Tervist saade teadusest alustab ja jälle on võimalus kaasa  elada Eesti teadlaste tööle, millest me kõik juba praegu  kasu saame. Täna uurime, kuidas teadus ja innovatsioon jõuavad ükskõik  kui väikesest kohta ükskõik millises Eesti otsas. Millise üllatava lahenduseni jõudsid Saaremaa ettevõtjad  koostöös teadlastega, et vähendada plastiku kasutamist? Tahaks kunagi elu lõpus mõelda, et vot niisuguse hea asja  olen ära teinud. Millist erilist teadlaste välja arendatud jogurtit tehakse jõhvis? Mõeldakse, kuidas teha toiduaineid, et kiudaine rikas toit  oleks ahvatlev. Aga kas on plaan mehelikke maitseid ka arendada? No kindlasti kuna väga paljud naised ostavad koju toote,  siis ma arvan, meestel on võimalus ka neid niisama  külmkapist leida. Ja milline seninägematu toode valmib vanast heast Värska mineraalveest? Nii et selles mõttes on see unikaalne ja  ja ma usun ka maailmas Kontekstis unikaalne toode. On ikka päris soolane on päris soolane, ta võtab korra ikka  silme eest natuke kirju. Kogenud meister teeb pilliroost katuse, mis ei karda vihma  ega mädane ning püsib 50 kuni 80 aastat. Roog on väga tõhus ning vastupidav. Ega sa kunagi otsa, kuidas see ürgne materjal 21. sajandil  aga täiesti uutmoodi kasutusele võetakse,  ei osanud muidugi ükski kunagine katusemeister isegi aimata. Suundume esmalt sinna, kus pilliroogu on lõputult,  muidugi Saaremaale, seal leiti lahendus,  kuidas saata ajaloo prügikasti plastikust joogikõrre. Selle komplektiga saab päris korraliku peo rannas maha  pidada ja samas tekib kenake hulk rämpsu,  mis ei lagune veel vähemalt sadu aastaid. Kaks perekonda ühendasid jõud, et aidata kaasa ülemaailmse  plastiku pandeemia vähendamisele. Rajati tootmine, et teha joogikõrsi hoopis pilliroost. Terve oma lapsepõlve olen veetnud siinsamas sutu lahe ääres  pilliroo vahel. Tegelikult tahaks ju oma kodukohale Saaremaale midagi tagasi  anda ja, ja tahaks midagi kasulikku teha. Tahaks kunagi elu lõpus mõelda, et vot niisuguse hea asja  olen ära teinud. Kui roog on saanud nii tuult, päikest kui külma,  niidetakse see maha spetsiaalse pillirookombainiga. Kõige parem aeg on hilistalv või siis varakevad,  miks ta kõige ideaalsem on, et praegu ta on nii-öelda kuiv  ja lehe eemaldus, on selle võrra kergem. Kui pealtnäha paistab, et loodus on kõrred ideaalselt ära disaininud,  siis teekond valmis tooteni on siiski üpris töömahukas. Me alustame tegelikult siis pilliroo kahlu sortimisega  ja siis esimene operatsioon on eraldada kahlust üks kõrs. Edasi liigub kõrs juba siis järkamise moodulisse,  kus toimub siis vastavate toorikute lõikamine,  nii nagu me mõõtu ette näeme, parasjagu siis on lehe eemaldus,  sisepuhastus, kraveerimine. Ja põhimõtteliselt ongi siis tooriku valmis. Tegelikult on pilliroo, iga kõrs on unikaalse,  kordumatu mustriga. Võib öelda, nagu on lumehelbed. Et jõudlust suurendada, arendati inseneride abiga välja  ka ainulaadne tootmisliin. Kui liini vaadata, siis ei ole tegemist lihtsalt puhtalt  automaatikaga ja siis nii-öelda rauaga, mis teeb valmis  selle toote, et süda liinil on tegelikult tehisintellekt,  mis juhib siis masin nägemist ehk siis nii-öelda otsuse  tegemine kuidas lõigata, kui pikka lõigata nii-öelda toimub  siis juba masina enda otsuse najal. Kuid pilliroost joogikõrred on kogu plastiprobleemi puhul  vaid tilk meres. Plastireostus on globaalne mure, suur kurja juur,  plastist joogikõrred ja ühekordsed nõud on Euroopa liidus  nüüdseks küll keelatud kuid vajadus selliste toodete järele  on jäänud. Otsitakse üha uusi loodussõbralikke lahendusi,  ühekordseid nõusid tehakse palmilehtedest,  teraviljakliidest, papmassist ning isegi maisitärklisest  ja suhkruroost. Üks lahendus peitub ka sutu kõrretööstuse materjali laos. Midagi tahaks ju tootmisjääkidega kasulikku teha. Kuna me teadsime, et Tallinna Tehnikaülikoolis on  puidutehnoloogia õppesuund, kus on väga tublid  ja võimekad teadlased siis lihtsalt koputasime nende uksele  ja ütlesime, et meil on selline probleem  ja vaja lahendust. Idee oli pressida pilliroost tugevat, lausa plastile sarnast materjali,  millest saaks teha toidunõusid nii ühekordseid kui korduvkasutatavaid. Kui me mõtleme, et pillirookõrred võivad seal kahest kuni  siis kuue meetri kõrguseks kasvada, siis ta on ikkagi hästi  selline tugev komposiitmaterjal juba ise. See protsess, mida me siin näeme, algab pihta sellest,  et pilliroojäätmed on juba ära veenestatud,  pulbriks sinna hulka segatakse siis sama samamoodi  biolagunev biopäritolu sideaine ja seejärel me pressiteade  dest siis sellised toredad toote näidised  mis on siis ettevõttele oma nii-öelda toodete tutvustamisel,  et ega tegelikult noh, kõik sellest hakkabki pihta,  et kõik kliendid tahavad ju käega katsuda  ja silmaga näha, mis asi see on, mis materjal see selline  ikkagi on? Aga mis siin juhtub, kui see pilliroo kompostit Nüüd äkki on, eks ole roheline ja must ja enne on see. Pulber jah, teda on siis natukene nii-öelda tuunitud,  me oleme proovinud selliseid põnevamaid värvilahendusi välja pakkuda,  ehk siis seda toodet natukene nii-öelda toonida. Kuidas aga muuta materjal kuuma ja vedelikukindlaks sobivaks,  kasvõi tulista supile, mis tagab nõude vastupidavuse pesemisele. See kõik vajab põhjalikku uurimist ja katsetamist. Väljakutse on tegelikult muuta siis ühekordne materjal korduvkasutatavaks. Eks ta ongi nüüd sellises järgus, et meil on disainiprotsess  on nüüd just lõppenud, et me oleme sellised sobivad topsid  ja kandiku ja kas siis segamislusika ja topsikaaned erinevas  mõõdus joogitopsid nii kuuma kui külma joogi jaoks välja  arendanud ja nüüd on nii-öelda järgmine keeruline samm on  siis materjal, mis on välja arendatud, kuidas sellest  siis teha selline toode, mis iga kord tuleks samasugune ilus  igasuguste nii-öelda kvaliteediefektide probleemideta välja. See toode peaks olema ka siis vastupidav,  et kui ta on korduvkasutatav et siis ta võiks. Võiks. Näha sama kena välja, kui ta on kasutamise alguses  ka peale kümmet kahtekümmet ja, ja rohkemat nii-öelda pesutsüklit,  et see on võib-olla biomaterjali juures kõige suurem väljakutse,  kuidas ta peab vastu ja ka välistingimused,  et kui neid kasutatakse kohvikutes, siis on  ka meil ju UVkiirgus, mis on üsna selline. Suvel on päikese puul intensiivsus üsna suur  ja see võib hakata ka siis värvus muutusi tooma. Esile. Teie olete oma äriga tegelenud poolteist aastat kui mõelda  nüüd sellises unistuste maailmas, et mida kõike tulevikus  võiks veel teha, et kaugele teie mõte rändab,  olete te mõelnud oma ettevõttega? Olen minu mõte rändab väga kaugele, aga natukene tõmbab maa peale. Peale see. See aeglusta ongi, et teadlastega koostöö on pikaajaline. Ettevõtjana on see olnud korralik kadalipp,  et tahaks kiirelt. Ja kõik ongi olnud. Suur loomine, sest pilliroo sellist puru ei ole seni veel  materjalis ära kasutatud, nii et arendustoon olnud väga huvitav,  põnev ja, ja tänaseks saab öelda ka tulemuslik. Materjal ise on valmis olema erinevates esemetes. Täna on valminud nõudekomplekt, aga loodan ise seda  materjali näha ka interjöörides disainis  ja olen suhelnud ka kosmeetikatootjatega,  nii et ka kosmeetikatoodete Pakendid võiksid varsti pilliroost kuube saada. Selle jaoks, et teada, millised tooted homme võivad hakata  turgu vallutama, tegelikult tulekski siis investeerida  ja panustada just teadus arendustegevusse,  et teada, kuhu see nii-öelda vastav valdkond  või või siis ärisuund täna teel on. Vaidlused, kas täiskasvanud inimene üldse peab piima jooma,  sumbuvad sellesse, et eestlane on läbi aegade lihtsalt väga  piima armastanud, selles on üle 100 keemilise ühendi,  millest paljud on lausa asendamatud kuid puudu on üks komponent,  seal pole üldse kiudaineid. Eesti poodides on erakordselt suur valik piimatooteid,  kuid mõni toode on nutikam kui teine. Kuidas sellesse väikesesse jogurtitopsi mahub ära  innovatsioon ja teadus? Seda ma lähengi uurima. Teadlaste ja tootja koostöös on valmis saanud uudne  ja isegi maailmas üpris ainulaadne toode. Jogurt, kuhu on lisatud kiudaineid. Need on mitteseeditavad pallastained mida leidub vaid  taimses toidus, aga mitte kunagi piimas. Meil on tehtud Eestis uuring, et pead inimesed ei tarbi  piisavalt kiudained, et saadakse kätte ainult pool sellest,  mis on soovitatav, ja seetõttu me leidsime,  et on väga hea võimalus rikastada siis piimatooteid kiudainetega. Kiudainetest sõltub meie kõhubakterite tervis,  kes elavad jämesooles just nimelt 95 protsenti meie  kõhubakteritest pesitseb seal ja üha enam on teada,  et just neist sõltub erakordselt palju Meie tervis,  kehakaal ja isegi tuju. Kiudained on toiduks meie soolestiku bakteritele,  tänu millele siis toodetakse kasulikke ühendeid. Inimese seedimine muutub palju kergemaks  ja lihtsamaks ja tänu sellele siis inimese immuunsüsteem  muutub tugevamaks. Selleks, et niivõrd innovaatiline toode valmis teha,  pöörduti toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse  teadlaste poole, tehti erinevaid uuringuid  ja katseid, et välja selgitada, milliseid kiudaineid täpselt  ja kui palju on võimalik jogurtisse lisada. Et eesmärk oli selline, et kõik need kiudained,  mis me sinna jogurti sisse paneme, need jõuaksid inimeseni. Et selle jaoks me tegime seda kalorimeetrilist katset,  ehk me pani piima juurde, lisasime kiudaineid,  panime juuretist ja hakkasime nende kasvu jälgima,  et põhimõtteliselt selle järgi, kas need kõverad erinevad  üksteisest või mitte, me saame aru, kas kiudained on  tarbitud või mitte. Et kui kõverad erinevad nagu väga palju üksteisest,  siis on nagu suurema tõenäosusega bakterid tarbivad  kiudaineid või pulbrit olevaid. Lisakomponente on ju, kui kõverad on sarnased,  siis kiudained ei ole tarbitud ja see, kui sobib meie  tootesse Enne kui jogurt jõuab suurde tootmisse, arendatakse see välja. Ja katsetatakse tootmist laboris selle jaoks meil on olemas  eraldi katel, mille maht on 10 liitrit. Ehk põhimõtteliselt me teeme sama jogurtit,  mis pärastpoole tehakse tootmises me teeme ainult väiksemas mahus,  et kontrollida, kas see tootmistehnoloogia on õige. Kas tulemus on see, mis meil on nagu oodatud? Karpatuslikud kiudained lausa neli erinevat lähevad  jogurtisse säärase tagasihoidliku. Kui pulbrina kiudained pärinevad maisist  või siis sigurist, nendel on erinevad omadused,  nad on nii lahustuvad kui ka lahustumatud  ehk meie jaoks oligi vaja teha sellist nagu mitmekesist kiudainesegu. Katlase paneme samamoodi piima, lisame kiudained juuretist,  fermenteerime piima ära, meil tuleb jogurt  ja see jogurt, mis tuleb sellele me teeme siin soorikat  ja siis selle järgi me hindame, et hindame just seda maitset  ja aroomi profiili, on ju, kas see vastab sellele,  mis me ootasime ja mis me tegime nagu väiksemas mahus  või mitte? Tulemuseks sisaldab 150 grammine tops jogurtit lausa  neljandiku päevasest vajaminevast kiudainete kogusest. Aga proovime siis ära ka need kiudained. Rikastatud jogurtid Liina, milline sinu lemmik on? Mina eelistan alati maitsestamata tooteid,  sest et meie igapäevatöös me sööme väga palju erinevaid maitseid. Nii aga proovime siis ära. No mina ei saa üldse aru, et siin midagi teistmoodi oleks. Maitsestamata jogurt, maitsestamata jogurt,  see oligi meie eesmärk, teha toode mis maitseb inimesele  nagu tavaline jogurt, aga samas on rikastatud kiudainetega,  kuidas need maitsed tekkinud on. Kas te katsetasid erinevaid, katsetasime,  erinevad, leidsime, mis võiks nii-öelda sellesse  kontseptsiooni sobida ja valisime ka võib-olla sellised  nii-öelda naiselikumad, maitsed, kurkum,  spiruliina, ma arvan, kõik naised teavad nende toodete häid omadusi. Aga kas on plaan mehelikke maitseid ka arendada? Kindlasti? Kuna väga paljud naised ostavad koju toote,  siis ma arvan, meestel on võimalus ka neid niisama  külmkapist leida. Aga tulevikus kindlasti midagi meestele ka. Bio ja toiduainete tehnoloog Kaarel Adamberg on aastaid  uurinud inimese kõhubakterite seotust tervise  ja toiduga ja teab, et säärasest innovatsioonist võiks  inimesele palju kasu olla. Kaarel, meil on siin laud toitu täis, mida see kõik  siis nüüd tähendab? Siin on toodud nüüd võrdlus, et selles topsis on üheksa  grammi kiudaineid. Ja kõik need erinevad toiduained siin või toidud annavad  ka üheksa grammi kiudaineid, aga mis on siis erinev? Erinev on see, et kaloraaž on erinev. See peaks olema kiudainete poolest täisväärtuslik päevane  toit kuid enamasti tehakse valikuid, kus kiudaineid on umbes  poole vähem. Mõeldakse, kuidas teha toiduaineid, et, et kiudaine rikas  toit oleks ahvatlev. See on see küsimus. Et selline täisteraleib või müsli, eks ju,  seda peab kohutavalt närima ja on raske. Kas aga jogurtile pandud eeldused vastasid ootustele? Kas lisaportsjon peidetud kiudaineid avaldab mingit mõju? Enne tootma asumist tehti terviseuuring sajakonna inimesega. Et jogurti mõjusid hinnata. Nii hüpetes oligi see, kas kiudained mõjutavad  siis seedimist positiivselt me saime teada. Jah, kiudained mõjutavad inimese seedimist positiivselt,  nad vähendavad erinevaid kõhuvaegusi parandavad kasulike  bakterite hulka, vähendavad kahjulike bakteri hulka,  kes on siis seotud erinevate soolepõletike  ja haigustega. Viimasel ajal on väga palju mikrobioome. Mikrobioom on seotud väga paljude erinevate haigustega. Et kui sul on mikrobioomiga kõik hästi, siis on sul  ka nagu üldised tervisenäitajad. Head. Me nägime seda, et inimeste seedetalitus läks paremaks  ehk normaliseerus võiks öelda, et kellel oli kõht enne  rohkem nagu lahti, läks normaalsemaks ja  kellel oli rohkem kinni, läks ka normaalsemaks. Samuti normaliseerus neil inimestel, kellel oli nii-öelda  halva kolesterooli noh ei tohi küll öelda,  aga ütleme piltlikult öeldes halva kolesterooli hulk veres kõrged,  selleks ka normaliseerus Seega kõhubakterid on tänulikud. Nii tootja kui teadlaste jaoks oli jogurti tõhus mõju. Suur õnnestumine. Üldjuhul teadlastel on väga palju häid ideid,  mida võiks teha ja kuidas tooteid näiteks rikastada,  aga see peaks olema ka tehniliselt teostatav,  et see oli ka meie nii-öelda projekti üks eesmärk,  et leida selline lahendus. Et see toode oleks ka tootmises hästi toodetava. Võib ka nii juhtuda, et innovatsioon seisneb selles,  et kasutusele võetakse midagi, mis on juba ammu olemas olnud  aga hoopis värskel moel. See pole harilik kaev. Ja vesigi pole tavaline. Oleme värskas Eesti mineraalveeallikatel. Praegu võib siin jääkülmas vees niimoodi tervis vanni võtta. Aga õige pea on isetegevusel lõpp. Värska veest sai eestlaste jaoks mineraalvee sünonüüm see  kõige parem ja ehedam. Erinevatest puuraukudest pärit vesi on veidi erineva  soolsusega ja seda on seni kasutatud nii vanni võtmiseks kui joomiseks. Me oleme jõudnud setomaale väike rõsna külla  ja just siin on üks värska mineraalveeallikas puuritud  aastal 1986, sügavus on 600 meetrit ja vaatame nüüd,  kuidas see vesi täpselt siia ninaspreisse  siis jõuab. Puurkaevust number kuus pärit vesi niisama juua ei kõlba,  sest on lihtsalt liiga soolane. Küll aga on seesama omadus sobiv ninaspreile. Värska kuurortravikeskuse ruumides on püsti pandud väike tootmisliin,  kus otse maapõuest pärit vesi filtreeritakse kinnises  süsteemis ja täpselt sellisena lähebki käiku. Aga proovime siis ära ka, kuidas see maitseb? On ikka päris soolane on päris soolane, ta võtab korra ikka  silme eest natuke kirjuks. Jah, mina võib-olla olen juba harjunud. Tootmisliini suutlikkus on 500 pudelikest päevas. See on ka oluline, mis värvi need pudelid,  oo. Hea oleks jah, kui nad ikkagi tumedad on,  et tegu on ju ikkagi rauarikka tootega ja  siis selline mõnda võib ära ehmatada, kui see toode on,  võib olla natukene, ei ole läbipaistev või et soolavesi,  et on võib-olla teinekord. Kõne kollaka. Edasi läheb korkimise alla. Järgmine etapp on siis etiketti, mine. Kaja, kuidas on? Tagasiside seni olnud tagasiside on olnud positiivne just nendel,  kes hindavad eestimaist ja hindavad looduslikku  sest tegelikult on see ju täiesti puhas mineraalvesi,  mis tuleb maapõuest. Selleks, et idee jõuaks päriselt tooteni  ning et seda ka apteekidele pakkuda. Kui tõendus põhist vahendit tuli esmalt teha põhjalikud uuringud. Kas mineraalvesi, mida me kasutasime vanniprotseduuride  tegemiseks ja inhalatsiooni protseduuride tegemiseks on  sobilik ka siis kasutamiseks nina ja kurguspreina? Tartu Ülikooli geoloogia vanemteadur Enn Karro analüüsis  ja hindas aasta jooksul, kas mineraalvesi sobib ninasprei tootmiseks. Enamus looduslikest ninaspreidest põhinevad hoopis ookeani  veel ja sisaldavad peamiselt naatriumit ja kloriidi. Põhjaveega on lood keerulisemad. Põhjavee keemiline koostis varieerub väga laiades piirides  sõltudes siis nii lasumissügavusest kui ka sellest,  milliste kivimite mineraalidega see vesi kokku puutub. Ja kui nüüd maapinna lähedane põhjavesi,  mis saab mõjutust magedas sademete veest on  ka siis oma olemuselt mage ja domineerivad seal mageda  sellest põhjavee siis kaltsium ja vesinik karbonaatjooni,  siis minnes sügavuse suunas, hakkab see vee keemiline  koostis muutuma ja kui nüüd hästi lihtsustatult öelda,  siis väga suurtes sügavustes see põhjavesi suure soolusega  põhjavesi hakkab sarnanema oma koostiselt  ja sooluselt mereveega. Lisaks me analüüsisime ka siis Pärska mineraalvee  mikrobioloogilist koostist, mis tõestas meile seda,  et bakterioloogiliselt on tegemist puhta veega ei vaja ta  enam täiendavat puhastamist. Ja nüüd võrreldes ookeani või merevetega,  mis oma olemuselt on ju pinnaveed ja tõenäoliselt tootjad,  kasutades siis ookeani värvi, peavad seda puhastama  eelnevalt desinfitseerima siis värske mineraaliveel on juba  see eelis olemas, et ta vaja siis enam täiendavat puhastamist. Nii et tulebki siis välja, et loodus on justkui inimese eest  kõik selle töö juba ära teinud. Põhimõtteliselt meil on olemas oma looduslik ressurss,  mida me saame kasutada looduslike toodete tootmiseks. Kunagi varem ei ole mineraalvee baasil siis ninaspreid tehtud. No nii palju, kui meie teostasime kirjandusanalüüsi,  vaatasime läbi neid teaduslikke andmebaasi teadus,  ajakirjandus, me ei leidnud ühtegi konkreetset viidet selleni,  et, et asi oleks jõudnud tootmiseni. Nii et selles mõttes on see unikaalne ja ma usun  ka maailma kontekstis unikaalne toode. Kas kõik need pudelid sisaldavad? Täpselt sama kange soolavett, ütleme niimoodi,  et päevapartii küll selles mõttes, et ta tuleb ühest mahust  ist ma lasen sinna selle sisse enne villimist. Aga nüüd järgmine päev võib-olla mingi väikene  ka üks erinev või siis noh, kui on päev vahet olnud,  sest et see on ikkagi, mis maapõues tuleb. Aga me laseme seda ikkagi aeg-ajalt kontrollida,  et me oleks isekindlad, et ta jääb sinna. 17 noh, 21, kuhugi sinnakanti. Ja see efektiivsus ei kaota. See mõju jääb, eks ole, samaks isegi siis,  kui ta on natukene vähem kange ja et on ikkagi üsna soolane. Ninasprei sai nimeks tsilk, mis tähendab seto keeles tilka  või piisakest. Unikaalne on ka setokeelne kasutusjuhend. Tsilka tohi tarvitada, kui olla väga tundlik tima  koostisosade suhtes. No vaatame, kui tundlik mina selle silga suhtes  siis olen, kas ma tohin kasutada? Võtab ikka tegelikult lõõrid lahti küll ja päris hea soola  maitse on ka. Mina siis vaatlesin antud juhul seda väga lihtsat nii-öelda ravimit. Inimese tervise kontekstis ja püüdsin siis luua võimalusi,  kuidas selle looduse poolt loodud veega saaks positiivselt  mõjutada inimese tervist. Võrreldes mereveega on kuuenda puurkaevu veel oluliselt  kõrgem mangaani sisaldus sellest on abi ka tõsisema nohu  korral või veelgi parem viirushaiguste ennetamisel. Kui me puutume kokku, meil on lähikontakt koroona  positiivsega või, või üks mis mis tahes viiruse kandjaga  siis tegelikult need viirused jõuavad meie hingamisteede se  alguses selle algusesse, see tähendab siis ninna  ja ka kurgulimaskestale ja nüüd tegelikult just sellise  soolsusega veed kannavadki siis sellist rolli,  et nad aitavad puhastada, loputada enne kui see viirus jõuab  siis sügavamale tungida ja, ja hakata võimust võtma. Eestimaine toodang on sama hea kui välismaised  ja see asub Värska meist kõigest 600 meetri sügavusel,  nii et eelistame eestimaist tuuma oma ja hää. Me tegelikult oleme siis seda olemasoleva ressursi  kasutamise jaoks leidnud tõesti sellise nutikama lahenduse,  et mitte sadade liitrite kaupa seda vett noh,  lihtsalt kraanist alla lasta, vaid seda jah,  kuidagi targalt teistpidi kasutusele võtta  või teistlaadselt. Te ise ka silka kasutate. Jah, kui ma ei oleks seda kasutanud, siis ma täna siin ei  julgeks seda intervjuud anda, aga üleeile oli tunne,  et tuleb dublanti kasutada täna. Noh, ninaalune on kuiv. Saade teadusest lõpetab, aga muidugi jätkub teaduse tegemine  kõigis laborites, uurimisasutustes ja teadlaste peades. Isiklikult minul oli ääretult põnev näha,  mida teadlased ikkagi päevast päeva teevad  ja mis kasu sellest on. Ning ma loodan, et teil oli samuti huvitav kustumatut  uudishimu nii teadlastele kui ka meile kõigile aitäh vaatamast.
