No jõudu. Ma mõtlesin, et me teeme neid jõulutoite sinu juures,  mitte minu juures, kuigi me leppisime vastupidi,  kokku. Niimoodi, no vaata, ma tellisin nii keha kapi,  mõtlesin, et saan selle eile kokku. Ei saanud, läheb natuke aega, see on mul köök elutoas laiali. No ku seega minu köök ei mahu. Seened on mul kaasas, lume võin ka aidata sul ära lükata,  väga hea, mul on juba, ütleme nii, et higimull on otsa ees,  issand, see näeb praegu välja nagu õnne,  13. 13 mööda teed seened käes. Tänases saates, nagu ilmselt juba ka taipate,  teen ma jõulutoite koos armastatud näitleja Evelin Võigemastiga. Evelini lapsepõlv möödus Lasnamäel ja nende jõululaud on  olnud üsna traditsiooniline. Siiski on seal üks Evelinile tähtis salat,  mille tegemist ta meile õpetab. Mina aga lähen ja teen tutvust nende Eesti tootjatega,  kellel on praegu kiired ajad. Kõik on pereettevõtted, aga mastaabid erinevad. Ägeda nimega seakasvataja ja lihatootja Frank kutter on  pärit Saaremaalt. Mandril asub nende tootmine aga Kehtna lähedal jõuludele  sobiliku nimega kohas petlemas. Tere, Rein. Kes mul on plaan täna katta üks uhke jõululaud. Ja mis jõululaud see on, kui seal ei ole vorste  ja seapraadi, kas sa jagaksid, palun mulle oma neid salanippe,  et kuidas valmivad maailma parimad jõuluvorstid  ja praad? No mõtleme nende saladuste peale, aga no midagi kindlasti. Nii lootsin su peale. Kavatsetakse öelda, et kui oled vorstitegu näinud,  siis enam suurt isu nende järele ei ole. Uudishimu saab minust võitu ja Rein on nõus avama uksed,  et näidata vorstitegu. Et siin on tubli vorstmeister Kaarli Kes siis kaalub, maitseained, valmistab ette lihad  vorstisegu valmistame siis segajas. Siit vist ongi praegu? Jah, kuubi kruubid on sees, et sealt on nüüd juba nüüd  mingisugune vere vere vorstiline tulemas. Mulle tundub ka, sest, et see, see asjale,  mis nime annab, see on ka siin juba lähedusse toodud. See on mõnevõrra üllatav, et ma ei ole kunagi näinud niimoodi,  et, et nurgas on kast vere ga, mis on suur nagu suur suur  kulp sees. Kui juba vorsti tegemiseks läheb, siis see veri peab ikka  kastiga siin olema. Mis ühe hea verevorsti sisse läheb või verivorsti sisse kuu krupi,  nii verd, verd? Sealiha peki ehk siis peki peki pekk on ka liha,  on küll valge liha, aga siiski liha, eks ole. Aga liha ollust läheb ka. Liha lihaollust läheb ka ja et et siin on erinevates vorstides,  on need kooslused erinevad, et ütleme, et kruubivorsti,  kui me teeme, et meil on liha ja õuntega kruubivorsti,  et siis seal seal on ikkagi ütleme siis see punane liha,  et päris tailiha on seal sees. Ja. Noh, natukene, see on kamar Ahah, see on kama, see läheb ka vorsti siis. Aga miks see? Et verivorst, noh, kui nüüd kamarat ei lisa,  siis verivorst kipub olema selline, mis taldriku peal sul  pärast laiali pudiseb, et et natukene sellist mõnusat  kleepsu juurde anda, et siis siduvust ja massi ühtluse  tagamiseks on siis kamar väga hea. Sooltepesu jah. Sooja vette, siis ta jälle läheb puruks teda pritsimisaeg. Ahaa vaata, kui palju nippe posti tegemise juures Et soolesein, kui ta, noh, nad tulevad soolatud kujul meile,  eks ole. Ja siis see liigne sool tuleks sealt ära saada. Ja siis, et soolesein muutuks pehmemaks,  sest noh, soolatud asi on ikkagi kuivevõitu,  eks ole Arusaadav. Nii, aga mis nüüd hakkab siis juhtuma, see mass on nüüd siia toodud,  eks ju, sooled on nüüd siis leo. Suled on leotatud ja nüüd siis selle vorsti pritsi abil,  siis täidetakse see sool. See on siis vorstiprits. Siin on nüüd tegelikult vaakumiga, nimetatakse see segu. Lamellide vahele ja lamellid lõhkevad siis  selle taina nii-öelda siis välja ja siis kõik on ilusasti,  masina on hääletatud niimoodi, et ta teeb  ka selle keeru sinna selle soola sisse ja sellega  reguleeritakse siis tükikese pikkust ja kaalu. Mulle tundub, et tegelikult, kuidas inimesed arvavad,  et see verivorsti tegu on, midagi niisugust koledat  ja võigast pole ju üldse? Ei ole tore, täitsa tore asi ju. Rein koos kolleegidega ei valmista ainult vorsti,  vaid nad teevad pühendunult ka seapraadi. Seega on ta õige mees, kelle käest uurida olulisi nippe. Kui sa peaksid praegu ütlema, et oi, oi,  oi kallid seaprae küpsetajad, ärge seda viga küll tehke. Mis see võiks olla, et mida peaks kindlasti vältima. Tõenäoliselt suurim viga, mis, mida tehakse,  on see, et, et pannakse liha ahju ja see unustatakse sinna ära. Ja et noh, liha küpsetamisel on ikka mingisugused enam-vähem  kindlad reeglid või noh, õige järjekord,  kuidas seda oleks mõistlik teha, et tud liha võiks  maitsestada eelmisel õhtul vähemalt ära või võiks olla isegi  kaks päeva vähemalt maitsestatud liha? Liha võib pikkida erinevate asjadega, aga võib  ka mitte, et, et kui on suured suured, kui on suurema  läbimõõduga lihatükk, et siis oleks mõistlik sinna muidugi  midagi sisse panna, sellepärast et tailiha kipub kaua  küpsetes ikkagi pisut tuimaks jääma, eks ole,  et siis selles mõttes võiks alati kasutada selliseid lihatükke,  kus on kamar ja pekk ka peal. See, ja no ütleme, pekk, rasv kui selline on lihas,  ainukene asi, mis endas maitset kannab, et täiesti puhas  tailiha on ikkagi üsna selline tuim tui,  tuim ja maitsetu asi. Ja see on nüüd üks võimalik praadide valmistamise viis,  et, et see konkreetne on nüüd valmistatud suitsuahjus. Hele on ta sellepärast, et siin ei ole säilitusaineid sees  ja ega noh, ühtegi lisaainet ka, et. Kas siis need ilusad punased lihad, et mida sa poest  tavaliselt saad osta? Seal üldiselt on ikka juba midagi jah. Mida koledama välimusega liha, et mida nagu lahjema värviga,  et seda maitsvam ja seda tervislikum. Seda ütleme noh, tervislikkuse suhtes muidugi,  et, et kes on, on inimesi ju, kes on erinevatele ainetele ülitundlikud. Et siis nende peale peab ju ka mõte. Lookas laud tähendab ka magustoit. Üha rohkem on Eestis tegema hakatud jõulukeeksi. Sellega seoses tekkis mõte teha seda natuke erilisemalt,  sest jõulud ongi üks eriline aeg. Tere, et, Issand küll, on teil siin küll nii, võta. Ja lähme, vaatame siis. No just tahtsin öelda, et ma olen siit nii palju kordi mööda  sõitnud ja iga kord mõelnud, et ma pean siia sisse astuma,  vaatama, mis siin tehakse ja kuidas siin tehakse. Ja täna mul on näiteks selline plaan, et ma hakkan katma jõululauda,  loomulikult sellepärast et on ju jõulude aeg. Kas Marmelad võiks olla midagi, mis võiks kuuluda jõululauale? Absoluutselt? Absoluutselt. Maitsete valik on väga lai, nii et vaatame Tea, mis veider mõte mul tekkis, et ma, ma nagu väga ei  armasta päris niimoodi, et ma söön lihtsalt marmelaadi,  aga, aga kas seda kannataks panna keeksi sisse? Aga miks mitte proovida, ma ise ei ole seda kunagi teinud,  aga ma arvan, et kui sina seda teed, siis see võib  suurepärane tulla, arvad, aga proovime, aga proovime  ja lähme vaatame siis sa siin elad ja toimetad  ja ega see ju ei ela siin majas, ei, töökoht,  see on ja see meie väike butiigi tootmine,  ahah, et käsitsi toodame marmelaade ja kodumaistest marjadest,  puuviljadest, köögiviljadest, köök on, eks,  ja on klaasi taga ja seal meil siis keedetakse marmelaadid valmis,  siis lähevad vormi ja vormis, nad on nüüd siin järgmise päevani,  et siis võetakse välja Nendes ja ka siin on vara ja. Siin on nõu näiteks, see oli tühi ja pooltühi,  vaatame, siin on maasikas, näiteks laste lemmik. Kui siit nüüd välja tulevad, siis nad lähevad kuivatusruumi  ja seal nad on kaks nädalat kuidasmoodi,  sa võtad ikkagi päriselt niimoodi ükshaaval kõik siit  vormidest nad käsitsi välja ja meil varem oli  ka käsitsi välja 400 vormi 24 auku või käsitsi. Aga nüüd on meil väike abi masin, et vend on mul natukene  niisugune leiutaja tüüpi tüüp ja siis ta tegi meile niiugse abimasina,  et siis ühe vajutusega tuleb see vorm tühjaks. Laiskus on see, mis tekitab uusi tehnilisi lahendusi. Nii siin on meie kuivatusruum. Vaata kui suur oi kui palju ilusaid väikseid marmelaadi,  munakesi ja. Siis jõulumaitseid. On meil. Näiteks kõrvits, ingver. See on see just seda ma mõtlesingi, et see võiks seal ime  hästi sobida ja. Neid ma annaks sulle hea meelega kohe kaasa. Millal nagu rohkem Sulle tundub, et süüakse rohkem marmelaadi,  on see suvi, kevad, talv, sügis, jõulud ja no novembrist  jõuludeni on hullumaja. Me paneme nagu siin kõik päevad. Valmistame ja toodame, pakime, saadame välja. Siis tuleb aasta alguses natukene vaiksem periood,  tegelikult siis me saamegi hinge tõmmata nii-öelda. Aga üllatus on see, et mida kuumem suvi,  seda rohkem süüakse marmelaadi, et see on minule nagu üllatus. See tundub siin küll selline kaasaegne lahendus,  et ega niimoodi ei ole ju alati tehtud maailma. Ei, me nüüd paar aastat oleme niimoodi teinud,  et enne prits kotiga nii nagu ikka kondiitrid  ja kõik teevad igasuguseid asju kõik said ainult ükshaaval  ära täidetud. Et nüüd ei ole ei silma ega käemõõtu enam vaja,  et masin teeb selle mõõtmist ise ära, seda küll,  seda küll, aga, aga noh, on juhtunud, et meil on  ka masin katki läinud, nii et siis Uuesti jälle võtad Ülle kätte ja ei ole. Ühesõnaga, sul läheb siis mingisugune marjapüree  ja suhkur, mis sinna veel läheb maisi, glükoosi siirup  ja see on siis sellepärast hea, et see luteenitalumatutele  inimestele ka sobilik. Ja, ja, ja targainena, kasutame agaragarit  ehk vetikapulbrit mis tähendab siis, et see on jälle hea  toode veganitele ja taimetoitlastele, see on seedimisele  ka vegan, absoluutselt. Eestlastele maitseb marmelaad ja ja väga-väga maitsev,  sellepärast et eriti vanem inimene on tulnud sellest ajast,  kus ju tegelikult marmelaad oli noh, põhimõtteliselt  ainukene maius võib-olla ja ja noh, ega lastele meeldib ju ka. Niisiis on Marmelad tugevalt seotud meie lapsepõlvega. Üks toit, mis on aga kindlasti iga Eesti pere jõululaual,  on kapsas. Väikese pereärina alustanud kadarbiku talus käib  kapsategu nagu muiste. Ja siin me siis hoiame seda kapsast, millest me hakkame  siis hapukapsast valmistama. Et. Meil selliseid ladusid on päris mitu, et hoiame  siis porgandit, kapsast, kaalikat peeti nendes  ja võtame siis konteineri kaupa välja ja teeme  siis erinevaid tooteid neist, et siin ongi näha need kapsapead,  mis siis on septembris oktoobris siis meie põldude pealt  korjatud ja nii kaua nad siin seisavad ja ütleme,  hapukapsaks viimased kapsad kasutame kuskil. Juuli lõpus, et ta säilib päris kaua aega siin jahedas,  et kapsas seisab päris hästi. Et kuni siis uue saagi tulekuni hoiame siin seda kapsast,  et peab jaguma siis aasta ringi. Jah, et see peaks olema ju pereettevõte,  aga see on. See on ju siin nagu üks suur tehas jah, et ta sai alguse pereettevõttena,  et me alustasime siis ainult kolmelt hektarilt maalt,  aga nüüdseks siis oleme palju-palju suuremaks kasvanud  aasta-aastalt ja olemegi siis sellisesse siia jõudnud,  et on, ütleme päris suured kogused, mis me köögiviljatooteid  siis teeme, ütleme, et me aastaringselt ladustame seal  kuskil 6000 tonni siis köögivilja kokku 1000 tonni,  et päris väiksesse keldrisse see ära ei mahuks,  et Peab natuke suure hoone olema, et kuhu see  siis sisse ära panna, aga kust seda hapukapsas teha,  et hapukapsas on eraldi hoones? Kuna hapukapsa sees, siis elab selline bakter,  mis teeb tast siis hapu, mis teeb hapu, mis teeb kapsast hapu,  mis kapsast hapukapsa ja tema siis peab olema eraldi,  et see bakter saab seal eraldi ruumides siis toimetada,  et ta ei puutuks meie muude toodetega kokku,  ütleme, et keegi ei tahaks hapukapsabakteriga porgandimahla  on ju, et see ei ole vist päris päris hea mahl on ju. Televiisor küll ei edasta Aroome aga ütleme nii,  minu jaoks on õhus jõu. Jah, et siin on nagu näha, tegemist siis hapukapsamajaga  ja kohe selline äratuntav hapukapsale tuleb minna,  kui sisse sisse astud ja et kohe tead, millega siin tegu. Tegu on. Nii et ta Päkapikud teevad tööd, siin on jah, päkapikkude töötuba on hoos,  et pakendavad kinke, siis mind väga üllatab praegu see,  et seda tehakse käsitsi. Et meil on jah, hetkel läks see masin katki,  et pakendaja muidu siin, aga just täpselt sellisel kõige  tipp ajal läksid seal mingid elektroonika jupid katki  ja nüüd tuleb siis kõik käsitsi ära pakkida,  et ütleme, siin on meil ja tõeline selline päkapikkude  töötuba hetkel käimas. Nii, ja need on nüüd juba valmis hapendatud kapsad siin jah,  et siin on siis see kapsas hapne kuskil 10 päeva  ja meie siis hapendame traditsioonilisel viisil,  me ei lisa põhimõtteliselt midagi kapsale,  et ta nüüd ütleme ei hakkaks siis hapnema,  vaid see bakter elab ise siin ruumides, et seal,  kus on need hapnemisruumid seal siis see bakter elutseb,  tegutseb ja tema ise siis paneb selle hapukapsa hapnema,  et meie paneme riivitud kapsa soola kaaskase peale  ja 10 päeva seisab ja siis on juba valmis pakendamis soola  ikka pannakse soola, pannakse jah, et soola pannakse mingi kogus,  aga midagi muud siis ei lisata sisse, selline täiesti  naturaalsel teel hapendatud kapsas. Mulle väga maitseb hapukapsas, hapukapsas peab talvel sööma  väga palju vitamiine ja et lõpukapsas on  siis need bakterid sees, mis seda hapendavad  ja need on seedimisele kõigele on hästi kasulikud ka,  et, et selline hea kooslus sinna jõuluprae kõrvale,  et midagi ka sellist tervislikku sinna Kaie kõrvale. Väga maitsev ka siis. Lane sööb hapukapsast aastaringselt või on see praegu  selline jõulude ja talve perioodi teema? Meie valmistame seda ikkagi aasta ringi,  et suvel päris paljud teevad ka niisama värsket salatit,  sellest aga ütleme selline tippaeg on ikkagi detsember,  et mahud meil suurenevad, ütleme kaks kolm korda,  et ikkagi tuleb nagu seda hapukapsa tegemist juurde,  aga samas populaarne ta on kogu aeg, et aastas me kuskil  teeme seal 800 Tonni teeme hapukapsas, siis päris suured kogused,  et aasta ringi valmistame. Muljetavaldav. Olen ringiga tagasi kodus, kus võõrustan Evelin võigemasti,  et teha koos süüa ja rääkida tema lapsepõlve jõulumaitsetest. Ma arvan, et me hakkame siis kõigepealt ikkagi kapsastega pihta,  onju, et, et kapsad hauduma, mis jõulud need muidu on,  kui kapsast ei haua ja, ja see võtab aega,  ma näitan sul nüüd ma saan särada, aga mina olen nuga vahele. Ei no kui sa noa, jad vahele, siis sa pärast ei saa enam  kaant kasutada, paluks. Mõnus. Nii. Nii nii. Mis me üldse tegema hakkame? Ma sain aru, et, et seenesalat on kohustuslik. Tead, kuna saan aru, et nagu jõulud ja lapsepõlve maitse  siis jõulumaitsed minu meelest on meil kõigil suht  ühesugused peaaegu kõigil inimestel on kapsad,  vorstid, pohla moos on ju, aga asi, mis päriselt on minu  lapsepõlvest täiskasvanu ikka tulnud, on ema tehtud  seenesalat absoluutselt igal koosviibimisel. Ma tõin need seened ema juures, need on kitsemamplid  selle aasta oma. Tõin, ema juurest ka mingi seenehakki ja ma pean  selle veel õhtul tagasi viima, siis ta teeb homseks kaasa  kuskile partsu seenesalatit. Aga ühesõnaga mul on palju sõpru, kes seda seenesalatit  oskavad ka küsida minu üritustel. Aga mis sinna salati sisse peaks siis veel käima. Ja ma ei võtnud kaasa, kas sul on mugul sibulat  ja olemas ühest piisab ja ühest piisab? Hapukoort, paaneesi ja midagi rohelist. Mina mõtlesin, et, Midagi peaks ikkagi magusat ka tegema ja ma päriselt  ka nägin unes, et appi appi, et keeks ja keegi pani keeksi sisse. Marmelaadi ma mõtlesin, see on nii jabur,  äkki prooviks järgi? Aga loogika on ju see, et, et kui ta on ju tehtud marja püreest,  siis marjapüreega tehakse ju küll keekse,  miks mitte näiteks Marmeladei panna hoopis eksi sisse  ja kui on just ohtra, see on käes, mulle keeksid väga meeldivad,  siis mulle meeldivad, kui nad on nagu niisked,  niisked küpat, niiskust võiks mormelaad anda keeksile külla. Ja, ja siis ma paneksin sinna veel üht-teist sisse,  et, et ma arvan, et näiteks. Kuna ma juba pisut mõtlesin ju ette, et mis ma tegema hakkan,  et siis ma olen pannud siia jõhvi, jaa, kui. Vette. Mõnus. Mulle tundub, et astel palju mahkla võiks panna. Astelpajuõuna. Astelpajumahla pidupäeva puhul ma olen hoidnud seda astelaja. Eriliseks. Näe, vaata. Tõmbas nagu paadimootorit käima. See tuleb sul väga igal juhul meisterlikult välja et  keeksile väärikat jõulumaitset anda. Panen jõhvikat vana Tallinna ka liku juba eelmisel õhtul. Keeksi valmistamist alustan või ja suhkru vahustamisega. Seejärel lisan ükshaaval munad. Siis segan jahu küpsetuspulbrit vanilli ingveri  ja kaneeliga. Kui tuleb käsitsi juurde segada alati täpselt tõesti,  mul lapsena muidugi lemmiksaated, mul on alati kokasaated meeldinud,  vaatan ka sinu saateid, rõõm. Oi kui tore, aga Lilian Kosenkranius nii tohutult meeldis,  aga ometi muide ja esimest korda mina saan teha süüa kaamera ees. Ükskord on ikka esimene kord tore, et sa tulid täna. No näed, ma tahtsin kokka saada. Jõulude aeg on nimede aeg, eksole, kõik soovid täituvad,  lihtsalt ole ettevaatlik, mis mina siis samal ajal teen,  võita vormi ja täpselt nii rasvainega. See hakkab looma minu meelest. Nüüd on aeg taignale lisada eelnevalt leotatud marjad. Et marmelati tükid taignas põhja ei vajuks. Segane läbi eelnevalt vähese jahuga. Kas selline? Koos köögis askeldamine on kuulunud sinu pere  jõulutraditsioonide hulka. Jaa jaa, ikka selles mõttes, et nii palju kui võimalik,  siis üheskoos tihtipeale noh, ütleme üles kasvades ma üles  kasvanud laps Lasnamäel. Seal need köögid liiga suured just ei olnud,  onju. Aga, aga ikkagi ühine söögitegemine on mu meelest see  ja pärast selle kõige ärasöömine on lihtsalt väga suur osa jõulud. Pidulik hetk. Ja nüüd läheb keeks ahju 180 kraadi juurde umbes tunniks  ajaks ka 50 minutit ja siis vaatame Nii kuidas sul selle salatiga läheb? Ma olin pausi peal praegu, aga mul on need seened hakitud. Mulle tundub. Sibul, sibul ja seened on hakid mõlemad ja panen siis,  kas siis on hapukoor ja ma on ees sulle siin? Äge ilus. Elen, mis teil veel nagu peale siis seenesalatiga söödi  jõululaua taga, et ma saan aru, et seenesalat on muidugi peategelane. Midagi söödi ju veel. No aa, mul oli peres niisugune asi, et näiteks meie kodus  sülti ei söödud. Jaa, aga sellel on põhjus. Minu isa ei armastanud sülti, tähendab, mis ei armastanud,  ta ei suutnud seda sülti silma otsaski taluda,  isegi eemalt teda vaatamas. Ja ema omakorda ei söö maksa. Ja siis neil oli oma selline toimiva abielukokkulepe. Mina ei prae, maksa ei söö, maksa kastat kodus,  aga sina ei tee sülti. Ja nii see toimis neil päris kaua aastaid. Ja peabki tunnistama, et mu ema teeb väga head sülti,  sest et mu isa on nüüd mõnda aega surnud  ja pärast seda ta hakkas siis sülti tegema,  see on tõesti väga hea ja nüüd teeb ema igaks jõuluks  ka sült. Meil on see aasta siis topeltjõulud Häid häid jõulu. Ja väga tore on mõelda ju nii ka, et see on kõik kohalik tooraine,  mis meil siin laua peal on. Kapsas on kadarpikus, verivorstid, frankkuterist,  kartul on Lääne-Virumaalt. Kõrvitsa valmistas minu üks kallis kolleeg,  mina vist alustan küll sinu seenesalatist. Ja maitsta ja kõike korraga ei jaksa niit  siis ja, ja tisu ja tu. Seenesalat on ikka alati igas asendis ja aga maitseb teistmoodi,  kui mu ema tehtuna. Mis on alati? No jaa, aga ma mõtlen, et isegi kui on nii vähe  koostisaineid Ikkagi ikkagi jah, teistmoodi tundub mulle,  see on väga tore, et, et on mõned toidud,  mida sa alati seostada vanaemaga ja lapsepõlvega. See on justkui mulle tundub, et arsti juures öeldakse sageli,  et noh, et, et kui on valus, et mõtle millegi toreda peale  no siis on nagu millegi peale mõelda, mis alati toob naeratuse. Jah. Mul on ettepanek, et tõuseme nüüd siit laua tagant püsti,  korra võtame kommid kaasa ja lähme vaatame,  mis sai keeksist. Natukene peab ennast vahepeal liigutama,  aga muidu ei mahu enam ju. See on muidugi väga suur liigutamine siin praeguse no abiks seegi. Kuule, ma arvan Ja näiteks oleks, tead, ma ütlen sulle ikkagi,  et keegi võiksid sa teha valmis eelmisel päeval. Sellepärast et keegi kindlasti tahab puhata,  aga päris äge. Hakkab sulama siin mõnusasti, väga mõnus. Meenus, kui sulama hakkab On ikka mõnus küll. On? Ma ei tea, ei oskagi enam midagi rohkem,  nagu lisada, kui. Häid jõule. Häid jõule.
