Reporteritund. Külaelu. Tervist tänase saate üks juttudest tuleb Saaremaalt Sõrve säärel absinud, kui niisugune see talle ei meeldinud, lasime võrgu tõttu ja, ja kuna see absilt tõsi, meile endale ka ei maitsenud, siis kallasime selle väikse pudelipõhjade tühjaks. Kurinahk järgmisel hommikul veel mudavõrgud ei mahtunud paati ära, vaatasid, tuli kaks korda, käin kutselist kalameest, Toivo pära usutles, Margus Muld saame kuulda ka, skaala on. Teise jutu jaoks lähen aga Piibe maanteeveerde märjandi külla. Eelmine, kas te näiteks väga hästi müüsime hapumat, õuna haputav? Tänavu on ainult magus, magus, magus nagu oleks teised inimesed, äkki mina siis ei ole sattunud ostma ka võib-olla Meelis ja Piia Tiigemäe Rebase talu õunakasvatajad räägivad sellest, milline oli tänavune õuna-aasta. Mina olen toimetaja Arp Müller. Hakkame pihta. Minulegi õunapuude otsas praegu veel ühe puu otsas oli kaks õuna ja teise puu otsas oli üks õun ja kõik ülejäänud puud on juba õunadest tühjaks korjatud. Millal te seda jõudsite? Aitäh no eks me alustasime õunakorjamisega juba augusti keskel ja järjest lähevad alguses suvesordid, siis tulevad sügissordid ja lõpuks säilitussordid. Praeguseks eelmine esmaspäev lõpetasime, praeguseks on kõik moodsast maas tõesti mõni üksik, mis lehtede varju on jäänud, veel on veel säramas. Kas see, et üks õun jäetakse puu otsa, kas see on õunakasvatajate traditsioon või tava või see on lihtsalt juhus? Ei, see ei ole. Traditsioon, aga lihtsalt vahel vaatad, et mõni on nii pisike, et las ta siis jääb sinna üksi ja kosub veel teinekord aias jalutada, on hea leida veel puuelt mõni küps õun. Seletame kuulajale, ka meie ümber on väga palju õunapuid. Ma olen tulnud Piia ja Meelis Tiigemäe juurde külla mikrofoniga oleme siis märjandi külas asuva väikese rebaseperetalu õunaaias või võib vist lausa öelda, et teil on neid õunaaedasid siin oma elamise juures mitu v? Meil on neli õunaaeda. Need on erinevatel aegadel istutatud. Viies aed on veel puukool, kus kasvatame ise istikuid enda tarbeks. Mitu õunapuud meie ümber on siin. Kokku on praegu 700 õunapuud, kuskil pluss on need noored pisikesed õunapuubeebid veel, mis ootavad oma aega kokku saab ilmselt edaspidi olema kuskil 1000. Et see on nagu peretalu jaoks niisugune optimaalne arv. Kuidas teil tänapäeval, kuidas professionaalsetel kasvatajatel see õunte korjamine käib? Ma vaatan, et need õunapuud, mille juurde ta kõigepealt mind tõite, need ongi sellised üsna madalad ja pisikesed, et kas need jäävadki nii madalaks ja kas eesmärk on ka see, et ilma redelit ta saakski kõik õunad kätele? Lihtsam on korjata siiski paari astme pealt redeli otsast omal õlgadel kergem ja liiga madalad puud mahutavad ka vähem õunu. Aga taevasse ronida ei ole ka mõtet. Omal on siis lihtsam, noh, meil on kollektsioonaed ja ühes reas on väga palju erinevaid sorte ja nende võra ja kasvusuurused ja kõrgus ka kõik erinevad, vahetevahel peab seda ka arvestama. Sellest pool on juba aru saanud, et neid sorte on teil siin päris mitu, aga raadiokuulaja pilti ei näe, aga, aga tõepoolest, need õunapuud on siin eri suurusega ja erivõrakujuga. Kokku on meil aias 130 sort muidugi tootmiseks ja müügiks, meil on ka palju selliseid ridu, kus meil on üks ja sama sort, terve pikk rida. Sealt saab nagu ühesugust sorti, siis rohkem korjata. Aga jah, üksikuid kollektsioon puid, mida me hakkasime koguma tegelikult juba talu algusaegadest peale, neid on jah praegu kuskilt 130 sorti. Nagu me juba siin aias olema, kas viite oma lemmikpuude juurde ka või lemmiksordi juurde või neid vaataks, seal õues oleme, jalutame edasi, mis te ütlesite, uus aed ja vana praegu mõlema, siis kuivana saias. Praegu oleme selles aias, mis me rajasime uue sajandi algul, nüüd on umbes paarkümmend aastat vanad õunapuud, siis mis on praegu jõudnud kanda ikka ilusti. Ja kaua õunapuu nii-öelda töötab. Õunapuu elab 100 ja pluss aastat. Õunapuu moodustab kasvu pungasi kogu aeg, ta on võimeline elama kuniks tüvi vastu peab, kui, kuniks juure tegevus elab üle sajaaastaseid puid on Eestis küll. Nii kuhu me nüüd jõudsime? Nüüd jõudsime noorteaeda, see on istutatud 2017. Ja seda me hakkasimegi tegema sellepärast, et nendest, mis juba kandma hakkasid mõned õunad olid eriti silmapaistvad heade omadustega. Müügi mõttes läheb paremini näiteks ka ajaloolised sordid, mida inimesed teavad oma lapsepõlvest siis välimuse järgi maitse järgi. Maitse-eelistused muutuvad eelmine aasta näiteks väga hästi müüsime, tänavu on ainult magus, magus, magus nagu oleks teised inimesed, äkki mina siis ei ole sattunud ostma ka võib-olla. Aga miks te niimoodi olete siis ikkagi otsustanud, et te ei ole valinud mõnda paari sorti välja vaid testi kasvatate hästi palju erinevaid sorte, kuidas äriplaan teil selliseks kujunes, kas juhuslikult või oli see teil kindel valik? See on kindel valik. Me oleme hingelt kollektsioneerijad. Meil ei ole ainult nüüd, õunapuud ei ole kollektsioonis uue sordi, mida kavatseme kasvatama hakata. Nüüd oleme kõigepealt paneme omale kasvama, vaatame, kuda ta omale meeldib, aga mis meeldib, seda paneme siis viis või 10 või mitu puud. Mis sorti puutel siis kõige rohkem on? On teil kindel, arvestades ka kõik puud üle üle loetud vä? Puud on kõik hingekirjas sordi järgi ja päritolu järgi on kõik teada isegi aastaarvu järgi. Ma arvan, et kõige rohkem on Tiinat, see on saanud väga populaarseks eestlaste hulgas ta magus õun, ilus, suur roosa õun ja see läheb alati kaubaks. Kaariton parasjagu arvu ei oska öelda. Lobot on päris palju. Oma roosat on väga, see on väga hea sort. Nii kui ma siin õunaaias oleme, siis üks asi, mida ma kohe märkan, et õunaaed on neljast küljest teil ümbritsetud selliseid päris kõrge kuusehekiga, sellel on ka oma mõte sees ja. See kaitseb tuulte eest, mitte külma eest. Nad kaitsevad ka mesilasi ja omal on tuulevarjus parem tööd teha, vastupidiselt arvamusele see kaitse külma eest. Külm, mis teeb talvel kahju. See on alati vaikse ilmaga. Nii, aga mis siis külma eest kaitseb, külma eest ei ole ka võimalik kaitsta. Küll ma hästi ei olegi võimalik kaitsta, kui tuleb 30 pluss külma siis on probleemid. Muidugi mitte kõikide sortidega, tugevamad jäävad alles. Nii aga loomad. Koerad püüavad hiiri, teised loomad ligi ei pääse enam. Aed peab ümber olema, et jänes kets ligidale. Karu püüdis ka tulla, aga aed kaitses lõhkus aia ära, aga siis ei pääse. Karu tohtis tulla siis õunu sööma, tulid õuna, kui õunapuud olid õunu täis vä? Võib-olla oli temal vale trajektoori valik, et tuleb läbi hekija diaotse minna, aga aed oli heki taga, seda ta ei näinud. Pimedas ka tuli. Aga mille peale ta tuli, kas see oli siis, kui saak oli veel koristamata, oli õunalõhn üleval? See oli kevadel, eks ta otsis omale elukohta või noh, meil käib siin ikka jälle jalutab. Karu ei ole piisavalt paikse eluviisiga ka, et istub oma oma otsas eluaeg ikka jälle siin üks ja teine on näinud karu ja karujälgi ja me ise näeme ka karu jälgi. Karu oleme ka näinud. Ma olen televiisorist näinud ka karu, kas on õunapuu otsa roninud selle kusagil Lätimaal, aga teie sellist pilti siin oma aias näinud ei ole? Meil saavad õunapuu otsa, pääsevad ainult väga väiksed karud, väiksed õunakud. Üks asi on need sordid, mis tarbijale hästi meeldivad ja mis turu peal hästi lähevad, aga kas need kattuvad ka nende sortidega, mis teile kui kollektsionäärile meeldivat? Need kattuvad ka meie arvamusega. Kollektsioonis on meil näiteks vanemaid, aja loolisemaid sorte, mis meile väga meeldivad. Signe tillis näiteks miili Kuura hilippa. Need meile meeldivad. Ausalt öeldes ühtegi neist ei ole kunagi ei kuulnud ega maitsnud. Väga paljud asjad ei tule meelde, mis meil on olemas. Teie valitud äriliin, et te ei tee ühte-kahte viite sorti, vaid just nimelt see valik on hästi suur. Kuidas ja kust te turustate üldse? Meie turustame põhiliselt Tallinna keskturul Tapa turul ja käime erinevaid ote mööda, kes ei tea, siis ott tähendab otse tootjalt tarbijale müük ja Rakveres, Paides, vahel ka mujal laatadel. Et seal on meie klientuur enam-vähem välja kujunenud juba. Erinevad sordid. Tootja või kasvataja, kes seda jagab ja saab ka müügiga. Ka tema on võimeline müüma väikest kastitäit ja selle inimesele maha müüma. Kes on edasi müüa. Temal on vaja teistsugust kaup. Kogu aeg üks stabiilne. Minu juurde tullakse turu peal. Iga kord, kui turule lähen, tullakse minu juurde. Mis siis nüüd täna huvitavat on ja seda huvitavat võib-olla ongi ainult üks mingi viie kilone kastitäis või kümnekilone kastides. See saab tavaliselt otsa. Nii, aga kui supermarketisse minna, siis köögiviljaosakonnas õunaletis pahatihti lihtsalt kiri õun Poola 39 senti kilo ei saa isegi teada, mis sorts on. Kas professionaalsel lõunakasvatajal selline vaatepilt võtab tuju ära vä? Ei võta ära, need on hoopis kaks ise asja. Mis leed siis seal on? Eesti euron, eesti õun ja õnneks Eesti inimesed oskavad seda hinnata. See on maitsevahe, on ikka hoopis teine, noh, võrdluse võib tuua kasvõi komplekkidega, lutsukomm on kompvek ja trühvelkomm kompvek, aga, aga nad on täiesti kaks ise asja. Just, miks nii läinud, et supermarketis vorstiletis ei ole, kirjad vorst Poola kaks eurot kilo või kommiletis kajad, komm? Leedu. Nii palju maksab ikka eri sordid ja eriretseptid ja eri maitsed aga õunte ja kartulitega on hoopis teistmoodi, lihtsalt õun ja hind või kartul ja hind, kuidas teile, kes te professionaalselt tegeleb selle asjaga, kelle jaoks sordid ja maitsed on tähtsad? Kuidas teie aru saate, kuidas nii on läinud? Meil on tavaliselt poekettide omanikud ju välismaalased. Nende huvis vist ei ole siinset toidukultuuri arendada, nende huvid on natukene teistsugused ja ausalt öeldes, ega niikaua kui ei ole Eestist, ei ole võimalik hankida suurel kaubandusketil võtavad kogust õuna. Nii kaua ongi sisse toodud õun võetakse sealt, kus on odavam. Tegelikult on niimoodi, et tavaliselt inimeste huvid, aga see võib olla, kus toodud on, väga palju, see huvitab. Ta on odav ja kannatab süüa ka. Jõukuse kasvuga Eestis me oleme näinud, et, et eri valdkondades on ikka väiketootjate esile kerkinud. Kas teie kui õunakasvatajate jaoks kaalse kuidagi paistab, et võib-olla inimestel on ehk rohkem raha ja, ja rohkem pigem võimalus siis ka osta oma maitse järgi, mitte selle kõige odavama hinnaga passi toodet. Turul vaatan, et kui mul on mitmes linnas õunu letis ilusamaid ja vähem ilusamaid kõigi jaoks, on ostja olemas. Inimeste sissetulekud on, keskmine, palk on oluliselt suurenenud kiiremini kui õunamüügihind. Õun on suhteliselt odavamaks muutunud, kui võtame näiteks 10 aasta tagust aega. Palk läheb kiiremini. Mis eesti õun maksab ma jälle nii palju, olen juba sellele poola õlale 39 senti reklaami teinud tena, aga, aga kui ikka päris head Eesti õuna, mis on siin Eestimaal kasvatatud, on oma eesti sort oma Eesti tootjatel südamesoojushoolitsus sinna juurde pandud, mis Eesti maksab? Ütleme, keskmine hind on kaks, kaks pool, aga hind algab umbes ühest, küll läheb sinna kolmeni ja ma olen kuulnud ka hoopis teistsuguseid numbreid. Ma räägin, mis minul on. Mis selle eesti õunahinna selliseks teeb, kui poolakas saab pakkuda muide 39 või 50 sendiga? Näiteks mõned aastad tagasi Poola riik hakkas rajama õuna- aedasi ehk siis oli tootjatel ka oma hind madalam õunaaia rajamisel Poolas riik on toetanud lausa niimoodi, riik on toetanud, meie põllumajanduspoliitika on ka natuke teistsugune, kui Euroopas keskmiselt. Toetused on, nagu nad on ja kui õunaaeda toetada ühtse pindalatoetuse järgi, siis samamoodi nagu mingit muru mitmest või siis teraviljakasvatust hektaripõhiselt, siis nad natukene jääb tagasihoidlikuks. Aga õuna õunahinda mõjutab alates aia rajamine, hekkide kasvatamine, piirdeaia rajamine, tehnika hankimine, kogemuste omandamine, istikud, istutamine ka meil, meil tulevad igasugused ilmastikukahjud, kui on kellelgil tagasilöögid külma näol. Kõik see läheb oma ninasse. Enne kui ma siia teie juurde tulin, ma vaatasin, mis, mis see Eesti üldine seis õunakasvatusega üldse on. 2020 oli statistikaameti andmetel Eesti õuna- ja pirnisaak kokku veidi üle 1600 tonni. See saak saadi 1200 hektari suuruselt pinnalt. Ja üldiselt Statistikaamet ütleb, et iga 11. Eestis söödud õun on ka Eestis kasvatatud. Aga lähme vaatame ka siis, et kui palju siis salve saite sel aastal või hakkame minema. Vaatame, haldasid kaugele. Siin ma vaatan, on keegi kunagi. Polli harjutanud või? Jah, eks pojad kodusel elasid. Siis mängisid palli hoolega, aga nüüd kodust väljas, peate kahekesi hakkama saama, käivad abis ka veel. Eks nad mõnikord. Ikka käivad, kui talgud on ja suuri õunakorjamine kutsume, eks nad tulevad ikka appi. Aga jah, nendel praeguseks on oma elu ja omad soovid, omad tahtmised. Nonii, ma saan aru, et nüüd me jõuame siia, kuhu siis teie kogu eelmise aasta töö tulemus on kokku toodud. Ma tunnen juba seda mõnusat õuna lõhna. Astusime nüüd ühte jahedasse ruumi. Mis on imehead õunalõhna täis kastid õuntega. Kui palju see saak oli? Oli umbes kuskil viie poole kuue tonni juures, aga siin seda enam ei ole. Sügisel läbi on ikka müüdud ka. See on Tellissaar, siis jah, saare Liberty liigol. Kristo aleesia jah. Ja alles jaan, üks kaariliivika ammu roosa on väga hea südame ise väga kiidame. Uus leid seal rootsi sort, tegelikult aga Eestimaa kliimas väga hästi kasvav, ilus punane õun, maitsev, mahlane magusvürtsikas, teisel puhul vetiino misel kiki kiki, Triinu. Tohoh, see on ka üks uuem eesti sort. Ja on ka magus õun. Nii enne te ütlesite selle koguse, mis te sel aastal saite, kui ma küsin, et kuidas saak võrreldes varasemate aastatega oli? Tänavu aasta on ikka natuke väiksem, noh, ütleme kvaliteet ka, ega siis, kui kui korjata ära mingi 100 protsenti õunu, ega siis sealt 100 protsenti ei ole lauaõuna, sealt on muu asi, läheb välja, mis ümber töödelda, mis ei kõlba müüa ja see protsent on ka päris suur. Millest sõltub, kas õuna-aasta on halb või hea? See sõltub ikkagi ilmast ja eelkõige sõltub ta eelmise suveilmast, sest õunapuuõiepungad moodustuvad eelmisel suvel ja kas siis on sooja ja vihma piisavalt sel ajal? See nagu loeb väga palju. Kas te oskate juba praegu siis ära öelda, milline saak järgmisel aastal tuleb? Ma kardan, et see selle suvepõud või ikkagi mingil määral mõjutada seda halvas mõttes, sest vihmalt saabusid alles augustis, oli natukene liiga hilja, tegelikult. Et mis seis nende õiepungadega on, siis? Eks neid ikka on ka õiepungade moodustamine, muidugi sõltub suurel määral ka lõikamistehnikast. Kas sortide lõikes on ka eri erisused, milline suvi ühele sordile paremini sobib ja milline suvi teisele sordile paremini sobib, on vahet? Põua sel aastal suvesortidel probleem küpsevad puu otsas ära. Nad saavad toore õunana, saavad valmis ja siis ta ei kõlba. Ei kõlba siia. Aga muidu erilist vahet ei ole, et ei saa öelda, et vot vot sellise ilmaga aastantiina aasta aga Watcon naasu silmaga aastase Jon kris taastada. Kui on külm märg suvi aasta siis Tiina isa valmis, ta jääbki selline toores, toore maitsega taivärv ära, temast ei saa mahlaga. See näiteks toodud ja neid on teisi sorte ka, mis noh igal aastal ei valmi. Või siis on mõni aasta mõne sordi jaoks liiga soe. Mõne jaoks liiga külm, tab niiskemata aastat või kuivemat. Valmimine on sügise lõpus, mõned sordid jäävadki ootama, millal esimene külm tuleb. Ennemise valmis. Milline see seljataha jäänud aasta õuna ussidele ehk siis õuna mähkurile oli? Õuna mähkurile oli see aasta keskmine aasta, ma arvan, neid ikka oli, aga no päris nihukest hullu laastavat kahjustust ei olnud. Meil saab õunu, normeerimine, üleliigsed õunad saab ära korjata. Ussi kahjustused on väikse lõuna oli juba näha, siis need saab ära korjata. Ja puu otsa jäävadki ainult ilusad. Mis on defektiga, bussiga või karnaga, nüüd lähevad ära. Kärn kasvab kogu aeg suuremaks, uss elab ka seal sees. Pole mõtet teda nagu paljundada, oodata, millal ta oma elu ära elab ja nukkuma läheb kuskilt maha. Aga millest see oleneb, kas mõni aasta tundub eriti inimestel koduaias, kas ise oma kodus kasvatavad ja nii-öelda professionaalselt ei tegele, et marru ussitanud kõik õunad, aga mõni teine astel? Eks ta oleneb ka ilmast vastavalt niiskustasemele soojale, mis siis sellele konkreetsele kahjurile parajasti soodne on, siis ta paljuneb. Muidugi koduaedades tehakse ka palju seda, Vigalt jäetakse puu alla vedelema, neid ussitanud õunad. Ja sügisel koristad lehti puu alt, noh see lehevaip ühest küljest ta oleks vajalik nagu komposteerimise ära ja jääks kõik looduse ringkäik, toimiks, aga samas. Kõik need kahjurid jälle talvituvad seal lehtede all väga mõnusalt, neil on hea soe seal olla. Et selles mõttes tasuks ära koristada kindlasti nii inetud viljad puu alt kui lehed. Kui ei taheta, et kahjurite populatsioon suuremaks läheb. Nii siin hoidlas on päris jahe ja temperatuur siin on poolteist kraadi. Läheme kusagile soojemasse kohta. Väike rebasekuju on ka siin sissesõidu juures kee peale istutatud. Jah, see rebasetalu on meil ikka ajalooline rebase kinnistu oli juba Põhjasõjaaegsete kaartide peal ja kui meie siia kolisime, siis me jah, võtsime selle ajaloolise nime ja Rebane on jah, meie sümbol. Kuidas see üldse läks ette? Teie põhitegevuseks sai siis see õunakasvatusarvud. Kui te enam kui 30 aastat tagasi siia tulite, siis alguses hakkasid just nagu ikkagi sellist nii-öelda kõigega tegelevat talu pidama. Loomad kõik. Loome oli meil vähe. Mõned sead olid. Reisid ei ole olnud. Sigu pidasime umbes umbes üks 50 60 siga korraga. Aga see asi ammendus. Aga siis sigade kõrval me hakkasime ka kartulit kasvatama ja kartuliga hakkasime turul käima, lihaga hakkasime turul käima. Ja siis hakkas meil natukehaaval kandmas endale istutatud õunaaed. Võtsime õunu turule kaasa, vaatasime, et ohhoo, on minekut. Et võiks täitsa olla ja siis muidugi, mis pani lõplikult meilt uues suunas mõtlema, nagu oli see, kui mina käisin 90.-te keskel Euroopa reisil bussiga, see oli kevadel aprillikuu sees. Ja kõik need õitsvad õunaaiad, mis seal haned lendavad lõunamaale, haned lendavad lõunamaale. Siis nad tulevad ikka suut põhja poole, ikka. Nas suund segi, siis hanedel, nii, nüüd ma segasin jutule vahele. Läksite Euroopa reisile? Ja siis ma bussiaknast nägin neid õitsvaid õunaaedu seal siis ma mõtlesin vau, et see on see, mida ma maal elades tahaks teha. Tulin koju, ütlesin mehele, et hakkav istutama mees ütles, hakkame istutama ja nii ta läkski. Te ütlesite, et hakkasite turul käima juba aastakümneid tagasi. Turul käimine, järelikult see peab ikka meeldima. See järelikult sobib siis teile. Oi, see sobib väga hästi. See toru fiiling, see on nii hea, inimesed on ilusad, head. See suhtlemise koht, see on nagu üks sotsiaalvõrgustik seal kohati mis püsiklientide tekkides kogu aeg areneb. Aga mis perspektiivide näete Eesti õunakasvatajal? Noh, see on ainult minu arvamus, aga mina arvan, et Eesti õunaaeda rajatakse kogu aeg juurde. Õunakasvatus hoogustub, turgu Eesti õunale on? Noh, tõsi ta on. Et mõni aasta võib-olla Eestis täitsa null siis on probleem, kus saab õunasööja mõjuna, kus saab tööstus, oma toormaterjali ja nii edasi. Lihtsalt Me elame sellisel laiuskraadil, kus selliseid asju ikka jälle juhtub. Õunakasvatust ei saa väga Exceli tabeli põhiselt teha. See peab muutuma elustiiliks õunakasvatuse riskid, need ei mahu ka äri, äri riskidesse väga. Pank laenu ilmselt ei anna õuna õunakasvatuse alustamiseks. Pank ei anna istanduse sellisel tagatisel laenu. Tagatis peab olema mingil muul paremini torustataval väärtusel, aga mitte õunaistandus, mis võib lihtsalt üks aasta ära kaduda. Nii teie talu asub siin märjandi külas ja kuivõrd meie saate nimi on külaelu, siis ma ikkagi küsin ka, kuidas küla elab, kuidas märjand küla elab aastal 2021. Märjandi küla on selline huvitav lugu, et ma sihuke kummalise kujuga nagu hobuseraud on ümber aleviku ja väga hajutatud, selles mõttes ei ole nagu hea suhelda küla inimestega, sest me ei ole kuskil kobaras koos suur maantee, mis ehitati niimoodi, et igast alustamati sirge tee maantee peale välja ja enam No mis, mis suur maantee, see väike kitsas sinka-vonka, Piibe maantee. Piibe maanteed sinka-vonka küll, aga vanasti käis sinka-vonka iga talu juures tee läbi, teise juurde läksid naabri aia äärest mööda, ajasid juttu, läksid edasi, aga nüüd nagu naabrilt praktiliselt 11 ei näegi. Turul siis näeme, kui naabrid turule tulevad. Ei no meil siin oma külanurgas praegu on küll lähedal olevat naabrite, nendega suhtleme ja on meil vedanud väga naabritega. Ega me ei tea, kas naabritel meiega vedanud, sest talunikud ikka tekitavad tolmu ja lärmi. Aga saame hakkama kuidagi. Kuidas see elu siin märjandi külas ja üldse kärevette kandis teie silmade all muutunud on 30 aastaga, kui niipidi küsida? Rahvast on natuke vähemaks jäänud. Noored võtavad asja üle, kes käisid kaugemal tööl kohapeal, ühistus käivad ka mõned tööl. Mis külas toimub, ega ise nagu ei tea, me ise käime ka mujal tööl, eriti nädalavahetustel. Mis maal toimub, ei tea. Aga kuidas on, kas talusid tühjaks on jäänud või päris nii ikka ei ole, et kus ikkagi vanem põlvkond ära kaob, tuleb noorem asemele. Ja meil on siin ikka väga palju põlvkonnad vahetunud. Noored on elama asunud vanematelt majad üle võtnud, ostnud majad ja lapsed kasvavad. Pedagooge on meil siin külas juba kolm. Palju on õpetajaid. Ja kui see kool on, kus nad tööl käivad ja kus lapsed käivad siit külast Ambla son kool, Jäneda kool, tapal on kool, nii et kuskil ei ole kauge tööle ega kooli käia. No meil siin mõned ettevõtted ikka külas veel on, üks väike ehitusettevõte on, siis on muidugi tankla mis aastaid oli võib-olla küla südaks, isegi siin südameks. Aga praegu on veel peale, meie on siin läheduses veel kaks talu, üks on ka väike pere. Talumispiimakarja kasvatab, teine talu, kasvatab siin kurke ja maasikaid ja selliste aedvilja. Nii et ikkagi toimib. Nii et elu on sees erinevalt väga paljudest Eestimaa küladest, mis on jäänud tühjaks või mis ongi jäänud ainult suvitamise kohtadeks. Ja meil on elu sees. Nüüd kui mina ära lähen, millised need sügisesed tööd õunakasvatajal. Edasi lähevad õunakassat, hakkab kartuleid sorteerima. Seal teie teine tegevusala siis see on teine tegevusala, aga praegu on veel õunaaia ettevalmistus talveks mõned toestamised tuleb ära teha. Ja peale selle muidugi, et me aias veel nokitsemine siin sügisel õunte korjamine iseenesest on ainult ütleme kolmandik tööd kaks kolmandikku sama aega läheb, et need õunad kõik maha müüa. Et pidevalt tuleb kirju, on vaja klientide tellimused täita, kokku panna, õunu, sorteerida, komplekteerida. Kõige ilusam on siiski õitsev õunaaed. Valmis õunad, kui on saak puu otsas valmis, veel pole korjamist alustanud mingit haigust midagi paista, asi on ilus. Ja siis vaatan neid ridasi, mis kõik punetavad. Muru nalt niidetud, istud ja vaatad, see on ilus. Ja siis noh, õitsemise ajal vaatad, kuda mesilased toimetada. Tavad tänavas ta küll mesilasi ei olnud, rapsipõllud olid ümber ümberringi, mesilased sealt üle ei tule. Et selles selles suhtes oli ka probleem, et sõltu endast sõltub ka naabritest, sõltub kõigest muust loodusest. Kui ise kõik asjad ilusti ära jõuab teha, siis tuleb ka tulemused liiga suuri lootusi-ootusi tohis seadet kui tulemused jäävad tagasihoidlikuks, et siis nagu tekib kurbus, nukrus tuleb vastu võtta see, mis antakse, siis sellega leppida, aitab sellest küll siis ei ole tagasilööke enda tundmustel. Suur tänu Piia ja Meelis Tiigema ja me olime siin Rebase talus Piibe maantee ääres Käravete lähistel. Saime teada veidi sellest kuidas kasvavad eestimaised õunad, mille poolest need erinevad võib-olla mujalt tulnud õuntest ja mida õunakasvatajad mõtlevad ja ütlevad. Ja raadiokuulaja mina olen Margus Muld Saaremaalt ja täna olen ma külla tulnud ühele Sõrve kalurile kutselistele kalurile, kes ise ütleb küll veel tiitli ühe juurde, et ta on pensionärist kutseline kalur. Toivo para. Tänane mõrra saagi võtmine on nüüd ära olnud, aga kas saak oli siis täna selline keskmine kehvem või, või parem ja mis, mis see keskmine saak praegusel ajal Sõrve rannast üldse on? Meres käidud kalad kastis, kassid toidetud. Aga kui saagist rääkida, noh, peab vaatama siis kas ainult tänast päeva või tervikuna tervet suve. Räägime kõigepealt tänast päeva ja siis räägime sellest, et kas vanasteri meri, sinisem taevas, sinisem, rohi rohelisem ja kala meres rohkem aren kõigepealt tänase päevana. Ja kui see ühineda oli, palju seda kala vanasti oli, noh, vanade meeste jutu järgi, kui siin angerja saakidest rääkida, siis no neid oli ikka küll tublisti rohkem kui praegu. Praegu saab aga täna niuke varju, keskmine siin mingi 10 15 kilu, lesta jätkub endale ja võib-olla siin naabriproua tahtis saada natukene kassidele räime siinpool ämbritäit. Sain ka siuke suure pea ja sorakil kerega aga mõned nopib panni peal ära mingi angerja vi, uuri ka siuke alla kilu. Aga kõik sõltub palju tuule suunast selles mõttes, et kui on siin üle maa minu jaoks niinimetatud loode ja põhjatuul et siis ei tarvitse kala olla või kusi pikemalt puhub. Et siis siis saagikus jääb, jääb aina väiksemaks ja väiksemaks. Minu rannas on niisugust edela-lääne nihukest mõõdukat 10 12 15 meetrit uut vaja. See paneb nagu kala liikuma. Ma küsin vahepealse su jutu selgituseks, kas kassile ütlesid, et annad räimi, kas kaluri meelevaldne otsus, et kas saab ainult räimi või kas see on kassiotsus, et talle meeldib? Treeningtähendab, see on rangelt, kas idee otsus mulle neid kolm tükki, kõik, nad ise tulid ja leidsid, et minu majapidamise neil on küllalt hea elupaik. Aga nad reeglina maitse-eelistus on neil kõigil kolmel erinev. Et üks nendest eelistab näiteks fileeritud mudilat sõna otseses mõttes ilmena H'ta ilmeroode luudeta. No räimann, ütleme kui ammu pole kala olnud, siis umbes nii, et noh et ma võin ju seda süüa ka, aga kaks-kolm päeva järjest, kui räime pakkuda käiakse, nuusutatakse ja see selg sinna ripakile jääv kajakad saavad omale. Aga kas kala on ike kassi peamine toidus siis yhel kaluriperes? No üldiselt kala on eelistatum jah, selles mõttes, et kui ma rannast tulen, need kolm sõpra Idea liiklusest mitte midagi, nad on mul juba majast kaugele vastus. Ja enne veel, kui ma jõuan, autoga õue, istub kas mul juba autokastis ja vaatad, mida täna pakutakse ja, ja nii ta tegelikult on, nii et see ei ole kalamehe jutt. Aga ütleme siis need teised toidud, mida me siin kaupluselettidelt saame ja need on ka erinevad üks ühte ühest karbist midagi teineteisest ja ja muidugi reegel on see, et teise mehe kausis on ikkagi maitsvam toit. See kehtib kasside puhul väga hästi. Toivo ütle seda, rääkisime küll kassidest, püüad kassidele kala ju siin praegu, aga no vaevalt, et sa nüüd ainult kasside pärast merel käid ja mitut mõrda võib-olla meres hoiad. Aga ütle seda, kas kalapüük, mis on sinu elust ju väga palju aastakümneid võtnud, et kas see on sul selline asi, mida sa pead tegema või kas sa teed seda? Noh, ma nüüd otse küsin raha pärast. Selles mõttes, et igast sellest osast on midagi, noh, raha pärast raha kulub meile kõigile ära, kui hakkame tagant otsast pihta, mulle meeldib reisida ja selle nimel olen mina nõus suvel hommikul kell viis tõusma siis sügistalvisel ajal, noh nüüd ei ole küll saanud käia paar aastat poolteist aastat, aga, aga selles suvises teenistuses, siis nagu osa raisata niisugusele maailmavaatamisele. Sest noh, hakkasin ma käima ju Vene ajal siis kui nõukogude meremees pidi käima grupis väljamaal ja misiganes pikut. Aga teine asi on käia oma käe peale vaadata ja nüüd on juba ju seda võimalust 30 aastat. Me saame tunda ennast inimestena. Aga miks ma püüan, tähendab, et sind kuidagi kujunenud, et ma olin ju atlandil? Sõitsin nagu selles siin Me oleme heeringalaevas. Niimoodi siis tulin siia Läänemerre tööle, suved olid mul nagu vabad ja äi oli kalur ja ega mina ei teadnud sellest mürapüügist ja võrgul käimisest, mul pole võrkusidki. Aga tähendab, mina kui ostsin endale selle suvekodu, Sõrve täi tuli, vaatas ja ütles, et siia, randa tuleb mõrd panna ja ma püüan selle müraga nüüd juba 30 aastat, mille äi mulle kinkis. Ja, ja nii ta mulle külge kas, nagu ütleks nagu see vedela asi saapa kanna külge. Et kui sa oled eluaeg seda tööd teinud, noh, see on võib-olla natuke suurustavalt siin välja öeldud, aga see on kutse, mis on nagu sissekasvanud mulle ja, ja noh, kui ma merel kala püüdmas ei käi, siis ma käin ilma ikka vaatamas mere ääres, et et mis värk sellega täpselt on, et kust ta puhub ja kui tugev ta on. Et ta, eks ta ole niisugune elustiil. Kas ta ongi elustiil selles mõttes, et sa ei lähe hommikul ei pane äratuskella kaks korda kinni, kui ta äratanud, keerad teise ilgelt, oh ma magan veel, sul on see see hasart või kuidas siis kalameestel on, võib-olla hasart, võib olla selliseid kutseline kalur, kuul ei ole õige sõna. Aga sul see siin mineku soov on, kihkan nagu sees merele minna. Äratab ülesse ka minu äratuskell ei kasutanud. Et selles mõttes, et bioloogiline kell tiksub, pääseb oma alguse, kui päike on horisondi tagant ennast üles upitanud. Et ja hasart, eks ta väike niuke adrenaliin ikkagi aeg-ajalt lööb ka vanal mehel nagu vere keema. Kui sa seal müra versa juures oled ja, ja seal mingisugune suurem kalalaineid lööb ja vett pritsib. Ja üldse tähendab ikkagi niisama käia ilma kalata, eks see võtab lõpuks ikka nina norgu vast, aga kõik on muutunud, mõni päev on tulemus kala nagu rohkem sealsamas, võib-olla nädalapäevad on väga niru see värk, need et noh, olles nii pikka aastat käinud juba, et noh, ega see nagu öeldakse, sülitama ei võta, kui seda kala pole lihtsalt emotsioon, kas on positiivne, negatiivne, aga ta on emotsioon ergutab sinu meeli ja ja tooksin niisugusest igapäevaõue elust natuke kaugemale. Kas praegune iseenda peremees olemine on see sinul selline hea elustiil praegu? Tähendab Niukest kellaaja järgi töölkäimist? No mul on, on olnud mingi väga lühikene etapp, kus ma kolhoosis olin kaks päeva peainsener, peainsener, vabandust, ootustehnikaalane, mingi spetsialist. Et ma siin panin küll päris kärna selles mõttes, et, et see oli ka huvitav juhtum, et üks päev võeti tööle ja järgmine päev vallandati ja ma ei tea siiamaani, kas ma nende pooleteist või kahe päeva eest palka said. Aga niisugune oma käe peal toimetamine selles mõttes, et sa tead, et vot täna müravaatamise päev lähed, teed oma asjad ära hiljem, siis on kaladega vaja toimetada. Inimesed, kes on tellinud, saavad oma lestad kätte ja, ja nii see päev kulgev, selles mõttes, et see ütleme oma käe peal toimetamine seal on muidugi riskid ja, ja asja niuksed, kurvemad ja pahupooled, aga aga ikkagi niuke see vene aja sotsialism mus. No sellist perioodi muidugi küll tagasi tahaks. Ta ütles, et jagad kalad välja, sa teed siis, nagu öeldakse, tellimus pühki või kuidas sa selle netu neile selgeks teed, keda ta sul sinna mõrd ajab, kui sa tellimuse vastu võtan. Kevadel. Ise soovituslikult, kui püügihooaeg on läbi või kui me alustame, siis rummi pudelist ikka kenal lõuadest tuleb vanal kallata, kõigepealt müts maha ja kummardus üle parda ja alandlikult pöörade vana poole palge ja oma niukse tagasihoidlikku soovi. Katsume leplikud läbi saada ja, ja siledama veega ja ja mõne kalaga ka, ehk võib-olla. On ta sind kuulda võtnud? Noh, nii ja naa. Vintsida teha, kui tehakse, et see aitab, siis võiks terve pudeli kallata. Aga selle oleme küll kindlaks teinud, absinud, kui niisugune see talle ei meeldinud, lasime võrgud vette ja, ja kuna see absilt tõsi meile endale ka ei maitsenud, siis kallasime selle väikse pudeli põhjane tühjaks. Kurinahk järgmisel hommikul need mudavõrgud ei mahtunud paati ära, vaht tuli kaks korda käia. Nii et see kogemus on olemas. Palju räägitakse ju sellest, nagu ma alguses küsisin, et oh, meres on kala kala vähemaks jäänudki, kala ei ole saada ja mis on siis sinupoolne nägemus sellest, et kas kala ja kalur ja kalaost ja nagu isaku, kui või kuidas selle logistika on Vegas inimene. Saarlane eestimaalane tahabki ainult seda punast, norra lõhet. Tähendab, siin on jälle erinevad inimesed, osad lähevad ja ostavad, lepivad hinnaga, hind on muidugi ka määrav, aga paljud saarlased nad kohe otse ütlevad välja, et nemad ei taha kasvanduse kala saada. Ei seda norra lõhet ega Viiratsi angerjat, mille kilo on näiteks ainult 15 euri. Võrreldes siis mereangerjakiloga, seal on ikka suur vahe, et need on inimesed, kes konkreetselt kohe ütlevad, et et ei, ta ära mulle räägi sellest kasvanduse kalast, poisi pehmeti, küsimusi, maitse vahele. Noh, mõningas mõttes on ta põhimõtte küsimus, aga võib-olla on ka kogemus, et nii ja naa, aga noh. Kalatarbijatest. Suvisel perioodil on siin nädalalõpud, kus me käime külas, kus meile tullakse külla ja Saaremaa lest suitsulest eelkõige just see on kaubamärk, me ei räägi isegi mitte siin angerjast, suitsuangerjast, mis iganes. Et tegija on ikkagi lestakala suvisel ajal. Ja, ja tulevad inimesed, et nüüd ju kohalikku rahvast on, vähe, on suvesaarlased. Sõrves on paljud pered, mõned on juba aastaringselt võtnud nagu olla oma nendes majades kes on vanemad, vanemad inimesed tööl ei pea käima ja nad helistavad mulle, teavad mind, lepime päeva kokku, kuhu juba igalühel ütleme helistage tunduvalt varem ennem kui see kala söömispäev nagu kätte jõuab. Ja lepime kokku ja üritan siis kõigile vastu tulla ja ja kui ei ole nii palju kala, siis vaatan, kes siin veel püüab, saame nagu et kõik saaksid enam-vähem, noh, iga kord ei õnnestu ka muidugi, kuidas. Pakkumise nõudluse suhe reeglina vaadates kas kas nii-öelda tühje püüki, selles mõttes ülepüüki ka tuleb, sul pole kala kuskile panna või? Vastupidi on ikkagi nii, et nagu öeldud, et kalamehe Noh, see on ka suhtlemine jälle kas teda nüüd on vähemaks jäänud ja liigiti peab vaatama? No mina käin oma selle veeala pealt kala suhtes öelda nii palju, et et lesta nagu oleks vähema jäänud. Selles mõttes, et kuna see mudil tuli nagu hooga nagu peale siin mitmed aastad tagasi ja väidetavalt mudila ja lestal üks nagu kattuv söögilaud. Aga nüüd mudilamudilad on väheks jäänud kus teda nüüd võiks olla, et on temal ka kokkuostuhind täiesti arvestatav. Aga, aga noh, see on olnud läbi aja, et mingit kalaliigid, nagu nad nagu mingil perioodil nagu jäävad vähemaks siis uuesti nende populatsioon nagu taastub. Ja ta on ju ka erini erinev, paiguti siin minu kandis ahvenat on väga vähe, aga tuleme siia Nasva poole ja ütleme Väinamere poole. Seal on kalurid, kes suurema osa oma tulust saavadki ahvenapüügist. Just täna olin siin Virtsu mehega koos mees väidab, et nad iga nädal viivad Pärnu 100 kilo ja rohkem haugi, näiteks mina ei ole sellel suvel Sõrve rannast oma Märdadest ühtegi haugi saanud. Et ainukesed kalad, mis siis on, on põhimõttest on lest ja ja, ja vahest räime ja muidugi noh Kunagi olen näinud kaadreid, kui Saaremaa randa tulevad paadid nii-öelda angerjaid ääreni täis, piirdeni täis. Kas praegu saab angerja püügist Saaremaal ja ütleme siis Sõrve piirkonnas rääkida samamoodi tonnides sadades kinodes või kuidas siis öelda tükkides? Lugemised käivad tükkides ikkagi juba aastaid. Tornidest ei tasu rääkidagi ja sadades külades võib-olla noh, terve hooaja lõikes siis nagu võiks kokku lüüa. Noh, mina olen lugenud tükkides alates 2004.-st aastast märkmeid teinud ja just nimelt tükkides ja kogu see allakäik, alates 2004.-st aastast jooksis see graafik sujuvalt kuni ülemöödunud aastani siis nagu peatus. Ja nüüd see sügis, kus ma nüüd oma pühised hakkan välja võtma on kolm aastat järjesti see Kõverik või sirge ehk kuidas me teda ütleme, on läinud ülespoole. Et viimased kolm aastat olen ma saanud igal aastal rohkem kala kui eelneval aastal. See kogus ei ole küll suur, seal on tegemist kümnete isenditega, võib-olla paarikümne 30 kalaga, aga nähtus kui niisugune on päris huvitav. Nii et tahaks loota, et et selline tendents nagu jätkub, ei ole nii, et on ainult suured kalad, mille me saame püüda on ka niisugused, nagu öeldakse, ketsipaelad. Et mis lähevad siis ujuma tagasi saab nad lastud. Aga, aga noh, siin on ju jälle teadlastel oma sõna öelda kindlasti, sest kui me hommikul merel oleme, no kõik vähegi veest väljaulatuvad kivinurgad on kormorane täis ja need sunnikuid söövad see, kui nad siis mina tea, kaks kilo päevas või rohkem. Aga kogu see karikogusid kuradi vabandust, kamp tahab ju süüa saada igapäevaselt. Ja nad söövad ju ka naha. Nad on võimelised kuni 20 meetri sügavuselt selle väikse angerja ära võtma. Ja neil on ka oma eelistus muidugi. Ja paratamatult nad ka oma jälje jätavad. Kui suur see nüüd on, täpselt, ega siis kalur näitab näpuga hülge ja kormorane peale. Aga samas jälle teadlased ja keskkonnaametnikud ütlevad, et et püügikoormus tuleks nagu veealadel vähendada ja just nimelt kalurite püügiõiguse piiramise teel. Küsin seda veel, et aasta võtame siis kasvõi pool sajandit tagasi suurusjärgus oli Sõrve rannas selle piirkonnas mitmeid kalasadamaid, kus hommikul läksid popsutades merele kümned ja kümned paadid. Ma ei liialda praegu oma oma väljendusega. Kas Sõrves praegu kaluritel konkurentsi ka on seal sinusuguseid kalureid palju? Ei ole, sadamatest ei tasu rääkidagi või noh, tasub rääkida selles mõttes, et siin PRIA rahadega ja paljud sadamad Saaremaa regioonis on korda tehtud, ehitatakse, renoveeritakse lautori, kohti, mis iganes, aga pole ju kalurid enam ja, ja noh, see näitab ilmekalt, ütleme siis, kui me merel sõidame kaldalähedases vees, kus vanasti oli mõrd mõrrast kinni. Kui palju oli mõrrakohti ja Mu kadunud äi kunagi, kui ta veel elavate kirjas oli, siin, küsisin ta käest, et et räägid aated, Sa oled mineja mees, millest sul kahju on. Siis ta ütles, et elamine, kõik muu see põlualune, aga tal on kahju, on ta oma mürakohast. Et see oli nii tähtis. Aga praegu me võime sõita kõik need veealadel vabad. Selles mõttes, et et noh, on kirjutamata seadus, et teise mehe müra koha peale, kui ta on seal aastaid püüdnud keegi teine sinna ilma selle eelneva venna loata nagu või kokkuleppeta ikkagi mõrda panema ei tule. Selles mõttes aga praegu need veala täiesti vabad. Et kui me siit salme Alt näiteks hakkame tulema Sõrve poole, Salme mehed seal natukene nokitsevad Siskaavilon, mõned mehed seal. Kakskolm, meest, kellel on mõned mõrrad, on mäe all, olen mina üksi oma kahemõrraga ja sääre tipus on Eima. Juhani Arvi on meil see aasta, oli üks mördegaks mõrda sees. Nii et kogu see rannikumeri on täiesti püüniste vabam. Kui paneks need samamoodi täis, kui oleks panijaid, kes paneksid samamoodi merda täis kas see, kas see kalakogus oleks nagu see, millest ära saab elada? Ei usu, kui praegu keegi noormees ütleb, et okei, mul on hea mõte, ma tahaksin hakata kala püüdma. Et kui me hakkame seda rida nüüd vaatame, mida tal selleks kõiki vaja. Et ta peab saama, kutsudes kaaluks ja nii edasi, nii edasi tal paadid olemas ja neid rahalisi niukseid raskusi tekib juba palju. Ja kui me vaatame, mis on püüniste hinnad praegu ja et sa saad endale püügiõiguse muretseda ja et no ma ei tea, siis peab olema küll kusagilt sellel mehel mingi raha ka õue peale kukkunud millest võtta annab. Et isegi isegi kui teoreetiliselt julgeme laenu võtta, et seda tagasi teenida kalaga ja samal ajal toita oma peret ja elada normaalset elu. Et see, see ei ole mõeldav. Nonii, me peame hakkama ka kalamehe jutt, vaata see lõpetama, aga ma tahaks viimaseks küsida ka veel see, et mis on siis Toivo kui kaluri, mis sa oled püüdnud väga erinevaid kalu alates ookeanikaladest ja nüüdsest Sõrve rannakaladest. Millise kala sa sealt kõigepealt esimesena ikkagi ära võtad, noh, kas enda jaoks või siis proua jaoks on teil ühed maitsed? Ühed maitsed prouale meeldib siig, näiteks kui ma siia ta on, siis ma saan 10 surmapatu andeks. Temale meeldib siia, ega minule ka siia vastu midagi ei ole ja siis muidugi on tõesti niuke värk ja niuke ja laua kalaneid. Ma olen siin juba kunagi televisioonis mingis saates ütlesin, et kaks head asja pidi elus olema. Et naine naba alt ja siig uime tagant. Vanadel meestel vetes selle õllepudeli kõrval kohe suu muigvel, nagu öeldakse. Aga täitsa praktiline kala, räim väga hea praetuna Venus kala. Niuke külma marinaadi sibul, nelk, särgid, värgid, soola, suhkrut, natukene, mis iganes. Teed, niuksed, tihedad väiksed räimestreigid ja paar tundi on ta seal sees ja värskest peast niimoodi mulle maitseb. Aga suur tänu veelkord toimu ja sellised olid siis kalamehejutud Sõrvest selles saates Järgmiste kordadeni. Kalameestele terviseid ja kõigile Kivi kotti, mis muud ilusat ilma ja head läbisaamist. Neptune ja oma pere ja eelkõige naisega. Toimub ära juures Sõrve säärel käis Margus Muld. Mina olen saate toimetaja Arp Müller, saadet saab järelkuulata vikerraadioveebist. Külaelu on taas eetris novembrikuus. Ideed, ettepanekud ja tagasiside on väga oodatud kogu aeg. Arp Müller, Pigerkiga äppe, ERR. Reporteritund külaelu.
