Omikroni tüve leidmiseks on vaja teha kolm sammu. Esmalt on vaja anda positiivne BCR testiproov. See proov tuleb seejärel genotüübi seerida ja siis omakorda kinnitada sekveneerimisega. Viimasega tegeleb Tartu ülikooli viroloog kris tyhi. Õnneks annab esimese vihje, tavapärane BCR-test. Uix selgitab. Kindlasti ei saa kõigist testidest, aga ütleme, et Synlab Eesti OÜ teste kasutab dial määratakse kolme erinevat geeni ja tõesti ühe geeni testi negatiivne tulemus annab vihje, et see võiks olla omicron ja Tseed proovitis, mis annavad selle esmasvihjad, see võiks homikron olla, neile tehakse järgnev test ja see ei ole enam rutiinne test, mis siis positiivsust määrab vaid see on suunitletud omikroni määramisele. Ja kui sealt tuleb nüüd see teine mutatsioon on ka olemas selle teksti alusel, et siis nimetatakse neid homikroni kahtlusega proovideks ja et need proovid lõpuks kinnitada tõesti nomicroniga tegemist, siis nad saadetakse Tartu Ülikooli sekveneerimisele. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütleb, et kui juba genotüübiseerimine viitab omikroni tüvele, helistab amet proovi andnud nakatunule. Hetkel me veel seda teeme jõudumööda ka arusaadavalt need numbrid on läinud üsna suureks, kui see tüvi ongi meil domineeri, siis me enam seda ei tee, aga ma arvan, et see võiks juhtuda, ütleme nädala-paari pärast, kui see, kui selle tegevuse mõte kaob, kui me näeme, et soomikrondivisa meil domineerivaks siis tõesti me enam sellist täieliku kenatulteerimist ei tee, see pole enam lihtsalt mõistlik, vaid pigem lihtsalt siis sellise algoritmi alusel koostame juhuvalimi, mille põhjal me siis saame nii-öelda tuletada kogu rahvastikule, kui suur see levik meil Eestis on. Ja samuti siis on meil sellised kohati talle kindlasti vaatama näiteks siis piiriületajaid ja võib-olla sellised kahtlasemad nii-öelda kolded, et kus meil on oluline teada, millega täpsemalt seal tegu on. Ülikooli sekveneerimisele jõuab kõikides positiivsetest proovidest kokku vaid viis kuni 10 protsenti. Lihtsustatult tähendab see viiruseosakese täpse struktuuri väljaselgitamist ja andmebaasidega võrdlemist. Kõik see on vajalik, et hinnata täpselt koroonaviiruse mutatsioonide mõju ja levikut.
