Ju siis on meri lahti kõigi õieti ja seda sel aastal jõudnudki ei sel ega eelmisel aastal. Nii et varsti hakkab meenutama, et see oli siis, kui meri talvel veel kinni külmus. Aga aastad pole vennad ja siin külas vinistel on nähtud ka maja kõrguse hanget, kui lumel oli mööda jääd, oli tulla kas või Soomest saadik. Mäletan niisugust talve, see oli 39 vastu neljakümnendat meeter kuni poolteist meetri paksune jää oli Soome kuni Rootsi saadik jõuluajas pani juba mere kinni ja oli külma pidevalt 35 kraadi ja ajalehes rääkis, et Petseris oli panud isegi terve vaguni viina jäässe. Õunapuud viljapuud külm võttis ära. Ja siis teisel mail vedasime veel jääalust muuta. Viinistu rannakümnendal mail käisid poisid jääd pidi Mohni saarel, mis on viinistult viie kilomeetri kaugusel. See oli 42. aasta talvel, kui letti viimasel aprillil oota Mahnial oodaga vajuti muidugi tee peal, aga hobust enam ei olnud julenud kasutada siis õieti nuusutama järgi. Noh, ta oli, noot oli, et veel küllaltki raske, ta oli pära suudmest arvestades kuni 40 meeter kõrge kaalus kuivald vähemalt tonni ja veeti teda siis kaheksa mehega, kaks olid Padav otsikud, kaks olid uidu mehed ja ees. Ülejäänud need olid vinna poisid, nooda loomus, ehkse, Varpuda kutsuti, tema oli 1000 sammu pikaks noorta, vedasid ühes loomuses, tuli lasta noodad jää alla, muidu külmeta säre märja nooda ja teda ei saanud enam keegi kasutada tiiva, kus tal oli kuni 100 meetrit ülevalt ja sellepärast, et sealt, kust noot alla lastakse seal suurest august, seal tuli kummalegi poole 120 sammu ja siis köied, millega noota vinnasime. Need seoti kahest latest koosneva huvidu taha ja mina olin üks huvidumi esse sees august auku. Aiahargiga seda köit, ruudu augud, uid, väiksed uidu pikkused, no ütleme üks 15 sammu vahe. Ja sõidumees läheb sellega, köison seal uidu taga ehk lati taga kogu aiahargiga muudkui. Ja ühest august teist teist ja nii kaua, kui saab sinna nurgale, sealt võtsid köie üles ja keerasid uidu jälle seina pidi alla minema ja uidumi esajasel 1000 tulist ja kiiresti selle köie jälle järgmise linna juurde. This Padavadžik juba hobusega on oodaga üleval, seovad selle köie teise otsa sinna nooda tiibade külge ja kahele poole hakkavad siis nurkadelt vinnamasel ta rota jää alla. Ja puidumees sodib sel ajal 1000 tulist ja ikka sinna esimese tabus esimese vinna juurde. Ja kui saab sinna mõlema toidumehed kahel pool tirivad selle köie seal vinna juurest jälle käe alt välja, panevad ümber linna ja siis nii kaua on päraks veel, Padar, otsikud hoiavad seda seal jää peal. Kui ei, mõlema toidumehed on esimesel vinnal, siis udumehed annavad käega märku ja siis hakkab see esimene will tööle ja noote kapi ja tulema järgi ja huvidu mehed lähevad jälle järgmise linnale, neid on siis kolm- kuni kalda nii välja. Siin seitse kaheksa silla veel oli see ülesvõtmise koht vastu kallast, muidu kala jookseb eest läbi sügava vee peale ei saa ju üles võtta ja siis tõmmatakse noor välja. Jeteis pära kottes pahatihti olid, on vahest kaks Gigala ja sellepärast ma ei ootasimegi kogu aeg just just nooda jääd, see oli noodavedu, andis meile just peamise tullu. Kui palju siis päeva peale kokku võis saada? Kõige paremaks Speed ikkagi ja ta oligi esimene warp. Kui esimene 100 sait juba tonni või kaks, siis teine sai ka veel tonni. Aga õhtupoole paha testi kalla kadus ära, aga ikkagi kala. Seda aastat olid siin 1946 47 48. Jah, see oli 50. aastal, kui mina hakkasin käima, siis käisime talle järgi mööda, mida siis naised tegid seal jääl sedasama mis mehedki muidugi jõudu nii palju ei olnud, aga eks selle eestunud viimane välja panna. Mina olin oodalaskjaks enne noh, nii kui noote lasti, aga pärast pidin meestega. Mehedki ja siis ülesvõtmise juures olema, niisama terve päev tuli olla jääl ära, eks seal ikka juhtus üht ku teistki, kas naisterahval raskeks ei läinud? No eks ta raske olnud, aga aga see oli vahe. Jaaguski ära käia ja, ja riided vahetama ei saanudki tulla. Nii nagu seda sai tulla, eks siis pidanud märgade riietega olema, vahel olid jalad nii märjad, saapasääre otsast peaaegu käisin esiväljaga, paiga ei tohtinud jääda. Ikka kogu aeg liikuma, et sooja kehas hoida. Et siis terve päev tuli joosta ühe nooda ja teisena ta. Jah. Me olime Mohni saare juures noote vedamas ja seal ei olnud ju võimalik koju tulla seal oma viis kilomeetrit rannast, mis kellaajal nüüd hommikul Jääle mindi, noh ikka juba pimedas vedeliku ära, hakkasime minema kiskuma, alles läks rivaalina lahni juures. Ja mis kellaajal siis tagasi tuldi? Kui hästi palju kala saime alles õhtul kella 10 ajal koju. Aga naisterahval oli pärast seda ja veel ka lapsed ja perekond ja siis tuli hakata kuni hommikuni kodus rabelema. Ja seda küll muist lapsed, kes käisid koolis, need olid vanaisa vanaema juures, üks oli väikene kodus, sellel oli hoidja, eksis pidanud, hoidja läks ära, eksiks pidanud jälle ise selle ameti üle võtma ja süüa ka tegema mehele ja endale igal nooda Campbell nagu neid nimetati, oli oma nimi ja oma koht, kas igal aastal oli sama koht vanal kambal või valiti uued kohad? Ei, ikka sama koht oli muhnial, pärast hakati nii järgimööda, et mõnes kohas tuli kala rohkem ja teises kohas vähem, siis tehti nii järjekorras mitu kampatalija, mis nende nimed olidki? Noh, neid oli nii mitu, ikka tehti jälle uusi nooti juure oli nälg, kotermann, neeger, apteek ja mille järgi, mille järgi need nimed niiviisi? Ei tea, kuidas see näljanimi tuli sellest, et siis, kui seda meeskonda kokku seati, siis ei olnud kellelgi algul raha ja siis üks pani muidugi oma rahad välja, kel rohkem oli. Ja siis pärast saigi selle nimed nälg. Mis aastal siin Viinistu rannas nüüd viimati noodal käidi? See oli 62. ajal. No väike traaliga hakkasime siin katsetama juba siin 50. aastate lõpul nõnda nihutatud karavaniga mootorkoloogilgi jaama, andes meil enne 20 jõuliselt diislit ja siis tema ei jõudnud vedada ja Ralmutaga laudadega üksik püügina sai tol ajal tüüp. Kaksiktol ajal leidub, tutvu veel sees panime sees kaks neljade jõulist seda pärnakas sinna ette veel võrgupaati vedama, abiks. Üksikpaadi saime 61. aastal diiseltraktor mootor 54 hobujõuline, aasta-aastalt ikka tuli neid juurde. Kuni viimaks siin 60.-te aastate keskpaigul õppisime kasutama, kaksid praale Bellaagilisi. Sellepärast laudadega lahti veetav noot, tähendab tiibadega noot ei andnud enam tulemusi. Nii et see tiibadega noodse käissis ühe traaler Ühel raali äärel meil traallauad, mis vedasid seda tiivad lahti, kaksiktraalvead kahe paadi vahel, seega kasvas mootorite võimsus kahekordseks.
