel ja selle ümber sama sama, siis kirikuhoone ümber on ehitatud suurem keskaegne kirik. Ja Haljalas tasub kindlasti vaadata tema väga omapäraseid kõveraid võlve, mis jätavad mulje, et kas ehitaja oli käsi väga vääratanud või midagi, on väga kummalist nendes. Aga tundub, et probleemiks oligi see, et kuna uut kirikut ehitati vana kiriku ümber ehk et enne, kui see vana kirik sealt seest ära lammutati ja, ja seetõttu oli ka teda planeerida väga keeruline. Ja tulemuseks on siis tõesti selline väga väga omapärase lahendusega võlvistik Haljala kiriku puhul ka Haljala aegset, mis on, on selline aktiivsele kaitsele vähemalt et siis mõeldud kirik oma väga kõrge ja uhke torniga ja ka sissepääsuga, mis läheb nii-öelda ümber nurga, mitte siis otse. Et takistada ka, et juhul kui keegi siis kiriku kirikusse sisse üritas rünnata, et, et ei oleks otseseid altari suunas. Võimalik, et asi, mida tavaliselt kindlasti linnuste puhul kasutatakse, sellised võiksidki võtad ja seda rida muidugi võiks, võiks siit veel jätkata. Ma ühe erilise pakuks välja saha kabel, kas see võib ja, ja saha kabel on, on kindlasti ka üks selliseid väga toredaid paiku iseenesest mitte ainult see kabel ise vait, vaid kogu see ümbruskond ja, ja saha kabeli, mis on tõesti kõigile ja alati lahti. Et uksed on, on avatud, et sinna on alati võimalik ligi pääseda. Ja ta on, on sellise hiliskeskaegse kabelina, noh meil on neid üldse, noh, ütleme, hoonena ongi ainus rist püsti on, on saha kabel, et neid katoliku aegseid kabeleid on olnud sadu. Aga enamus Eestis on peale reformatsiooni jäänud kasutusest välja ja ära lagunenud või lammutatud ostetud. Viru-Nigula Maarja kabeli varemed on, on teine selline püstiseisev vare aga Sahandis tõesti hoonena ehti olemas ümbraga väike kalmistu. Kabeli on seotud ka hulk legende, nagu noh, kui palju neist küsi on, on nüüd iseasi. Aga mis on selge, et on oma põhikehandilt siis 15. sajandi katoliku aegne kabel, mis on, on Pirita kloostriga mitte siis salakäikudega seotud, vaidlikegi arhitektuuri mõttes seotud. Ja võimalik, et sellesama, kohapeal on olnud ka varasem kabel kui, kui, siis see, mida me praegu näeme. Ja saha kabeli puhul tasub vaadata ka tema võlve, kuna neil ei ole krohvi peal, sest sealt on võimalik väga ilusasti välja lugeda seda, kuidas sellist võlvi on ehitatud. Kuidas need kivid on, on laotud ja väga uhked, ilusa profiiliga on ka vööndkaared, ehk siis need, mis on kahe kahevõlvi vahel. Samuti tasub vaadata Ta akende kivist raamistust või selle katkeid, nii palju, kui neid seal alles on, see on, on siis tõesti selliseid keskaegsed detailid, mis on õnneks ka meieni jõudnud, isegi kui see kabel ei ole päris kiriklikus kasutuses läbi kogu ajaloo olnud tänaseks, siis jällegi toimub seal aeg-ajalt ka jumalateenistusi, aga et ta on selline üks neid pühapaiku, mis on, on kõigile ja kogu aeg avatud. Kas on ka teada, kes olid need meistrid, kes ehitasid siia need esimesed kirikuid? See teadmine tuli, sest me oleme harjunud mõtlema, et muinasajal ütleme siis enne, kui ristus ja tuli siis ega siin väga midagi kivist ei püstitatud, et olid linnused, aga kirikuarhitektuur ja kõik selline, et kust tulid need teadjad Tänaseks on arheoloogid ja, ja suur osa ka ajaloolisi suht ühel meelel selles, et kristlus ikkagi Eestis enne kolmeteistkümnendat sajandit vähemalt väikestes kogukondades levinud oli. Küll aga vastab tõele see täiesti kivikirikuid enne kolmeteistkümnendat sajandit siin olnud ei ole võimalik, et on olnud mingit puust kabeli heida ka nendest ei ole mitte midagi järel ja, ja seetõttu noh, ma tõesti ei tea, kuidas nad välja nägid tõesti, et see kivi ehitus, mida siis ka enne kolmeteistkümnendat sajandit, et Eestis tuntakse, on, on kuivladu ehk siis tõesti maa linnades ja siis muinaslinnustes, et noh, mingi väravakäik või, või ka vallid, mis võivad olla kivist ehitatud, aga et need on siis jah, ilma mürgita laotud kividest. Seega selline mürgiga kiviehituse traditsioon või tuleb kasutusele tõesti 13. sajandil ja mitte siis koha peal välja mõeldud vaid ikkagi imporditud meetodina. See, kust need meistrid tulevad, nende kohta 13. sajandil on suhteliselt vähe infot nimeliselt hilisemast ajast juba on, aga eks nad tulevad ikkagi koos koos teiste inimestega, aga ehk siis koos vaimulikega koos kaupmeestega koos orduvendadega ja tulevad valdavalt üks Saksamaa poole pealt vest vaheliste ennekõike aga ka üle Gotlandi see või, või ka gotlandi päritolu Su ehk siis Skandinaaviast ja mis ongi põnev on, on siis see, kuidas, et ja nad tulevad oma oma teadmistega ja oma kogemustega siis, et kuidas need asjad siin segunema hakkavad ja selgelt, et üks meister võib tulla küll, kas siis gotlandi Saksa valt Rootsi mandriosast. Aga ta ei võta ju kõiki oma töölisi kaasa, ehk siis see, et väga kiiresti kaasatakse sellesse protsessi ka ka kohalikud, mis nende roll on olnud nii nii selle ehitamise juures kui ka vahest selle juures, et mida ja kuidas on, on kujutatud, et et selle kohta jällegi kirjalikke allikaid on meil hästi vähe, aga mõtlemapanevad selle eest üksjagu, et kui, kui me mõtleme noh, näiteks sealsamas Saaremaal, et Karja kirikus olevate talupoegade skulptuuri talle või, või Pöide kirikus olevatele, et siis on päris selge, et neid, nende kohalike roll oli midagi enamat kui olla ainult siis lihtsad talupojad, kes kes pidid koormisi tasuma. Et siin need suhted on olnud ikkagi väga palju keerulisemad, vähemalt Saaremaal saarlaste roll 13. sajandil on olnud vägagi oluline ka nii selle maa korraldamisel, võimustruktuurides ja ka kiriku kirikustruktuuris Nende esimeste kirikus, et lugu on, on jätkuvalt põnev ja seal on ikka ikka veel võimalik, nagu öeldud, et mitte ainult siis ka dekoori osas või ka arhitektuurseid detaile leida vaid ka seda, mis on kirikute ümber ja mis on siis arheoloogilisi leitavaid, mis on seotud matustega ja, ja asustusega üldisemalt. Sedasi siis juba aru, et siin on rootsi mõjud, siin on saksa mõjud kirikute puhul. Seda traditsiooniliselt on hästi palju tehtud, et püütud siis hästi konkreetselt ka mingeid ehituslikke juuni või detaile seostada võid rida tagasi aetud, et kust, kust üks või teine element võiks olla tulnud. Aga ma ise arvan, et rohkem isegi võiks vaadata seda, kuidas need mõjud siin segunevad ja ja vaadata seda tervikpilti, et tõesti, et ta on selline noh, mingis mõttes sulatusahi, et kuhu, kuhu siis tuleb väga palju erinevat ja tõesti, et mis siis kogu kohapeal siin hakkab, hakkab nii-öelda oma elu elama ja võib-olla 13. sajandil nüüd jooned veel selgemalt eristatavad, aga, aga mida aeg edasi, seda rohkem on tõesti seda, et mida tehakse siinsamas koha peal, kus nad meistrid juba on kohapeal õppinud ja siis tõesti võtavad kõike seda, mis siin varasemalt juba ütleme, hiliskeskajaks varasemaks juba juba teinud on. Ja teisalt siis tõesti see, mis siis parasjagu kuskil mujal moes on, see jõuab ka õige õige kiiresti ühel või teisel moel ka siia ja noh, ega see ei piirdu ju ainult keskajaga. Et kui me mõtleme ka hilisema kirikute näiteks sisustuse peale ka, et siis samamoodi, et ikkagi see, mis kuskil moes on, et see jõuab varem või hiljem siia ja, ja kui on on osavaid meistreid, kes seda siis suudavad ka realiseerida, et siis on, on sellest ka meie kirikust uhkeid jälgijat noh, kui mõelda näiteks Christian Ackermanni seitsmeteistkümnenda sajandi tööde peale, et kes vaieldamatult oli tolle aja siis Eestis tegutsenud või vähemalt Põhja-Eestis tegutsenud meistritest kõige kõige andekam skulptor, puunikerdaja ja kellel oli, oli esiteks oli tal kindlasti päris palju selle ja et, et see oli suur töökoda, kus, kus skulptuure tehti aga ka hilisemaid järgijaid, tema oli üks selliseid ja tõesti, kes siis tõi toona vähemalt põhjapoolses Euroopas, aga Populaarse see kõrgbaroki Eestis, Eesti kirikutesse või, või noh, kui mõelda ka edasi ja 19. sajandi altarimaalide peale ja siis Düsseldorfi koolkonna peale, et kus siis tõesti Saksamaal õppinud meistrid või siis kanist mõjutatud meistrid tõid selle jällegi sellise altarimaalitraditsiooni või moesiis ka Eestisse ja, ja samas, et seda siin siis ka kohapeal arendati edasi kuni siis Eesti oma eestlastest kunstnikke neis juba, kes seitsmenda sajandi lõpus võtsid üle Maltri maalide maalimisega Mis on praegu kunstitudengitele käsil restaureerimise mõttes, millised kirikud on plaanis ette võtta ja, või mis vajaksid tegemist? No neid, mis vajaksid tegemist on muidugi hästi palju. Et selle suve üks kirikuid, kuhu me kindlasti läheme, Ambla kirik ja läheme uuringuid tegema just seal ei ole teada, et milline see keskaegne unistus on olnud, loodame, midagi leiame siis on, on väike lootus, et ka Koerus lähevad tööd edasi ja muudega siis eks, eks ole näha, kuidas kuidas kujuneb, et need, aga Ambla plaanid on meil ja augustikuused sealt vast siis loodame ka midagi leida. See on päris huvitav, et kui hakkad niimoodi mõtlema, siis paljud nendest kirikutest ongi juba keskajal ehk siis õige mitu-mitusada aastat tagasi tehtud valmis ja püsivad siiamaani, kui sealt natukene seest üht-teist on muutunud. Nojah, aga nad ehitatigi ju kestma igavesti, et selles mõttes ei olnud tegemist ehitistega, mille garantii on kaks aastat, et et nad olid mõeldud jumala kotadeks inimestele kasutamiseks, niikaua kui, kui seda ahju ilma on. Ja eks nad on tõesti ehitatud nii, et neil on potentsiaali pidada veel 1000 aastat vastu. Et kui neid korralikult hooldada, et ega nendega midagi midagi ei juhtu. Rääkis Eesti arhitektuuri ja kunstiloolane Anneli randla tutvustades siis Eesti kirikuid, mida tasuks külastada nüüd agaa sõnajärg edasi Hannes Hermakülale, kes räägib järjekordsest kristlikust poprokkartistist. Koino nii hea on USA džäss, fusion, ansambel, mis asutati 1980. aastal ja mis kogus tuntust tollal uue elektrilise ja teistsuguse saundi tutvustamisega, mida nimetati džäss Fangiks ja mille esmamillele te hulka kuulusid sellised tunnustatud artistid nagu tegu, seires, Uuedrovi boot, rööbi, änkak ja teised. Kuigi oli tegemist Ameerika bändiga, saavutas Koinonja hämmastaval moel väga suurt edu eelkõige Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, kus aastatel 1982 kuni 1991 toimusid kontserdid välja müüdud saalidele Norrast, Prantsusmaani. Nende muusikale olid iseloomulikud ladina rütmid ja kiire tempolised meloodiad. Bänd andis välja neli instrumentaalalbumit. Kui esimene album meenutab mõnetist pajero Tšairaja liuvite nurialbumeid, siis viimased kaks albumit on rohkem ladina ja Lõuna-Ameerika rütmidega. 1984. aastal välja antud plaat selle Bration salvestati Skandinaavias toimunud turneel. Koi nonii, albumite üheks eriliseks tunnuseks on see, et nende muusikas ei ole kunagi ühte staaresinejat. Bänd esines kui grupp rohkem kui ükski muu toonane stuudiomuusikute kooslus. Selles mõttes olid nad ustavat bändile antud nimele Koinonja mis tuleneb kreekakeelsest sõnast ja tähendab lähedast kristlikku osadust. Samuti oli Niia oluliseks panuseks see, et nad tõid kristliku muusikakultuuri instrumentaalmuusika. Sel ajal, kui koena nii oma tegutsemist alustas, tähendas kristlik instrumentaalmuusika üksnes hästi tuntud kirikulaule, mis esitati orkestri saatel, milles sõnu teadis kuulaja peast see mõte, et ka puhas instrumentaalmuusika võib olla kristlik, tekitas tol ajal teatud ringkondades vastuseisu. Koinonja liikmed rõhutasid korduvalt, et muusika on jumala and ja nende sooviks ei olnud midagi muud, kui et jumal kasutaks neile antud andi inimeste heaks. Nende musitseerimine eesmärk ei olnud kuulutada evangeeliumit või neil inspireerida vaid anda inimestele seda, mida jumal oli neile andnud. Eriliselt kõlad samuti, mis rikastavad elu maa peal. Bändi asutajaliikmeteks olid järgmised muusikud. Bassist Abraham labrial löökriistadel, Alexa Giulia puhkpillidel, John Phillips. Kitarre mängis tuntud stuudiomuusik. Tiin paaks ja lisaks oli neile kolm liiget Andre Crouch bändist, trummar Bill Mcsfal, kitarrist häädli aken Schmidt ja Harlan Rodgers klahvpillidele. 1981. aastal ühines bändiga saksofoni ja flöödivirtuoos Kustal Maarja. Bänd lõpetas tegevuse 91. aastal. Iga bändiliige on pärast seda jätkanud edukat muusikakarjääristuudiomuusiku või pillimehena mõnes teises ülemaailmselt tuntud koosseisus. Hagen Schmidt on olnud nigel Taimandi kitarrist 25 aastat. Paks on teinud koostööd stiili, tänne ja Michael Jacksoniga ja on üks tippstuudio kitarristide USA-s. Agoonia on ühe suurima Los Angelesi filmistuudio löökriistamängija ja reisib oma bändiga. Rodgers on kuus aastat võikis käeksi bändis olnud ja Luubrodiini on andnud välja mitu albumit ja loonud Grammy, võitnud laulu Smaukil vabilsonile ja ühines 2009. aastal bändiga Chicago Abraham labrell. Mängisin ansamblis, uued arv võib poolt. 2014. aastal asutasid Abraham, läheb Real Kustal, Maarja pill, Mczuel, Craig Mätisson, džässikvartetti, open, häns, mis tegutseb Los Angeleses. Kui no nii, aga on ka minul erilised mälestused. Nimelt kui ma Osulis poliitilise pagulasena Nõukogude Liidust Ameerikasse jõudsin ja seal tasapisi ühte eesti tüdrukusse armusin, sattusin just eriti palju, kui nii, et kuulama ja sealt kasvas ka välja minu huvi džässi vastu. Tänane bana aga meie saate kristlikku muusikat tutvustav osa, esimene instrumentaalpala. See on pärit kui nonii ja 1991. aastal välja antud kogumikult pill, põhimõtteliselt progration ehk pestav konjak ja pala nimi on tänasele ilmale täiesti sobiv nõuk Houn otsetõlkes lumekoonus, aga tegemist on hoopis tuntud suveampsuga, mis on koonusekujulises pagar topsis serveeritud purustatud mahlajää. Mina aga soovin teile ilusat suve ja meie saatele igati kohaselt, ütlen, et kui jumal lubab ja me elame, siis kohtume taas sügisel. Mõnusat suve teile ja nüüd, kui on nii hea ja Snow kaun. Head kuulajad ja selline saigi tänane saade, minu nimi Krista taim. Helirežissööriks Maristombachiya.
