Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere Raadio kahe eetrisse alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik mis toob teieni viimaste aastate põnevamaid uudiseid, nagu öeldud teaduse ja tehnoloogia valdkonnast ning sel nädalal on just tehnoloogia see, mis me võtame luubi alla. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu ülikooli robootika Heilo altim. Tere Heilov. Tervist, Arco. Meie selle nädala teemad on, nad kipuvad olema sellised sellistes valdkondades, kus tehnoloogia kohtub biolooge ja teiste teadustega ja tänane uudis, mille me leidsime, mis valmistab meile põnevust, on, on tõesti selline, kus on kokku saanud omavahel keemia, füüsika, bioloogia, inseneriteadust. Kui me räägime ühest uuest materjalist, mida saab kasutada inimkehas. See Hello vist nii-öelda on selline väga kiirelt ja kuumalt arenev valdkond, et me saaksime nii-öelda inimkeha parandada mingisuguste tehislik sünteetiliste materjalidega. Ja et sa alustasid väga ilusti tõesti bioloogiast ja loodusest inspireeritud nii-öelda robootika on ju üks selline valdkond, kus on, kus on võimalik hästi palju näiteid tuua, kuidas me näeme neid, neid seoseid väga tugevalt. Et kuidas looduses juba mingid asjad on olemas, aga samamoodi tehnoloogia tuleb ka teistpidi appi loodusele ehk siis näiteks meile endile inimestele. Ja, ja kui leiutatakse mingisuguseid uusi materjale, siis nad on enamasti ikkagi sünteetilised ehk tehislikud ja see, millega nüüd siis selle McGilli ülikooli teadlased hakkama saanud ongi, ongi just see, et nad leiutasid sellise. Ma ei tea, ma tõlkisin selle lihtsalt sellise nimega nagu hüdrogeel inglise keeles Hydro-chill on, on see nimi, aga selle hüdrogeeli sellised põnevad kasutuskohad ongi just operatsioonidest taastuvad inimesed, sest et see keel võimaldab, ta on põhimõtteliselt selline, ütleme kui kõige lihtsam Zeus on selline haavakeel, mida siis panetleme haava peale. Aga, aga neid keele süstitata süstita, aga kas see ka inimestele kudedesse kus on kahjustused ja siis see keel, põhimõtteliselt seob need lihased ära ja see keel vajalik nendes kohtades, kus lihased on isegi paranemise ajal pidevas liikumises. Oletame, et ütleme, patsient omab küll nii-öelda haiglavoodis või kodus ta taastub, aga sellegipoolest on tal vähemalt üks piirkond kehas, kus lihastes toimub pidev liikumine, parko, kas sa tead, mis piirkond see on? No süda, süda peab tuksuma ju kogu aeg just süda tuksuma ja, ja selle tõttu kõik südame, kudede, Vi, lihaste kahjustused või operatsioonid taastuvadki väga aeglaselt, et kogu aeg toimub liikumine ja no kui seal kogu aeg on liikumine, siis see lihas ei saa ju ilusti kokku kasvanud või need rakud neid omavahel siduda. Ja need teadlased siis nüüd leidsidki, et nad said valmis siis selle hüdrogeeli, mida siis süstitakse sinna kudedesse, hüdrogeel on poorne, mis tähendab, et kõik taastuvad rakud ja koed, mis järjest kasvavad, suudavad ennast läbi selle geeli kasvatada ja aga samal ajal see keel nagu ikkagi seob neid siis neid lihaseid seal kokku, nii et et, et see taastumine oleks siis nagu kiirem ja ei tekiks mingisuguseid rebendeid. Nii et eks ole, ongi kui meil mingi haigusega või mingi ning operatsiooniga ütleme siis, et üks tükk kehast nii-öelda kaob ära või läheb katki, siis see materjal on see, mida me saame tegelikult panna asemele, mis nagu täidab seda inimkoefunktsiooni senikaua kuni nii-öelda see organism ise nagu suudab selle selle ära taastada. Ja vist on ka väga oluline öelda, et kuigi me räägime neist on nagu sünteetiline ja tehislik, siis see ei tähenda nägu, et see oleks kuidagi nii-öelda kahjulik või, või, või nagu mittesõbralikke inimesele tegelikult ta vist sobib väga hästi nende bioloogiliste materjalidega kokku. Ja, ja teine kasutuskoht, kus seda keeli on võimalik nii-öelda abiks võtta, on just häältepaelte taastamine, et inimestel, kellel on paraku kõrivähk või mingisugused muud sellised haiguse tekkinud, mille tulemusena nende hääl on moonutatud, siis leiti ka, et seda keeli on võimalik samamoodi häältepaelte sisse süstida ja selle läbi ta võimaldab täita need tühimikud. Ja, ja selles artiklis on välja toodud ka selliseid illustreerivad pildid, kus siis tõesti näiteks häältepaelte sees on, on kahjustus siis või mingisugune kahjustunud osa, ma ei tea, olgu see vähirakukogumik või mis iganes, see lõigatakse sealt välja, sinna tekib nagu tühimik ja siis see tühimik täidetakse siis selle uudse hüdrogeeliga. Ja kuigi Neid hüdrogeele, mis, mis sarnaseks kasutades loodud, on ka varem tehtud, siis see uus hüdrogeelist on parem. Sest et ta pidas vastu sellistel ekstreemsetel katsetele, kus põhimõtteliselt mina ei teadnud, aga tuleb välja, et inimese häälepaelad võivad siis hukkuda kuni 120 hertsi sekundis ja, ja kui me räägime, siis kogu aeg toimub selline võnkumine. Aga, ja nende seniste geelide suur nii-öelda väljakutse või probleem on olnud see, et nad ei ole vastu pidanud ja nad purunevad, kui, kui toimub selline hästi, noh, see oli vist väga kõrge sagedusega ikkagi suhteliselt kõrge sagedusega nõnda vibreerimine. Aga see keel on, pidas nii-öelda sellistele katsetele just vastu. See ongi vist nagu väga keeruline teha sellist materjali, mis oleks ühtaegu õhuline, eks ole, sul koed saaksid sealt läbi läbi pugeda, eks vormimiseks poorne samal ajal tugev, et ongi olnud nagu selline põhiline takistus selliste materjalide arendamisel. No ja ma ei tea, kujutame ette, et noh, tartus ehitatakse siin seda lõunakeskuse ringi nüüd ümber Virje ringi ja nüüd ütleme seda silda, mida ehitatakse, et meil on seal nüüd betoon, mis on hästi tugev, seal sees on siis need armatuurvardad, aga nüüd me peaksime nagu seal ehitama hoopis selliselt, et ta peaks nagu hakkama mingisugusegi vibratsiooni vastu pidama. Loomulikult ei pea, et eks autod vibreeri tekitavad ikka seal vibratsiooni, aga aga see, mis toimub nagu inimese kehas nagu häältepaelte juures, see on nagu selline ta ei ole nagu, väga suure amplituudiga, aga ta on, ta ongi sellise suure sagedusega ja tõesti, et see materjal, mis sellisele asjale vastu peaks, et betoon näiteks see kindlasti ei ole ja veel vähem, et ta poorsena, et siis tõesti see teadlaste nii-öelda hüdrogeel on, on väga väärtuslik materjal. Et iseenesest mingit keemilist valemit me siit tagant, et ei leidnud, aga ma ei usu ka, et kui ma oleksin selle leidnud, siis et see oleks mulle midagi öelnud, et aga on iganenud ja ütlesid, suutsid sellise polümeer, see nii-öelda oma oma senisesse Kiili valemisse siis sellise Polumersi omaduse sisse tuua sellise poolsuse näol. Et kui võtta sealsamas silla analoogia, siis see umbes aastaselt, et sa ehitad selle silla betooni asemel näiteks vahtplastist või ütleme, mingisugust materjali, mis on umbes sama kerge nagu nagu vahtplast, aga mis tegelikult peab sellel inflatsioonile paremini vastu, kui, kui sa betoon, et nende võrdlus on võib-olla umbes natukene samasugune, kas pole ja just, et et põhimõtteliselt ei saa jah, inimese sisse ju betooni panna see kude, see hüdrogeel, ta peabki olema selline painduv ja järeleandlik inimesest, et lihased ja koed liiguvad ja samamoodi häälepaelad, et aga samal ajal ta peab olema nii tugev, et ta seob, et need, mille siis pannakse nagu ühtseks, et ta jäi, ta ei, ta ei katke kuskilt ja ei anna ise järgi, et selles mõttes väga huvitav jah, selline tehnoloogia või inseneeria, nagu nad ise nimetasid inseneeria ja nii-öelda siis inimeste selline kokkusaamise punkt. Nii selline oli siis tänane puust ja punaseks rääkisime uuest materjalist, millega saab inimkudesid aidata Ta ravida, aidata selliseid tühimikke täita selline hüdrogeel, mis on poorne ja samas väga vastupidav, kes mehaanilisele stressile vibratsiooniga stuudios olid Arko Oleski ahil altinud, täname kuulamast ning homme jätkame tehnoloogiauudiste otsimist ja teile serveerimist kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
