Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõte teisest jõulupühast. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib veebruarist suursaarte vaheliste parvlaevaühenduste hinnatõusu. Ja nende hinnamuutuste tõttu kindlasti, kui keegi ei jäta Saaremaale või Hiiumaale minema. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus 12.-ks jaanuariks kokku NATO-Venemaanõukogu istungi. Brüsselis taasalustati ligi 40 aastat veninud renoveerimistöid. Ida-Virumaal Kauksi rannas saab uudistada loodustekkelist jäämüüri. Fantastiline, et loodus on midagi siukest. Ilm on pilves selgimistega, sajab vähest lund, öösel võib rannikualadel kergelt tuisata. Külma on öösel seitse kuni 12, kohati kuni 15 kraadi kraadi, homme päeval aga miinus kolm kuni miinus üheksa kraadi ja Lääne-Eesti saartel tõuseb õhutemperatuur pluss üheni. Nüüd kõigest lähemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib esimesest veebruarist suursaarte vaheliste parvlaevaühenduste hinnatõusu kohalike elanike jaoks ja liinibussidele piletihind ei muutu. Margus Muld räägib lähemalt. Kui nädala sees peab turist praegu Saaremaale pääsemiseks maksma auto eest kaheksa eurot ja 40 senti ja reisijapileti eest kolm eurot siis plaanitava hinnatõusuga hakkab üks ots Saaremaale maksma 12 eurot sõiduautot too ja neli eurot 30 senti reisija pilet ehk siis neli 90 ühe ülesõidu eest autoga üksi reisides enam. Hiiumaale sõitmisel hakkab sõiduauto pilet maksma 14 29 senise 10 euro asemel ja reisijapilet neli, 86. Senise kolme euro ja 40 sendi asemel jätkab Taavi Aas. Majandus- ja taristuminister. Hinna tõusul on, on kaks põhjust, et üks on loomulikult me kõik teame, kuidas hinnad on muutunud ja teine on see, et kindlasti on tarvis teha rohkem lisareise. Ma võin öelda, et siin näiteks järgmine aasta on plaanis üle 500 lisareisi Saaremaale ja täiendavalt ja üle 200 lisareisi Hiiumaale täiendavad. Aga me plaanime seda hinnatõusu nii, et saarlasi ega hiiglasi hinnatõus ei puudutaks, ehk et kohalikele elanikele jäävad piletihinnad samaks. Hinnatõus võiks ministeeriumi prognoosi kohaselt anda parvlaeva öeldusse lisatulu kuni 1,5 miljonit eurot. Dotatsioon, mida riik eraldab suursaarte vahelistele laevaliinidele, on olnud viimasel kolmel aastal 18 miljonit ja piletitulu suurusjärgus 12 miljonit eurot aastas. Minister Aas ei usu, et üldise hinnatõusu foonil võiks plaanitav parvlaevapiletite hinnatõus Saaremaa ja Hiiumaamajandust mõjutada. Ja me oleme seda kaalul, kas sellel võiks olla selline tõsisem mõju, aga noh, ma arvan, et nende hinnamuutuste tõttu nüüd kindlasti küll keegi ei jäta Saaremaale või Hiiumaale minemata, kui, kui sõidetakse oma autoga, siis tegelikult autokütus on ka ju märgatavalt märgatavalt kallimaks läinud ja vaevalt et keegi seetõttu jätab, jätkab reisimata. Kõige enam mõjutab laevapiletite hinnatõus siiski ehk neid reisijaid, kes omavad suursaartel näiteks suvekodu ja seetõttu reisivad ka rohkem Saaremaa vallavanema Madis Kallasel on omakorda neile soovitus, mille riik on nüüd ise kätte mänginud. Kuna saarlastele, kes on siia sisse kirjutatud, on hind jätkuvalt sama, mis ka seni, et siis kutsume üles inimesi Saaremaale sisse registreerima ja loomulikult, kui seda tehakse ennem esimest jaanuari, oleks eriti hea. Viimati tõsteti parvlaevapiletite hindu Kuivastu-Virtsu Rohuküla-Heltermaa liinidel kuus aastat tagasi keskmiselt 14 protsendi võrra. Siis puudutas aga hinnatõus ka kohalike elanike seekord, nagu kuulsite. Saarte elanikke esimesest veebruarist plaanitav hinnatõus ei puuduta. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. NATO peasekretär Jens Stoltenberg otsustas 12. jaanuaril kokku kutsuda NATO-Venemaanõukogu istungi. Varasemate teadete kohaselt pidi sel ajal Brüsselis toimuma NATO sõjalise komitee istung liikmesriikide kindralstaabiülemate tasemel. Brüsselis alustati taas justiitspalee renoveerimistöödega, mis on kestnud juba alates 1984.-st aastast. Joosep Värgi kaastöö Brüsselist. Kesklinnas asub üks hiiglaslik kuldse kupliga ehitis, mida ümbritsevad tellingud. Pealtnäha pole selles midagi ebatavalist, sest hooneid ikka renoveeritakse iga paari aastakümne tagant. Kuid brüsseli justiitspaleed on renoveeritud niivõrd kaua, et 1984.-st aastast alates pole seda keegi tellinguteta näinudki. Alles 2021. aastal otsustas Belgia valitsus, et aeg on parandustööd lõpule viia kusjuures esimese asjana tuli alustada tellingute enda renoveerimisest, sest aeg ja ilmastik on nendega oma töö teinud. Kui need ligi poolteist miljonit eurot maksvad ettevalmistused on tehtud, saavad ehitajad edasi liikuda. Renoveerimine loodetakse lõpetada aastal 2030, kuid mis saab olla põhjuseks, et ühed ehitustööd nii kaua kestavad? Lööveni Ülikooli arhitektuuriajaloolase Juris Sneti sõnul on peamiseks põhjuseks hoone tohutu suurus. Justiitspaleed peetakse suurimaks hooneks, mis 19. sajandil ehitati. See on väljaspool tavapäraseid standardeid. Kui vaadata selle renoveerimist puudutavaid arve, siis need on täielikult väljaspool tavapäraseid. Need on nii tohutud, et ühel hetkel on see hakanud otsustajaid vaimselt mõjutama, sest finantsilisi tagajärgi on raske hallata, ütles, näed, ent ta tõi välja veel ühe omapärase põhjuse. Siis näete, hinnangul on probleem belgia poliitilises süsteemis, kus on tohutult erinevaid väikseid administratiivüksuseid, see aga soosib pigem projektipõhist lähenemist. Ent justiitspalee taoline hoone nõuab säilimiseks pigem igapäevaseid pisikesi hooldustöid. Belgias on kultuur asju teha läbi suurte projektide, mis maksavad palju. Lõpptulemus on alati loomulikult väga ilus. Mingil põhjusel soovitakse asju just nii teha, sõnas näed. Muide, ta on kirjutanud hoone ajaloost, raamatuid ja artikleid, ent pole seda ise kunagi ilma tellinguteta näinud. Kuivõrd näed, usub, et renoveerimistööd ei lõpe ära 2030. aastal siis uurisin, kas ta ise üldse loodab seda kunagi ilma tellinguteta näha. Loodan, et saan teatud mõttes on inimeste peades tellingud ja justiitspalee üheks saanud. Kui renoveerimistöid korralikult alustatakse, siis ühel hetkel tellingud ikkagi kaovad aeglaselt, aga kindlasti võib-olla mitte 10 Entacki 12 kuni 15 aasta jooksul. Probleem seisneb aga selles, et kui välistööd on tehtud, siis tuleb hakata jälle seest restaureerima, ütles. Ida-Virumaal Kauksi rannas saab vaadata jäämüüri. Rene Kundla käis loodusnähtust uudistamas. Sobivate loodusmõjude tulemusena Peipsi järvejääst kerkinud Kauksi randa sadakond meetrit pikk jäämüür kõrgemates kohtades ulatub loodus ehitis viie meetri kõrgusele ja ta on piisavalt lai, et sellel kõndides endast või kaaslasest pilti teha. Mõistagi tunduvad sellised loodusnähtused eriti võimsat lastele. Oma muljetest räägivad Isabella ja Kennart. Mis te seal üleval. Väga paljud koopaid, suured jäätükid ja siis ei kehti palju nagu meenutavaid turge hirmus jõunud. Ei üldse ei. Ja täiesti vahva. Loodusilu ei jäta ükskõikseks täiskasvanudki, rääkisime vaatepildist Raili Jaana ja Martiniga. Õudsalt fantastiline, ei oleks uskunud, et loodus sellist teha ja mis jääd siin on lihtsalt jube. Ei ole. Uskumatu. Kust te teada saite, et ma nägin Facebookist? Olete varem kunagi midagi sellist teinud, kunagi kevadel ma nägin midagi sellist, aga talvel ma küll ei ole näinud, et jää võib lõhkuda, sellist paksu jääd lõhkuda ei ole näinud. Fantastiline et loodus on midagi niisugust teha. Kas te teate ka, kuidas nad tekivad? Ikka. Et on mingi lõhe ja tuulega toob kohale ka tuulega. Tegelikult loodusjõud olnud, kui hakata mõtlema, et ikka ka väga võimsad selliseid asju. Muidugi ja veel oma kodukandis ka veel seda, seda lahedam kulatvormaalseda läinud paar aastat tagasi kevade paiku äkki oli märtsikuus. Jäämüür jääb avatuks seni kuni sulada, tasandab Kauksist raadiouudistele Rene Kundla. Ilmast räägib nüüd Kertu Sild, palun. Esmaspäeva öösel kaugeneb ilma määrav madalrõhkkond Koola poolsaare lähistele ning selle servas on ilm pilves selgimistega ning mitmel pool sajab vähest lund, võib kergelt tuisata. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 12, kohati kuni miinus 16, saartel ja läänerannikul miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval tugevneb Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on pilves selgimistega ning kohati võib veidi lund sadada. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus üheksa, kohati miinus 11, saartel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Aitäh, kuulsite Päevakaja õdusat pühade jätku.
